Teksti suurus:

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.02.2019, 27

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika1

Vastu võetud 19.08.2016 nr 51
RT I, 24.08.2016, 1
jõustumine 27.08.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.03.2017RT I, 22.03.2017, 425.03.2017
05.02.2019RT I, 19.02.2019, 122.02.2019

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 59 lõike 8 alusel.

§ 1.   Määruse kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (edaspidi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja) osutatava juurdepääsu tagavate põhiteenuste ning põhiteenuste lisatasu, juurdepääsu lisateenuste, abiteenuste ja teenindusrajatise käitaja teenindusrajatise kasutamise ning eraldatud sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest võetava raudteeinfrastruktuuri kasutustasu (edaspidi kasutustasu) arvestamise metoodika (edaspidi metoodika).

  (2) Metoodika põhineb raudtee-ettevõtja avaliku raudtee majandamise ja raudteeveoga tegelemise valdkonna ning muu tegevusega seotud tulude ja kulude arvestuse eraldatuse nõudel vastavalt raudteeseaduse § 4 lõikele 2.

§ 2.   Raudteeinfrastruktuuri kulude arvestus

  (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab ja haldab enda varade nimekirja, mida ta kasutab oma varade parandamiseks või asendamiseks vajaliku rahastamise hindamisel. Põhivara nimekirja lisatakse infrastruktuuri uuendamiseks ja ajakohastamiseks tehtavate kulutuste andmed.

  (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eristab põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning talle kuuluva teenindusrajatise kasutada andmisega seotud kulud parimate praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste tavade kohaselt.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi kasutustasu määraja) hindab enne kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude põhjendatust igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi tema liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta andmete alusel ning täpsustab kasutustasu aluseks olevaid kuluandmeid Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, mis määratlevad inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks.
[RT I, 19.02.2019, 1 - jõust. 22.02.2019]

  (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja aruandlusest peab nähtuma raudteeveo-ettevõtjalt nõutud kasutustasu vastavus metoodikale, võrgustiku teadaandes sätestatud põhimõtetele ja asjakohastele õigusaktidele.

  (5) Kasutustasu määratakse kogu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustikus samal põhimõttel ning raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama avaliku raudtee diskrimineerimata kasutamise kõikidele raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimeosa kasutajatele.

  (6) Raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu makstakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või teenindusrajatise käitajale, kes rahastavad selle arvelt oma majandustegevust. Kasutustasu kogub raudteeseaduse § 63 lõikes 1 sätestatud juhul kasutustasu määraja.

  (7) Raudteeseaduse § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatise kasutustasu arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastava teenuse osutamise põhjendatud kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa teenindusrajatise käitaja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.

  (8) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sellekohase teenuse otsestest kuludest, millele võib kehtestada käesoleva määruse §-s 9 sätestatud põhimõtete alusel lisatasusid.

§ 3.   Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutustasu arvestuse alused

  (1) Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise põhjendatud kulud koosnevad kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning millele võib kehtestada käesoleva määruse § 9 kohaselt lisatasusid. Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L 148, 13.06.2015, lk 17–22) (edaspidi rakendusmäärus (EL) 2015/909), kohaselt.

  (2) Kulud omistatakse konkreetsetele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Kuluarvestussüsteem peab olema järjepidevalt kohaldatav ning tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja iga kulu oleks kas otse või proportsionaalselt omistatud ainult ühele teenusele.

  (3) Raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise põhiteenuste otsesed kulud ei tohi sisaldada rakendusmääruse (EL) 2015/909 artikli 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid.

§ 4.   Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasud

  (1) Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasu arvestamisel lähtutakse põhjendatud kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.

  (2) Otsekulude arvutamisel võetakse arvesse ainult selliseid kulusid, mille puhul raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja suudab tõendada, et need on seotud lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmisega.

  (3) Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid:
  1) tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasum tagastamatust abist soetatud põhivaralt;
  2) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
  3) sponsorlus, annetus;
  4) varade väärtuse muutus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest;
  5) seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid, intressid ja viivised;
  6) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada;
  7) kulud, mis on tekkinud juurdepääsu tagava põhi-, lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara müügist ja müügiks ettevalmistamisest sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga.

§ 5.   Üldkulude arvutamise põhimõtted

  (1) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi või sobiva kulukäituri alusel võimalik erinevate tegevusvaldkondade vahel jaotada. Põhjendatud üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale.

