Eurovoci märksõnad (näita)

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0811 koostööpoliitikakoostööpoliitikarahandusalane koostöö

10 EUROOPA ÜHENDUSED1011 Euroopa Liidu õigusEuroopa Ühenduse õigusühenduse õiguse siseriiklik rakendamine

12 ÕIGUS1211 tsiviilõigustsiviilõiguslepingtagatismaksevõime

16 MAJANDUS1606 majanduspoliitikamajanduspoliitikalühiajaline majanduspoliitikakriisikava

16 MAJANDUS1611 majanduskasvmajandustsükkelmajanduslik stabiliseerumine

24 RAHANDUS2411 rahapoliitikarahapoliitikakeskpank

24 RAHANDUS2416 krediidi- ja finantseerimisasutusedfinantseerimisasutuskrediidiasutus

24 RAHANDUS2416 krediidi- ja finantseerimisasutusedpanganduspangajärelevalve

24 RAHANDUS2421 kapitali vaba liikuminefinantsturgfinantssekkumine

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4016 ühingute õiguslik vormorganisatsioonäriõiguslik äriühingkapitaliühinginvesteerimisühing

HALDUSÕIGUSRahandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (lühend - FELS)

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.01.2016
Avaldamismärge:RT I, 19.03.2015, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.03.2015 otsus nr 631

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus1

Vastu võetud 18.02.2015

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist, kui on oht, et nende finantsolukord võib kiiresti halveneda, või on tõenäoline, et nad on maksejõuetud või võivad muutuda tulevikus maksejõuetuks.

 (2) Kriisilahendusmenetlus algatatakse avalikust huvist lähtudes, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluses ei hoia ära finantsstabiilsuse kahjustamist ega väldi negatiivse mõju edasikandumist finantssüsteemile või reaalmajandusele.

 (3) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Kohaldamisala

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse:
 1) Eestis asutatud krediidiasutusele, tema Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja kolmandas riigis asutatud filiaalile;
 2) Eestis asutatud investeerimisühingule, tema Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja kolmandas riigis asutatud filiaalile;
 3) Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale ja segavaldusettevõtjale, kes kuuluvad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidiasutusega või punktis 2 nimetatud investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi.

 (2) Käesolevas seaduses mõistetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatule krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuulumise all ka olukorda, kui isiku üle teostatakse konsolideeritud järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklite 6–17 alusel.

 (3) Käesolevas seaduses käsitatakse krediidiasutusena ka investeerimisühingut ja tema suhtes kohaldatakse kõike krediidiasutuse suhtes sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 3. Finantsinspektsioon järelevalve ja kriisilahenduse ülesannete täitjana

 (1) Käesolevas seaduses käsitatakse Finantsinspektsiooni kriisilahendusasutusena, välja arvatud käesoleva seaduse 2. peatüki ning 3. peatüki 3. jao tähenduses, kus Finantsinspektsiooni käsitatakse järelevalveasutusena.

 (2) Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena viib läbi kriisilahendusmenetlust käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud isikute suhtes vastavalt käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatule.

 (3) Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kui konsolideerimisgrupi emaettevõtja on Eestis registreeritud ja Finantsinspektsioon teostab konsolideerimisgrupi üle konsolideeritud finantsjärelevalvet. Konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse pädevusse kuulub konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlus (edaspidi konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus).

 (4) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv isik on Eestis registreeritud, kuid ei ole konsolideerimisgrupi emaettevõtja ja Finantsinspektsioon teostab tema üle finantsjärelevalvet, kuulub Finantsinspektsiooni pädevusse nimetatud isiku kriisilahendusmenetlus ja sel juhul on Finantsinspektsioon konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kriisilahendusasutus (edaspidi tütarettevõtja kriisilahendusasutus).

§ 4. Kriisilahendamise üldised eesmärgid ja nende järgimine

 (1) Kriisilahendamise eesmärgid on:
 1) tagada krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide jätkuvus;
 2) hoida ära finantsstabiilsuse kahjustamine olulises ulatuses, eelkõige vältida negatiivse mõju edasikandumist finantssüsteemile tervikuna ning makse- ja arveldussüsteemidele;
 3) vältida või vähendada erakorralise avaliku finantstoetuse või muude avalike vahendite kasutamise vajalikkust;
 4) tagada hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendite piisav kaitse.

 (2) Finantsinspektsioon peab kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel lähtuma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest ja valima sellise kriisilahendusmeetme või -õiguse, mis aitab kõige paremini kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele kõige vähesema kuluga, arvestades konkreetse kriisiolukorra tingimusi.

 (3) Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgid on võrdse tähtsusega ning Finantsinspektsioon peab konkreetses olukorras kriisilahendusmeedet ja -õigust rakendades leidma optimaalse tasakaalu nende eesmärkide saavutamise vahel.

§ 5. Süsteemne kriis ja kriitilised funktsioonid

 (1) Süsteemne kriis käesoleva seaduse tähenduses on finantssüsteemi häire, millel võivad olla rasked negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele ning millesse võivad olla haaratud kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuri liigid.

 (2) Kriitilised funktsioonid käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuse osutatavad makse- ja arveldusteenused ning muud teenused või tegevused, mille seiskumine või toimepidevuse oluline häire kahjustab või võib kahjustada finantsturu toimimist, finantsstabiilsust või ka reaalmajandust või avaldada negatiivset mõju teistele finantssüsteemi osalistele.

§ 6. Kriisiennetus- ja kriisilahendusmeetmed

 (1) Kriisiennetusmeede käesoleva seaduse tähenduses on Finantsinspektsiooni õigus:
 1) nõuda finantsseisundi taastamise kavas puuduste või takistuste kõrvaldamist;
 2) rakendada meetmeid kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistuste kõrvaldamiseks;
 3) rakendada varajase sekkumise meedet, sealhulgas määrata ajutine erihaldur;
 4) rakendada muid krediidiasutuste seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid.

 (2) Kriisilahendusmeede käesoleva seaduse tähenduses on Finantsinspektsiooni õigus määrata erihaldur või nõuda aktsiate ja varade võõrandamist, luua sildasutus, nõuda vara eraldamist, rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist või rakendada muid käesoleva seaduse 4.–7. peatükis sätestatud õigusi.

 (3) Varajase sekkumise meede käesoleva seaduse tähenduses on järelevalvemeede, mida Finantsinspektsioon võib rakendada, kui krediidiasutuse finantsseisund on halvenemas ja sellega seoses krediidiasutus rikub või võib rikkuda tema suhtes kehtivaid õigusakte, haldusakte või krediidiasutuse sise-eeskirju.

§ 7. Kriisilahendusfond

  Kriisilahendusfond käesoleva seaduse tähenduses on Tagatisfondi seaduses sätestatud kriisilahenduse osafond ja teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) kriisilahendusrahastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), artiklile 100.

§ 8. Erakorraline avalik finantstoetus ja erakorraline likviidsuslaen

 (1) Erakorraline avalik finantstoetus käesoleva seaduse tähenduses on riigiabi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 või mõnes muus vormis riigieelarveliste vahendite arvelt osutatav finantsabi eesmärgiga säilitada või taastada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku jätkusuutlikkus, maksevõimelisus või likviidsus.

 (2) Erakorraline likviidsuslaen käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Panga rahaliste vahendite eraldamine maksevõimelisele krediidiasutusele või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale isikule, kellel on ajutised likviidsusprobleemid, ilma et selline tehing oleks osa rahapoliitikast.

§ 9. Muud mõisted

  Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses.

2. peatükk Krediidiasutuse kohustused ja kriisiennetamiseks kavandatavad meetmed 

1. jagu Finantsseisundi taastamise kavandamine 

§ 10. Krediidiasutuse finantsseisundi taastamise kava koostamine ja esitamine

 (1) Krediidiasutus peab koostama ja esitama Finantsinspektsioonile finantsseisundi taastamise kava, millega nähakse ette meetmed, mida krediidiasutus rakendab oma finantsseisundi taastamiseks pärast selle olulist halvenemist.

 (2) Eestis konsolideerimisgrupi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja (edaspidi käesolevas peatükis emaettevõtja) on kohustatud koostama ja esitama Finantsinspektsioonile emaettevõtja poolt juhitava kogu konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava.

 (3) Kui Eestis asutatud krediidiasutus on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, ei pea eraldi finantsseisundi taastamise kava tütarettevõtja kohta koostama, välja arvatud juhul, kui:
 1) krediidiasutus kuulub nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), artikli 6 lõike 4 kohaselt Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla;
 2) krediidiasutuse vara väärtus on suurem kui 30 miljardit eurot;
 3) krediidiasutuse vara moodustab rohkem kui 20 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, välja arvatud juhul, kui tema vara väärtus on väiksem kui 5 miljardit eurot.

 (4) Kui emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, võib Finantsinspektsioon nõuda konsolideerimisgruppi kuuluvalt Eestis asutatud krediidiasutusest tütarettevõtjalt finantsseisundi taastamise kava koostamist.

 (5) Finantsseisundi taastamise kava tuleb esitada läbivaatamiseks Finantsinspektsioonile. Enne kava Finantsinspektsioonile esitamist peab selle heaks kiitma krediidiasutuse või emaettevõtja juhatus ja kinnitama nõukogu. Krediidiasutus või emaettevõtja peab suutma tõendada Finantsinspektsiooni rahuldaval viisil, et finantsseisundi taastamise kava vastab kõigile käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (6) Krediidiasutus või emaettevõtja peab finantsseisundi taastamise kava üle vaatama vähemalt kord aastas või pärast krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi õigusliku seisundi või organisatsioonilise struktuuri muutmist, selle majandustegevuse või finantsolukorraga seotud sündmust või juhtumit, mis võib kava oluliselt mõjutada või luua vajaduse selle muutmiseks. Finantsinspektsioon võib nõuda kava sagedamat ajakohastamist. Uuendatud kava tuleb esitada Finantsinspektsioonile.

 (7) Finantsinspektsioon kehtestab esimese finantsseisundi taastamise kava koostamise tähtaja.

§ 11. Finantsseisundi taastamise kavale esitatavad nõuded

 (1) Finantsseisundi taastamise kava peab sisaldama:
 1) ülevaadet kava põhielementidest ja kokkuvõtet üldisest suutlikkusest finantsseisund taastada;
 2) ülevaadet olulistest muutustest, mis on toimunud krediidiasutuses pärast kõige viimase finantsseisundi taastamise kava esitamist;
 3) kommunikatsiooni ja teabe avalikustamise kava, mis muu hulgas sisaldab ülevaadet, kuidas krediidiasutus kavatseb toime tulla võimalike negatiivsete turureaktsioonidega;
 4) meetmeid lisakapitali või -likviidsuse saamise võimaluste kohta, et tagada krediidiasutuse jätkusuutlikkus ja finantsseisundi säilitamine või taastamine;
 5) prognoositavat ajakava iga kava olulise aspekti elluviimiseks;
 6) kava tulemuslikku ja õigeaegset elluviimist pärssivate võimalike oluliste asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas seda, milline on mõju klientidele ja vastaspooltele ning teistele samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele;
 7) kriitiliste funktsioonide väljatoomist;
 8) krediidiasutuse põhiäriliinide ja vara väärtuse ning turustatavuse määramise üksikasjalikku kirjeldust;
 9) üksikasjalikku kirjeldust selle kohta, kuidas finantsseisundi taastamise kava on seotud krediidiasutuse juhtimisstruktuuriga, ning kava heakskiitmise suhtes kehtivate põhimõtete ja menetluste ning nende organisatsioonis töötavate inimeste määramise kohta, kellele tehakse ülesandeks kava koostamine ja elluviimine;
 10) krediidiasutuse omavahendite säilitamise või taastamise korda ja meetmeid;
 11) korda ja meetmeid, et tagada krediidiasutuse piisav juurdepääs ettenägematute kulude katmise reservile, sealhulgas võimalikele likviidsusallikatele, hinnangut olemasoleva tagatise kohta, ning kui asjakohane, hinnangut selle kohta, kuivõrd on võimalik kanda likviidseid vahendeid üle ühelt konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikult või äriliinilt teisele, et tagada krediidiasutuse suutlikkus oma tegevust jätkata ja täita oma kohustused nende sissenõutavaks muutumisel;
 12) riski ja finantsvõimenduse vähendamise korda ja meetmeid;
 13) kohustuste restruktureerimise korda ja meetmeid;
 14) äriliinide restruktureerimise korda ja meetmeid;
 15) korda ja meetmeid, mis on vajalikud pideva juurdepääsu säilitamiseks finantsturgude infrastruktuuridele;
 16) korda ja meetmeid, mis on vajalikud krediidiasutuse tegevusprotsesside, sealhulgas infrastruktuuri ja IT-teenuste jätkuvaks pidevaks toimimiseks;
 17) eelkokkuleppeid, et soodustada vara või äriliinide võõrandamist ajavahemiku jooksul, mis on piisav finantsilise usaldusväärsuse taastamiseks;
 18) muid juhtimismeetmeid või -strateegiaid finantsilise usaldusväärsuse taastamiseks ja nende meetmete või strateegiate prognoositavat finantsmõju;
 19) ettevalmistavaid meetmeid, mida krediidiasutus on rakendanud või kavatseb rakendada, et soodustada finantsseisundi taastamise kava elluviimist, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud krediidiasutuse õigeaegseks rekapitaliseerimiseks;
 20) asjakohaseid tingimusi ja korda, mis tagaksid finantsseisundi pideva jälgimise ning õigeaegse finantsseisundi taastamise meetmete rakendamise, sealhulgas krediidiasutuse kehtestatud näitajate raamistikku, milles on kindlaks määratud kriteeriumid, mille puhul võib rakendada finantsseisundi taastamise kavas nimetatud asjakohaseid meetmeid; kõnealused näitajad võivad olla krediidiasutuse finantsseisundiga seotud kvalitatiivsed või kvantitatiivsed näitajad, mida on võimalik kergesti jälgida;
 21) mitut eri raskusastmega makromajanduslike ja finantsraskustega analüüsitud stsenaariumi, mis on krediidiasutuse konkreetset olukorda arvestades asjakohased ning mis näevad muu hulgas ette kogu süsteemi haaravaid sündmusi ning krediidiasutusele, ja kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, siis sellele konsolideerimisgrupile omaseid raskusi;
 22) erinevaid võimalusi ja meetmeid finantsseisundi taastamiseks, arvestades käesoleva lõike punktis 21 nimetatud analüüsitud stsenaariume;
 23) meetmeid, mida krediidiasutus saaks rakendada, kui käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimused on täidetud;
 24) analüüsi võimaluste kohta taotleda Eesti Panga vahendeid, sealhulgas erakorralist likviidsuslaenu ning eeldatavalt tagatiseks kvalifitseeruva vara kindlaksmääramist; kava peab käsitlema tingimusi, kuidas ja millal krediidiasutus saab nimetatud vahendeid taotleda.

 (2) Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava peab sisaldama:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni konsolideerimisgrupi kohta;
 2) meetmeid, mille rakendamist võib nõuda Euroopa Majanduspiirkonnas tegutseva emaettevõtja ja iga üksiku tütarettevõtja suhtes ning mille abil saavutatakse konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes krediidiasutuse stabiliseerumine;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 21 sätestatud stsenaariumi analüüsi, kas konsolideerimisgrupisiseste finantsseisundi taastamise meetmete rakendamisel, sealhulgas kavaga hõlmatud üksikute üksuste tasandil, võib esineda takistusi ning kas konsolideerimisgrupisisesel omavahendite kiirel ülekandmisel või kohustuste täitmisel või vara tagastamisel võib esineda olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi;
 4) grupisisese finantstoetuse pakkumise korda, kui konsolideerimisgrupp on käesoleva peatüki 3. jao kohaselt sõlminud konsolideerimisgrupisisese finantstoetuse lepingu;
 5) korda, mis tagab emaettevõtja, tütarettevõtjate ning vajaduse korral oluliste filiaalide, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate tasandil võetavate meetmete koordineerituse ja sidususe.

 (3) Finantsseisundi taastamise kavas ei või finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks ette näha erakorralise avaliku finantstoetuse kasutamist.

 (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad tingimused finantsseisundi taastamise kava sisu ja selle koostamise kohta.

 (5) Finantsinspektsioon võib nõuda, et krediidiasutus säilitaks üksikasjalikud andmed finantslepingute kohta, mille üheks osapooleks krediidiasutus on. Krediidiasutus esitab Finantsinspektsiooni nõudmisel nimetatud andmed.

 (6) Krediidiasutuse juhatus peab kohe teavitama Finantsinspektsiooni, kui on jõutud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 20 nimetatud näitajate tasemele või on need ületatud.

 (7) Kui krediidiasutuse juhatuse hinnangul on see konkreetses olukorras põhjendatud ja sellisest otsusest on viivitamata teavitatud Finantsinspektsiooni, võib krediidiasutus:
 1) rakendada finantsseisundi taastamise kavas määratud asjakohaseid meetmeid ka juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 20 nimetatud näitajaid ei ole ületatud või nende tasemele ei ole jõutud;
 2) hoiduda finantsseisundi taastamise kavas määratud meetmete rakendamisest.

§ 12. Finantsseisundi taastamise kava hindamine ja menetlus

 (1) Finantsinspektsioon hindab kuue kuu jooksul täieliku finantsseisundi taastamise kava esitamisest arvates selle vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja järgmistele kriteeriumidele:
 1) millises ulatuses on tõenäoline, et kavas ette nähtud meetmete rakendamisel säilib või taastub krediidiasutuse toimimise jätkusuutlikkus ja finantsseisund, võttes arvesse ettevalmistusmeetmeid, mida krediidiasutus on rakendanud või kavatseb rakendada;
 2) kui tõenäoline on, et finantsseisundi taastamise kava ja selles sisalduvaid konkreetseid meetmeid on võimalik kiiresti ja tõhusalt rakendada ka majanduslikus või finantsilises stressiolukorras, vältides nii palju kui võimalik olulist negatiivset mõju finantssüsteemile, sealhulgas stsenaariumide korral, millega kaasneks finantsseisundi taastamise kavade samaaegne rakendamine teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt.

 (2) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hinnangu andmisel arvesse krediidiasutuse kapitali- ja rahastamisstruktuuri sobivust krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri keerukuse ja riskiprofiili seisukohalt.

 (3) Kui see on vajalik, konsulteerib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hinnangu andmisel nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid.

§ 13. Konsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja finantsseisundi taastamise kava hindamine ja menetlus

 (1) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, edastab ta talle esitatud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava:
 1) selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutustele, kes teostab järelevalvet konsolideerimisgrupi tütarettevõtja üle, ja selle riigi kriisilahendusasutusele;
 2) vajaduse korral selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutustele, kus asub konsolideerimisgruppi kuuluv oluline filiaal;
 3) vajaduse korral selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja, kui selles riigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetega sarnaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

 (2) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, teeb ta kõik endast oleneva, et jõuda nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava edastamisest arvates ühisotsusele teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja üle järelevalvet, järgmistes küsimustes:
 1) kas konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas millises ulatuses on tõenäoline, et kavas kavandatud meetmete rakendamine säilitab või taastab konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi, võttes arvesse ettevalmistusmeetmeid, mida konsolideerimisgrupp on rakendanud või kavatseb rakendada, või kui tõenäoline on, et kava ja selles sisalduvaid konkreetseid meetmeid on võimalik kiiresti ja tõhusalt rakendada ka stressiolukorras, vältides nii palju kui võimalik olulist negatiivset mõju finantssüsteemile, sealhulgas stsenaariumide korral, millega kaasneks finantsseisundi taastamise kavade samaaegne rakendamine teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt;
 2) milliseid käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud meetmeid konsolideerimisgrupi tasemel tuleks kohaldada, kui konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas esineb olulisi puudusi;
 3) kas konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatest krediidiasutustele tuleks koostada individuaalne finantsseisundi taastamise kava.

 (3) Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud hinnangu andmisel arvesse, kas konsolideerimisgrupi kapitali- ja rahastamisstruktuur sobivad selle konsolideerimisgrupi organisatsioonilise struktuuriga ja riskiprofiiliga.

 (4) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul täieliku finantsseisundi taastamise kava esitamisest arvates oma otsuse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kohta ja sama lõike punktis 2 nimetatud meetmete kohta, mida tuleks kohaldada emaettevõtja tasemel, võttes seejuures võimaluse korral arvesse teise asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsiooni otsus ei hõlma meetmeid, mida tuleks kohaldada tütarettevõtja tasandil vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 2. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teistele asjaomastele finantsjärelevalve asutustele teatavaks. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kohta ühisotsuse tegemist nende finantsjärelevalve asutustega, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi.

 (5) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja üle järelevalvet ja tema hinnangul peaks tütarettevõtja koostama individuaalse finantsseisundi taastamise kava, teavitab Finantsinspektsioon sellest konsolideeritud järelevalvet teostavat finantsjärelevalve asutust ja püüab jõuda sellega ühisotsusele. Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul arvates finantsseisundi taastamise kava edastamisest, teeb Finantsinspektsioon otsuse, kas tütarettevõtja kohta tuleb eraldi koostada finantsseisundi taastamise kava või rakendatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt oluliste puuduste kõrvaldamise meetmeid tütarettevõtja tasandil.

 (6) Finantsinspektsioon võib pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, et ta abistaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 31 punktile c finantsjärelevalve asutusi ühisotsusele jõudmisel. Kui ühisotsusele ei jõuta, võib Finantsinspektsioon enne neljakuulise tähtaja lõppu pöörduda ka erimeelsuste korral Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

 (7) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul arvates teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitusest otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.

 (8) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, konsulteerib ta vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ühisotsuse tegemisel selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kus asub oluline filiaal, ja selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusega, kus on asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja, kui selles riigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetega sarnaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

 (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud ühisotsust või ühisotsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.

 (10) Kui Finantsinspektsioon jõuab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud küsimustes, ei takista see Finantsinspektsioonil nõuda eraldi finantsseisundi taastamise kava koostamist konsolideerimisgruppi kuuluva Eestis asutatud tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul.

 (11) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, edastab ta lõpliku konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsjärelevalve asutustele.

§ 14. Finantsseisundi taastamise kava puuduste kõrvaldamine

 (1) Kui Finantsinspektsioon tuvastab olulisi puudusi finantsseisundi taastamise kavas või leiab, et selle rakendamine oleks oluliselt takistatud, teavitab Finantsinspektsioon krediidiasutust või emaettevõtjat, et puudused või takistused tuleb kõrvaldada kahe kuu jooksul teate saamisest arvates.

