Teksti suurus:

Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.03.2015
Avaldamismärge:RT I, 19.03.2015, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.03.2015 otsus nr 630

Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 18.02.2015

§ 1.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) karistusseadustiku 9., 12., 13., 16. ja 22. peatükis sätestatud süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse, ning avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras;”;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt käesoleva paragrahvi lõike 41 alusel määratud objektide valvamine;”;

3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor”;

4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Politsei poolt ajutiselt valvatavate objektide loetelu, objektide valve teostamise viisid ning ajalise kestuse määrab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.”;

5) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei, riigipiiri valvamise ja teabeturbe korralduse struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.”;

6) paragrahvi 61 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses olev ametnik peab vastama ametniku kutsesobivusnõuetele.

(3) Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi kutsesobivusnõuded, sealhulgas haridusnõuded, ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenistuskohtade loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.”;

7) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku, sealhulgas politseiametniku teenistust ja töötaja töötamist korraldab, nimetab ta ametikohale ja vabastab ametikohalt, sõlmib temaga töölepingu ja lõpetab selle või ütleb selle üles, määrab tema palga või lepib kokku töötasu, viib ta ühelt teenistuskohalt üle teisele, peatab tema avaliku võimu teostamise õiguse või võimaldab töötajal kasutada õigust keelduda töö tegemisest ja annab loa, kui seadus sätestab ametisse nimetamise õigust omava isiku loa nõude, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik.”;

8) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus on politseiametnikul. Politsei- ja Piirivalveameti muul ametnikul on riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus, kui eriseadus ei sätesta teisiti ja meetme kohaldamine on seotud tema teenistusülesannete täitmisega.”;

9) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel on politseil õigus pädevale asutusele edastada vajalikus ulatuses isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid.”;

10) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) korrakaitseliste ülesannetega seotud haldustegevuse andmestik.”;

11) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „ametnikud” sõnaga „isikud”;

12) paragrahvi 35 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või koosseisuväline”;

13) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase või rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase, kes ei ole politseiteenistuses, võib võtta õppepraktika läbimise ajaks politseiteenistusse politseiametnikuna.”;

14) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane, kes ei ole politseiteenistuses.”;

16) paragrahvi 371 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „teenistuja” sõnadega „ametnik ja töötaja” vastavas käändes;

17) paragrahvi 371 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusest tulenevaid ülesandeid täitvad ametnikud;”;

18) paragrahvi 371 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenistuskohad, millele nimetatud ametnikule ja töötajale antakse politseiametniku vormiriietus.”;

19) paragrahvi 371 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Politseiametnikule, kes täidab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud ülesandeid ning kellele ei anta politseiametniku vormiriietust, võib maksta hüvitist.

(82) Politseiametniku vormiriietuse hüvitise maksmise korra ja hüvitise piirmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.”;

20) paragrahvi 40 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;”;

21) paragrahvi 42 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja sõnad „ja ametiisikute”;

22) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;”;

23) paragrahvi 43 pealkirjas ning lõigetes 1, 2, 4, 6, 7, 9, 11 ja 12, § 44 lõigetes 1–3, § 47 pealkirjas, sissejuhatavas lauseosas ning punktides 1, 3, 7, 8 ja 11, § 65 lõikes 2, § 671 lõikes 1, § 675 lõigetes 1 ja 4, § 677 lõikes 10, § 678 lõikes 4, § 89 lõikes 1, § 95 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas, § 97 lõikes 2, § 100 lõigetes 3 ja 4, § 108 lõigetes 3–5, §-s 109, § 114 lõigetes 1–4, § 117 lõigetes 1–4, § 119 lõikes 6, § 1192 pealkirjas ning §-s 1193 asendatakse sõna „ametisse” sõnaga „ametikohale”;

24) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametikohale nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti peadirektori, peadirektori asetäitja, struktuuriüksuse juhi või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja või osakonna juhina või kohtu esimehe, juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhi või juhi asetäitjana.”;

25) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja, osakonna juhi või prefektina või valitsusasutuse kohaliku täidesaatva riigivõimu volitusi omava asutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või vähemalt kolm aastat kohtuniku, prokuröri, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi või osakonna juhina.”;

26) paragrahvi 43 lõikest 9 jäetakse välja sõnad „ja talituse”;

27) paragrahvi 43 lõikes 10 asendatakse sõnad „vastavale ametikohale nimetamise õigust omav ametnik” sõnadega „ametisse nimetamise õigust omav isik”;

28) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikust õppejõud – kuni viieks aastaks.”;

29) paragrahvi 44 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) politseiametniku – ajutise iseloomuga ülesande täitmise ajaks ja kadeti – õppepraktika ajaks.”;

30) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ametivande võtab vastu valdkonna eest vastutav minister või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik või Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud ametnik.”;

31) paragrahv 451 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 451. Politseiametniku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

(1) Sündmuskohti teenindav või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil.

(2) Loetelu ametikohtadest, millel teeniv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

(3) Politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.

(4) Politseiametniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel politseiametniku politseiteenistusest vabastamisest arvates. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest politseiametniku andmed riiklikest registritest kustutada.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA-proovide riiklikule DNA-registrile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

32) paragrahvi 46 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 53 lõike 2 punktist 1 ja § 674 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja kutsekvalifikatsiooni taseme”;

34) paragrahvi 54 lõikes 3, § 61 lõikes 4, § 66 pealkirjas ning lõigetes 1, 2 ja 4, § 67 lõigetes 1 ja 2, § 677 lõigetes 2 ja 5 ning §-s 1196 asendatakse sõna „teenistussuhe” sõnadega „avaliku võimu teostamise õigus” vastavas käändes;

35) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valdkonna eest vastutav minister annab ja muudab juhi ametikohal oleva politseiametniku teenistusastmeid alates politseikolonelleitnandi teenistusastmest.”;

36) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse sõna „läbimiseks” sõnadega „läbimise ajaks” ning samast lõikest jäetakse välja sõna „koosseisuväliseks”;

38) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „21. ja 4. peatüki,” tekstiosaga „21. peatüki ja korrakaitseseaduse 5. peatüki, samuti käesoleva seaduse”;

39) paragrahvi 61 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis tähtajaliselt teenistuses olev politseiametnik jätkab tähtaja möödumisel politseiteenistust ametikohal, kus ta oli teenistuses enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale nimetamist, või ta viiakse üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele.”;

41) paragrahvi 63 lõikes 2, § 67 lõikes 1, § 671 lõikes 1, § 673 lõikes 1, § 674 lõikes 3, § 677 pealkirjas, § 678 lõikes 2, § 679 tekstis ning § 1196 tekstis asendatakse sõna „politseiteenistussuhe” sõnadega „avaliku võimu teostamise õigus” vastavas käändes;

42) paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 65. Politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine seoses tema nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses

(1) Politseiametniku nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale tema avaliku võimu teostamise õigus peatub kuni politseiametniku ametikohale naasmiseni või politseiteenistusest vabastamiseni.

(2) Politseiametniku ametikohale nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale võib politseiametniku enne tema avaliku võimu teostamise õiguse peatumist tema nõusolekuta üle viia samas asutuses lähetatud politseiametniku ametikohale.

(3) Lähetatud politseiametniku ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on asutuse teenistuskohtade koosseisus olev politseiametniku ametikoht, millele nimetatakse politseiametnik teenistuse või töötamise ajaks vastuvõtvas asutuses.

(4) Kui lähetava asutuse struktuuris puudub lähetatud politseiametniku ametikoht, mis vastab politseiametniku senisele ametikohale lähetavas asutuses ja on sama taseme ametikoht, siis politseiametnikku tema seniselt ametikohalt ei vabastata ja tema avaliku võimu teostamise õigus senisel ametikohal peatub.