  (2) Raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja üldkuludest arvutatakse valemiga:

  ÜP = (I / (I + V)) × Ü, kus:

ÜP

on raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja üldkuludest;

I

on raudteeinfrastruktuuri teenuse osutamise otsekulud;

V

on muu äritegevuse otsekulud;

Ü

on raudtee-ettevõtja üldkulud.

  (3) Raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotamine põhi-, abi- ja lisateenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest toimub teenuseliikide raamatupidamisarvestuse otsekulude proportsiooni alusel valemiga:

  ÜT = It / Vt × Üt, kus:

ÜT

on ühe raudteeinfrastruktuuri teenuse liigi proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkuludest;

It

on ühe teenuseliigi osutamise otsekulud;

Vt

on kõigi teenuseliikide otsekulud kokku;

Üt

on raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulud.

§ 6.   Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise põhivara ja kapitalikulu arvestus

  (1) Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega.

  (2) Varade ajalooline väärtus põhineb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja poolt varade soetamise ajal makstud summadel.

  (3) Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel.

  (4) Kapitalikulu arvestus toimub ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooninormi alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–13 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise metoodikat.

  (5) Kapitalikulu arvutamisel rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvestamise metoodikat.

  (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenidusrajatise käitaja peavad eraldi arvestust soetatud põhivara kohta enne 2014. aastat ja alates 2014. aasta algusest, ning sellest tulenevalt arvestavad eraldi kapitalikulu.

  (7) Enne 2014. aasta algust soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu jääkväärtuse alusel ning soetatud põhivarale määratakse ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara järelejäänud eluiga ning mille alusel arvestatakse kasutustasusse lülitatav kapitalikulu.

  (8) Alates 2014. aasta algusest soetatud põhivara kapitalikulu arvestatakse tema soetusmaksumuse alusel. Alates 2014. aasta algusest soetatud põhivarale määratakse ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara kasulikku eluiga ning mille alusel arvestatakse kasutustasusse lülitatav kapitalikulu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule.

  (9) Kasutustasu määrajal on õigus teha kasutustasu arvutamiseks korrektsioone reguleeritud põhivara maksumuses ja kapitalikulunormides, kui ilmneb, et nii enne kui ka pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja tegelikult majandustegevuses ei kasuta, või põhivara hulgast on jäetud välja põhivaraobjekte, mis on teenuse osutamiseks vajalikud, ning kui ilmneb, et kapitalikulunorm ei ole põhjendatud.

  (10) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse ja teenindusrajatise kasutustasusse lülitatav kapitalikulu arvutatakse valemiga:

  Akasutustasu = Aenne p.a + Apärast p.a, kus:

Akasutustasu

on raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse ja teenindusrajatise kasutustasusse lülitatav kapitalikulu;

Aenne p.a

on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu;

Apärast p.a

on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu.

  (11) Enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu arvutatakse valemiga:

  Aenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a, kus:

PVjääkmenne p.a

on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara jääkmaksumus;

normenne p.a

on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu norm.

  (12) Pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu arvutatakse valemiga:

  Apärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + I) × normpärast p.a, kus:

PVsoetusmpärast p.a

on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara soetusmaksumus;

I

on liiklusgraafikuperioodi alguse aastal soetatud või parendatud põhivara;

normpärast p.a

on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu norm.

  (13) Liiklusgraafikuperioodi alguse aasta investeeringud võetakse kasutustasu määramisel arvesse tehtud mahus.

  (14) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja seovad raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks või teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku materiaalse põhivara ainult ühe teenuseliigiga: põhi-, lisa-, abiteenuse või konkreetse teenindusrajatisega.

  (15) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste vara ettevõtja üldvaraks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik konkreetse tegevusvaldkonnaga seostada. Põhjendatud üldvara tuleb raudtee-ettevõtja osutatavate teenuse vahel jaotada vastavalt konkreetse teenuse otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast.

§ 7.   Raudteeinfrastruktuuri lisateenuste ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasu mõistliku ärikasumi arvestamine

  (1) Raudteeinfrastruktuuri mõistlik ärikasum ja teenindusrajatise mõistlik ärikasumi määr protsentides ei või ületada kaalutud keskmist kapitalihinda (edaspidi WACC), mis leitakse valemiga:

re

on omakapitali kaalutud keskmine hind protsentides;

rd

on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine hind protsentides;

E

on omakapitali rahaline maht;

D

on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste rahaline maht.