 (2) Krediidiasutuse või emaettevõtja taotluse alusel võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

 (3) Kui krediidiasutus või emaettevõtja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 ette nähtud aja jooksul muudetud finantsseisundi taastamise kava või kui Finantsinspektsioon leiab, et tuvastatud puudusi või takistusi ei ole muudetud kavast kõrvaldatud, võib Finantsinspektsioon anda mõistliku tähtaja, mille jooksul krediidiasutus või emaettevõtja kõrvaldab kavas esinevad puudused või selle rakendamisel tekkida võivad takistused.

 (4) Kui krediidiasutus või emaettevõtja ei täida Finantsinspektsiooni nõudmisi käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegade jooksul või kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole pakutud meetmed puuduste ja takistuste kõrvaldamiseks piisavad, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, millega nõuab, et krediidiasutus või emaettevõtja:
 1) vähendaks oma riske, sealhulgas likviidsusriski;
 2) võimaldaks rekapitaliseerimismeetmete õigeaegset rakendamist;
 3) vaataks läbi oma strateegia ja struktuuri;
 4) muudaks oma rahastamisstrateegiat, et suurendada põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide vastupanuvõimet;
 5) muudaks oma juhtimisstruktuuri.

§ 15. Finantsseisundi taastamise kava koostamine lihtsustatud kujul

 (1) Krediidiasutus või emaettevõtja võib esitada Finantsinspektsioonile taotluse lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamiseks ja esitamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus). Krediidiasutus või emaettevõtja (edaspidi käesolevas paragrahvis taotleja) võib taotleda:
 1) käesoleva seaduse kohaselt nõutava finantsseisundi taastamise kava või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava sisu vähendamist;
 2) käesolevas seaduses sätestatud finantsseisundi taastamise kava ajakohastamise sageduse vähendamist.

 (2) Lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamist ei saa taotleda käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud krediidiasutus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama taotleja põhjendatud hinnangut, millist mõju avaldaks krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluse alusel finantsturgudele, teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt.

 (4) Taotleja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hinnang peab arvestama krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õiguslikku vormi, riskiprofiili, krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suurust ja õiguslikku staatust, krediidiasutuse seotust teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega või finantssüsteemiga üldiselt, tema tegevuse ulatust ja keerukust, kuulumist krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kooperatiivse vastastikuse solidaarsuse süsteemi (edaspidi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem) ning seda, kas krediidiasutus osutab investeerimisteenuseid.

 (5) Kui taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud dokumentides ning hinnangus, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile dokumendid või hinnangu uuendatud kujul.

 (6) Kui taotleja ei ole esitanud kõiki nimetatud dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud või nimetatud hinnang on puudulik, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist. Kui taotleja ei kõrvalda nimetatud puudusi ette nähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud dokumente või uuendatud hinnangut, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.

 (7) Kui esitatud dokumentide või hinnangu põhjal ei ole võimalik adekvaatselt hinnata mõju, mida krediidiasutuse maksejõuetus ja sellele järgnev lõpetamine ning likvideerimine võiks avaldada finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (8) Finantsinspektsioon hindab taotleja esitatud dokumente ja hinnangut ning mõju, mida krediidiasutuse maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine võiks avaldada finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, ning otsustab kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kas anda luba lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamiseks. Finantsinspektsioon määrab oma otsusega, millises ulatuses lihtsustatud nõudeid krediidiasutusele või konsolideerimisgrupile kohaldada. Finantsinspektsioon võib otsuse raames muuta ka käesoleva seaduse § 10 lõikes 7 sätestatud esimese finantsseisundi taastamise kava koostamise tähtaega. Oma hinnangus arvestab Finantsinspektsioon krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi rahastamisallikate olemust, sealhulgas vastastikku tagatud rahastamist või kohustusi, ja astet, millisel määral krediidiasutus saab kindlalt loota konsolideerimisgrupi toetusele.

 (9) Finantsinspektsioon ei anna luba lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamiseks krediidiasutusele või konsolideerimisgrupile, kelle maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine võivad avaldada olulist mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt.

 (10) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole luba lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamiseks enam õigustatud, võib Finantsinspektsioon igal ajal loa tühistada ja nõuda finantsseisundi taastamise kava koostamist täies mahus. Finantsinspektsioon annab mõistliku tähtaja uue finantsseisundi taastamise kava koostamiseks.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud luba ei mõjuta Finantsinspektsiooni õigust rakendada kriisiennetus- või kriisilahendusmeedet.

 (12) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud otsuse tegemist Eesti Pangaga.

 (13) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamise loa andmisest.

§ 16. Finantsseisundi taastamise kava koostamise nõude kohaldamata jätmine

 (1) Krediidiasutus võib esitada Finantsinspektsioonile taotluse finantsseisundi taastamise kava koostamata jätmise kohta, kui:
 1) ta on otseselt seotud konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga või konsolideerimisgrupis keskse finantseerimist korraldava isikuga, kes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 on usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud või
 2) ta kuulub mõnda krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi.

 (2) Krediidiasutus peab tõendama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist.

 (3) Kui taotluse menetlemise ajal muutub krediidiasutuse olukord käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimuste suhtes, teavitab krediidiasutus sellest kohe Finantsinspektsiooni.

 (4) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmist ja otsustab kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kas anda krediidiasutusele finantsseisundi taastamise kava koostamata jätmise luba.

 (5) Kui Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa, peab:
 1) finantsseisundi taastamise kava koostama konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud keskse finantseerimist korraldava isiku ja sellega seotud krediidiasutuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses või
 2) krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem vastama finantsseisundi taastamise kava nõuetele koostöös kõikide oma liikmetega, kes ei koosta finantsseisundi taastamise kava.

 (6) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt antud loast.

2. jagu Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue 

§ 17. Omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõue

 (1) Krediidiasutus peab igal ajal täitma käesolevas seaduses sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõuet (edaspidi käesolevas jaos miinimumnõue).

 (2) Miinimumnõue väljendab krediidiasutuse nõutavat omavahendite ja kõlblike kohustuste summa osakaalu krediidiasutuse kõikide kohustuste ja omavahendite summast. Kõikide kohustuse hulka arvatakse ka tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused, mis on täielikult kaetud vastaspoole tasaarvestuse õigustega.

 (3) Hüpoteekkrediidiga tegelevad krediidiasutused, kes rahastavad ennast pandikirjade väljastamise kaudu ja kellel ei ole õigust hoiuste kaasamiseks, vabastab Finantsinspektsioon miinimumnõude täitmise kohustusest, kui:
 1) selliste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse tavapärast maksejõuetusmenetlust või käesolevas seaduses sätestatud aktsiate ja varade võõrandamise, sildasutuse loomise või vara eraldamise meedet;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud menetluse kohaselt kannavad kriisilahenduse eesmärkide täitmiseks kahju krediidiasutuse võlausaldajad, sealhulgas pandikirjade omanikud.

 (4) Kohustused, sealhulgas allutatud kohustused, mida ei kaasata täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite koosseisu, loetakse kõlblikuks ja need arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) väärtpaberis väljenduv kohustus või muu võlainstrument on emiteeritud ja selle eest on täielikult tasutud;
 2) võlainstrument ei kuulu krediidiasutusele ning krediidiasutus ei ole võlainstrumenti taganud ega garanteerinud;
 3) krediidiasutus ei rahasta võlainstrumendi ostu otseselt ega kaudselt;
 4) kohustuse täitmise järelejäänud tähtaeg on vähemalt aasta;
 5) kohustus ei tulene tuletisinstrumendist;
 6) kohustus ei tulene hoiusest, mis makstakse välja pankrotimenetluses esimeses järgus vastavalt krediidiasutuste seaduse § 131 lõikele 1.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud kohustus annab selle omanikule õiguse ennetähtaegsele tagasimaksmisele, on asjaomase kohustuse maksetähtaeg esimesel kuupäeval, millal selline õigus tekib.

 (6) Kui kohustusele kohaldatakse kolmanda riigi õigust, võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt kinnitust, et mis tahes Finantsinspektsiooni otsus kohustuse allahindamise või teisendamise kohta on rakendatav selle kolmanda riigi õiguse kohaselt, võttes arvesse kohustust reguleeriva lepingu tingimusi, rahvusvahelisi kokkuleppeid või muid asjakohaseid asjaolusid seoses kriisilahendusmeetmete rakendamisega. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul piirab kolmanda riigi õigus kohustuse allahindamise või teisendamise võimalikku rakendamist, siis ei võeta seda kohustust miinimumnõude täitmisel arvesse.

 (7) Finantsinspektsioon kehtestab igale krediidiasutusele miinimumnõude. Finantsinspektsioon arvestab miinimumnõude kehtestamisel:
 1) vajadust, et krediidiasutust saaks kriisilahendusmeetmeid rakendades tervendada, sealhulgas rakendades kohustuste teisendamise meedet, viisil, mis täidaks kriisilahendamise eesmärke;
 2) vajadust, et krediidiasutusel oleks piisav hulk kõlblikke kohustusi kohustuste teisendamise meetme rakendamiseks kujul, mis võimaldab katta kahjumit ja taastada krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite nõutud summa vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuetele, mis on olnud aluseks tegevusloa andmisel, et oleks tagatud krediidiasutuse tegevuse jätkuvus ja piisav avalik usaldus tema vastu;
 3) vajadust tagada, et kui kriisilahenduskava näeb ette teatud kõlblike kohustuste väljaarvamise kohustuste teisendamise meetme kohaldamisalast vastavalt käesoleva seaduse §-le 72 või kui teatud kõlblikke kohustusi võib täielikult üle kanda nende omanikule, siis peab krediidiasutusel olema piisav hulk teisi kõlblikke kohustusi, mille arvel saaks kahjusid katta ja taastada krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite nõutud summa vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuetele, mis on olnud aluseks tegevusloa andmisel, et oleks tagatud krediidiasutuse tegevuse jätkuvus;
 4) krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili;
 5) võimaliku Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamise ulatust vastavalt Tagatisfondi seaduse §-le 411;
 6) krediidiasutuse võimaliku maksejõuetuse mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas seotust muude finantssüsteemi osalistega.

 (8) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täiendavalt kehtestada kriteeriumid, mille põhjal omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue määratakse.

 (9) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust miinimumnõude kehtestamisest ja selle võimalikust asendamisest kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepinguga.

 (10) Tasaarvestuskokkulepe on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, mille puhul mitu nõuet või kohustust saab teisendada üheks netonõudeks, sealhulgas lepingu lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul täitmist tingiva juhtumi toimumisel poolte kohustusi kiirendatakse, nii et need tuleb kohe täita, või need lõpetatakse, ning kummalgi juhul teisendatakse kohustused üheks netonõudeks või asendatakse ühe netonõudega. Tasaarvestuskokkulepe hõlmab ka lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevaid tingimusi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.06.2002, lk 43–50) artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktis i, ja tasaarvestust, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161), artikli 2 punktis k.

 (11) Vastastikune tasaarvestuskokkulepe on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada.

§ 18. Miinimumnõude kohaldamine konsolideerimisgrupi suhtes

 (1) Finantsinspektsioon võib otsustada miinimumnõude kohaldamise krediidiasutustega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise isiku suhtes, kes on Eestis asutatud.

 (2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kehtestab ta miinimumnõude kogu konsolideerimisgrupile, võttes seejuures arvesse käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatut ja asjaolu, kas kolmandates riikides asutatud konsolideerimisgruppi kuuluvaid tütarettevõtjaid on võimalik tervendada eraldiseisvalt vastavalt kriisilahenduskavale.

 (3) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele konsolideerimisgrupi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramises.

 (4) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta ettepaneku ühisotsuse kohta teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutusele.

 (5) Finantsinspektsioon peab jõudma teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramise kohta nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku esitamisest või selle saamisest arvates.

 (6) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja ta ei jõua nelja kuu jooksul teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele miinimumnõude määramisel, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramise kohta, arvestades seejuures teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste hinnanguid.

 (7) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega miinimumnõude määramise kohta. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul arvates teise lepinguriigi kriisilahendusasutuse teavitusest otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.

 (8) Kui Finantsinspektsioon ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, on tal õigus esitada kaebus konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse miinimumnõude määratlemist käsitleva otsuse peale Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

 (9) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud otsuse koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.

 (10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.

§ 19. Miinimumnõude kohaldamine konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutuse suhtes

 (1) Finantsinspektsioon kehtestab miinimumnõude konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Miinimumnõude kehtestamisel võetakse arvesse:
 1) käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili;
 2) konsolideerimisgrupi kohta käesoleva seaduse § 18 kohaselt kehtestatud miinimumnõuet.

 (2) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtjast krediidiasutuse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude määramises.

 (3) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja kriisilahendusasutus, esitab ta ettepaneku ühisotsuse kohta konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusele.

 (4) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja miinimumnõude määramisel nelja kuu jooksul nimetatud ettepaneku edastamisest või selle saamisest arvates.

 (5) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja kriisilahendusasutus ja kui ta ei jõua nelja kuu jooksul teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele miinimumnõude määramisel, võtab Finantsinspektsioon ise vastu otsuse miinimumnõude määramise kohta.

 (6) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon, kui ta on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja kriisilahendusasutus, otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega miinimumnõude määramise kohta. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul arvates teise lepinguriigi kriisilahendusasutuse teavitusest otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.

 (7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, ei ole tal õigust esitada kaebust teise lepinguriigi kriisilahendusasutuse miinimumnõude määramist käsitleva otsuse peale Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutuse kehtestatud miinimumnõue erineb ühe või väiksema protsendi võrra konsolideerimisgrupi miinimumnõude suurusest.

 (8) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja kriisilahendusasutus, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse koos vajalike põhjendustega tütarettevõtjale.

 (9) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsus tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.

§ 20. Miinimumnõude kohaldamise erisused

 (1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, võib ta jätta kohaldamata krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale miinimumnõude järgmistel juhtudel:
 1) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideeritud alusel;
 2) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõike 3 kohaselt usaldatavusnõudeid individuaalsel alusel.

 (2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja kriisilahendusasutus, võib ta jätta krediidiasutusele miinimumnõude kohaldamata järgmistel juhtudel:
 1) nii konsolideerimisgrupi emaettevõtja kui ka tütarettevõtja on saanud Eestis tegevusloa ning mõlema üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon;
 2) konsolideerimisgrupi tütarettevõtja kuulub Finantsinspektsiooni poolt sama konsolideerimisgrupi üle teostatava järelevalve alla;
 3) konsolideerimisgrupi tütarettevõtja emaettevõtja, kes ei ole kogu konsolideerimisgrupi emaettevõtja, täidab miinimumnõuet konsolideeritud alusel;
 4) puuduvad kehtivad või ennustatavad praktilised või juriidilised takistused omavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks tütarettevõtjale emaettevõtja poolt;
 5) emaettevõtja kas tõendab Finantsinspektsioonile kui finantsjärelevalve asutusele, et tütarettevõtjat juhitakse usaldusväärselt, ja ta tagab tütarettevõtja võetud kohustused või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid olulise suurusega;
 6) emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
 7) emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest;
 8) Eestis asutatud krediidiasutusest tütarettevõtja suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõike 3 kohaselt usaldatavusnõudeid individuaalsel alusel.

§ 21. Miinimumnõude täitmise asendamine kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepinguga

 (1) Krediidiasutus võib Finantsinspektsiooni ja teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutuse nõusolekul käesolevas jaos sätestatud miinimumnõude kohustuse täita osaliselt individuaalsel või konsolideeritud alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepingu (edaspidi kohustuste teisendamise leping) sõlmimise teel.

 (2) Kohustuste teisendamise lepingus peavad olema sätestatud järgmised tingimused:
 1) kui Finantsinspektsioon või teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutus otsustab kohaldada kohustuste teisendamise meedet, siis lepinguga määratud kohustus või nõudeõigus hinnatakse alla või teisendatakse vajalikus ulatuses enne teiste kõlblike kohustuste allahindamist või teisendamist;
 2) tavapärase likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus paikneb kohustus või nõudeõigus nõuete rahuldamise järjekorras pärast teisi kõlblikke kohustusi ja neid ei saa tagasi maksta ega hüvitada enne teisi allahinnatavaid kõlblikke kohustusi.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud miinimumnõude täitmise asendamist kohustuste teisendamise lepinguga tuleb võtta arvesse kriisilahenduskava koostamisel.

§ 22. Kohustuste teisendamise õiguse sätestamine lepingutes

 (1) Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud sõlmitavas lepingus kokku leppima, et võlausaldaja või kohustuse aluseks oleva lepingu teine pool tunnistab, et:
 1) lepingust tuleneva kohustuse suhtes võib kohaldada allahindamise ja teisendamise õigust;
 2) ta nõustub kohustuse põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi mis tahes vähendamise, teisendamise või tühistamisega kriisilahendusmenetluses.

 (2) Finantsinspektsioon võib nõuda, et krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik esitab allahindamise ja teisendamise õiguse tingimust sisaldava lepingu jõustatavuse ja kehtivuse kohta erapooletu õigusliku hinnangu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata:
 1) hoiuste suhtes, mis rahuldatakse pankrotimenetluses nõuetena esimeses järgus vastavalt krediidiasutuste seaduse § 131 lõikele 1;
 2) kui allahindamise ja teisendamise õigus on sätestatud asjakohase kolmanda riigi õiguses või kolmanda riigiga sõlmitud välislepingus;
 3) kohustuste suhtes, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 71 lõikes 1.

 (4) Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid, ei takista see Finantsinspektsiooni kohaldada kohustuste teisendamise meedet vastavate kohustuste suhtes.

3. jagu Konsolideerimisgrupisisene finantstoetus 

§ 23. Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping

 (1) Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluval ettevõtjal on õigus sõlmida finantstoetuse leping, mille kohaselt võib anda teisele konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vastab käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimustele, finantstoetust (edaspidi konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping).

 (2) Käesolevas jaos sätestatu ei mõjuta konsolideerimisgrupisisest finantseerimiskorda, sealhulgas kriisilahendusfondide ja tsentraliseeritud rahastamiskorralduse toimimist, kui ükski sellise fondi või korralduse osaline ei vasta varase sekkumise tingimustele.

 (3) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingut ei käsitata igale konsolideerimisgrupi finantsraskustes ettevõtjale konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise eeldusena, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab iga üksikjuhtumi puhul eraldi seda teha vastavalt konsolideerimisgrupi põhimõtetele ja kui see ei kujuta riski konsolideerimisgrupile tervikuna.

 (4) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingust tulenevat mis tahes õigust, nõuet või meedet võivad rakendada ainult lepingupooled, kuid mitte kolmandad isikud.

§ 24. Nõuded konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingule

 (1) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu võib sõlmida ainult olukorras, kus Finantsinspektsiooni ja teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste arvates ei vasta ükski kavandatud lepingu pooltest lepingu sõlmimise ajal käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimustele.

 (2) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping võib:
 1) hõlmata konsolideerimisgrupi ühte või mitut tütarettevõtjat ja selles võidakse sätestada finantstoetuse andmine emaettevõtjalt tütarettevõtjatele, tütarettevõtjatelt emaettevõtjale, ühelt tütarettevõtjalt teisele tütarettevõtjale, kes kõik kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on lepingu osalised, või kõnealuste üksuste mis tahes kombinatsioonis;
 2) sätestada finantstoetuse andmise laenuna, garantiina, tehingu tagatiseks vara pakkumisena või nimetatud finantstoetuse vormide kombinatsioonina, ühe või mitme tehinguna, sealhulgas toetuse saaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitava tehinguna.

 (3) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv üks ettevõtja on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu tingimuste kohaselt nõus andma finantstoetust teisele konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, võib leping sisaldada ka vastastikust kokkulepet, mille kohaselt toetust saav konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on nõus andma finantstoetust toetust andvale ettevõtjale.

 (4) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingus määratakse kindlaks lepingu alusel sooritatavate tehingute eest tasumisele kuuluva lepingutasu või muu hüvitise arvutamise põhimõtted. Kõnealused põhimõtted sisaldavad nõuet selle kohta, et vastav hüvitis määratakse kindlaks finantstoetuse andmise ajal. Lepingu tingimused, sealhulgas finantstoetuse andmisel hüvitise arvutamine, peavad vastama järgmistele nõuetele:
 1) lepingupool peab sõlmima lepingu vabal tahtel;
 2) lepingut sõlmides ja finantstoetuse andmise lepingu hüvitist kindlaks määrates peab iga lepingupool tegutsema oma huvidest lähtuvalt, mille puhul võib arvesse võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel;
 3) enne finantstoetuse andmise lepingu hüvitise kindlaksmääramist ja enne finantstoetuse andmise otsuse tegemist peab igal finantstoetuse andjal olema täielik ülevaade asjakohasest teabest finantstoetuse saaja kohta;
 4) finantstoetuse andmise lepingu hüvitise kindlaksmääramisel võib arvesse võtta finantstoetuse andja käsutuses olevat teavet, mille aluseks on kuulumine finantstoetuse saajaga samasse konsolideerimisgruppi ja mis ei ole turule kättesaadav ning
 5) finantstoetuse andmise lepingu hüvitise arvutamise põhimõtetes ei ole vaja arvesse võtta konsolideerimisgrupivälistest sündmustest tulenevat eeldatavat ajutist mõju turuhindadele.

 (5) Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad peavad avalikustama, kas nad on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu sõlminud või mitte, samuti võimaliku lepingu üldtingimuste kirjelduse ja lepingupoolteks olevate teiste konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute nimed ning ajakohastama seda teavet vähemalt kord aastas. Avalikustamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 431–434.

§ 25. Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitamise menetlus

 (1) Konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab Finantsinspektsioonile kui konsolideeritud järelevalve teostajale taotluse käesoleva seaduse § 24 kohaselt kavandatava konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitamiseks. Taotlus peab sisaldama kavandatava lepingu teksti ja määrama kindlaks konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad, kes on avaldanud soovi olla lepingupooled.

 (2) Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel esitatud taotluse viivitamata igale lepingus osaleda soovinud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus asub konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja, et jõuda lepingu kinnitamise kohta ühisotsusele.

 (3) Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse laekumist teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega ühisotsusele, kas kavandatava lepingu tingimused on kooskõlas käesoleva seaduse §-s 24 ja § 27 lõikes 3 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustega, võttes samal ajal arvesse lepingu täitmisega kaasnevat võimalikku mõju, sealhulgas võimalikku fiskaalmõju, kõigis lepinguriikides, kus konsolideerimisgrupp tegutseb. Finantsinspektsioon edastab igakülgselt põhjendatud ühisotsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase otsuse tegemise korral võib Finantsinspektsioon taotleda abi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon ise oma otsuse. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale ja teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele.