(5) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral säilib politseiametnikul vastuvõtvas asutuses ametitõendi kasutamise ning teenistusrelva ja vormiriietuse kandmise õigus, kui see on vajalik missiooni ülesannete täitmiseks.”;

43) paragrahvi 674 lõikest 1 ja §-st 6711 jäetakse välja sõna „ametisse”;

44) paragrahv 676 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 676. Politseiametniku teiselt ametikohalt vabastamine ja töölepingu ülesütlemine enne tähtaja möödumist

Vastuvõttev asutus võib politseiametniku enne tähtaja lõppu ametikohalt vabastada või töölepingu üles öelda, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt kolm kuud ette.”;

45) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 70 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Politseiametniku palga määrab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik, Kaitsepolitseiameti peadirektor või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor käskkirjaga.”;

47) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 72. Sõidukulu hüvitamine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikule võib tulenevalt tema ametikohast maksta hüvitist isikliku mootorsõiduki kasutamise eest sõiduks elukoha ja ametikoha asukoha vahel, kui:
1) politseiametniku elukoht ei ole ametikoha asukohaga samas asulas ja
2) sõiduks elukoha ja ametikoha asukoha vahel ei ole võimalik kasutada ühissõidukit või ühissõiduki kasutamine on ebamõistlik ning

3) Politsei- ja Piirivalveamet ei korralda transporti politseiametniku elukoha ja ametikoha asukoha vahel.

(2) Politseiametniku sõidukulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Loetelu ametikohtadest, kus teenivale Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikule makstakse hüvitist isikliku mootorsõiduki kasutamise eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tingimustel, kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.”;

48) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Politseiametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust.”;

49) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni ööpäevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 13 tundi, välja arvatud juhtudel, kui politseiametnik on kaasatud riigi julgeoleku tagamisse või kui see on kokku lepitud kollektiivlepinguga. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel.”;

50) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politseiametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata.”;

51) paragrahvi 85 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ning Kaitsepolitseiameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutust politseiametnikule ning käesoleva seaduse § 84 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikutele.

(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhil on õigus kohaldada ergutust käesoleva seaduse alusel politseiametnikule ja käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 nimetatud isikutele.

(3) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kohaldada ergutust igale politseiametnikule ning käesoleva seaduse § 84 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikutele.

(4) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 4 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ja Kaitsepolitseiameti peadirektoril.”;

52) paragrahvi 85 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad volitada käskkirjaga ameti struktuuriüksuse juhti kohaldama ergutust politseiametnikule ning käesoleva seaduse § 84 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikutele, määrates käskkirjas ära ergutuse kohaldamise ulatuse.”;

53) paragrahvi 94 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige politseiametnikul, kes esindab seaduses sätestatud alustel teisi ametnikke ja töötajaid, seejärel laitmatu teenistuskäigu ja parema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskustega politseiametnikul, kelle ametikoht on teenistuskohtade koosseisus.

(3) Laitmatu teenistuskäigu ja võrdse hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste korral eelistatakse politseiametnikku, kes on olnud kauem politseiteenistuses või kellel on ülalpeetavaid.

(4) Politseiametnike ametikohtade arvu vähendamise, samuti Politsei- ja Piirivalveameti või sisekaitselise rakenduskõrgkooli ümberkorraldamise korral on politseiametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus teha ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise politseiametniku, kelle ametikoht koondatakse. Ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava politseiametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused on paremad kui koondataval politseiametnikul.”;

54) paragrahvi 100 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja”;

55) paragrahvi 10814 lõikes 4 asendatakse sõna „Merepäästetöö” sõnaga „Ennetustöö”;

56) paragrahv 1161 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2.  Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päästetöötajatele laienevad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.”;

2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõna „riigi”;

3) paragrahvi 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Päästeteenistujate liigid ja teenistuskohad”;

4) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Päästeametniku ametikoht on päästeasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli koosseisus ettenähtud ametikoht.

(6) Päästetöötaja töökoht on päästeasutuse koosseisus ettenähtud töökoht.”;

6) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase või rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase, kes ei ole päästeteenistuses, võib võtta õppepraktika läbimise ajaks päästeteenistusse päästeteenistujana. Õppepraktika läbimise ajal ei laiene päästeteenistujale käesoleva seaduse §-s 11 sätestatu.”;

7) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Päästekolledžisse täiskoormusega õppesse õppima suunatud päästeteenistujale võib õppetöös osalemise eest maksta riigieelarvelistest vahenditest teenistussuhtest tulenevat palka päästeasutuse juhi määratud ulatuses ja korras.