  (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava omakapitali hinna leidmisel WACC-i valemis arvestatakse analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavate näitajatega, samuti raha- ja kapitaliturgude riski ja tulususe näitajatega, arvestades raudteeseaduse § 492 lõikes 5 toodud riigipoolset kohustust. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatav omakapitali hind (re) WACC-i valemis leitakse CAPM-mudeli abil (CAPM – Capital Asset Pricing Model):

  re = rf + β × rm, kus:

rf

on riskivaba tulumäär, milleks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja tulususe viimase viie aasta keskmine;

β

on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski. Beetakordaja hindamisel lähtutakse börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga ja teenindusrajatise käitajaga seotud riske;

rm

on turu riskipreemia. Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemia aritmeetilise keskmise alusel.

  (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava võõrkapitali intressi kandvate kohustuste hinna määramisel WACC-i valemis võetakse aluseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal puuduvad võõrkapitali pikaajalised intressi kandvad kohustused, lähtutakse sarnaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vastavast kaalutud keskmisest intressimäärast.

  (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär arvutatakse krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on lisaks krediidiasutustelt võetud intressi kandvatele kohustustele teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvaid kohustusi või kõik tema intressi kandvad kohustused on võetud teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult, hindab raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu määraja enne kasutustasu määramist teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvate kohustuste vastavust finantsturu tingimustele.

  (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja WACC-i arvutamisel kasutatavaks võõrkapitali osakaaluks võetakse 50 protsenti kogukapitalist, ka olukorras, kus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris puudub võõrkapital. Kui vastava raudtee-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris moodustab võõrkapitali osakaal üle 50 protsendi kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri.

  (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja mõistliku ärikasumi maksimummäärana kasutatakse WACC-i. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on konkurentsitingimusi ning turu olukorda arvestades õigus kasutustasu määrajalt taotleda mõistliku ärikasumi määramisel WACC-ist madalamat ärikasumi määra.

  (7) Lisateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil valemiga:
ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus.

  (8) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, välja arvatud § 6 lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (9) Abiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil valemiga:
ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus.

  (10) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, välja arvatud § 6 lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (11) Mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara baasil valemiga:
ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara reguleeritud väärtus.

  (12) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, välja arvatud § 6 lõikes 4 nimetatud juhtudel.

§ 8.   Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste otsese ühikukulu leidmise alus

  (1) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste otsene ühikukulu arvutatakse rakendusmääruse (EL) 2015/909 alusel.

  (2) Kasutustasu määraja võib muuta keskmisi otseseid ühikukulusid, et võtta arvesse raudteeinfrastruktuuri erinevaid kulumistasemeid vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/909 artikli 5 punktis 2 nimetatud parameetritele, kuid otsese ühikukulu muutmisega ei tohi kaasneda kogu raudteeinfrastruktuuril põhinevate otseste kulude suurenemist.

§ 9.   Lisatasude määramise põhimõtted

  (1) Kasutustasu määraja võib vastavalt raudteeseaduse § 59 lõikele 31 kehtestada juurdepääsu tagavatele põhiteenustele lisatasu, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda, tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime.

  (2) Lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada raudteeseaduse § 59 lõikes 31 nimetatud kulusid koos mõistliku ärikasumiga.

  (3) Kasutustasu määraja hindab enne lisatasu kehtestamist selle asjakohasust konkreetse turusegmendi puhul, analüüsides vähemalt järgmisi segmendipaare ning kasutades neist asjakohaseid:
  1) reisijateveoteenus/kaubaveoteenus;
  2) ohtlikke kaupu vedavad rongid/muud kaubarongid;
  3) riigisisene teenus/rahvusvaheline teenus;
  4) kombineeritud vedu/otsevedu rongiga;
  5) reisijateveo linnaliin või piirkondlik liin/linnadevaheline liin;
  6) marsruutrongid/kogumisrongid;
  7) regulaarne rongiteenus/mitteregulaarne rongiteenus.

  (4) Lisatasu määr tuleb määrata vähemalt järgmisele kolmele segmendile:
  1) kaubavedu;
  2) avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijateveoteenus;
  3) ülejäänud reisijatevedu.

  (5) Turusegmente võib täiendavalt eristada reisijateveo või veetava kauba alusel.

  (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud turusegmendid, milles raudteeveo-ettevõtjad hetkel ei tegutse, kuid milles nad võivad tegutseda kasutustasu süsteemi kehtivusaja vältel. Lisatasusid käesolevas lõikes nimetatud turusegmentidele kindlaks ei määrata.

  (7) Turusegmentide loetelu avaldatakse võrgustiku teadaandes ja vaadatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt läbi vähemalt iga viie aasta järel.