 (6) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul teate esitamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3, 5 või 6 nimetatud menetluse alusel kinnitab Finantsinspektsioon lepingu juhul, kui kavandatava lepingu tingimused vastavad käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustele, ning keelab kavandatava lepingu sõlmimise, kui see on käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustega vastuolus.

§ 26. Kavandatava lepingu heakskiitmine aktsionäride poolt

 (1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitanud, peab konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitama kavandatava lepingu heakskiitmiseks kõigi lepingu sõlmimiseks soovi avaldanud konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute aktsionäridele.

 (2) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping on konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes kehtiv ainult juhul, kui selle isiku aktsionärid on andnud heakskiidu kõnealuse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatusele või nõukogule võtta vastu otsus, et konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja annab või saab finantstoetust vastavalt lepingu tingimustele ja kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega, ning seda aktsionäride heakskiitu ei ole tühistatud.

 (3) Lepingupooleks oleva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus esitab aktsionäridele igal aastal aruande lepingu täitmise ja lepingu kohaselt vastu võetud otsuste täitmise kohta.

§ 27. Konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused

 (1) Otsuse anda vastavalt lepingule konsolideerimisgrupi finantstoetust teeb finantstoetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus. Otsus peab olema põhjendatud ja selles peab olema välja toodud finantstoetuse andmise eesmärk ning finantstoetuse andmise vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele.

 (2) Otsuse võtta vastavalt lepingule vastu konsolideerimisgrupi finantstoetus teeb finantstoetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus.

 (3) Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on Finantsinspektsiooni kinnitatud konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu pool, võib anda finantstoetust ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) võib põhjendatult eeldada, et pakutav toetus leevendab oluliselt toetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva isiku finantsraskusi;
 2) finantstoetuse andmise eesmärk on konsolideerimisgrupi kui terviku või mis tahes sinna kuuluva isiku finantsstabiilsuse säilitamine või taastamine ja see vastab toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja huvidele;
 3) finantstoetust antakse vastavalt finantstoetuse lepingu tingimustele ja lepingu hüvitisele ning kooskõlas käesoleva seaduse § 24 lõikega 4;
 4) finantstoetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus võib finantstoetuse andmise otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel põhjendatult eeldada, et toetust saav konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja teeb toetuse andmise eest vastusoorituse või maksab muul kujul hüvitist, või kui toetust antakse laenu vormis, makstakse laen tagasi;
 5) finantstoetuse andmine ei sea ohtu toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja likviidsust ega maksevõimet;
 6) finantstoetuse andmine ei sea ohtu eelkõige Eesti finantsstabiilust;
 7) toetust andev konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja vastab toetuse andmise ajal krediidiasutuste seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud kapitali- ja likviidsusnõuetele, sealhulgas täidab Finantsinspektsiooni kehtestatud täiendavaid kapitali- ja likviidsusnõudeid krediidiasutuste seaduse § 104 lõigete 2 ja 4 alusel ning finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon annab vastava loa;
 8) toetust andev konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja vastab toetuse andmise ajal krediidiasutuste seaduse §-des 82, 822 ja 84 sätestatud riskide kontsentreerumise nõuetele ning täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärasid ja finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon annab vastava loa;
 9) finantstoetuse andmine ei kahjusta toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kriisilahenduskõlblikkust.

 (4) Eestis asutatud ja finantstoetust anda kavatseva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus teavitab enne toetuse andmist ja pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud otsust sellest:
 1) Finantsinspektsiooni;
 2) konsolideeritud järelevalvet teostavat finantsjärelevalve asutust, kui see ei ole Finantsinspektsioon;
 3) finantstoetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja üle järelevalvet teostavat finantsjärelevalve asutust, kui see ei ole käesoleva lõike punktis 2 nimetatud finantsjärelevalve asutus;
 4) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt edastatud teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhatuse põhjendatud otsust ja kavandatava finantstoetuse üksikasju, sealhulgas konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu koopiat.

 (6) Kui toetus antakse garantiina või mis tahes vormis tagatisena, kohaldatakse garantii või tagatise sissenõudmise korral toetuse saaja vastutuse suhtes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud tingimust.

 (7) Finantsinspektsioon teeb viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud teate ja täieliku informatsiooni saamisest arvates otsuse, millega nõustub finantstoetuse andmisega või keelab selle andmise või piirab seda, kui tema hinnangul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused täidetud.

 (8) Kui Finantsinspektsioon ei keela ega piira finantstoetuse andmist käesoleva paragrahvi lõikes 7 märgitud tähtaja jooksul või on toetuse andmisega enne selle ajavahemiku lõppu nõustunud, võib finantstoetust anda Finantsinspektsiooni esitatud tingimustel.

 (9) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud otsusest viivitamata lõikes 4 nimetatud asutusi, ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, ka järelevalvekolleegiumi ja kriisilahenduskolleegiumi liikmeid.

 (10) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet või vastutab toetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja järelevalve eest, võib ta kahe päeva jooksul pärast finantstoetuse andmise keelamise või piiramise otsuse kohta teate saamist teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt esitada selle küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31.

 (11) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus piirab finantstoetuse andmist või keelab selle Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale ja kui vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punktis 4 sätestatule on konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas rakendatava meetmena ette nähtud konsolideerimisgrupisisene finantstoetus, võib Finantsinspektsioon nõuda, et konsolideeritud järelevalve eest vastutav finantsjärelevalve asutus algataks käesoleva seaduse § 13 kohaselt konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava ümberhindamise, või kui finantsseisundi taastamise kava on koostatud konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kohta eraldi, siis nõuda, et see isik esitaks finantsseisundi taastamise muudetud kava.

3. peatükk Kriisilahenduse kavandamine 

1. jagu Kriisilahenduskava 

§ 28. Kriisilahenduskava koostamine

 (1) Finantsinspektsioon koostab iga krediidiasutuse kohta kriisilahenduskava, milles sätestatakse valikud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamiseks, kui tingimused kriisilahendusmenetluse algatamiseks on krediidiasutuse puhul täidetud.

 (2) Kui see on vajalik, konsulteerib Finantsinspektsioon enne kriisilahenduskava koostamist teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kui nendes lepinguriikides asuvad selle krediidiasutuse olulised filiaalid.

 (3) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud Eestis, peab Finantsinspektsioon koostama konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja seda ka haldama. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava hõlmab kava kogu konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluseks kas konsolideerimisgrupi emaettevõtja kriisilahendamise kaudu või konsolideerimisgrupi osadeks lahutamise ja tütarettevõtjate kriisilahendamise kaudu.

 (4) Kui Eestis asutatud krediidiasutus on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, ei pea eraldi kriisilahenduskava tütarettevõtja kohta koostama, välja arvatud juhul, kui:
 1) krediidiasutus kuulub nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 kohaselt Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla;
 2) krediidiasutuse vara väärtus on suurem kui 30 miljardit eurot;
 3) krediidiasutuse vara moodustab rohkem kui 20 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, välja arvatud juhul, kui tema vara väärtus on väiksem kui 5 miljardit eurot.

 (5) Krediidiasutus või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik peab Finantsinspektsiooni nõudmisel abistama teda kriisilahenduskava koostamisel ja ajakohastamisel ning andma Finantsinspektsioonile teavet, mis on kriisilahenduskava koostamiseks ja rakendamiseks vajalik. Finantsinspektsioon võib nõuda kriisilahenduskava koostamiseks muu hulgas järgmise teabe esitamist:
 1) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute loetelu;
 2) igale juriidilisele isikule kuuluvate õiguste, sealhulgas hääleõigusega seotud õiguste, otseste valdajate andmed ning osakaal;
 3) iga konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku asukoht, tegevusloa olemasolu, informatsioon juhtkonna liikmete ja neile kohaldatava kohtualluvuse kohta;
 4) krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kaardistus, sealhulgas nende funktsioonide ja äriliinidega seotud olulise vara ja kohustuste ülevaade viitega igale juriidilisele isikule;
 5) krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute kohustuste summad jaotatuna tähtaegade, tagatuse ja allutatuse järgi, sealhulgas esitatakse eraldi vähemalt lühi- ja pikaajaliste, tagatud ja tagamata ning allutatud kohustuste summa;
 6) üksikasjalikud andmed krediidiasutuse kõlblike kohustuste kohta;
 7) andmed krediidiasutuse poolt panditud tagatise, pandipidaja ja tagatise asukoha kohta;
 8) krediidiasutuse bilansiväliste kohustuste kirjeldus;
 9) olulised krediidiasutuse riskimaandustehingud, sealhulgas nende jaotus juriidiliste isikute kaupa;
 10) krediidiasutuse suuremate või kõige olulisemate vastaspoolte loetelu ja analüüs, millist mõju selle vastaspoole maksejõuetus avaldab krediidiasutuse finantsseisundile;
 11) kõik kauplemissüsteemid, mille kaudu krediidiasutus sooritab arvuliselt või tehingute väärtuselt olulisel hulgal tehinguid, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
 12) kõik makse-, kliiring- ja arveldussüsteemid, mille liikmeks krediidiasutus otseselt või kaudselt on, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
 13) krediidiasutuses kasutatavate põhiliste juhtimisalaste infosüsteemide loetelu ja nende üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas riskijuhtimise, raamatupidamise ning finants- ja aruandluse infosüsteemide kirjeldus, ning nende jaotus krediidiasutuse ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
 14) käesoleva lõike punktis 13 nimetatud infosüsteemide, nendega seotud teenustaseme kokkulepete ning tarkvara ja süsteemide või litsentside omanike loetelu, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse või temaga seotud juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
 15) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ja muude krediidiasutusega seotud juriidiliste isikute loetelu ning nende isikute vaheliste vastastikuste seoste ning vastastikuse sõltuvuse kirjeldus, sealhulgas ühised või ühiselt kasutatavad töötajad, töövahendid ja süsteemid, kapitali-, rahastamis- või likviidsuskokkulepped, olemasolevad või tingimuslikud krediidiriski positsioonid, ristgarantii lepingud, risttagatiskokkulepped, samaaegse makseviivituse tingimused ning sidusüksustevahelise tasaarvestuse kokkulepped, riskide ülekandmised ja kompensatsioonitehingud ning teenustasemete kokkulepped;
 16) iga käesoleva lõike punktis 15 nimetatud juriidilise isiku finantsjärelevalve asutus ja kriisilahendusasutus;
 17) krediidiasutuse kriisilahenduskava koostamiseks vajaliku teabe esitamise eest vastutav juhatuse liige ning kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide eest vastutavad isikud, kui need on eri isikud;
 18) ülevaade krediidiasutuses kehtivatest reeglitest, millega tagatakse, et Finantsinspektsioonil on kriisilahenduse korral olemas kogu vajalik teave, mida on tarvis kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamiseks;
 19) kõik krediidiasutuse ja temaga seotud juriidiliste isikute poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mis võidakse lõpetada, kui otsustatakse rakendada kriisilahendusmeedet või -õigust, ning analüüs, kas lepingu lõpetamise tagajärjed võivad mõjutada kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist;
 20) kriisilahenduse toetamiseks võimalike likviidsusallikate kirjeldus;
 21) teave vara koormatise, likviidse vara, bilansiväliste tegevuste, riskimaandusstrateegiate ja kirjendamistavade kohta.

 (6) Finantsinspektsioon vaatab kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda vähemalt kord aastas või pärast krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi, sealhulgas konsolideerimisgruppi kuuluva muu juriidilise isiku õigusliku seisundi või organisatsioonilise struktuuri muutmist või pärast majandustegevuse või finantsseisundiga seotud mis tahes sündmust või juhtumit, mis võib oluliselt mõjutada kava tulemuslikku rakendamist.

 (7) Krediidiasutus või konsolideerimisgrupi emaettevõtja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 6 osutatud muudatusest, mis võib ajendada kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava läbi vaatama ja ajakohastama.

 (8) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamise kohustus ja käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud ühisotsusele jõudmise menetlus peatub seniks, kuni kriisilahenduskõlblikkust pärssivad takistused on käesoleva peatüki 2. jaos sätestatu kohaselt Finantsinspektsiooni hinnangul kõrvaldatud või meetmed nende kõrvaldamiseks on Finantsinspektsioon heaks kiitnud.

§ 29. Kriisilahenduskavale esitatavad nõuded

 (1) Kriisilahenduskava peab sisaldama järgmist vajaduse ja võimaluse korral kvantifitseeritud informatsiooni:
 1) ülevaade kava põhielementidest;
 2) ülevaade pärast viimase kriisilahendusinformatsiooni esitamist krediidiasutuses toimunud olulistest muutustest;
 3) üksikasjalik ülevaade erinevatest kriisilahendamise strateegiatest, mida saaks võimalike eri stsenaariumide korral rakendada, ja kohaldatavad ajakavad;
 4) krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide, põhiäriliinide ja vara väärtuse määramise ning turustatavuse protsessi üksikasjalik kirjeldus;
 5) selgitus, kuidas on võimalik kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid vajalikul määral õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldada, et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine;
 6) kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;
 7) ülevaade konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute vastastikusest sõltuvusest;
 8) krediidiasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalike oluliste toimingute ja süsteemide kirjeldus;
 9) kriisilahendamise rahastamise võimaluste selgitus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;
 10) käesoleva peatüki 2. jao kohaselt läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalik kirjeldus ja hindamise tulemusena kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistuste kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
 11) üksikasjalik ülevaade meetmetest, millega tagatakse, et krediidiasutuse poolt Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatav teave on alati ajakohastatud ning Finantsinspektsioonile tema kriisilahendamise ülesannete täitmiseks kättesaadav;
 12) ülevaade võimalustest säilitada juurdepääs makse- ja arveldusteenustele ja muudele infrastruktuuridele ning hinnang klientide nõuete või kohustuste üle antavuse kohta;
 13) analüüs, millist mõju avaldab kava krediidiasutuse töötajatele, sealhulgas hinnang sellega seotud võimalikele kuludele, ja kriisilahendamise vältel töötajatega konsulteerimiseks kavandatava korra kirjeldus, mis näeb vajaduse korral ette krediidiasutuse töötajate usaldusisikuga konsulteerimise;
 14) meedia ja avalikkusega suhtlemise plaan;
 15) käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt nõutavate omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ning selle rakendamise korral miinimumnõude täitmise tähtaeg;
 16) kui see on rakendatav, käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaste omavahendite ja kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepingute sõlmimise teel täidetav miinimumnõue ning vajaduse korral selle nõude täitmise tähtaeg;
 17) olemasolu korral kriisilahenduskava kohta väljendatud krediidiasutuse arvamus;
 18) analüüs, kuidas ja millal võib krediidiasutus kavas käsitletavate tingimuste korral taotleda Eesti Panga vahendeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud vahendeid, ning määrata kindlaks eeldatavalt tagatisena kvalifitseeruv vara.

 (2) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas:
 1) esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave konsolideerimisgrupi kohta ja vajaduse korral ka konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate kohta;
 2) määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud stsenaariumide rakendamiseks kriisilahendusmeetmed ja -õigused, mida on võimalik kohaldada kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute suhtes, sealhulgas ka kolmandates riikides asutatud isikute suhtes, kui käesoleva seaduse 9. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud;
 3) analüüsitakse, millisel määral oleks kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi võimalik koordineeritult rakendada Euroopa Liidus asuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste suhtes, sealhulgas meetmeid ja õigusi, mis võimaldaksid konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi eri üksuste või teatavate konsolideerimisgrupi üksuste eraldi tegevusalade müümist kolmandale isikule;
 4) selgitatakse välja koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud, ja kui konsolideerimisgrupis on kolmandates riikides asutatud üksusi, määratakse kindlaks nende kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega tehtava koostöö ja koordineerimise kord ning selle mõju Euroopa Liidus toimuvale kriisilahendusmenetlusele;
 5) tuuakse välja meetmed, et kiirendada konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlust, sealhulgas konsolideerimisgrupi teatavate funktsioonide või tegevusalade õiguslikku ja majanduslikku eraldamist;
 6) määratakse kindlaks, kuidas konsolideerimisgrupi kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rahastatakse, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, ning kui on vaja kasutada Tagatisfondi või teise lepinguriigi kriisilahendusfondi vahendeid, nähakse ette põhimõtted rahastamisalase vastutuse jagamiseks lepinguriikide vahel;
 7) sätestatakse kõik täiendavad meetmed, mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks;
 8) kirjeldatakse üksikasjalikult kõiki olulisi kriisilahenduskõlblikkuse takistusi, ning kui see on vajalik ja proportsionaalne, kirjeldatakse asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada takistavad asjaolud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 34 sätestatuga.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud rahastamise vastutuse jagamise põhimõtted tuleb kehtestada tasakaalustatud ja õiglaste kriteeriumide alusel, võttes seejuures arvesse eelkõige Tagatisfondi seaduse §-s 7321 sätestatut ja kõigi asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele avalduvat mõju.

 (4) Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel ei tohi eeldada Eesti Panga erakorralise likviidsusabi ega sellise likviidsusabi kasutamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, ega erakorralise avaliku finantstoetuse kasutamist, välja arvatud kriisilahendusfondi vahendite kasutamist.

 (5) Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel tuleb arvesse võtta asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib puudutada üksnes konkreetset krediidiasutust või konsolideerimisgruppi või maksejõuetusega võib kaasneda laiem finantsiline ebastabiilsus.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave avaldatakse krediidiasutusele või konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.

 (7) Finantsinspektsioon edastab konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja kõik muudatused selles teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele.

 (8) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskaval ei tohi olla ebaproportsionaalset mõju ühelegi lepinguriigile.

§ 30. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamise menetlus

 (1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, koostab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostöös nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning pärast konsulteerimist teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega ja kriisilahendusasutustega, kui nendes lepinguriikides asuvad konsolideerimisgrupi olulised filiaalid ja kui see on filiaalide puhul vajalik. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisse kaasata nende kolmandate riikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud või olulised filiaalid, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

 (2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, edastab ta konfidentsiaalsusnõudeid järgides konsolideerimisgrupi emaettevõtjalt saadud teabe, mis on vajalik konsolideerimisgrupi üksuse kriisilahenduskava koostamiseks, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaomasele kriisilahendusasutusele ja finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Finantsinspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele teabe, mis on asjakohane seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse rolliga konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluse kavandamises.

 (4) Finantsinspektsioon ei ole kohustatud kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjatega seotud teavet edastama ilma asjaomase kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse või kriisilahendusasutuse nõusolekuta.

 (5) Finantsinspektsioon peab tegema kõik endast oleneva, et jõuda nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe edastamist või pärast vastava teabe saamist konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuselt teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustega ühisotsusele konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta.

 (6) Finantsinspektsioon võib pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, et ta abistaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c kriisilahendusasutusi ühisotsusele jõudmisel. Kui enne neljakuulise tähtaja lõppu ei jõuta ühisotsusele, võib Finantsinspektsioon sama määruse artikli 19 kohaselt pöörduda ka erimeelsuste korral Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

 (7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei takista ühisotsuse tegemist konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta nende kriisilahendusasutustega, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi.

 (8) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on asutatud Eestis ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon otsuse, mille kohaselt koostatakse eraldi tütarettevõtja kriisilahenduskava ja hallatakse seda. Finantsinspektsioon peab seejuures arvesse võtma teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone ning oma otsuses tooma välja põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise kohta. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse teistele kriisilahenduskolleegiumi liikmetele teatavaks.

 (9) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega, välja arvatud juhul, kui teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutuse hinnangul võib erimeelsusi tekitav küsimus avaldada mõju tema riigieelarvele või tuua kaasa eelarvelisi kohustusi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul arvates teise lepinguriigi kriisilahendusasutuse teavitusest otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.

 (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud ühisotsust või ühisotsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.

 (11) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus teavitab Finantsinspektsiooni, et käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 9 kohaselt tehtud ühisotsus avaldab mõju tema riigieelarvele või võib tuua kaasa eelarvelisi kohustusi, siis algatab Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusena konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ümberhindamise, mis muu hulgas hõlmab omavahendite miinimumnõude ja kõlblike kohustuste ümberhindamist.

§ 31. Kriisilahenduskava koostamine lihtsustatud kujul

 (1) Finantsinspektsioon võib teha otsuse koostada kriisilahenduskava lihtsustatud kujul (edaspidi lihtsustatud kriisilahenduskava), võttes arvesse, millist mõju avaldaks krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluse alusel finantsturgudele, teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt.

 (2) Finantsinspektsioon peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisel arvestama krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õiguslikku vormi, riskiprofiili, suurust ja õiguslikku staatust, krediidiasutuse seotust teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega või finantssüsteemiga üldiselt, tegevuse ulatust ja keerukust, kuulumist krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi ning seda, kas krediidiasutus osutab investeerimisteenuseid.

 (3) Lihtsustatud kriisilahenduskava koostamisel võib:
 1) vähendada käesoleva seaduse §-s 29 kriisilahenduskava sisule esitatud nõudeid või jätta need osaliselt kohaldamata;
 2) jätta osaliselt kohaldamata käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud kriisilahenduskava ajakohastamise nõude;
 3) alandada käesoleva peatüki 2. jaos käsitletud kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks nõutavate andmete üksikasjalikkuse taset.

 (4) Finantsinspektsioon võib igal ajal koostada kriisilahenduskava täies mahus.

 (5) Lihtsustatud kriisilahenduskava koostamine ei mõjuta Finantsinspektsiooni õigust rakendada kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet.

 (6) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist Eesti Pangaga.

 (7) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest.

 (8) Lihtsustatud kriisilahenduskava ei või koostada käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud krediidiasutuste kohta.

§ 32. Kriisilahenduskava koostamata jätmine

 (1) Finantsinspektsioon võib teha otsuse jätta kriisilahenduskava koostamata, kui krediidiasutus on otseselt seotud konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga või konsolideerimisgrupis keskse finantseerimist korraldava isikuga ja ta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud.

 (2) Kui Finantsinspektsioon ei koosta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kriisilahenduskava, koostab ta kriisilahenduskava konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskse isiku ja sellega seotud krediidiasutuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest.

2. jagu Kriisilahenduskõlblikkus 

§ 33. Krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine

 (1) Kui krediidiasutus ei kuulu konsolideerimisgruppi, hindab Finantsinspektsioon vajaduse korral pärast konsulteerimist nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, millisel määral krediidiasutus on kriisilahenduskõlblik, ilma et kriisilahendusmenetluses oleks vajalik eeldada Eesti Panga erakorralise likviidsusabi saamist või sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, või erakorralise avaliku toetuse saamist, välja arvatud kriisilahendusfondi vahendite saamist.

 (2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik, ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana.

 (3) Finantsinspektsioon hindab kriisilahenduskõlblikkust samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava.

