Teksti suurus:

Töövõime hindamisega seonduvate tervise- ja tööministri määruste muutmine

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2020
Avaldamismärge:RT I, 19.02.2020, 1

Töövõime hindamisega seonduvate tervise- ja tööministri määruste muutmine

Vastu võetud 14.02.2020 nr 4

Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 5 lõike 4, § 6 lõike 3 ja § 22 lõike 4 alusel.

§ 1.  Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus” muutmine

Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu ning surmaandmed;”;

2) paragrahvi 5 punktis 3 asendatakse sõna „aadress” sõnaga „postiaadress”;

3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) andmed töötamise, sealhulgas välisriigis elamise ja töötamise kohta.”;

4) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „töövõime” sõnaga „tegutsemispiirangute”;

5) paragrahvi 7 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „haridustaseme, eriala ja”;

6) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta;”;

7) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) taotlusele lisatud muude dokumentide andmed.”;

8) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang piirangute esinemise kohta järgmistes kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud;
2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud;
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;
5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;
7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.

(3) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang järgmiste asjaolude esinemise kohta:
1) sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed;
2) muud tervisehäired.”;

9) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonna liikmete andmed;
3) isiku antud selgitused ning vaatluse ja vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused.”;

10) paragrahvi 15 lõike 12 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) ravi ja ravimite kohta.”;

11) paragrahvi 17 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Isikule kuvatakse töövõime hindamise taotluse andmed, töövõime hindamisel antud eksperdiarvamus ja selle andja andmed, töövõime hindamise otsuse andmed ja eksperdiarvamuse andmete töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu.”.

§ 2.  Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu” muutmine

Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) erijuhtum – erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud;”;

2) paragrahvi 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) ekspertiisimeeskond – töövõime hindamise pädevusega arstidest ja spetsialistidest (eelkõige füsio- või tegevusterapeut, psühholoog, eripedagoog või logopeed) koosnev meeskond, keda eksperdiarvamuse andja kaasab vajaduse korral eksperdiarvamuse andmiseks;”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:

„9) arsti vastuvõtt – kui isik ei ole kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst) vastuvõtul käinud, teavitab töötukassa isikut töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 5 alusel arsti vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab selleks tähtaja. Kui isik on kuue kuu jooksul enne töövõime taotluse esitamist mõne arsti vastuvõtul käinud, siis teda andmete täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei saadeta;
10) tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtt – töötukassa võib suunata isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule visiidipõhisele hindamisele, et hinnata isiku tegutsemis- ja osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja testide abil. Visiidipõhine hindamine tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole seoses töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kirjeldavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud puuduvad, samuti uute diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute tuvastamiseks;
11) täiendavad terviseandmed – töötukassa poolt töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 6 alusel arstilt taotletud isiku terviseandmed, kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid tervise infosüsteemi sisestanud või tervise infosüsteemi sisestatud andmed on töövõime hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad terviseandmed vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised. Töötukassa võib isiku piirangute täpsustamiseks andmeid taotleda ka töövõime hindamise taotlusel märgitud spetsialistilt.”;

4) paragrahvi 3 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövõime hindamiseks kantakse töövõime hindamise taotlusele (edaspidi taotlus):
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik;
3) isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu;
4) postiaadress, e-posti aadress ja telefon;
5) andmed välisriigis elamise ja töötamise kohta;
6) andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta;
7) nende arstide ja spetsialistide andmed, kes saavad anda infot isiku töövõime hindamiseks oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta;
8) andmed esindaja ja tema esindusõiguse kohta;
9) andmed taotlusele lisatud dokumentide kohta.

(2) Isik annab taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud;
2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud;
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;
5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;
7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.

(3) Isik annab taotlusel hinnangu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta:
1) sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed;
2) muud tervisehäired.”;

5) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Isiku töövõimet välistavad seisundid on:
1) pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei ole võimalik rakendada;
2) dialüüsravi;
3) juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu;
4) dementsus;
5) mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng;
6) püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus).”;

6) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „andmed” sõnadega „täiendavad terviseandmed”;

7) paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „vastuvõtu” sõnadega „visiidipõhise hindamise”;

8) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „tegevusvõimele ning” tekstiosaga „tegutsemisvõimele, samuti”;

9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajad peavad eksperdiarvamuse andmisel lähtuma kehtivast töövõime hindamise metoodikast ja olema läbinud selle kasutamise koolituse.”;

10) paragrahvi 7 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „haiguse” sõnaga „tervisekahjustuse” ja sõna „tegevusvõimele” sõnaga „tegutsemisvõimele”;

11) paragrahvi 7 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad „osalise või puuduva töövõime korral”;

12) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute” sõnadega „teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu”;

13) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) mistahes võtmetegevuse raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega neli.”;

14) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

§ 3.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2020. a.

Tanel Kiik
Sotsiaalminister

Marika Priske
Kantsler

Lisa Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel

/otsingu_soovitused.json