(5) Teenistussuhtest tuleneva õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse haldusleping, milles määratakse päästeteenistuja kohustus töötada pärast õppimise lõppu päästeasutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat.”;

8) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Päästetöötajana võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.”;

9) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse sõna „tööülesandeid” sõnadega „teenistus- või tööülesandeid”;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Päästeteenistuja füüsilise ettevalmistuse nõuetes võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada vanuse alusel erisusi, kui see on kooskõlas võrdse kohtlemise seaduse § 9 lõikega 2.

(7) Päästeasutuse juht võib kooskõlas võrdse kohtlemise seaduse § 9 lõikega 2 väljastada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kutsesobivuse nõuetele mittevastavale päästetöötajale ajutise eriloa teenistuse jätkamiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud korras.”;

11) paragrahvi 71 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;”;

12) paragrahvi 71 lõike 1 punktid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 72 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse sõnad „alalise elukaaslase” sõnadega „abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase”;

14) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Päästeasutusel on päästeteenistuja teenistusse võtmisel õigus küsida päästeteenistuja laste, vanemate, abikaasa, temaga abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase või perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olevate isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile päästeteenistuse seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised.”;

15) paragrahvi 72 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „ametnikul” sõnaga „isikul”;

16) paragrahvi 72 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja sõnad „ning ametiisikute”;

17) seadust täiendatakse §-ga 73 järgmises sõnastuses:

§ 73. Päästeametniku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

(1) Demineerimistööga seotud päästeametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile päästeametniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil.

(2) Loetelu ametikohtadest, millel teeniv päästeametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

(3) Päästeametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.

(4) Päästeametniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel päästeametniku päästeteenistusest vabastamisest arvates. Päästeamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest päästeametniku andmed riiklikest registritest kustutada.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA-proovide riiklikule DNA-registrile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

18) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeasutuse päästeteenistuja teenistust korraldab, sealhulgas võtab ta teenistusse ja vabastab teenistusest, sõlmib temaga töölepingu ja lõpetab selle või ütleb selle üles, peatab tema avaliku võimu teostamise õiguse või võimaldab töötajal kasutada oma õigust keelduda töö tegemisest, annab loa, kui seadus sätestab teenistusse võtmise õigust omava isiku loa nõude, ja viib päästeametniku ühelt ametikohalt üle teisele päästeasutuse juht või päästeasutuse põhimääruses sätestatud isik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning päästeasutuse töö korraldamiseks võib päästeasutuse juht või päästeasutuse põhimääruses sätestatud isik anda käskkirja.”;

19) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hindamistulemuste põhjal teenistuskohale mittevastava päästeteenistuja võib üle viia madalamale teenistuskohale või teenistusest vabastada.”;

20) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja valdkonna eest vastutavale ministrile, päästeasutuse juhile või tema volitatud päästeametnikule päästeteenistuja vande:”;

21) paragrahvi 10 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Päästeteenistuja allakirjutatud vande teksti hoitakse päästeteenistuja isikutoimikus.”;

22) paragrahvi 101 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeametniku avaliku võimu teostamise õiguse võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt teenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.”;

23) paragrahvi 101 lõikes 4 asendatakse sõna „päästeteenistussuhe” sõnadega „avaliku võimu teostamise õigus”;

24) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-dega 102–104 järgmises sõnastuses:

§ 102. Päästeteenistuja ametikohale nimetamine ja tööle määramine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis

(1) Päästeteenistuja võib tema nõusolekul nimetada või määrata tähtajaliselt sisekaitselise rakenduskõrgkooli ametikohale, kui selleks on andnud nõusoleku päästeteenistuja ning päästeasutuse ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli sellekohast õigust omav isik.