 (4) Krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamisel hinnatakse vähemalt järgmisi asjaolusid:
 1) krediidiasutuse võimalus paigutada põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid ümber teistesse juriidilistesse isikutesse;
 2) krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi õiguslike ja organisatsiooniliste struktuuride kooskõla põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonidega;
 3) kehtivate kokkulepete olemasolu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi oluliste töötajatega kindlustamiseks, infrastruktuuri toimimiseks, rahastuse ja likviidsuse tagamiseks ning kapitaliga varustamiseks, et toetada põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone ning säilitada nende toimimine;
 4) krediidiasutuse teenuslepingute täielikult täitmisele pööratavus krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse korral;
 5) krediidiasutuse juhtimisstruktuuri asjakohasus krediidiasutuse teenuslepingutega seonduvate sise-eeskirjade järgimise haldamiseks ja tagamiseks;
 6) niisuguse korra olemasolu krediidiasutuses, mille alusel kanda kriitiliste funktsioonide või põhiäriliinide eraldamise korral teenuslepingute alusel pakutavad teenused üle kolmandatele isikutele;
 7) kehtivad plaanid ja meetmed ettenägematu olukorra lahendamiseks, et tagada pidev juurdepääs makse- ja arveldussüsteemidele;
 8) juhtimisinfosüsteemide asjakohasus täpse ja kõikehõlmava teabe kogumise tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide kohta, et need aitaksid kaasa kiirete otsuste vastuvõtmisele;
 9) juhtimisinfosüsteemide suutlikkus pakkuda igal ajal krediidiasutuse tulemuslikuks kriisilahenduseks vajalikku teavet;
 10) krediidiasutuse juhtimisinfosüsteemide testimise ulatus Finantsinspektsiooni välja töötatud raskustesse sattumise stsenaariumide korral;
 11) krediidiasutuse suutlikkus tagada oma juhtimisinfosüsteemide katkematu toimimine nii kahjustatud krediidiasutuses kui ka uues krediidiasutuses, kui kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid teistest funktsioonidest ja äriliinidest eraldatakse;
 12) krediidiasutuse asjakohased protsessid, mis on vajalikud, et esitada Finantsinspektsioonile teave hoiustajate ja Tagatisfondi seaduse kohaselt tagatud summade kindlaksmääramiseks;
 13) kui konsolideerimisgrupis kasutatakse konsolideerimisgrupisiseseid garantiisid, siis kirjeldust, et neid garantiisid antakse turutingimustel ning kuivõrd usaldusväärsed on nende garantiidega seotud riskijuhtimissüsteemid;
 14) kui konsolideerimisgrupp tegeleb kompensatsioonitehingute sõlmimisega, siis kirjeldust, mis määral neid tehinguid sõlmitakse turutingimustel ja kuivõrd usaldusväärsed on nende tehingutega seotud riskijuhtimissüsteemid;
 15) mis määral konsolideerimisgrupisiseste garantiide andmine või kompensatsioonitehingute sõlmimine suurendab konsolideerimisgrupisisest finantsraskuste ülekandumist;
 16) mis määral konsolideerimisgrupi õiguslik struktuur takistab kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist, seda sõltuvalt konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute arvust, konsolideerimisgrupi struktuuri keerukusest või raskustest äriliinide ja konsolideerimisgrupi ettevõtjate kokkuviimisel;
 17) krediidiasutuse kõlblike kohustuste summa ja liik;
 18) kui hindamine hõlmab segavaldusettevõtjat, siis kas konsolideerimisgrupi krediidiasutuste, investeerimisühingute või finantseerimisasutuste kriisilahendus võiks avaldada negatiivset mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei ole seotud finantstegevusega;
 19) teenustaseme kokkulepete olemasolu ja usaldusväärsus;
 20) kas kolmanda riigi ametiasutustel on vajalikud kriisilahendusmeetmed ja -õigused, et toetada Finantsinspektsiooni kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, ning kui ulatuslik on Finantsinspektsiooni ja kolmanda riigi ametiasutuste vaheline kooskõlastatud tegevus;
 21) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamise võimalikkus viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse kasutada olevaid meetmeid ja õigusi ning krediidiasutuse struktuuri;
 22) kas konsolideerimisgrupi struktuur võimaldab Finantsinspektsioonil kriisilahendusmenetlust kogu konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgrupi ühe või enama ettevõtja suhtes läbi viia ning selle lõpetada, ilma et see põhjustaks märkimisväärset otsest või kaudset ebasoodsat mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele, ning pidades silmas konsolideerimisgrupi kui terviku väärtuse maksimeerimist;
 23) kokkulepped ja viisid, mille abil saaks kriisilahendust lihtsustada konsolideerimisgruppide puhul, kuhu kuuluvad eri riikides asutatud tütarettevõtjad;
 24) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste usaldusväärne kasutamine viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse võimalikku mõju võlausaldajatele, vastaspooltele, klientidele ja töötajatele ning võimalikke meetmeid ja õigusi, mida võivad rakendada kolmanda riigi ametiasutused;
 25) mis määral saab adekvaatselt hinnata krediidiasutuse kriisilahenduse mõju finantssüsteemile ja finantsturu usaldusele;
 26) kas krediidiasutuse kriisilahendusmenetlusel on märkimisväärne otsene või kaudne ebasoodne mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele;
 27) kuidas kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise abil saaks piirata finantsraskuste ülekandumist teistele krediidiasutustele või investeerimisühingutele või finantsturgudele;
 28) kas krediidiasutuse kriisilahendusmenetlusel võib olla oluline mõju makse- ja arveldussüsteemide toimimisele.

 (5) Krediidiasutus või konsolideerimisgrupp loetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et:
 1) krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav krediidiasutuste seaduse 11. peatükis ja pankrotiseaduses sätestatud korras või konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav teiste lepinguriikide tavapärases maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või
 2) kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suhtes võimalik rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvuse ja väldivad nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi Eesti, teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile, sealhulgas ka laiemat finantsilist ebastabiilsust või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral.

 (6) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutus või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

 (7) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut võetakse arvesse käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi otsustes.

§ 34. Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemine ja nende kõrvaldamine

 (1) Kui krediidiasutuse puhul läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel tuvastatakse krediidiasutuse kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teavitab Finantsinspektsioon sellest kirjalikult krediidiasutust ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid.

 (2) Krediidiasutus peab esitama nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist Finantsinspektsioonile ettepaneku, milles toob välja võimalikud meetmed teates märgitud oluliste takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks. Finantsinspektsioon hindab, kas pakutud meetmetega on võimalik kõnealuseid takistusi vähendada või kõrvaldada.

 (3) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul krediidiasutuse pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tuvastatud takistusi tulemuslikult, nõuab Finantsinspektsioon, et krediidiasutus rakendaks muid meetmeid kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks. Finantsinspektsioon võtab oma hinnangus arvesse kriisilahenduse takistustest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju krediidiasutuse majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.

 (4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt:
 1) nõuda krediidiasutuselt konkreetsetel juhtudel või regulaarselt lisateabe esitamist;
 2) nõuda krediidiasutuselt teatava vara võõrandamist;
 3) nõuda krediidiasutuselt, et see piiraks mõnda toimuvat või kavandatud tegevust või lõpetaks selle tegevuse;
 4) nõuda krediidiasutuselt, et see piiraks oma maksimaalset individuaalset ja summaarset riskipositsiooni;
 5) piirata või takistada uute või olemasolevate tegevusalade arendamist või uute või olemasolevate toodete võõrandamist;
 6) nõuda krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi mõne üksuse, mis on kas otse või kaudselt tema kontrolli all, õiguslike või organisatsiooniliste struktuuride muutmist vähem keerukaks, et kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;
 7) nõuda krediidiasutuselt või selle emaettevõtjalt emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja asutamist Eestis või mujal Euroopa Liidus;
 8) nõuda krediidiasutuselt ja temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikult kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded;
 9) nõuda, et krediidiasutus või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik rakendaks muid meetmeid käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, sealhulgas püüaks eelkõige uuesti läbi rääkida tema emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsiooni otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või teisendamiseks täidetaks selle lepinguriigi õigusnormide kohaselt, mis hõlmavad kõnealust kohustust või instrumenti;
 10) segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul nõuda, et segavaldusettevõtja looks krediidiasutuse kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse hõlbustamiseks või et vältida käesolevas seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisest tulenevat negatiivset mõju konsolideerimisgrupi muule kui finantsosale;
 11) nõuda krediidiasutuselt, et ta vaataks läbi võimalikud konsolideerimisgrupisisesed rahastamislepingud või tegeleks nende puudumise küsimusega või koostaks konsolideerimisgrupisisesed või kolmandate isikutega teenuslepingud, mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist.

 (5) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnangust ja selgitab krediidiasutusele tema pakutud meetmete puudusi ja alternatiivsete meetmete sobivust kriisilahendusmenetluse takistuste kõrvaldamiseks. Krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni hinnangu saamist alternatiivsete meetmete elluviimise kava.

 (6) Enne krediidiasutuse teavitamist oma hinnangust konsulteerib Finantsinspektsioon vajaduse korral Eesti Pangaga ja hindab vastavate meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele.

§ 35. Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemine ja nende kõrvaldamine konsolideerimisgrupi puhul

 (1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud hinnangu alusel on tuvastatud konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ühisotsusele käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmete rakendamiseks kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes. Enne ühisotsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalvekolleegiumiga ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, kui see on olulise filiaali puhul vajalik.

 (2) Finantsinspektsioon koostab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 25 lõikele 1 koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja pärast finantsjärelevalve asutustega konsulteerimist aruande, milles analüüsitakse olulisi takistusi, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes. Aruandes analüüsitakse mõju krediidiasutuse ärimudelile ja antakse soovitusi proportsionaalsete ning sihipäraste meetmete kasutamiseks, mida on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt otsustatud rakendada või mis on Finantsinspektsiooni arvates vajalikud või asjakohased nende takistuste kõrvaldamiseks.

 (3) Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruande konsolideerimisgrupi emaettevõtjale ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutustele, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid.

 (4) Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande kättesaamist võib konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitada Finantsinspektsioonile oma tähelepanekud ja teha ettepaneku alternatiivsete meetmete kohta, millega oleks võimalik aruandes nimetatud takistused kõrvaldada. Emaettevõtja pakutud meetmetest teavitab Finantsinspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, kui see on olulise filiaali puhul asjakohane.

 (5) Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud emaettevõtja tähelepanekute esitamist või pärast lõikes 4 sätestatud neljakuulise tähtaja möödumist, olenevalt kumb on varasem, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda kriisilahenduskolleegiumis ühisotsusele nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt tehtud emaettevõtja ettepanekus ning kriisilahendusasutuste poolt takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks nõutavates meetmetes. Enne ühisotsuseni jõudmist konsulteerib Finantsinspektsioon nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, ja finantsjärelevalve asutustega.

 (6) Ühisotsuse tegemisel tuleb arvesse võtta meetmete võimalikku mõju kõikidele lepinguriikidele, kus konsolideerimisgrupp tegutseb. Ühisotsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja Finantsinspektsioon esitab selle konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.

 (7) Finantsinspektsioon võib pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, et ta abistaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c kriisilahendusasutusi ühisotsusele jõudmisel. Kui enne neljakuulise tähtaja lõppu ei jõuta ühisotsusele käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punktides 6, 7 ja 10 nimetatud meetmetes, võib Finantsinspektsioon vastavalt sama määruse artiklile 19 pöörduda erimeelsuste lahendamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.

 (8) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse, milliseid käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmeid konsolideerimisgrupi tasandil rakendada. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.

 (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon juhul, kui konsolideerimisgrupi tütarettevõtja asub Eestis, oma otsuse, milliseid käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmeid tütarettevõtja suhtes rakendada.

 (10) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel kooskõlas saadud otsusega oma otsuse. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.

 (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud ühisotsust või ühisotsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.

3. jagu Varajane sekkumine 

§ 36. Varajase sekkumise meetmed

 (1) Finantsinspektsioon võib rakendada varajase sekkumise meetmeid, kui krediidiasutuse finantsolukorra kiire halvenemise tõttu seoses likviidsuse vähenemise või finantsvõimenduse määra, krediidiriski tingimuste või riskide kontsentreerumise piirmäära suurenemisega krediidiasutus rikub või võib lähitulevikus tõenäoliselt rikkuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) artiklites 3–7, 14–17 ja 24–26, krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatud nõudeid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuse finantsolukorra kiire halvenemise põhjusi hinnatakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel, mis võivad hõlmata olukorda, kui krediidiasutuse omavahendite taseme ja minimaalse nõutava omavahendite taseme vahe on väiksem kui 1,5 protsenti.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil kohaldada krediidiasutuste seaduse §-s 104 sätestatud meetmeid ega muid järelevalvemeetmeid, muu hulgas kehtestada krediidiasutusele moratooriumi.

 (4) Finantsinspektsioon võib varajase sekkumise meetmena ettekirjutuse alusel mõistliku tähtaja jooksul nõuda:
 1) krediidiasutuse juhatuselt kindlaks määratud ajaks finantsseisundi taastamise kavas esitatud korra või meetme rakendamist või finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist juhul, kui asjaolud, mis tõid kaasa varajase sekkumise, erinevad esialgses finantsseisundi taastamise kavas esitatud eeldustest, ning rakendada ajakohastatud kavas esitatud korda või meedet, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorrast hoidumine;
 2) krediidiasutuse juhatuselt olukorra uurimist, tuvastatud probleemide lahendamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramist ning nende probleemide kõrvaldamise tegevuskava ja selle elluviimise ajakava koostamist;
 3) krediidiasutuse juhatuselt krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku viivitamatut kokkukutsumist, kindla päevakorra määramist või küsimuse päevakorda võtmist;
 4) krediidiasutuse juhatuselt kava koostamist võlgade restruktureerimise üle läbirääkimistesse astumiseks, arvestades võimaluse korral finantsseisundi taastamise kava;
 5) muudatuse tegemist krediidiasutuse äristrateegias, õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris;
 6) vajalikku informatsiooni, sealhulgas kohapealse kontrolli teostamist, ja Finantsinspektsioonile kogu teabe esitamist, mis on vajalik kriisilahenduskava ajakohastamiseks ja krediidiasutuse võimaliku kriisilahendusmenetluse ettevalmistamiseks ning krediidiasutuse vara ja kohustuste hindamiseks.

 (5) Kui krediidiasutuse juhatus ei kutsu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatule kokku aktsionäride üldkoosolekut, võib Finantsinspektsioon ise kutsuda kokku üldkoosoleku ja määrata selle päevakorra.

 (6) Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eeldused on täidetud, võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus võtaks ühendust võimalike omandajatega kriisilahendusmenetluse ettevalmistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

 (7) Kui krediidiasutuse finantsseisund on oluliselt halvenemas või kui ta on rikkunud õigusakte, haldusakte või krediidiasutuse sise-eeskirju ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud meetmed ei ole olnud piisavad, võib Finantsinspektsioon kutsuda tagasi ühe või kõik krediidiasutuse juhatuse või nõukogu liikmed. Tagasikutsutud juhatuse või nõukogu liikme asemele võib nimetada uue liikme üksnes Finantsinspektsiooni nõusolekul. Sellisel juhul võib Finantsinspektsioon otsustada, et uue liikme nimetamisel ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 48, 56 ja 57 krediidiasutuse juhtide kohta sätestatut.

§ 37. Ajutine erihaldur

 (1) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutuse juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumine käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel andnud soovitud tulemusi krediidiasutusega seotud olukorra parandamiseks, võib Finantsinspektsioon määrata krediidiasutusele ühe või mitu ajutist erihaldurit.

 (2) Ajutise erihalduri võib määrata töötama koos juhatusega ja nõukoguga. Kui ajutine erihaldur määratakse töötama koos juhatusega, täpsustab Finantsinspektsioon ajutise erihalduri ning juhatuse ja nõukogu omavahelised ülesanded, õigused ja kohustused, muu hulgas krediidiasutuse juhtorganile kehtestatud nõuded seoses vajadusega konsulteerida ajutise erihalduriga või saada temalt nõusolek enne mõnede otsuste tegemist või meetmete rakendamist.

 (3) Finantsinspektsioon määrab kindlaks ajutise erihalduri õigused, rolli ja ülesanded tema ametisse nimetamisel, täpsustades ajutisele erihaldurile seatavaid piiranguid.

 (4) Ajutine erihaldur võib teostada mõnesid või kõiki krediidiasutuse põhikirjast või seadusest tulenevaid juhatuse liikme õigusi, sealhulgas juhtorgani haldusfunktsioone. Ajutise erihalduri ülesannete hulka võib kuuluda krediidiasutuse finantsseisundi kindlakstegemine ning majandustegevuse või selle osa juhtimine eesmärgiga säilitada või taastada krediidiasutuse finantsseisund ja rakendada meetmeid krediidiasutuse majandustegevuse aruka ja usaldusväärse juhtimise taastamiseks.

 (5) Ajutisel erihalduril peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, laitmatu kutse- ja ärialane maine ja haridus ning ta peab vältima huvide konflikti ega tohi teha huvide konflikti põhjustavaid tehinguid. Ajutise erihalduri määramisele ja tema tegevusele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 6 ning § 113 lõigetes 1, 2 ja 5–7 moratooriumihalduri kohta sätestatut.

 (6) Finantsinspektsioon võib seada ajutisele erihaldurile kohustuse saada enne mõnede õiguste kasutamist, sealhulgas krediidiasutuse vara käsutamist, või muude toimingute tegemist Finantsinspektsioonilt nõusolek.

 (7) Ajutine erihaldur on kohustatud Finantsinspektsiooni määratud ajavahemike tagant ja volituste lõppemisel koostama aruande krediidiasutuse finantsseisundi ning kohustuste täitmise käigus tehtud toimingute kohta.

 (8) Ajutine erihaldur nimetatakse kuni üheks aastaks. Seda perioodi võib erandkorras pikendada, kui ajutise erihalduri nimetamise eeldused on jätkuvalt täidetud, sellise otsuse tegemisel peab Finantsinspektsioon seda aktsionäridele põhjendama.

 (9) Ajutine erihaldur võib kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku ja koostada üldkoosoleku päevakorra üksnes Finantsinspektsiooni nõusolekul.

 (10) Ajutise erihalduri nimetamine ei sea piiranguid krediidiasutuse aktsionäride äriseadustikust tulenevatele õigustele. Ajutise erihalduri tegevusest tekkinud nõuetele ei kohaldata äriseadustiku §-s 2892 sätestatut.

 (11) Erihaldur saab kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele ja kvalifikatsioonile. Erihalduri tasu suuruse määrab Finantsinspektsioon.

 (12) Ajutine erihaldur vastutab oma kohustuste rikkumisega üksnes süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise erihalduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise erihalduri tegevuse lõppemise päevast arvates.

 (13) Finantsinspektsioon võib ajutise erihalduri igal ajal, olenemata põhjusest, tagasi kutsuda. Samuti võib Finantsinspektsioon ajutise erihalduri nimetamise tingimusi igal ajal muuta.

 (14) Ajutise erihalduriga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Ajutise erihalduri lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

§ 38. Varajase sekkumise meetmete rakendamise koordineerimine konsolideerimisgrupi puhul

 (1) Kui tingimused varajaseks sekkumiseks on käesoleva jao kohaselt täidetud ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta varajase sekkumise meetme rakendamise või ajutise erihalduri nimetamise kavatsusest teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ning konsulteerima teiste järelevalvekolleegiumisse kuuluvate finantsjärelevalve asutustega.

 (2) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja üle järelevalvet, peab ta vastava meetme rakendamise või ajutise erihalduri nimetamise kavatsusest teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja konsulteerima konsolideeritud järelevalvet teostava finantsjärelevalve asutusega.

 (3) Konsulteerimise järel otsustab Finantsinspektsioon, kas ja milliseid varajase sekkumise meetmeid kohaldada. Oma otsusest teavitab Finantsinspektsioon teisi järelevalvekolleegiumisse kuuluvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

 (4) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud kavandatavatest varajase sekkumise meetmetest või ajutise erihalduri nimetamisest ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, võib ta kolme päeva jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastavata teate saamisest arvates edastada talle oma hinnangu, millist mõju avaldab nende meetmete rakendamine konsolideerimisgrupile või konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele.

 (5) Kui konsolideeritud järelevalvet teostav teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsioonile andnud oma hinnangu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule, peab Finantsinspektsioon arvestama oma otsuse tegemisel seda hinnangut.

 (6) Kui samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mitme isiku suhtes kavatsetakse rakendada varajase sekkumise meetmeid või nimetada ajutine erihaldur, kaalub Finantsinspektsioon koos teiste asjaomaste finantsjärelevalve asutustega enne vastavate meetmete rakendamist, kas on sobivam nimetada üks ja sama ajutine erihaldur kõigile konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele või ühtlustada kavandatavaid varajase sekkumise meetmeid, et soodustada krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamist. Finantsinspektsioon peab tegema kõik endast oleneva, et jõuda teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega ühisotsusele viie päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate esitamisest arvates.

 (7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalve teostaja, koostab ta ühisotsuse, mis peab olema põhjendatud, ja esitab selle konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.

 (8) Finantsinspektsioon võib esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele Asutusele taotluse vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31, et saada abi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kokkuleppe saavutamisel.

 (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, oma otsuse ajutise erihalduri nimetamiseks või muu varajase sekkumise meetme rakendamiseks.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 9 sätestatud Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste finantsjärelevalve asutuste seisukohti ning reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale või tütarettevõtjale.

 (11) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud perioodi lõppu, kui ei jõuta ühisotsusele või kui Finantsinspektsioon ei ole nõus järelevalvekolleegiumisse kuuluva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekuga rakendada käesoleva seaduse § 36 lõike 4 punktis 1, 4 või 5 sätestatud varajase sekkumise meedet, võib Finantsinspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

 (12) Kui teise asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole kolme päeva jooksul teate saamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.

4. peatükk Kriisilahendusmenetlus 

1. jagu Kriisilahendusmenetluse üldnõuded 

§ 39. Kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused

 (1) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) järelevalve käigus saadud informatsiooni põhjal on Finantsinspektsiooni hinnangul tõenäoline, et krediidiasutus on muutunud või võib muutuda tulevikus maksejõuetuks;
 2) arvestades nii ajakriteeriumi kui ka muid olulisi asjaolusid, ei aita ükski muu meede või õigus, sealhulgas eraõiguslikud ja järelevalvemeetmed, krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;
 3) meede või õigus on avaliku huvi seisukohast vajalik.