  (8) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks kehtestada raudteeseaduse § 59 lõike 33 kohase kõrgema kasutustasu, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga.

  (9) Iga konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja keskmine, maksimum- ja miinimumtasu tema infrastruktuuri teatava kasutusviisi eest peavad olema võrreldavad ning sama turusegmendi võrreldavate teenuste suhtes kohaldatakse ühetaolisi kasutustasusid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab võrgustiku teadaandes andmed, mis näitavad kasutustasude määramise süsteemi vastavust käesolevas lõikes nimetatud tingimustele, kui avaldamine on võimalik ärisaladust rikkumata.
[RT I, 22.03.2017, 4 - jõust. 25.03.2017]

§ 10.   Kasutustasu vähendamine

  (1) Kasutustasu määraja võib vähendada kasutustasu üksnes tegeliku kokkuhoiu ulatuses, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on halduskulude osas saavutanud. Vähendamise määra kindlakstegemisel ei tohi arvesse võtta kulude vähenemist, mida on kehtivas kasutustasus juba arvestatud.

  (2) Eeldusel, et seda võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale, võib erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust vähendada kasutustasu:
  1) konkreetse liiklusvoo puhul piiratud aja jooksul, et soodustada uue raudteeveoteenuse arengut;
  2) oluliselt alakoormatud liinide kasutamise soodustamiseks.

  (3) Kasutustasu määraja võib vähendada üksnes konkreetse infrastruktuuri osa eest võetavat kasutustasu.

  (4) Samalaadsete teenuste suhtes kohaldatakse samalaadset kasutustasu vähendamise meetodit. Kasutustasu vähendamist kohaldatakse raudteeveo-ettevõtja suhtes mittediskrimineerivalt.

§ 11.   Andmete esitamine

  (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab kasutustasu määrajale hiljemalt kuus kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust:
  1) käesoleva määruse §-s 7 toodud valemite alusel arvestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kapitali kaalutud keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed;
  2) käesoleva määruse lisades 1–7 toodud andmed viimase auditeeritud majandusaasta ja arvestuse hetkel käimasoleva majandusaasta kohta koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga;
  3) prognoositava ühikukulu leidmise aluseks olevad andmed;
  4) prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate põhi- ning lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise eest ning prognoositava põhiteenuste lisatasu koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed.

  (2) Kasutustasu määrajal on õigus korrigeerida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud andmeid või nõuda temalt nende korrigeerimist, kui esitatud andmed ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele.

§ 12.   Kasutustasu määramine

  (1) Hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust kehtestab kogu liiklusgraafikuperioodiks:
  1) kasutustasu määraja kasutustasu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest ning põhiteenuste lisatasu;
  2) teenindusrajatise omanik teenindusrajatise kasutustasu.

  (2) Kasutustasu määraja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagavad, et metoodika kohaldamine toob kaasa võrdsed ja mittediskrimineerivad kasutustasud eri raudteeveo-ettevõtjatele, kes osutavad samalaadses turuosas samaväärseid teenuseid, ning et kohaldatavad kasutustasud on kooskõlas võrgustiku teadaandes kirjeldatud põhimõtetega.

  (3) Kasutustasu määraja, teenindusrajatise omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja hoiavad neile teatavaks saanud ärisaladust.
[RT I, 22.03.2017, 4 - jõust. 25.03.2017]

§ 13.   Rakendussätted

  (1) Käesoleva määruse alusel arvestatavat kasutustasu rakendatakse alates 2017. aastal algavast liiklusgraafikuperioodist.

  (2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liiklusgraafikuperioodi algust rakendatakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2008. aasta määrust nr 32 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika”.

§ 14.   Määruse muutmine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2008. aasta määruse nr 32 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika” § 8 lõigetes 2–5 asendatakse tekstiosa „75%” tekstiosaga „90%”.
[RT I, 24.08.2016, 1 - jõust. 11.12.2016]

§ 15.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 16.   Määruse jõustumine

  (1) Käesoleva määruse § 14 jõustub 2016. aasta 11. detsembril.

  (2) Käesoleva määruse § 15 jõustub 2017. aasta 10. detsembril.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77).
[RT I, 22.03.2017, 4 - jõust. 25.03.2017]

Lisa 1 Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasumiaruanne

Lisa 2 Raudtee-ettevõtja kasumiaruanne

Lisa 3 Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus

Lisa 4 Raudteeinfrastruktuuri bilanss

Lisa 5 Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud

Lisa 6 Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasumiaruanne lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise lõikes

Lisa 7 Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise lõikes

/otsingu_soovitused.json