(2) Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis tähtajaliselt teenistuses olev päästeteenistuja jätkab tähtaja möödumisel päästeteenistust ameti- või töökohal, kus ta oli teenistuses enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ametikohale nimetamist, või vähemalt samaväärsel ameti- või töökohal, ning talle tagatakse senised teenistustingimused.

§ 103. Päästeteenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid päästeteenistuja teenistusse võtmise

Päästeteenistuja vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktidest 1, 2, 4–6 ja 9.

§ 104. Päästeteenistuja vabastamine terviseseisundi tõttu

Päästeteenistuja võib teenistusest vabastada, kui tema terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 7 lõike 4 alusel sätestatule.”;

25) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „ameti- või teenistuskohal” sõnaga „teenistuskohal”;

26) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.”;

27) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Päästeteenistujal on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või füüsilised isikud.

(22) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud hüvitist saama õigustatud isikute määramise korra määrusega.”;

28) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud ja päästetöötajale töölepingu seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja ohutust.”;

29) paragrahvi 201 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeasutus võib päästeteenistujalt nõuda ilma tema nõusolekuta teenistusülesande täitmist väljaspool tööaega, sealhulgas puhkepäeval ja riigipühal, kui teenistusülesanne tuleneb erakorralisest asjaolust ja see tuleb täita viivitamata (edaspidi erakorraline ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on erakorraline ületunnitöö tööaega ületav teenistusülesannete täitmine arvestusperioodi lõpul.”;

30) paragrahvi 201 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päästeasutus hüvitab ületunnitöö, makstes päästeteenistujale 1,5-kordset põhipalka või võimaldades päästeteenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.”;

31) paragrahvi 202 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 202. Päästeteenistuja puhkus ja puhkuse katkestamine”;

32) paragrahvi 202 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata.”;

33) paragrahvi 202 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu.”;

34) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka isikutele, kes ei ole päästeteenistujad.”;

36) seadust täiendatakse §-ga 333 järgmises sõnastuses:

§ 333. Päästeteenistuse staaži eest antava lisapuhkuse aegumine ja hüvitamine

Enne 2013. aasta 1. aprilli täitunud päästeteenistuse staaži aasta eest saadaolevad kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul arvates 2013. aasta 1. aprillist. Aegumine peatub ajaks, kui päästeteenistuja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, samuti kui päästeteenistuja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevad hüvitatakse teenistusest lahkumisel rahas.”.

§ 3.  Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) olemasoleva teabe ulatuses julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks kuritegude ennetamisel ja tõkestamisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;”.

§ 4.  Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvi 6 punktides 2 ja 3 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4” tekstiosaga „§ 7 lõike 1 punktides 2 ja 3”;

3) paragrahvi 111 lõikes 2 asendatakse sõna „kinnitab” sõnaga „kehtestab”;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Julgeolekuasutuse ametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 41 sätestatud puhkeaega reguleerivaid sätteid, kui nimetatud erisus sisaldub ametniku ametijuhendis ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust.”;

5) paragrahvi 12 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tegevväelase suunamisel julgeolekuasutusse kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 119 lõikes 21 sätestatud tähtaegu.”;

7) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „ametisse” sõnaga „ametikohale”;

8) paragrahvi 15 pealkirjas asendatakse sõna „ametissenimetamine” sõnadega „ametikohale nimetamine”;

9) paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 151. Julgeolekuasutuse ametniku teenistusest vabastamine ametniku ametikohale nimetamisel või tööle võtmisel teises asutuses või organisatsioonis

(1) Julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks. Julgeolekuasutuse ametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel nimetatakse julgeolekuasutuse ametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel võib julgeolekuasutuse ametniku tema nõusolekul nimetada muule ametikohale või sõlmida temaga töölepingu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ja tähtajaks teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud ametnikule või töökohale võetud töötajale makstakse palka või töötasu, mis ei või olla väiksem tema palgast julgeolekuasutuse ametnikuna.