 (2) Krediidiasutuse maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline ühe või mitme järgmise asjaolu esinemisel:
 1) krediidiasutus rikub või on ilmne, et ta lähitulevikus hakkab rikkuma tegevusloa andmise aluseks olevaid nõudeid, eelkõige põhjusel, et krediidiasutus on kahjumis või tal tõenäoliselt tekib kahjum, mille tõttu vähenevad tema omavahendid olulises ulatuses;
 2) krediidiasutuse vara ei kata tema kohustusi või on ilmne, et krediidiasutuse vara ei kata lähiajal tema kohustusi;
 3) krediidiasutus ei suuda või on ilmne, et ta lähitulevikus ei suuda oma kohustusi tasuda nende sissenõutavaks muutumisel;
 4) krediidiasutus taotleb erakorralist avalikku finantstoetust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatu all ei peeta silmas olukorda, kui riigigarantiid soovitakse seoses:
 1) Eesti Panga väljastatud likviidsuslaenuga;
 2) uue krediidiasutuse väljastatavate võlakohustustega;
 3) aktsiakapitali suurendamisega või kapitaliinstrumentide omandamisega turutingimustel, kusjuures ükski käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 5 nimetatud tingimustest ei esine juba erakorralise avaliku finantstoetuse andmise ajal.

 (4) Kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt avaliku huvi seisukohast vajalikuna, kui see aitab kaasa ühe või mitme kriisilahenduse eesmärgi saavutamiseks ja on proportsionaalne ning krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluses ei aitaks kriisilahenduse eesmärke saavutada.

 (5) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse tütarettevõtjast finantseerimisasutuse suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused nii finantseerimisasutuse enda kui ka konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja puhul.

 (6) Finantsinspektsioon võib finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused nii finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja enda kui ka tema tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul. Kui nimetatud krediidiasutus on asutatud kolmandas riigis, peab olema selle riigi pädev asutus määranud, et kriisilahenduse eesmärgid on selle riigi õiguse kohaselt täidetud.

 (7) Kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses finantsvaldusettevõtja kui vahendaja kaudu, peab Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama selle finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes.

 (8) Kui finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja puhul ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused, võib Finantsinspektsioon nende suhtes siiski rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, kui nende tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatu ning nende finantsseis ohustab krediidiasutust või konsolideerimisgruppi tervikuna.

 (9) Kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 8 sätestatule hinnatakse, kas kriisilahenduse eesmärgid on finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul täidetud, võib Finantsinspektsioon leppida selle välisriigi, kus on asutatud nimetatud finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja, kriisilahendusasutusega kokku, et sellisel juhul ei arvestata konsolideerimisgrupisiseseid kapitali ega kahjumi ülekandmise võimalusi, kaasa arvatud võimalikku kapitaliinstrumentide allahindamist või teisendamist.

§ 40. Kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtted

 (1) Finantsinspektsioon rakendab kriisilahendusmeetmeid või -õigusi kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
 1) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kahjumi katavad esimeses järjekorras aktsionärid;
 2) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kahjumi katavad teises järjekorras võlausaldajad pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamisjärgule pankrotimenetluses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
 3) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed kutsutakse tagasi ja vahetatakse välja, välja arvatud juhul, kui kriisilahenduse eesmärkide paremaks saavutamiseks peetakse vajalikuks kõigi või mõnede juhatuse või nõukogu liikmete ametisse jäämist;
 4) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed peavad osutama igakülgset abi kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks;
 5) füüsilised ja juriidilised isikud vastutavad krediidiasutuse maksejõuetuse põhjustamise eest; kui maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on ajutine erihaldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud;
 6) ühe ja sama nõude rahuldamisjärgu võlausaldajaid koheldakse võrdselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
 7) ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas kui see, mida ta oleks katnud, kui krediidiasutus või tema tütarettevõtjast finantseerimisasutus või finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses ning kooskõlas käesoleva seaduse §-s 80 sätestatuga;
 8) tagatud ja hüvitamisele kuuluvad hoiused on täielikult kaitstud;
 9) kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendatakse kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud kaitsemeetmetega.

 (2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, peab Finantsinspektsioon kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama nii, et negatiivne mõju konsolideerimisgrupi teistele üksustele ning konsolideerimisgrupile tervikuna oleks minimaalne, samuti mõju Eesti finantsstabiilsusele ja teistele lepinguriikidele, eelkõige nendele, kus konsolideerimisgrupi teised üksused tegutsevad. Finantsinspektsioon peab kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel arvestama ka Euroopa Liidu riigiabi alaseid õigusakte.

 (3) Kui krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku suhtes rakendatakse käesoleva seaduse § 55 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kriisilahendusmeetmeid, ei kohaldata krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku töötajate suhtes töölepingu seaduse § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.

 (4) Finantsinspektsioon teavitab kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamisel vajaduse korral vastava isiku töötajate esindajaid ning konsulteerib nendega. Finantsinspektsioon rakendab kriisilahendusmeetmeid ja kasutab kriisilahendusõigusi selliselt, et see ei piira töötajate esindatust äriühingu juhtorganites.

2. jagu Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused kriisilahendusmenetluses 

§ 41. Kriisilahendusmenetluse algatamise otsus

 (1) Finantsinspektsioon võib teha otsuse kriisilahendusmenetluse algatamiseks, kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele. Kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse aluseks on krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku varalisele seisundile antud Finantsinspektsiooni esialgne hinnang või sõltumatu eksperdi hinnang vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatule.

 (2) Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmenetluse algatamise kohta peab olema põhjendatud ja selles nähakse ette:
 1) kriisilahendusmeetmed ja -õigused, mida kavatsetakse rakendada;
 2) kriisilahendusmenetluse algatamise kuupäev ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise alguse kellaaeg;
 3) vajaduse korral erihalduri määramine;
 4) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud varalise seisundi hindamise kord, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse aluseks on Finantsinspektsiooni läbi viidud varalise seisundi esialgse hindamise tulemused;
 5) kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 39;
 6) kriitiliste funktsioonide jätkuvuse kord kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 46;
 7) vajaduse korral Finantsinspektsiooni seaduse § 18 lõike 2 punktis 9 nimetatud avalduse esitamine;
 8) muu asjakohane oluline teave.

 (3) Finantsinspektsioon ei otsusta kriisilahendusmenetluse algatamist ja kriisilahendusmenetluse käigus käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud kriisilahendusmeetme või -õiguse täiendavat rakendamist ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata.

 (4) Kui kriisilahendusmeetmeid või -õigusi on vaja rakendada kolmandas riigis asuva vara või kolmanda riigi õigusega reguleeritud aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, varaliste õiguste või kohustuste suhtes ja on tõenäoline, et Finantsinspektsiooni otsus ei ole objektiivsete asjaolude tõttu täidetav, võib Finantsinspektsioon vastu võtta kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse kõrvaltingimusega.

 (5) Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmenetluse algatamise kohta kehtib arvates selle avalikustamisest käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 ette nähtud korras ja see tuleb viivitamata täita. Otsuse täitmist ei saa peatada, ajatada ega muuta kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise viisi ja korda ning kriitiliste funktsioonide toimimise korraldust.

§ 42. Finantsinspektsiooni volitused kriisilahendusmenetluses

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha otsuseid kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku aktsiate, varade ja kohustuste valitsemise ja käsutamise kohta, muu hulgas nõuda ettekirjutusega:
 1) aktsiate või muude kapitaliinstrumentide allahindamist või tühistamist;
 2) aktsiate või kõigi varade, õiguste ja kohustuste üleandmist või võõrandamist;
 3) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist;
 4) emiteeritud võlainstrumentide ja muude kõlblike kohustuste täitmise tähtaja muutmist või sellistelt instrumentidelt ja muudelt kõlblikelt kohustustelt makstava intressi summa või kohustuse täitmise tähtpäeva muutmist, millest alates tuleb hakata intressi maksma, maksete ajutiselt peatamist, välja arvatud tagatud kohustuste puhul;
 5) tuletisinstrumentide lepingute lõpetamist käesoleva seaduse § 76 rakendamiseks;
 6) märkimisõiguste tühistamist täiendavate aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandamiseks;
 7) uute aktsiate või muude kapitaliinstrumentide emiteerimist.

 (2) Finantsinspektsioonil on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel õigus nõuda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse:
 1) kõlblike kohustuste põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi vähendamist kuni nullini;
 2) emiteeritud võlainstrumentide, välja arvatud tagatud kohustuste tühistamist;
 3) kõlblike kohustuste teisendamist selle krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku või sildasutuse, kellele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õigused või kohustused üle antakse, lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus viia läbi olulise osaluse omandaja hindamine ilma krediidiasutuste seaduse §-s 301 sätestatud menetlustähtaegu kohaldamata.

 (4) Vajaduse korral on Finantsinspektsioonil õigus nõuda pädevalt reguleeritud väärtpaberituru korraldajalt reguleeritud väärtpaberiturul:
 1) aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või võlainstrumentidega kauplemise või noteerimise peatamist või lõpetamist;
 2) uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide noteerimist või kauplemisele lubamist;
 3) allahinnatud võlainstrumentide uuesti noteerimist või kauplemisele lubamist, ilma et tuleks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) kohast prospekti avaldamise nõuet.

 (5) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit, Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat ja muid vastavaid registreid kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi.

 (6) Kriisilahendusmenetluses ei kohaldata õigusnorme, mis sätestavad nõude saada tehingule või toimingule aktsionäri või võlausaldaja või muu kolmanda isiku eelnev heakskiit või nõusolek, ega õigusnorme eelneva teate või prospekti või muu sellesarnase teabe või dokumendi esitamise või registreerimise kohustuse kohta.

§ 43. Kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tagajärjed

 (1) Kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti, läheb kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara valitsemise ja käsutamise õigus üle erihaldurile ning peatuvad:
 1) krediidiasutuse aktsionäride või muude omandiõiguse instrumentide omanike hääleõigused;
 2) krediidiasutuse kõigi või mõne juhtorganite liikme volitused, kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega ei ole juhtorgani liiget tagasi kutsutud;
 3) viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine krediidiasutuse vastu suunatud nõudelt.

 (2) Kui Finantsinspektsioon ei ole kriisilahendusmenetluse algatamise otsuses sätestanud teisiti, peatuvad Eestis käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud teate avaldamisest arvates kuni teate avaldamisele järgneva tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingutest tulenevad:
 1) krediidiasutuse makse- või ülekandekohustused, samuti kõnealuse lepingu teise poole makse- või ülekandekohustused;
 2) tagatud võlakohustuste omanike tagatistest tulenevad õigused;
 3) ülesütlemisõigused kõigi lepingupoolte suhtes juhul, kui täidetakse makse-, üleandmis- ja ülekandekohustusi ning tagatise andmise kohustust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata:
 1) lepingute suhtes, mis on sõlmitud makse- ja arveldussüsteemide ning nende korraldajatega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/26/EÜ, või kesksete vastaspoolte ja keskpankadega sõlmitud lepingute suhtes;
 2) hüvitatavate ja tagatud hoiuste suhtes;
 3) Tagatisfondi seaduse 4. peatüki alusel tagatud investeeringutest tulenevate nõuete suhtes.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaldatakse ka kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse tütarettevõtja lepingupoole õigusele leping üles öelda, kui kõnealusest lepingust tulenevaid kohustusi tagab või toetab muul viisil kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus ja ülesütlemisõigus põhineb üksnes kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse maksejõuetusel või finantsseisundil.

 (5) Isik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatut, võib kasutada lepingust tulenevat ülesütlemisõigust enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemiku lõppu, kui ta saab Finantsinspektsioonilt teate, et lepinguga hõlmatud õigusi ja kohustusi ei anta üle teisele ettevõtjale või ei hinnata alla ega teisendata kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamisel.

 (6) Finantsinspektsioon võib taotleda kohtult kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara suhtes toimuva sundtäitmise või mis tahes kohtumenetluse peatamist, kui see on vajalik kriisilahendusmeetmete ja -õiguste tõhusaks rakendamiseks.

 (7) Kui hagi tagamise abinõusid kohaldati enne erihalduri määramise otsustamist ja kohus ei otsusta teisiti, jäävad need erihalduri määramisel kehtima.

 (8) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingute peatamise täpsema korra.

§ 44. Lepinguliste kohustuste täitmine

 (1) Kriisiennetusmeetme või -õiguse rakendamise ega kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise fakti ei käsitata krediidiasutuse poolt sõlmitud lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ tähenduses ega maksejõuetusmenetlusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ tähenduses. Kriisilahendusmenetluses ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 3143 ja 3192 sätestatut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka krediidiasutuse tütarettevõtja sõlmitud sellise lepingu suhtes, mis sisaldab kohustusi, mida tagab või toetab muul viisil emaettevõtja või konsolideerimisgrupi ettevõtja, või konsolideerimisgrupi ettevõtja sõlmitud sellise lepingu suhtes, mis sisaldab samaaegse makseviivituse sätteid.

 (3) Kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus jätkab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist, ning tagatise andmist, ei ole kriisiennetusmeetme rakendamise või kriisilahendusmenetluse algatamise otsus ega selle kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus aluseks, et:
 1) kasutada lõpetamise, peatamise, muutmise või tasaarvestuse õigust või lõpetamisel toimuva tasaarvestuse õigust, sealhulgas seoses tütarettevõtja sõlmitavate lepingutega, mille kohaseid kohustusi tagab või toetab muul viisil konsolideerimisgrupi ettevõtja ja mis sisaldavad vastastikuste kohustuste täitmata jätmise sätet;
 2) saada enda omandisse, kontrollida või tagatisena sisse nõuda või muul viisil mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku vara lepingu puhul, mis hõlmab vastastikuste kohustuste täitmata jätmise sätet.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega keelata kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud tagatislepingu alusel:
 1) tagatiseks oleva vara üleandmine, välja arvatud juhul, kui üle antakse ka kohustus ja tagatisest saadav kasu;
 2) tagatud kohustuse üleandmine, välja arvatud juhul, kui üle antakse ka tagatisest saadav kasu;
 3) tagatisest saadava kasu üleandmine, välja arvatud juhul, kui antakse üle ka tagatud kohustus;
 4) tagatiskokkuleppe muutmine või lõpetamine kriisilahendusõigusega kaasnevate õiguste kasutamisega, kui sellise muutmise või lõpetamise tagajärjel ei ole kohustus enam tagatud.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka pandikirjade ja struktureeritud finantskokkulepete, sealhulgas väärtpaberistamiste ja riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide suhtes, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on tagatud sarnaselt pandikirjadega.

 (6) Kui see on vajalik tagamisele kuuluvate hoiuste kättesaadavuse tagamiseks, võib Finantsinspektsioon nõuda nende tagamisele kuuluvate hoiuste üleandmist, mis moodustavad osa finantstagatiskokkulepetest, käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud tagatiskokkulepetest, andmata üle muud vara, õigusi ja kohustusi, mis moodustavad osa samast kokkuleppest, samuti võib Finantsinspektsioon nõuda nimetatud vara ja õiguste või kohustuste üleandmist, nende muutmist või lõpetamist, andmata üle tagamisele kuuluvaid hoiuseid.

§ 45. Muud piirangud kriisilahendusmenetluse puhul

 (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui:
 1) avalduse on esitanud võlgnikuna maksejõuetu krediidiasutus;
 2) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise kohta.

 (2) Kui kohus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotiavalduse menetlusse võtnud enne kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist, lükkab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise lõpetamiseni.

§ 46. Kriitiliste funktsioonide jätkuvus

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus asjakohasel juhul ette näha kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide jätkuvuse kord, mis võimaldab tagada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist seoses mis tahes üle antud finantsinstrumendi, õiguse, vara või kohustusega.

 (2) Finantsinspektsioonil on kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide jätkuvuse tagamiseks õigus rakendada muu hulgas järgmisi meetmeid:
 1) nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikult selliste teenuste osutamist ja vahendite, välja arvatud rahaliste vahendite üleandmist, mis on omandajale vajalikud ja temale üle antud tulemuslikuks äritegevuseks;
 2) jõustada teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutuse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuseid ja vahendeid konsolideerimisgruppi kuuluva Eestis asutatud isiku suhtes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuseid osutatakse ja vahendeid antakse järgmistel tingimustel:
 1) kui teenuseid osutati ja vahendid anti kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele vahetult enne kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist lepingu alusel, siis samadel tingimustel kõnealuse lepingu kestuse jooksul;
 2) kui lepingut ei ole või leping on lõppenud, siis mõistlikel tingimustel.

§ 47. Erihalduri määramine, tema õigused ja kohustused

 (1) Finantsinspektsioon võib, arvestades käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatut, kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega määrata erihalduri või erihaldurid, kui Finantsinspektsioon ei ole erihaldurit määranud seoses juhtorgani liikmete tagasikutsumisega.

 (2) Erihalduril on õigus esindada, juhtida ja kontrollida kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust. Erihalduril on kõik krediidiasutuse aktsionäride ja juhtorganite õigused.

 (3) Erihalduril peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine.

 (4) Erihaldur on kohustatud tegutsema parimal võimalikul viisil, et kriis lahendada ja rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi kooskõlas Finantsinspektsiooni otsusega.

 (5) Finantsinspektsioon määrab erihalduri volitused, kusjuures võib nõuda, et erihalduri tehtavate otsuste rakendamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev nõusolek.

 (6) Finantsinspektsioon saadab erihalduri määramise kohta viivitamata avalduse vastava kande tegemiseks krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnasele teadaolevale registrile lepinguriigis, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaal, lisades erihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.

 (7) Erihalduril on muu hulgas õigus:
 1) peatada krediidiasutuse juhatuse või nõukogu otsuste täitmine;
 2) valitseda krediidiasutuse Eestis või välisriigis asuvat või registreeritud vara, sealhulgas korraldada aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või vara, õiguste või kohustuste omandajale üleandmine;
 3) teha muudatusi krediidiasutuse aktsionäride struktuuris;
 4) suurendada krediidiasutuse aktsiakapitali, sealhulgas esitada äriregistrile avaldus aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks koos äriseadustiku § 343 lõikes 1 nimetatud dokumentidega;
 5) koostada krediidiasutuse tegevuse reorganiseerimise kava;
 6) korraldada aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste ja kohustuste omandajaga vajaliku teabe vahetamist või muu asjakohase abi andmist.

 (8) Erihaldur määratakse kuni üheks aastaks. Finantsinspektsioon võib tähtaega erandkorras pikendada, kui erihalduri määramise tingimused on jätkuvalt täidetud.

 (9) Finantsinspektsioon võib erihalduri igal ajal tagasi kutsuda ja määrata uue. Kui tegemist on konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutusega, kaalub Finantsinspektsioon koos teise lepinguriigi kriisilahendusasutustega ühe erihalduri määramist terve grupi kohta.

 (10) Erihalduriga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Erihalduri lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

 (11) Erihaldur vastutab oma kohustuste rikkumisega krediidiasutusele või tema aktsionärile või võlausaldajale ainult süüliselt tekitatud kahju eest. Erihalduri kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui kannatanu sai teada kahjust ja erihalduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta erihalduri volituste lõppemisest arvates.

 (12) Erihaldur esitab Finantsinspektsioonile 30 päeva jooksul ametisse määramisest arvates kirjaliku aruande krediidiasutuse varalise seisundi kohta ja erihalduri läbi viidud toimingute kohta (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevusaruanne).

 (13) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tegevusaruande vormi.

 (14) Erihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

§ 48. Krediidiasutuse tegevuse reorganiseerimise kava

 (1) Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus või asjakohasel juhul erihaldur, kes on määratud vastutama juhtimise eest vastavalt käesoleva seaduse §-s 47 sätestatule (edaspidi käesolevas paragrahvis juhatus), peab ühe kuu jooksul kohustuste teisendamise meetme rakendamise otsuse tegemisest arvates koostama ja edastama Finantsinspektsioonile oma krediidiasutuse tegevuse reorganiseerimise kava (edaspidi reorganiseerimiskava), mis on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

 (2) Kui kohustuste teisendamise meedet on rakendatud vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 1 sätestatule rohkem kui kahe samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, koostab konsolideerimisgrupi emaettevõtja kõiki gruppi kuuluvaid ettevõtjaid hõlmava reorganiseerimiskava ning esitab selle konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusele.

 (3) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta reorganiseerimiskava teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

 (4) Finantsinspektsioon võib erandkorras pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega kuni kahe kuuni, kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks. Kui reorganiseerimiskava kohaselt on vaja teavitada Euroopa Liidu riigiabist Euroopa Komisjoni, võib Finantsinspektsioon pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega samuti kuni kahe kuuni või kuni tähtpäevani, mis tuleneb Euroopa Liidu riigiabi reeglitest, olenevalt kumb tähtaeg saabub varem.

 (5) Reorganiseerimiskavas tuleb kirjeldada neid meetmeid, mis on vajalikud krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja jätkusuutlikkuse taastamiseks või osalise äritegevuse taastamiseks mõistliku aja jooksul. Meetmed peavad põhinema reaalsetel eeldustel, võtma arvesse majanduslikku ja finantsturgu mõjutavat keskkonda, kus nimetatud krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja tegutseb.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule peab reorganiseerimiskava sisaldama vähemalt järgmist:
 1) krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse põhjuste üksikasjalik analüüs;
 2) vajalike meetmete rakendamise ajakava;
 3) kava mõju krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja töötajatele.

 (7) Reorganiseerimiskava koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta finantsturgude hetkeolukorda ja tuleviku väljavaateid ning kava peab kajastama parima ja halvima stsenaariumi eeldusi, sealhulgas sündmuste kombinatsiooni, mis võimaldab välja selgitada krediidiasutuse peamised haavatavad kohad. Eeldusi võrreldakse vastava sektori asjakohaste baas- või alusnäitajatega.

 (8) Jätkusuutlikkuse taastamiseks rakendatavad meetmed võivad hõlmata järgmist:
 1) krediidiasutuse sisemiste toimimissüsteemide ja infrastruktuuri muutmine;
 2) selliste seniste tegevusalade arendamine, mida on võimalik konkurentsivõimeliseks muuta;
 3) vara või äriliinide võõrandamine;
 4) krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku tegevusalade reorganiseerimine, sealhulgas loobumine kahjumlikest tegevusaladest.

 (9) Finantsinspektsioon hindab ühe kuu jooksul pärast reorganiseerimiskava esitamist, kui tõenäoline on, et sellise kava rakendamise korral taastatakse krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja jätkusuutlikkus.

 (10) Kui Finantsinspektsioon on veendunud, et kava saavutab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja pikaajalise jätkusuutlikkuse, esitab Finantsinspektsioon reorganiseerimiskava kinnitamiseks kohtule. Kava kinnitamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut.

 (11) Kui Finantsinspektsioon on veendunud, et reorganiseerimiskava ei saavuta käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja pikaajalist jätkusuutlikkust, teavitab ta krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku juhatust kavas esinevatest probleemidest ja nõuab, et kava vastavalt muudetaks.

 (12) Krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus peab esitama kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud hinnangu saamise kuupäevast arvates muudetud reorganiseerimiskava Finantsinspektsioonile heakskiitmiseks. Finantsinspektsioon hindab muudetud kava ja teavitab juhatust ühe nädala jooksul selle kättesaamisest arvates, kas väljatoodud probleemid on muudetud kavas lahendatud ning kas on vaja täiendavaid muudatusi.

 (13) Juhatus peab rakendama reorganiseerimiskava sellisel kujul, nagu Finantsinspektsioon selle heaks kiitis, ja esitama vähemalt iga kuue kuu tagant Finantsinspektsioonile aruande reorganiseerimiskava rakendamise edenemise kohta.

 (14) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on vaja reorganiseerimiskava korrigeerida käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, vaatab juhatus kava uuesti läbi ja esitab muudetud kava Finantsinspektsioonile uuesti hindamiseks.

3. jagu Teavitamisnõuded 

§ 49. Võimalikust maksejõuetusest teavitamine

 (1) Krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku juhatus peab teavitama Finantsinspektsiooni, kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks käesoleva seaduse § 39 lõike 2 tähenduses.

 (2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktidele 1 ja 2 täidetud, teavitab Finantsinspektsioon viivitamata sellest:
 1) finantsjärelevalve asutusi, kes teostavad järelevalvet kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üle, sealhulgas nende liikmesriikide finantsjärelevalve asutusi, kus asub krediidiasutuse filiaal;
 2) Eesti Panka;
 3) Rahandusministeeriumi;
 4) Tagatisfondi;
 5) asjakohasel juhul konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust;
 6) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

 (3) Finantsinspektsiooni teavitus selle kohta, kas ja milliseid kriisilahendusmeetmeid või -õigusi on vaja rakendada krediidiasutuse või vastava isiku puhul, peab sisaldama järgmist:
 1) põhjendused, sealhulgas määratlus, mille kohaselt krediidiasutus vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele;
 2) kriisilahendusmeetmed või -õigused, mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada, sealhulgas asjakohasel juhul määratlus krediidiasutuse võimaliku lõpetamise ja likvideerimise kohta pankrotimenetluses.

§ 50. Teade kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse kohta

 (1) Finantsinspektsioon teavitab kohe kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest, mis sisaldab informatsiooni rakendatavatest kriislahendusmeetmetest või -õigustest ja nende rakendamise tähtaegasid:
 1) kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust;
 2) finantsjärelevalve asutusi, kes teostavad järelevalvet kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üle, sealhulgas nende liikmesriikide finantsjärelevalve asutusi, kus asub krediidiasutuse filiaal;
 3) Eesti Panka;
 4) Rahandusministeeriumi;
 5) Tagatisfondi;
 6) asjakohasel juhul konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust;
 7) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
 8) Euroopa Komisjoni;
 9) Euroopa Keskpanka;
 10) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust;
 11) makse- või arveldussüsteemide korraldajad, kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis b määratud isik.

 (2) Teade sisaldab informatsiooni rakendatavatest kriislahendusmeetmetest või -õigustest ja nende rakendamise tähtaegasid.

 (3) Finantsinspektsioon avaldab teate käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse vastuvõtmise kohta ja teabe kriisilahendusmeetmete või -õiguste tagajärgede ning mõju kohta klientidele oma veebilehel. Finantsinspektsioon peab tagama, et eeltoodud informatsioon avaldatakse ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse veebilehel ja kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse veebilehel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse kriisilahendusmenetluse käigus iga täiendavalt rakendatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise kohta.

 (5) Teate kriisilahendusmenetluse algatamise ja kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise võimalike tagajärgede ning mõju kohta klientidele avaldab Finantsinspektsioon ka Ametlikes Teadaannetes ja muudes massiteabevahendites.

 (6) Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiad või muud omandiõiguse või võlainstrumendid on võetud reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele, avaldatakse teave kriisilahendusmenetluse algatamise kohta teabe avaldamiseks kasutatavas meediakanalis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), artikli 21 lõikega 1.

 (7) Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiad või muud omandiõiguse- või võlainstrumendid ei ole võetud reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele, tagab Finantsinspektsioon, et teade kriisilahendusmenetluse algatamise kohta saadetakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse teadaolevatele aktsionäridele ja võlausaldajatele, kelle andmed on Finantsinspektsioonile kättesaadavad registrite või andmebaaside kaudu.

§ 51. Konfidentsiaalsusnõuded

 (1) Varajase sekkumise meetmete rakendamise, kriislahendusmenetluse käigus või muu käesolevas seaduses sätestatud tegevuse käigus saadud dokumente, teavet ja selgitusi (edaspidi käesolevas paragrahvis informatsioon) tuleb hoida konfidentsiaalsena. Nimetatud informatsiooni ei või edastada kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui:
 1) see on vajalik käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks või varajase sekkumise meetmete, kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamiseks;
 2) informatsiooni esitatakse või edastatakse sellisel kujul, mille põhjal ei ole võimalik tuvastada krediidiasutuse või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üksikandmeid, või
 3) krediidiasutus või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik on andnud eelneva nõusoleku informatsiooni edastamiseks.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil edastada nimetatud informatsiooni Rahandusministeeriumile, Eesti Pangale, Tagatisfondile, ajutisele erihaldurile, erihaldurile, moratooriumihaldurile, pankrotihaldurile, audiitoritele, võimalikele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiate omandajatele, teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustele, keskpankadele, ministeeriumidele, kriisilahendusfondidele ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele või kolmandate riikide kriisilahendusasutustele.

5. peatükk Varalise seisundi hindamine 

§ 52. Varalise seisundi hindamise eesmärk ja tingimused

 (1) Enne kriislahendusmeetme või kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamist viiakse läbi krediidiasutuse, tema tütarettevõtjast finantseerimisasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja varalise seisundi hindamine (edaspidi käesolevas paragrahvis hindamine).

 (2) Hindamise eesmärk on käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud kriisilahenduse tingimustele vastava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku vara ja kohustuste väärtuse kindlakstegemine. Finantsinspektsioon määrab varalise seisundi hindamiseks sõltumatu eksperdi.

 (3) Hindamine viiakse läbi, et otsustada:
 1) kas kriisilahendusmenetluseks vajalikud tingimused või kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise tingimused on täidetud;
 2) sobivaima kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise üle;
 3) aktsiate tühistamise või nende väärtuse alandamise ulatus ja kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise ulatus, kui rakendatakse kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õigust;
 4) kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise ulatus, kui rakendatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet;
 5) vara, õiguste, kohustuste või aktsiate üleandmine või aktsionäridele makstav hüvitis, kui rakendatakse sildasutuse loomise või varade eraldamise meedet;
 6) vara, õiguste, kohustuste või aktsiate üleandmine ja käesoleva seaduse § 59 kohaselt turutingimuste kindlaksmääramine, kui rakendatakse aktsiate ja varade võõrandamise meedet;
 7) kahjumi arvessevõtmine täies ulatuses kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamisel.

 (4) Hindamine peab põhinema usaldusväärsetel eeldustel, sealhulgas tuleb arvesse võtta krediidiasutuse likvideerimise võimalust ja kõikvõimalike kahjude ulatust. Hindamisel ei tohi arvestada võimaliku erakorralise avaliku finantstoetusega, erakorralise likviidsuslaenu ega muu Eesti Panga erakorralise toetusega.

 (5) Hindamisel võetakse arvesse kriisilahendusmenetluse läbiviimisel tekkivad põhjendatud kulud.

 (6) Hindamisaktile lisatakse järgmine teave:
 1) krediidiasutuse või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku raamatupidamise aruanded ajakohase seisuga;
 2) analüüs ja hinnang vara raamatupidamisliku väärtuse kohta;
 3) vajaduse korral analüüs ja hinnang vara ja kohustuste turuväärtuse kohta;
 4) raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides kajastatud bilansiliste ja bilansiväliste kohustuste loetelu, milles on märgitud ka nende rahuldamisjärgud;
 5) võlausaldajate jagamine klassidesse vastavalt nende nõuete rahuldamisjärkudele ning hinnang, kuidas aktsionäride ja võlausaldajate klasse oleks eeldatavalt koheldud, kui krediidiasutus või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses.

 (7) Hindamine on lahutamatu osa Finantsinspektsiooni otsusest rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, sealhulgas otsusest kasutada kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õigust. Hindamine ei anna iseseisvat kaebeõigust.

§ 53. Varalise seisundi esialgne ja järelhindamine

 (1) Finantsinspektsioon viib läbi krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud isiku varalise seisundi esialgse hindamise (edaspidi esialgne hindamine), kui:
 1) ei ole võimalik läbi viia hindamist sõltumatu eksperdi poolt või
 2) ajapuuduse tõttu ei ole käesoleva seaduse § 52 lõikes 6 nimetatud kogu teavet võimalik koguda.

 (2) Esialgsel hindamisel arvestatakse kõikvõimalikke kahjumeid koos asjakohaste põhjendustega.

 (3) Esialgse hindamise tulemused on põhjendatud alus kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemisel, samuti erihalduri määramisel või kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamisel.

 (4) Kui hindamine ei vasta kõigile käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud nõuetele, peetakse seda esialgseks seni, kuni sõltumatu isik viib läbi hindamise, mis vastab kõigile käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud nõuetele (edaspidi lõplik järelhindamine). Lõplik järelhindamine viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Lõplik järelhindamine võidakse läbi viia käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud aktsionäride ja võlausaldajate nõutud hindamisest eraldi või sellega koos ning sama sõltumatu isiku poolt, kuid lõplik järelhindamine peab toimuma eraldiseisvalt.

 (5) Lõpliku järelhindamise eesmärk on:
 1) tagada, et krediidiasutuse või muu käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud isiku vara vähendav kahjum võetakse nimetatud isiku raamatupidamisarvestuses täies ulatuses arvesse;
 2) saada teavet selleks, et teha otsus võlausaldajate nõuete taastamiseks või hüvitise suurendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.

 (6) Kui lõpliku järelhindamise tulemuse kohaselt on krediidiasutuse või muu käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud isiku vara netoväärtus suurem kui esialgse hindamise käigus leitud väärtus, võib Finantsinspektsioon:
 1) kasutada õigust suurendada võlausaldajate või aktsionäride nõuete ja instrumentide väärtust, mis on kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamise käigus varem alla hinnatud;
 2) anda sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale korralduse suurendada võlausaldajatele või käesoleva seaduse § 80 kohaselt aktsionäridele seoses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õiguste ja kohustuste või aktsiatega makstavat hüvitist.

§ 54. Täiendav hindamine

 (1) Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionärid või võlausaldajad, sealhulgas Tagatisfond, võivad Finantsinspektsioonilt nõuda täiendavat hindamist sõltumatu eksperdi poolt, et teha kindlaks, millises ulatuses erineb kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse alusel aktsionäride või võlausaldajate tegelik faktiline kohtlemine olukorrast, kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise päeval oleks tehtud kohtumäärus pankroti väljakuulutamise kohta.

 (2) Täiendaval hindamisel eeldatakse, et kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise päeval tehti kohtumäärus pankroti väljakuulutamise kohta ja kriisilahendusmeetmeid või -õigusi ei rakendatud.

 (3) Täiendaval hindamisel ei tohi arvestada võimaliku erakorralise avaliku finantstoetusega, erakorralise likviidsuslaenu ega muu Eesti Panga finantstoetusega.

6. peatükk Kriisilahendusmeetmed ja -õigused 

1. jagu Üldsätted 

§ 55. Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise üldpõhimõtted

 (1) Finantsinspektsioon võib rakendada järgmisi kriisilahendusmeetmeid:
 1) aktsiate ja netovara (edaspidi aktsiad ja varad) võõrandamine;
 2) sildasutuse loomine;
 3) vara eraldamine;
 4) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme rakendamise tulemusena kannavad võlausaldajad kahjusid või nende nõudeid teisendatakse, peab Finantsinspektsioon rakendama kapitaliinstrumentide allahindamise ja teisendamise õigust vastavalt käesoleva peatüki 2. jaos sätestatule koos nimetatud kriisilahendusmeetme rakendamisega või vahetult enne seda.

 (3) Kui krediidiasutus vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele ja Finantsinspektsioon otsustab tema suhtes algatada kriisilahendusmenetluse, peab Finantsinspektsioon kohaldama kapitaliinstrumentide allahindamist või teisendamist kooskõlas käesoleva peatüki 2. jaos sätestatuga.

 (4) Finantsinspektsioon võib kriisilahendusmeetmeid rakendada koos või eraldi, välja arvatud vara eraldamise meedet, mida võib rakendada üksnes koos mõne teise kriisilahendusmeetme rakendamisega.

 (5) Kui rakendatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kriisilahendusmeedet ja seda meedet rakendatakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse, tema tütarettevõtjast finantseerimisasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja vara, õiguste või kohustuste osaliseks võõrandamiseks, siis lõpetatakse ja likvideeritakse isik, kelle varad, õigused või kohustused üle anti, pankrotimenetluse käigus. Nimetatud isiku lõpetamine ja likvideerimine viiakse läbi mõistliku aja jooksul, kusjuures võetakse arvesse teenuste osutamise vajadust vastavalt käesoleva seaduse §-s 46 sätestatule ja muid põhjusi, mis näitavad, et nimetatud isiku tegevuse jätkamine teatud aja jooksul aitab kaasa kriisilahendamise eesmärkide saavutamisele.

 (6) Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium või Tagatisfond võib nõuda sisse kõik kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel või erakorralise avaliku finantstoetuse osutamisel tekkinud mõistlikud kulud järgmisel viisil:
 1) lahutada vastava kulu maha makstavate hüvitiste summast;
 2) nõuda see sisse kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutustelt või
 3) lahutada vastava kulu sildasutuse või varade valitsemise ettevõtja tegevuse lõpetamisel tekkinud tulust.

 (7) Finantsinspektsioon võib kehtestada moratooriumi, teha ettepaneku krediidiasutuse aktsiate sundvõõrandamiseks või rakendada muid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) see ei takista käesolevas seaduses ette nähtud kriisilahendusmenetluse efektiivset läbiviimist konsolideerimisgrupi puhul;
 2) see on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 4 ja 40 nimetatud kriisilahendamise eesmärkidega ja kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtetega.

 (8) Erakorralist avalikku finantstoetust võib taotleda vastavalt käesoleva seaduse §-s 79 sätestatule, kui on esinenud süsteemse finantskriisi ilminguid ja kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) krediidiasutuse aktsionärid või võlausaldajad on kahjumi katmiseks või kapitali taastamiseks panustanud summa kohustuste või kapitaliinstrumentide allahindamiseks, teisendamiseks või muul viisil vähemalt 8 protsendi ulatuses kõikidest kohustustest ja omavahenditest;
 2) see on tingimuslik enne lõpliku heakskiidu saamist vastavalt Euroopa Liidu riigiabi reeglitele.

 (9) Finantsinspektsiooni rakendatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse §-des 110–116 sätestatut.

 (10) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata äriseadustiku §-des 246, 249, 292, 294, 298, 339–342, § 343 lõikes 1, §-des 345, 349, 352, 354, 356 ja 361 sätestatut.

 (11) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata ühinemise ega jagunemise puhul aktsionäride õiguste suhtes äriseadustikus sätestatut, sealhulgas äriseadustiku §-des 418–427 aktsiaseltsi ühinemise ja §-des 4331–4339 piiriülese ühinemise kohta sätestatut.

 (12) Kui aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, muude õiguste või kohustuste üleandmine hõlmab vara, mis asub teises lepinguriigis, või õigusi või kohustusi reguleeritakse teise lepinguriigi õigusaktidega, toimub üleandmine teise lepinguriigi õiguse kohaselt.

2. jagu Kapitaliinstrumentide allahindamine ja teisendamine 

§ 56. Kapitaliinstrumentide allahindamine ja teisendamine

 (1) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kapitaliinstrumentide allahindamist või teisendamist aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) on täidetud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused ja järgitud kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtteid vastavalt käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatule;
 2) Finantsinspektsioon on teinud kindlaks, et kapitaliinstrumentide allahindamiseta või teisendamiseta ei ole krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik jätkusuutlik;
 3) need kapitaliinstrumendid on emiteerinud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja neid arvestatakse omavahendite nõude täitmisel nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel ning Finantsinspektsioon koos konsolideeritud finantsjärelevalvet teostava lepinguriigi pädeva asutusega on käesoleva seaduse 9. peatüki kohaselt kindlaks teinud, et nende kapitaliinstrumentide allahindamiseta või teisendamiseta ei ole konsolideerimisgrupp jätkusuutlik;
 4) need kapitaliinstrumendid on emiteerinud konsolideerimisgrupi emaettevõtja ja neid arvestatakse emaettevõtja omavahendite nõude täitmisel nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel ning konsolideeritud finantsjärelevalvet teostava lepinguriigi pädev asutus on kindlaks teinud, et nende kapitaliinstrumentide allahindamiseta või teisendamiseta ei ole konsolideerimisgrupp jätkusuutlik;
 5) krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on taotlenud erakorralist avalikku finantstoetust.

 (2) Kapitaliinstrumentide allahindamisel või teisendamisel käsitletakse krediidiasutust või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat isikut või kogu konsolideerimisgruppi jätkusuutmatuna üksnes juhul, kui nimetatud krediidiasutus, isik või konsolideerimisgrupp on maksejõuetu või tema maksejõuetus on tõenäoline ning eraõiguslikud meetmed või järelevalvemeetmed ei aita krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida.

 (3) Konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumente ja emaettevõtja emiteeritud sama järgu kapitaliinstrumente hinnatakse alla või teisendatakse samadel tingimustel.

 (4) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3, 4 või 5 nimetatud asjaolud krediidiasutuse või piiriüleselt tegutseva konsolideerimisgrupi kohta, võtab Finantsinspektsioon otsuse tegemisel arvesse kriisilahendusmenetluse võimalikku mõju kõigis lepinguriikides, kus krediidiasutus või konsolideerimisgrupp tegutseb.

 (5) Kui Finantsinspektsioon rakendab kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õigust, teavitab ta sellest kohe Rahandusministeeriumi.

 (6) Finantsinspektsioon rakendab kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õigust, kui:
 1) kapitaliinstrumendid on emiteerinud Eestis tegevusloa saanud või Eestis asutatud krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ja vastavaid kapitaliinstrumente võetakse arvesse krediidiasutuse omavahendite nõude täitmisel individuaalsel alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 92;
 2) kapitaliinstrumendid on emiteerinud krediidiasutus, kelle üle Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud finantsjärelevalvet.

 (7) Enne kui Finantsinspektsioon rakendab kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õigust ja on leidnud, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tingimused on täidetud, edastab ta teate koos põhjendustega konsolideerimisgrupiga seotud teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele ja finantsjärelevalve asutustele.

§ 57. Kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamine

 (1) Kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt läbi viidud varalise seisundi hindamise andmed kahjumi katmiseks vajaliku taseme kohta, mis võimaldab krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku rekapitaliseerida.

 (2) Kapitaliinstrumentide allahindamisel või teisendamisel rakendatakse aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentide suhtes ühte või mõlemat järgmist meedet:
 1) tühistatakse olemasolevad aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või need antakse üle võlausaldajatele, kelle nõuete suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet;
 2) vähendatakse olulisel määral aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentide arvestuslikku väärtust, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse netovara väärtus on positiivne.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse, kui aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid emiteeriti või anti:
 1) seoses võlainstrumentide teisendamisega aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks algsete võlainstrumentide lepinguliste tingimuste alusel sündmuse korral, mis eelnes käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud varalise seisundi hindamisele;
 2) seoses kapitaliinstrumentide teisendamisega esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks.

 (4) Kapitaliinstrumentide allahindamist või teisendamist rakendatakse kriisilahendusmenetluses vastavalt nõuete rahuldamisjärkudele krediidiasutuse pankrotimenetluses järgmises järjekorras:
 1) esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse esimesena proportsionaalselt kahjumiga ning kuni nende ammendumiseni kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üht või mõlemat meedet;
 2) täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni kapitaliinstrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;
 3) teise taseme omavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahendusmenetluse eesmärgid, või kuni kapitaliinstrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem.

 (5) Kapitaliinstrumendi põhisumma allahindamisel on põhisumma vähendamine lõplik ja selle omanikul ei ole nõudeõigusi seoses allahinnatud instrumendi summaga, välja arvatud juhul, kui instrumentide omanikud ei saa hüvitist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 7 või tulenevalt varem tekkinud kohustustest või allahindamisega tekitatud kahju eest.

 (6) Kapitaliinstrumente võib teisendada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) need esimese taseme põhiomavahendite instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik kokkuleppel Finantsinspektsiooniga või kohaldatavuse korral teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega;
 2) need esimese taseme põhiomavahendite instrumendid emiteeritakse enne seda, kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on emiteerinud aktsiaid või omandiõiguse instrumente eesmärgil, et riik või valitsusasutus saaks teha sissemakseid omavahendite suurendamiseks;
 3) need esimese taseme põhiomavahendite instrumendid antakse üle viivitamata pärast teisendamise õiguse kasutamist;
 4) teisendamise määr, millega määratakse kindlaks iga kapitaliinstrumendiga seoses pakutavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide arv, on kooskõlas käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud põhimõtetega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vastavate suunistega.

 (7) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikult kapitaliinstrumentide teisendamiseks esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimist kapitaliinstrumentide omanikele.

 (8) Esimese taseme põhiomavahendite instrumentide pakkumiseks kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 6 võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik peab eelnevalt saama Finantsinspektsiooni nõusoleku vastava arvu esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimiseks.

§ 58. Kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse kohaldamine konsolideeritud alusel

 (1) Kui Finantsinspektsioon on saanud teise lepinguriigi kriisilahendusasutuselt või muult pädevalt ametiasutuselt teate kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise kohta, mis puudutab konsolideerimisgruppi või sinna kuuluvaid isikuid, hindab Finantsinspektsioon pärast konsulteerimist nimetatud asutustega järgmisi asjaolusid:
 1) alternatiivse meetme olemasolu kapitaliinstrumentide allahindamisele või teisendamisele ja kas selle olemasolul on seda võimalik rakendada;
 2) kas võib eeldada, et alternatiivse meetme rakendamisel kaovad mõistliku aja jooksul asjaolud, mis muidu eeldaksid käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolude kindlakstegemist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alternatiivse meetmena käsitatakse varase sekkumise meetmeid, krediidiasutuste seaduse §-s 104 sätestatud meetmeid või konsolideerimisgrupi emaettevõtjalt rahaliste vahendite või kapitali ülekandmist.