(4) Teenistusaeg teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse või organisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:

§ 152. Julgeolekuasutuse ametniku ametitõend ja politseiametniku ametimärk

(1) Julgeolekuasutuse ametniku ametitõendi ja politseiametniku ametimärgi kirjelduse ja vormi kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Loetelu ametikohtadest, millele nimetatud politseiametnikule ametimärk väljastatakse, kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.”;

11) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Palk

(1) Kaitsepolitseiameti ametnike põhipalga või põhipalga vahemiku ja selle suurendamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Kaitsepolitseiameti ametniku põhipalka ja politseiametniku astmepalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50% võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametnikule ja politseiametnikule ei maksta lisatasu ületunnitöö ega töötamise eest ööajal ja riigipühal.

(4) Nende Teabeameti ametnike palgakorraldusele, kes ei ole politsei- või tegevteenistuses, kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”;

12) paragrahvi 19 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 201 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Julgeolekuasutuse ametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata.”;

14) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Julgeolekuasutuse ametnik võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks siseneda isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi ilma isiku nõusolekuta ja neid läbi otsida julgeolekuasutuse juhi korraldusel riigi julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks.”;

15) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) varjatult sisenemisega ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks.”;

16) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) asja varjatult läbivaatamisega ning vajaduse korral selle varjatult muutmise, rikkumise või asendamisega.”;

17) paragrahvis 28 asendatakse sõnad „määrab kindlaks” sõnaga „kehtestab”;

18) paragrahvis 30 asendatakse sõna „vastav” sõnadega „Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valdkonna eest vastutav”;

19) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete saamiseks pöörduda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poole, kui nende andmete saamine ei ole võimalik üldiselt kättesaadavast allikast või oleks seotud liigsete kulutustega või isikut, kelle isikuandmeid edastatakse, rohkem koormavate abinõudega.”;

20) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

§ 311. Juurdepääs andmekogudele

Julgeolekuasutusel on tasuta juurdepääs seadusega pandud ülesannete täitmiseks avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele.”;

21) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

(2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele ja füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vajalik terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

(3) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet võib edastada riigi osalusega äriühingule, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud eesmärgil võib julgeolekuasutus, riigiasutus ja isik, kellele on teave edastatud, töödelda isikuandmeid sisaldavat teavet andmesubjekti nõusolekuta.”;

22) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eriside nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.”.

§ 5.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 921 järgmises sõnastuses:

§ 921. Demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

(1) Tegevväelane, kes on rahuajal seotud demineerimistöödega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile tegevväelase jäetud jälgede välistamise eesmärgil.

(2) Loetelu rahuaja ametikohtadest, millel teeniv tegevväelane daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

(3) Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.

(4) Tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel tegevväelase tegevteenistusest vabastamisest arvates. Kaitsevägi teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest tegevväelase andmed riiklikest registritest kustutada.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA-proovide riiklikule DNA-registrile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

2) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tegevväelase võib suunata julgeolekuasutusse kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada kaks korda kuni kolme aasta võrra.”.

§ 6.  Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 96 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) Päästeametile ja Kaitseväele neile seadusest tuleneva daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kohustuse täitmiseks.”;

2) paragrahvi 99 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva seaduse § 251 lõike 3, politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 3 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 3 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud riikliku ekspertiisiasutuse töötaja, politseiametniku, demineerimistööga seotud päästeametniku ning demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse nimetatud registritest käesoleva seaduse § 251 lõike 4, politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 4, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 4 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 4 kohaselt.”;

3) paragrahvi 251 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse vastavast registrist kolme aasta möödumisel isiku ja riikliku ekspertiisiasutuse vahel sõlmitud töölepingu lõppemisest.”.

§ 7.  Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduse § 3 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:

„(24) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks halduskohtu loal. Loa andmine otsustatakse julgeolekuasutuse juhi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele.

(25) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks, kui isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, on andnud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras nõusoleku julgeolekukontrolli teostamiseks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele.”.

§ 8.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor nimetab rahapesu andmebüroo juhi ametisse peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal ettepanekul viieks aastaks.”.