 (3) Kui pärast teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega või muu pädeva ametiasutusega konsulteerimist leiab Finantsinspektsioon, et on olemas vähemalt üks alternatiivne meede, seda on võimalik rakendada ja sellega saavutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tulemus, peab Finantsinspektsioon tagama selle meetme rakendamise.

 (4) Kui Finantsinspektsioon leiab, et ei ole alternatiivseid meetmeid, millega saavutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tulemus, otsustab Finantsinspektsioon, kas käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolude kindlakstegemine on konkreetsel juhul asjakohane.

 (5) Kui Finantsinspektsioon otsustab teha kindlaks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest viivitamata nende lepinguriikide kriisilahendusasutusi või muid pädevaid ametiasutusi, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, keda vastav otsus mõjutab. Finantsinspektsioon kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus lepib nimetatud asjaoludes koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega kokku ühisotsusena. Kui ühisotsusele ei jõuta, siis nimetatud asjaolusid kindlaks ei tehta.

 (6) Kui Finantsinspektsioon on tütarettevõtja kriisilahendusasutus, rakendab ta esimesel võimalusel kooskõlas käesoleva paragrahviga tehtud kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise otsust.

3. jagu Vara ja aktsiate võõrandamine 

§ 59. Võõrandamise alused ja tingimused

 (1) Finantsinspektsioon teeb kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele ettekirjutuse võõrandada krediidiasutuse kogu vara, kõik õigused ja kohustused (edaspidi 3., 4. ja 5. jaos vara) või tema emiteeritud aktsiad või osa nendest võimalikule ostjale aktsionäride või selle kolmanda isiku eelneva nõusolekuta, kes ei ole sildasutus.

 (2) Finantsinspektsioon määrab, millistel tingimustel vara ja aktsiaid võõrandatakse, arvestades seejuures turutingimustel võõrandamise põhimõtet. Vara ja nende kogumeid võib võõrandada eraldiseisvalt. Vara müük toimub enampakkumisel, kui Finantsinspektsioon ei otsusta teisiti. Ilma enampakkumist korraldamata võib Finantsinspektsiooni nõusolekul müüa vara, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu.

 (3) Vara ja aktsiate võõrandamisel nõuab Finantsinspektsioon krediidiasutuselt vara ja aktsiate ülekandmist omandajale. Finantsinspektsioon võib vara ja aktsiate võõrandamise õigust kasutada rohkem kui üks kord.

 (4) Krediidiasutuse vara või aktsiaid võib võõrandada järgmistel tingimustel:
 1) ühte võimalikku omandajat ei asetata põhjendamatult soodsamasse ega ebasoodsamasse olukorda, võrreldes teiste võimalike omandajatega;
 2) puudub igasugune huvide konflikt;
 3) ühelegi võimalikule omandajale ei anta ebaõiglast eelist;
 4) võetakse arvesse vajadust kriisilahendusmeede võimalikult kiiresti lõpule viia;
 5) võõrandamine toimub suurimat kasu andval viisil;
 6) võõrandamine on läbipaistev.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon leiab, et võõrandamine turutingimustel seaks ohtu ühe või mitme kriisilahendamise eesmärgi saavutamise ja eelkõige juhul, kui:
 1) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse maksejõuetusega kaasneks oluline oht finantsstabiilsusele;
 2) võõrandamisel turutingimuste järgimine kahjustaks vara ja aktsiate võõrandamise meetme rakendamise efektiivsust.

 (5) Finantsinspektsioon võib omandaja nõusolekul vara ja aktsiate võõrandamise meedet rakendada ka tagasimüügi kohustuse tingimusega, kus omandajale üle antud vara või aktsiad või muud omandiõigust tõendavad instrumendid antakse tagasi kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või nende algsetele omanikele ning kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või algsed omanikud on kohustatud vara või aktsiad või muud omandiõigust tõendavad instrumendid tagasi võtma.

 (6) Ülekandmisele, mis toimub kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või aktsiate algsete omanike ja sildasutuse vahel, kohaldatakse käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatut.

 (7) Kui Finantsinspektsioon rakendab vara ja aktsiate võõrandamise meedet osaliselt ning mitte kogu vara või kõiki aktsiaid ei anta üle teisele ettevõtjale, ei või selline üleandmine mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ kohaste makse- ja arveldussüsteemide toimimist.

§ 60. Omandaja õigused ja vastutus

 (1) Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara või aktsiad on omandatud ülekandmise teel, peab nende omandajal olema vajaduse korral õigusaktides sätestatud tegevusluba, et jätkata majandustegevust.

 (2) Omandaja võib olla makse- ja arveldussüsteemi liige ning reguleeritud väärtpaberituru osaline ja tal võib olla neile jätkuvalt juurdepääs, kui ta vastab nendes osalemise tingimustele. Juurdepääsu makse- ja arveldussüsteemile või reguleeritud väärtpaberiturule ei või nende korraldajad piirata põhjusel, et omandajal puudub krediidireiting või et sildasutuse kui omandaja krediidireiting ei ole piisaval tasemel, et saada liikmeks või osaliseks.

 (3) Kui omandaja ei täida makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise või reguleeritud väärtpaberiturul osalemise tingimusi, võib omandaja olla Finantsinspektsiooni nõusolekul ajutiselt kuni 24 kuu jooksul nimetatud süsteemi liige või turu osaline ilma juurdepääsuluba omamata.

 (4) Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse nendel aktsionäridel või võlausaldajatel ja kolmandatel isikutel, kelle vara ei ole omandajale üle antud, ei teki õigusi seoses omandajale üle antava varaga või selle suhtes.

 (5) Finantsinspektsioon võib teha omandajale ettekirjutuse kanda vara ja aktsiad tagasi krediidiasutusele või algsetele aktsionäridele. Vara ja aktsiate üleandmise järel loetakse omanikuks krediidiasutus või algsed aktsionärid. Krediidiasutus ja algsed aktsionärid on kohustatud nimetatud vara ja aktsiad tagasi võtma.

§ 61. Olulise osaluse omandamise hindamine

 (1) Kui aktsiate ülekandmise tulemusena omandatakse krediidiasutuses oluline osa või suurendatakse olulist osa, arvestab Finantsinspektsioon kui järelevalve teostaja krediidiasutuste seaduse §-des 29–33 sätestatud osaluse hindamisel ka kriisilahendamise eesmärkide saavutamist.

 (2) Kui Finantsinspektsioon kui järelevalve teostaja ei ole viinud osaluse hindamist lõpule aktsiate ülekandmise kuupäevaks, siis:
 1) kantakse aktsiad omandajale üle;
 2) osaluse hindamisaja ja vara müügi perioodi jooksul on peatatud omandaja õigus hääletada seoses nende aktsiatega ja see õigus on ainult Finantsinspektsioonil.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud osaluse hindamisaja ja vara müügi perioodi jooksul võib Finantsinspektsioon jätta kohaldamata krediidiasutuste seaduse §-des 29–33 sätestatud olulise osaluse omandamise või võõrandamise nõudeid.

 (4) Kui Finantsinspektsioon kui järelevalve teostaja on viinud osaluse hindamise lõpule, teavitab ta omandajat kirjalikult osaluse omandamise või sellest keeldumise otsusest vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 31 sätestatule.

 (5) Kui Finantsinspektsioon teeb järelevalve teostajana otsuse osaluse omandamise kohta, võib omandaja teostada oma hääleõigust omandatud aktsiate suhtes selle otsuse teadasaamisest arvates.

 (6) Kui Finantsinspektsioon kui järelevalve teostaja teeb otsuse osaluse omandamise keelamise kohta, siis:
 1) kohaldatakse hääleõiguse kasutamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut;
 2) Finantsinspektsioon võib teatud perioodi jooksul nõuda omandajalt aktsiate edasivõõrandamist, arvestades kehtivaid turutingimusi;
 3) ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

4. jagu Sildasutus 

§ 62. Sildasutuse asutamine

 (1) Et tagada vähemalt kriitiliste funktsioonide jätkumine või teenuste osutamine, asutab Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni ettepanekul aktsiaseltsi või omandab aktsiaseltsi (edaspidi sildasutus) aktsiad, mille eesmärgiks on üle võtta kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiad või kogu vara või osa nendest.

 (2) Sildasutus on krediidiasutus või investeerimisühing ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatut, sealhulgas tegevusloa taotlemise kohta sätestatut. Erandkorras võib Finantsinspektsioon teha otsuse, mille kohaselt sildasutuse asutamisel ei järgita ajutiselt, kuid mitte rohkem kui kuue kuu jooksul krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatut, eelkõige seoses tegevusloa taotlemisega, kapitali- või likviidsusnõuete järgmisega või olulise osaluse omandamisega.

 (3) Sildasutuse asutajaõiguste teostamisele, juhtimisele ja järelevalvele ei kohaldata riigivaraseaduse 6. peatüki 1. ja 3. jaos, välja arvatud §-s 88, sätestatut.

§ 63. Aktsiate ja vara ülekandmine

 (1) Finantsinspektsioon nõuab kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt tema aktsiate või vara ülekandmist sildasutusele.

 (2) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust kasutada mitu korda.

 (3) Aktsiate või vara ülekandmine võib toimuda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäride või selle kolmanda isiku nõusolekuta, kes ei ole sildasutus, õiglase hüvitise eest. Aktsiate ülevõtmisele rahalise hüvitise eest ei kohaldata äriseadustiku 291. peatüki sätteid.

 (4) Ülekandmisele, mis toimub kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või aktsiate algsete omanike ning sildasutuse vahel, kohaldatakse käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatut.

 (5) Aktsiate või vara ülekandmisel tuleb tagada, et sildasutusse üle kantud kohustuste koguväärtus ei ületa kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse üle kantud vara koguväärtust.

§ 64. Aktsiate ülekandmine

 (1) Rahandusministeerium teavitab kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiate ülekandmisest viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab teate alusel krediidiasutuse aktsiatele või nende aktsiatega seotud kontodele ajutiselt käsutamist piirava kirje. Konto jääb blokeerituks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud alusel.

 (2) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiad Rahandusministeeriumi märgitud väärtpaberikontole.

 (3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kustutab kolmandate isikute õigused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate suhtes enne aktsiate Rahandusministeeriumile ülekandmist.

§ 65. Sildasutuse juhtimine

 (1) Sildasutuse juhtimisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 88 sätestatut.

 (2) Finantsinspektsioon teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku oma esindaja või esindajate määramiseks sildasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeteks.

 (3) Rahandusministeerium kooskõlastab Finantsinspektsiooniga:
 1) sildasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete ülesanded ja tasud;
 2) sildasutuse strateegilise plaani ja riskiprofiili.

 (4) Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäridel või võlausaldajatel ning muudel kolmandatel isikutel, kelle vara ei ole sildasutusele üle antud, ei ole õigusi üle antud vara suhtes. Eeltoodu ei piira käesoleva seaduse 8. peatüki kohaldamist.

 (5) Sildasutuse nõukogu või juhatuse liikmed ei vastuta kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäride või võlausaldajate ees kahju eest, mis tuleneb nende tegevusest või tegevusetusest töökohustuste täitmisel, kui sellise tegevuse või tegevusetusega ei kaasnenud rasket hooletust või tahtlust, mis oleks mõjutanud aktsionäride või võlausaldajate õigusi.

 (6) Sildasutuse juhtimisel tuleb lähtuda eesmärgist, mille kohaselt võõrandatakse sildasutuse või kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiad või vara kolmandale isikule mõistliku aja jooksul või käesoleva seaduse § 68 lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 66. Sildasutuse tegevuse jätkamise tingimused ja juurdepääs maksesüsteemidele

 (1) Sildasutus võib jätkata teenuste osutamist samas ulatuses kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus ja kasutada üle antud vara suhtes kõiki õigusi, mida krediidiasutus kasutas.

 (2) Sildasutus võib olla makse- ja arveldussüsteemi liige ning reguleeritud väärtpaberituru osaline ja omada neile jätkuvalt juurdepääsu, kui ta täidab liikmeks olemise ja osalemise tingimusi. Juurdepääsu makse- ja arveldussüsteemile või reguleeritud väärtpaberiturule ei või nende korraldajad piirata põhjusel, et sildasutusel puudub krediidireiting või et sildasutuse krediidireiting ei ole piisaval tasemel, et saada liikmeks või osaliseks.

 (3) Sildasutus on Tagatisfondi liige ja tasub osamakseid vastavalt Tagatisfondi seaduses sätestatule.

 (4) Kui sildasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süsteemides osalemise või liikmeks olemise tingimusi, võib sildasutus olla Finantsinspektsiooni nõusolekul kuni 24 kuu jooksul nimetatud süsteemi liige või turu osaline.

 (5) Finantsinspektsiooni ettepanekul võidakse sildasutus vabastada Tagatisfondi osamaksete tasumisest 24 kuu jooksul Tagatisfondi liikmeks saamisest arvates.

§ 67. Aktsiate ja vara tagasikandmine

 (1) Finantsinspektsioon võib teha Rahandusministeeriumile ettepaneku kanda aktsiad või vara tagasi algsetele aktsionäridele või kolmandale isikule. Aktsiate ja vara üleandmise järel loetakse omanikeks algsed aktsionärid.

 (2) Aktsiate või vara tagasikandmisel peab olema täidetud üks järgmistest tingimustest:
 1) aktsiate või vara tagasiandmise võimalus on ülekandmise lepingus kindlaks määratud;
 2) aktsiad või vara ei kuulu tegelikult selliste aktsiate või vara hulka või ei vasta sellistele aktsiatele või varale seatud ülekandmise tingimustele, mis on kindlaks määratud ülekandmise lepingus.

§ 68. Sildasutuse tegevuse lõpetamine

 (1) Sildasutuse tegevus lõpetatakse:
 1) kui sildasutus ühineb krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 2 või 3 alusel;
 2) kui sildasutus ei täida käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõudeid;
 3) kui sildasutuse vara võõrandatakse kolmandale isikule;
 4) kui sildasutuse põhikirjas seatud eesmärk on saavutatud;
 5) kohtumäärusega sildasutuse sundlõpetamise kohta.

 (2) Sildasutuse ühinemisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse 6. peatükis sätestatut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud otsuse võtab vastu Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni ettepanekul.

 (4) Kui sildasutuse tegevust ei lõpetata ühelgi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul, algatatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel sildasutuse sundlõpetamine kahe aasta möödumisel kuupäevast, kui kriisilahendusmenetluses olevast krediidiasutusest tehti sildasutusele viimane aktsiate või vara ülekanne.

 (5) Finantsinspektsioon võib erandkorras pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega, kui see:
 1) aitab kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulemuste realiseerumisele;
 2) tagab oluliste pangandus- või finantsteenuste kättesaadavuse.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tehtud otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ning sisaldama detailset hinnangut turuolukorra ja sildasutuse tulevikuväljavaadete kohta.

 (7) Sildasutuse tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulu saavad sildasutuse aktsionärid.

 (8) Sildasutuse aktsiate või vara võõrandamisel tasu eest lähtutakse riigivaraseaduse 4. peatükis sätestatust.

 (9) Kui sildasutust kasutatakse rohkem kui ühe kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara üleandmiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatut iga kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse üle antava vara suhtes.

5. jagu Varade eraldamine 

§ 69. Varade eraldamine

 (1) Finantsinspektsioon võib otsustada rakendada vara eraldamise meedet. Selle kohaselt asutab Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni ettepanekul aktsiaseltsi või omandab aktsiaseltsi (edaspidi vara valitsemise ettevõtja), kuhu kantakse üle kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara või osa sellest. Vara valitsemise ettevõtjale võib üle kanda ka eelnevalt asutatud sildasutuse vara.

 (2) Vara valitsemise ettevõtja haldab talle üle kantud vara eesmärgiga see lõpuks maksimaalse hinna eest võõrandada või vara valitsemise ettevõtja lõpetada ja likvideerida. Vara võib üle kanda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäride või kolmanda isiku nõusolekuta õiglase hüvitise eest.

 (3) Finantsinspektsioon võib otsustada rakendada vara eraldamise meedet, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
 1) turuolukord vara võõrandamiseks pankrotimenetluse käigus on ebasoodne või vara võõrandamine võib tuua kaasa negatiivseid mõjusid finantsturgudele tervikuna;
 2) vara ülekandmine on vajalik, et tagada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või sildasutuse korrapärane toimimine;
 3) vara ülekandmine on vajalik, et seda oleks võimalik hiljem võõrandada maksimaalse hinnaga.

 (4) Kui Rahandusministeerium asutab vara valitsemise ettevõtja või omandab selle aktsiad, nõuab Finantsinspektsioon kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või sildasutuselt tema vara ülekandmist vara valitsemise ettevõtjale.

 (5) Finantsinspektsioon võib rakendada vara eraldamise meedet mitu korda.

 (6) Rahandusministeerium kooskõlastab Finantsinspektsiooniga vara valitsemise ettevõtja:
 1) asutamislepingu ja põhikirja;
 2) nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ja nende ülesanded;
 3) strateegilise plaani ja riskiprofiili.

 (7) Finantsinspektsioon võib teha Rahandusministeeriumile ettepaneku kanda vara tagasi kriisilahendusmenetluses olevasse krediidiasutusse. Nimetatud krediidiasutus on kohustatud selle vara tagasi võtma.

 (8) Vara võib tagasi kanda, kui vara tagasikandmise võimalus oli ülekandmise lepingus eelnevalt kindlaks määratud, või ka juhul, kui tagasikantav vara ei kuulu otseselt sellise varaklassi hulka või ei vasta ülekandmise lepingus varale seatud ülekandmise tingimustele.

 (9) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatu kohaldamist, ei ole kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäridel, võlausaldajatel ega kolmandatel isikutel, kelle vara ei ole vara valitsemise ettevõtjale üle kantud, õigusi üle kantud vara suhtes.

 (10) Vara valitsemise ettevõtja nõukogu või juhatuse liikmed ei vastuta krediidiasutuse aktsionäride või võlausaldajate ees, samuti aktsionäride või võlausaldajate ees kahju eest, mis tuleneb nende tegevusest või tegevusetusest töökohustuste täitmisel, kui sellise tegevuse või tegevusetusega ei kaasnenud rasket hooletust või tahtlust, mis mõjutab aktsionäride või võlausaldajate õigusi.

 (11) Vara eraldamise meetme rakendamisel määrab Finantsinspektsioon hüvitise, mille eest vara valitsemise ettevõtja vara omandab, arvestades krediidiasutuse varade ja kohustuste suhtes läbi viidud hindamist ning Euroopa Liidu riigiabi reegleid. Makstav hüvitis peab olema otseselt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse huvides. Hüvitist võib tasuda ka vara valitsemise ettevõtja emiteeritud võlakohustuste näol.

6. jagu Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine 

§ 70. Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise alused

 (1) Kooskõlas kriisilahendusmenetluse põhimõtetega ja kriisilahenduse eesmärkide täitmiseks võib Finantsinspektsioon rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet (edaspidi kohustuste teisendamise meede), et:
 1) rekapitaliseerida kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik vastavalt krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatud tegevusloa saamise tingimustele ja säilitada üldine usaldus selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või nimetatud isiku vastu või
 2) teisendada kohustused omakapitaliks või vähendada nõudeõiguste või kohustuste põhisummat, kui need antakse üle sildasutusele tema kapitali suurendamiseks või aktsiate või varade võõrandamise või vara eraldamise meetmete rakendamiseks.

 (2) Finantsinspektsioon võib rakendada kohustuste teisendamise meedet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil vaid juhul, kui on põhistatud eeldus, et selle meetme rakendamine koos muude asjakohaste meetmetega, sealhulgas meetmetega, mida rakendatakse kooskõlas käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud reorganiseerimiskavaga, aitab lisaks kriisilahenduse eesmärkide saavutamisele taastada krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isiku finantsilise usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse.

 (3) Finantsinspektsioon peab kohustuste teisendamise meetme rakendamisel arvestama krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku õiguslikku vormi ja võib algatada ka nimetatud isikute õigusliku vormi muutmise.

§ 71. Kohustuste teisendamise meetme kohaldamisala

 (1) Kohustuste teisendamise meedet võib kohaldada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kohustuste suhtes (edaspidi kõlblikud kohustused), välja arvatud järgmised kohustused:
 1) tagamisele ja hüvitamisele kuuluvad hoiused;
 2) tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja finantsinstrumendid, mida kasutatakse riskide maandamiseks ning mis on tagatud sarnaselt pandikirjadega;
 3) kohustused, mis on tekkinud seoses klientide vara hoidmisega, sealhulgas kohustused seoses investeerimisfondide nimel hoitava varaga;
 4) kohustused, mis on tekkinud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kui usaldusisiku ja teise isiku kui kasusaaja vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel, et kasusaaja on kaitstud nendele kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
 5) lepingulised kohustused tähtajaga vähem kui seitse päeva äriühingute ees, välja arvatud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate ees;
 6) kohustused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ kohaste arveldus- ja maksesüsteemi või selle süsteemi korraldajate või nendes osalejate ees, mis tulenevad niisuguses süsteemis osalemisest ja mille tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva;
 7) töölepingute alusel kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muude kindlaks määratud töötasudega, välja arvatud krediidiasutuste seaduse § 571 lõikes 3 nimetatud töötajate tulemustasud, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga;
 8) kohustused tarnijate ees, mis on tekkinud kriitiliste kaupade tarnimisega või teenuste, välja arvatud finantsteenused, osutamisega, sealhulgas IT-teenuste, kommunaalteenuste, ruumide rendi ja korrashoiu teenuste osutamisega;
 9) kohustused Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ning teiste lepinguriikide vastavate maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui selliste asutuste nõudeõigused rahuldatakse kohaldatava õiguse alusel eelisjärjekorras;
 10) Tagatisfondi seaduse alusel tekkivad kohustused seoses hoiuste tagamise osafondi maksetega.

 (2) Kohustuste teisendamise meetme kohaldamine ei tohi mõjutada pandikirjadega tagatud vara. Pandikirjade tagatud kogumiga seotud tagatud vara peab jääma eraldatuks ja piisavalt rahastatuks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 sätestatu ei välista kohustuste teisendamise meetme kohaldamist tagatud kohustuse, sealhulgas pandiga tagatud kohustuse sellise osa suhtes, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu ei välista kohustuste teisendamise meetme kohaldamist tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluva hoiuse osa suhtes.

 (5) Finantsinspektsioon võib kooskõlas käesoleva seaduse § 34 lõikega 4 piirata kohustuste teisendamise meetme rakendamiseks vajalike kõlblike kohustuste positsioonide hoidmist teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt, välja arvatud konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute hoitavad kohustuste positsioonid, võttes seejuures arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja krediidiasutuste seaduses sätestatud riskide kontsentreerumise nõudeid.