§ 9.  Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kellel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatule vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus. Kui sisekaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib rakenduskõrgkooli rektori ametikohale kandideerida isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, või isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane juhtimiskogemus.”;

2) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laieneb ametnike eetikakoodeks. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärus võib üliõpilasele laiendada politsei-, vangla-, pääste- ja avaliku teenistuse ametnikele ettenähtud õigusi ja kohustusi, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus ja punktis 5 nimetatud õigus saada õppetoetust üliõpilasele ei laiene.”;

3) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele makstakse stipendiumi, mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega.”;

4) paragrahv 273 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 273. Õppekulude hüvitamine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis õppimisel

(1) Sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta:
1) katkestas õpingud mõjuva põhjuseta;
2) eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu;
3) eksmatrikuleeriti distsiplinaarsüüteo tõttu.

(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või pääste valdkonna õppekava lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta:
1) ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle või teenistusse Politsei- ja Piirivalveametisse, Päästeametisse, Siseministeeriumisse või selle valitsemisala asutusse, välja arvatud, kui talle ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töö- või ametikohta;
2) vabastati avalikust teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) vabastati avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo või teo eest, millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
4) vabastati avalikust teenistusest omal algatusel mõjuva põhjuseta.

(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli maksunduse ja tolli valdkonna õppekava lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta:
1) ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle või teenistusse Maksu- ja Tolliametisse või Rahandusministeeriumisse või selle valitsemisala asutusse, välja arvatud, kui talle ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töö- või ametikohta;
2) vabastati avalikust teenistusest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 nimetatud juhtudel.

(4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulusid, kui:
1) politsei või pääste valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli lõpetamist olnud tööl või teenistuses Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis, Siseministeeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga, kuid kõige vähem kolm aastat;
2) maksunduse ja tolli valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli lõpetamist olnud tööl või teenistuses Maksu- ja Tolliametis, Rahandusministeeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga, kuid kõige vähem kolm aastat;
3) ta on omal algatusel vabastatud töölt või teenistusest seoses püsiva töövõimetuse või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajaduse tõttu;
4) politsei- või päästeametnik on nimetatud või määratud muule ametikohale ja tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud politsei ja piirivalve seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtinud § 66 alusel või alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 41. jao alusel või päästeteenistuse seaduse § 101 alusel;
5) ta on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeoleku valdkonna õppekaval.

(5) Eksmatrikuleeritud isikule väljastatakse õppekulude teatis, mille alusel tuleb õppekulude hüvitamiseks kohustatud isikul õppekulud hüvitada. Kulude hüvitamisest keeldumisel käsitatakse õppekulude teatist täitedokumendina täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(6) Õppekulude arvestamise, hüvitamise määra, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kooskõlastatult Justiitsministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.”.

§ 10.  Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 34 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Isikule, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud nimelise tulirelvaga, antakse nimelise relva relvaluba ilma kehtivusaega määramata.”.

§ 11.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 41 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) isik, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud nimelise tulirelvaga, nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest;”.

§ 12.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) politsei ja piirivalve seaduse § 371 lõike 81 alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist.”.

§ 13.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) politsei ja piirivalve seaduse § 371 lõike 81 alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist.”;

2) paragrahvi 19 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõike 1, Kaitseliidu seaduse § 61 lõike 5, politsei ja piirivalve seaduse §-de 753 ja 75, päästeteenistuse seaduse § 14, julgeolekuasutuste seaduse § 17 ja vangistusseaduse § 142 alusel makstavat hüvitist või toetust;”.

§ 14.  Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 86 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui maavanema ametikoht on vaba või kui maavanem ei saa oma ülesandeid täita püsivtakistuse tõttu, nimetab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga maavanema asendaja kuni kolmeks kuuks või takistuse möödumiseni.

(4) Maavanema asendajal on samad õigused ja kohustused nagu maavanemal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Dokumentide allakirjutamisel lisab maavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad „maavanema ülesannetes”.”.

§ 15.  Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 13 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametnike” sõnadega „ning töötajate”.

§ 16.  Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse §-s 214, § 2171 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 246 asendatakse sõnad „kinnipidamisasutuse töötaja” ning „kinnipidamisasutuse teenistuja” sõnadega „kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja” vastavas käändes.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json