§ 72. Kohustuste teisendamise meetme kohaldamise erandid

 (1) Finantsinspektsioon võib erandkorras kohustuste teisendamise meetme rakendamisel välistada selle kasutamise täielikult või osaliselt, kui:
 1) kohustust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul teisendada, hoolimata Finantsinspektsiooni poolt heas usus tehtud jõupingutustest;
 2) see on hädavajalik ja proportsionaalne kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide jätkuvuse saavutamiseks;
 3) see on hädavajalik ja proportsionaalne finantsraskuste ulatusliku levimise vältimiseks, eelkõige seoses füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiustega, ja kui see häiriks oluliselt finantsturgude ja nende taristute toimimist viisil, mis võib põhjustada olulisi häireid lepinguriikide majanduses;
 4) see on hädavajalik ja proportsionaalne võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks.

 (2) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel arvesse:
 1) põhimõtet, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionärid katavad kahjumi esimeses järjekorras ja seejärel katavad üldkorras kahjumi krediidiasutuse võlausaldajad vastavalt nende nõudeõiguste rahuldamisjärkudele;
 2) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kahjumi katmise võime säilimist juhul, kui kohustuse või kohustuste klassi puhul välistatakse kohustuste teisendamise meetme rakendamine;
 3) vajadust säilitada piisavad vahendid kriisilahendusmenetluse rahastamiseks.

 (3) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel välistada kohustuse puhul täielikult allahindamise või piirata kohustuse suhtes kohaldatava allahindamise ulatust.

 (4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel suurendada muude kõlblike kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või teisendamise määra, arvestades põhimõtet, et ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas, kui oleks katnud krediidiasutuse lõpetamisel ja likvideerimisel pankrotimenetluses.

 (5) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni oma kavatsusest rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandeid.

§ 73. Kohustuste teisendamise summa hindamine

 (1) Enne kohustuste teisendamise meetme rakendamist hindab Finantsinspektsioon varalise seisundi hindamisele tuginedes järgmiste summade kogusummat:
 1) asjakohasel juhul summa, mille ulatuses tuleb kõlblikud kohustused kahjumi katmiseks alla hinnata;
 2) vajaduse korral summa, mille ulatuses tuleb kõlblikud kohustused teisendada aktsiatesse või muudesse kapitaliinstrumentidesse, et taastada esimese taseme põhiomavahendite tase kas kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või sildasutuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel määratakse summa, mille võrra kõlblikke kohustusi tuleb alla hinnata või teisendada, et taastada kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses, või kui see on kohaldatav, sildasutuses esimese taseme põhiomavahendite tase kooskõlas tegevusloa andmise tingimustega ja tegevuse jätkuvuseks pikemas perspektiivis, võttes arvesse Tagatisfondi seaduse § 7313 lõike 1 punktis 4 sätestatu alusel tehtavat sissemakset.

 (3) Kui käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt teostatud varalise seisundi hindamise tulemusel kohustuste teisendamise summad ületavad lõpliku hindamise summasid, võidakse kohaldada üleshindamismehhanismi võlausaldajatele ja seejärel aktsionäridele hüvitise maksmiseks.

 (4) Finantsinspektsioon võib kehtestada täiendavaid nõudeid kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku varalise seisundi hindamisele, et väärtuse määramine põhineks võimalikult ajakohasel ja kõikehõlmaval teabel vara ja kohustuste kohta.

§ 74. Kohustuste allahindamise ja teisendamise järjestus

 (1) Kohustuste teisendamise meetme rakendamisel hinnatakse kohustusi alla või teisendatakse järgmiselt:
 1) esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 57 lõike 4 punktis 1 sätestatuga;
 2) kui käesoleva lõike punkti 1 kohane vähendamine on allahindamise kogusummast väiksem, siis vähendatakse esimese taseme täiendavate omavahendite kirjetel olevaid summasid vajalikul määral ja vajaduse korral kogu esimese taseme täiendavate omavahendite summa ulatuses;
 3) kui kogu vähendamise summa vastavalt käesoleva lõike punktidele 1 ja 2 on väiksem kui allahindamise kogusumma, siis vähendatakse teise taseme omavahendite kirjetel olevaid summasid vajalikul määral ja vajaduse korral kogu esimese taseme täiendavate omavahendite summa ulatuses;
 4) kui käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud omavahendite kirjete vähendamine kokku on kogusummast väiksem, vähendatakse allahindamise kogusumma saamiseks vajalikul määral täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest välja jäävat allutatud kohustuste põhisummat kooskõlas nõuete rahuldamise järjekorraga pankrotimenetluses.

 (2) Ainult juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste vähendamine kokku on väiksem käesoleva seaduse §-s 57 osutatud summadest, rakendab Finantsinspektsioon kohustuste teisendamise meedet vajalikul määral ülejäänud kohustuste suhtes, vähendades kõlblike kohustuste põhisummat või nendega seoses maksmisele kuuluvat jääki kooskõlas nõuete rahuldamisjärkudega pankrotimenetluses.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaldamisel jaotatakse kahjud võrdeliselt sama liiki aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või sama järgu kõlblike kohustuste vahel, vähendades nendega seoses maksmisele kuuluvat jääki võrdeliselt samal määral nende väärtusega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui rakendatakse käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud erandeid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatu ei takista käesoleva seaduse § 72 kohaselt välistatud kohustuste eeliskohtlemist, võrreldes kõlblike kohustustega, millel on sama nõude rahuldamise järk pankrotimenetluses.

 (6) Enne allahindamise või teisendamise kohaldamist lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikest 2 peab Finantsinspektsioon teisendama või vähendama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud instrumentide põhisummat, kui neid kapitaliinstrumente ei ole juba teisendatud ja nendele kohaldatakse tingimusi, millega nähakse ette:
 1) krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kapitaliinstrumendi põhisumma vähendamine finantsseisundi parandamiseks, maksejõulisuse taastamiseks või omavahendite taseme tõstmiseks;
 2) kapitaliinstrumentide teisendamine aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud vähendamise korral.

 (7) Kui instrumendi põhisummat on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud tingimuse alusel enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kasutamist vähendatud, kuid mitte nullini, kohaldab Finantsinspektsioon instrumendi põhisumma jäägile allahindamise ja teisendamise õigust käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

 (8) Finantsinspektsioon arvestab kohustuste allahindamise või teisendamise kohta otsuse tegemisel põhimõtet, et ühte kohustuste klassi ei hinnata alla ega teisendata, kui sellele klassile alluv kohustuste klass jääb suures osas omakapitaliks teisendamata või alla hindamata, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse §-s 72 on sätestatud teisiti.

§ 75. Kohustuste omakapitaliks teisendamise määr

 (1) Teisendamise määr on tegur, millega määratakse kindlaks aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide arv, milleks teatavat liiki kohustus teisendatakse, osutades kas kõnealust liiki üksikule instrumendile või võlanõude teatavale väärtusühikule, ja see väljendab mõistlikku hüvitist nendele võlausaldajatele, kes on kandnud kahju seoses allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisega.

 (2) Kui Finantsinspektsioon rakendab käesoleva seaduse §-des 42 ja 56 nimetatud õigusi, võib ta kohaldada kapitaliinstrumentide ja kohustuste eri klasside suhtes eri teisendamise määra.

 (3) Kui Finantsinspektsioon kohaldab eri teisendamise määrasid, on kohaldatava maksejõuetusõiguse kohaselt kõrgema nõude rahuldamisjärguga kohustuste teisendamise määr kõrgem kui allutatud kohustustel.

§ 76. Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste teisendamine

 (1) Kui kohustuste teisendamise meedet kohaldatakse tuletisinstrumendist tulenevale kohustusele, rakendatakse seda üksnes tuletisinstrumendilepingu lõpetamisel või pärast seda.

 (2) Finantsinspektsioonil on kriisilahendusmenetluse algatamisel õigus lõpetada tuletisinstrumendileping, mille üheks pooleks on kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus, välja arvatud tuletisinstrumendileping, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 72 sätestatut.

 (3) Kui tuletisinstrumenditehingute suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet, hindab Finantsinspektsioon või käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt tema nimetatud sõltumatu hindaja sellistest tehingutest tuleneva vastastikuste kohustuste tasaarvestamisest järelejäänud nõude saldot tasaarvestuskokkuleppe tingimuste alusel.

 (4) Finantsinspektsioon määrab tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaks, arvestades:
 1) sobivat metoodikat tuletisinstrumentide klasside väärtuse kindlaksmääramiseks, sealhulgas tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet;
 2) tuletisinstrumendi positsiooni väärtuse kindlaksmääramise tähtaja kehtestamise põhimõtteid;
 3) sobivat metoodikat, mille abil saaks võrrelda väärtuse vähenemist, mis võib tekkida tuletisinstrumentide lepingute lõpetamisest ning kohustuste teisendamise meetme rakendamisest, kahjuga, mis tekiks tuletisinstrumentidele kohustuste teisendamise menetluses.

§ 77. Kohustuste teisendamise meetme kehtivus

 (1) Kui Finantsinspektsioon rakendab käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 4–7 ja §-s 56 nimetatud õigusi, avaldatakse Finantsinspektsiooni haldusakt kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 50 kohustuste põhisumma või tasumata jäägi vähendamise, võlgade teisendamise või tühistamise kohta ja see hakkab kehtima selle avalikult teatavaks tegemisest arvates. Haldusakt on kohe siduv kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse ning mõjutatud võlausaldajate ja aktsionäride suhtes.

 (2) Kui Finantsinspektsioon on rakendanud kohustuste teisendamise meedet ja vähendanud kohustuse põhisummat või maksmisele kuuluvat jääki nullini tingimuslike kohustuste või nõudeõiguste suhtes, milles kohustuse või nõude tingimus ei ole saabunud, loetakse selline kohustus tühiseks ning selle kohustuse olemasolu ei saa ühegi järgneva menetluse käigus tõendada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse ega selle õigusjärglasest ettevõtja hilisema lõpetamise või likvideerimise menetluses.

 (3) Kui Finantsinspektsioon vähendab kohustuste teisendamise meedet rakendades teatava kohustuse põhisummat või selle maksmisele kuuluvat jääki osaliselt, kuid mitte nullini, siis:
 1) tühistatakse kohustus sellise summa ulatuses, mis määral seda vähendatakse;
 2) jääb algse kohustuse aluseks olnud instrument või leping kehtima kohustuse põhisumma või maksmisele kuuluva jäägi ülejäänud osa suhtes, kusjuures arvestatakse põhisumma vähenemisega kaasnevat makstava intressisumma muutust ning muid tingimuste muudatusi.

7. peatükk Kriisilahendusfondi ja riigipoolsete meetmete kasutamine 

§ 78. Kriisilahenduse osafondi vahendite kasutamise tingimused

 (1) Kriisilahendusfondi vahendeid võib kasutada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse tarvis, kui Finantsinspektsioon otsustab kohustuste teisendamise meetme rakendamisel välistada selle õiguse kasutamise täielikult või osaliselt teatavate kohustuste suhtes vastavalt käesoleva seaduse §-s 72 sätestatule ja neid kahjusid, mida oleks kaetud nimetatud kohustuste omanike arvelt, ei ole täielikult edasi kantud teistele võlausaldajatele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kriisilahendusfondi vahendite arvelt:
 1) katta kahju, mida ei ole kaetud kõlblike kohustustega, ja taastada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara netoväärtuse nullini vastavalt käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 1 sätestatule või
 2) omandada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiaid või muid kapitaliinstrumente eesmärgiga rekapitaliseerida see krediidiasutus vastavalt käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 2 sätestatule.

 (3) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, võib kriisilahendusfondi vahendeid kasutada üksnes juhul, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionärid või kapitaliinstrumentide või muude kõlblike kohustuste omanikud on eelnevalt kandnud kahjusid allahindamise või teisendamise tõttu või muul juhul vähemalt 8 protsendi ulatuses krediidiasutuse varadest, mis on hinnatud vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatule.

 (4) Kriisilahendusfondi vahendeid võib kasutada kuni 5 protsendi ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse varadest, mis on hinnatud vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatule.

 (5) Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kõik tagamata ja eelisõiguseta kohustused, välja arvatud tagamisele kuuluvad hoiused, on täielikult alla hinnatud või teisendatud, võib Finantsinspektsioon erandkorras teha otsuse kasutada rohkem kui 5 protsenti kriisilahendusfondi vahendeid krediidiasutuse varadest ning kui kriisilahendusfondi vahendid pärinevad:
 1) alternatiivsetest rahastamisallikatest vastavalt Tagatisfondi seaduse §-s 86, 861 või 87 sätestatule;
 2) Tagatisfondi seaduses sätestatud kriisilahendusfondi osamaksetest, mida ei ole eelnevalt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse hüvanguks kasutatud.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud künnist võib erandkorras mitte kohaldada ja kriisilahendusfondi vahendeid võib käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kasutada, kui:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aktsionärid või võlausaldajad kannavad eelnevalt kahju vähemalt 20 protsenti krediidiasutuse riskiga kaalutud varadest;
 2) kriisilahendusfondi on vastavalt Tagatisfondi seaduses sätestatule kogutud osamaksete kaudu, mis ei sisalda hoiuste tagamise osafondi tehtavaid kvartaliosamakseid, summa, mis moodustab vähemalt 3 protsenti Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste tagatud ja hüvitamisele kuuluvatest hoiustest, ja
 3) krediidiasutuse varade maht konsolideeritud alusel on väiksem kui 900 miljardit eurot.

§ 79. Riigipoolsete meetmete kasutamine kriisilahendusmenetluses

 (1) Erakorralist avalikku toetust võib finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele ja rakendada muid riigipoolseid meetmeid (edaspidi riigipoolsed meetmed) üksnes juhul, kui:
 1) on konsulteeritud Finantsinspektsiooniga;
 2) Finantsinspektsioon on hinnanud käesolevas seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete rakendamise võimalikkust või neid on reaalselt rakendatud maksimaalses ulatuses.

 (2) Riigipoolse meetmena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või muud sellist toetust, mis oleks riigiabi, kui seda osutataks riigi tasandil, ning mida antakse krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku jätkusuutlikkuse, likviidsuse või maksevõimelisuse säilitamiseks või taastamiseks.

 (3) Riigipoolse meetmena käsitatakse muu hulgas kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva isiku:
 1) aktsiate või muude kapitaliinstrumentide omandamist või muul kujul rekapitaliseerimist;
 2) ühe ajutise kontrollsuhte saavutamist, sealhulgas krediidiasutuse aktsiate sundvõõrandamist vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatule.

 (4) Riigipoolseid meetmeid võib rakendada üksnes juhul, kui kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused on täidetud ja kui nende rakendamine vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
 1) pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooni ja Eesti Pangaga on jõutud seisukohale, et üksnes kriisilahendusmeetme rakendamine ei hoia ära negatiivset mõju finantssüsteemile;
 2) üksnes kriisilahendusmeetme rakendamine ei kaitse piisavalt avalikke huve ja kui eelnevalt on Eesti Pank andnud erakorralist likviidsuslaenu;
 3) pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooniga on jõutud seisukohale, et üksnes kriisilahendusmeetme rakendamine ei kaitse piisavalt avalikke huve ja kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku aktsiaid või muid kapitaliinstrumente on juba omandatud ning on asjakohane saavutada selle krediidiasutuse või isiku üle kontrolliv osalus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osalused või kapitaliinstrumendid võõrandatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele esimesel võimalusel, kui turu- ja finantstingimused selleks sobivad.

8. peatükk Õiguskaitsevahendid 

§ 80. Kahju hüvitamise alused

 (1) Kui käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt läbi viidud varalise seisundi hindamise käigus tehakse kindlaks, et krediidiasutuse aktsionär või võlausaldaja on kandnud suuremat kahju, kui ta oleks kandnud krediidiasutuse lõpetamisel ja likvideerimisel pankrotimenetluses, on tal õigus saada Tagatisfondilt hüvitist tekkinud vahe ulatuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui:
 1) kriisilahendusmenetluses on üle antud osa kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse õigustest, varast ja kohustustest ning nende aktsionäride ja võlausaldajate nõuded, kelle nõudeid ei ole üle antud, rahuldatakse sellises osas, nagu need oleks rahuldatud, kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses;
 2) kriisilahendusmenetluses on rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet, mille puhul ei kata need aktsionärid ja võlausaldajad, kelle nõuded hinnati alla või teisendati omakapitaliks, suuremat kahjumit kui see, mida nad oleksid katnud juhul, kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses.

 (3) Kui järelhindamise tulemuse kohaselt on krediidiasutuse vara netoväärtus suurem kui esialgse hindamise käigus leitud väärtus, võib Finantsinspektsioon:
 1) suurendada võlausaldajate või aktsionäride nõuete ja instrumentide väärtust, mis on varem alla hinnatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamise käigus või nimetatud väärtuse taastada;
 2) anda sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale korralduse suurendada võlausaldajatele või aktsionäridele makstava hüvitise väärtust seoses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õiguste ja kohustuste või aktsiatega.

 (4) Hüvitise määramisega seotud nõuded vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras hagita menetluses. Avaldus hüvitise määramiseks tuleb kohtule esitada kolme kuu jooksul järelhindamise tulemustele tugineva Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse avaldamisest arvates.

 (5) Finantsinspektsiooni kriisilahendusmenetluse algatamise või kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise otsuse osaline või täielik tühistamine ei mõjuta kriisilahendusmenetluse ajal tehtud tehingute ja toimingute kehtivust ja kahju hüvitis piirdub otsese varalise kahju hüvitamisega.

9. peatükk Piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahendus 

1. jagu Kriisilahenduskolleegiumid 

§ 81. Kriisilahenduskolleegiumid ja nende juhtimine

 (1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, peab ta moodustama kriisilahenduskolleegiumi, et tõhustada eelkõige käesoleva seaduse §-des 18, 30, 33, 35, 84 ja 85 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada kriisilahendusalast tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide kriisilahendusasutustega.

 (2) Lisaks Finantsinspektsioonile on kriisilahenduskolleegiumi liikmeteks:
 1) nende lepinguriikide kriisilahendusasutused, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud või olulise tähtsusega filiaalid;
 2) konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutused, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud või olulise tähtsusega filiaalid;
 3) Eesti Pank või teiste käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud lepinguriikide keskpangad, kui keskpangad ei ole ise finantsjärelevalve asutused ja kui lepinguriikide finantsjärelevalve asutused otsustavad keskpanku kriisilahenduskolleegiumisse kaasata;
 4) Rahandusministeerium või teiste käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud lepinguriikide asjaomased ministeeriumid juhul, kui nad ei ole ise kriisilahendusasutused;
 5) Tagatisfond või teiste käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud lepinguriikide hoiuste tagamise skeemid;
 6) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kui vaatleja.

 (3) Kriisilahenduskolleegiumisse võib lisaks vaatlejana kutsuda osalema kolmandate riikide kriisilahendusasutusi, kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud tütarettevõtjad või olulise tähtsusega filiaalid või kui Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud emaettevõtjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjad või olulised filiaalid tingimusel, et nende suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on samaväärsed käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud tingimustega.

 (4) Kriisilahenduskolleegiumi ülesanded on:
 1) olulise teabe vahetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavade väljatöötamiseks, ettevalmistavate ja ennetavate meetmete ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamiseks konsolideerimisgruppide suhtes;
 2) konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavade väljatöötamine;
 3) konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine;
 4) konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust takistavatele probleemidele lahenduse otsimine või nende lahendamine;
 5) käesoleva seaduse §-des 84 ja 85 sätestatud konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi väljatöötamise vajaduse üle otsustamine ja selles kokkuleppele jõudmine;
 6) konsolideerimisgrupi kriisilahenduse strateegiatest ja kriisilahendusskeemidest avalikkuse teavitamise koordineerimine;
 7) kriisilahendusfondide vahendite kasutamise koordineerimine;
 8) konsolideerimisgrupi jaoks omavahendite miinimumnõuete kehtestamine konsolideeritud ja tütarettevõtja tasandil käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt.

 (5) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, täidab ta kriisilahenduskolleegiumi juhtimisel järgmisi ülesandeid:
 1) koostab pärast teiste kriisilahenduskolleegiumi liikmetega konsulteerimist kriisilahenduskolleegiumi toimimiseks protseduurireeglid;
 2) koordineerib kriisilahenduskolleegiumi tegevust;
 3) kutsub kokku ja juhatab kriisilahenduskolleegiumi koosolekuid ning teavitab eelnevalt selle liikmeid koosolekute korraldamisest, arutatavatest küsimustest ja päevakorrapunktidest;
 4) otsustab, millised liikmed ja vaatlejad kutsutakse kriisilahenduskolleegiumi koosolekutel osalema, võttes arvesse arutatava küsimuse asjakohasust asjaomaste liikmete ja vaatlejate jaoks, eelkõige selle võimalikku mõju asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele;
 5) teavitab kriisilahenduskolleegiumi liikmeid koosolekute otsustest.

 (6) Kui kolmandas riigis asutatud krediidiasutusel või konsolideerimisgrupi emaettevõtjal on Eestis ja lisaks vähemalt veel ühes lepinguriigis tütarettevõtja või olulise tähtsusega filiaal, moodustab Finantsinspektsioon koos asjaomase lepinguriigiga kriisilahenduskolleegiumi (edaspidi kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegium). Kui Finantsinspektsioon ega ükski teine lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta selle grupi üle konsolideeritud järelevalvet, lepib Finantsinspektsioon selle lepinguriigiga kokku, kes juhib kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegiumi. Kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegiumile kohaldatakse käesolevas paragrahvis kriisilahenduskolleegiumi kohta sätestatut.

 (7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, ei pea ta kriisilahenduskolleegiumi moodustama, kui muul kujul moodustatud koostöövormid või kolleegiumid täidavad samu funktsioone ja ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas paragrahvis, ning järgivad käesolevas paragrahvis sätestatud liikmelisuse ja kolleegiumides osalemise tingimusi ja menetlusi ning käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud teabe vahetamise nõudeid.

§ 82. Teisi lepinguriike puudutavate otsuste tegemise üldpõhimõtted

 (1) Finantsinspektsioon peab kriisilahendusmenetlusega seotud otsuste tegemisel arvestama oma otsuste võimalikku mõju teise lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsusele ja lähtuma otsuste tegemisel järgmistest põhimõtetest:
 1) kriisilahendusmeetme rakendamisel on otsuste tegemine tõhus ja kriisilahenduskulud hoitakse tulemusliku otsuste koordineerimise ja kooskõlastamisega võimalikult väikesed;
 2) otsuseid tehakse ja kriisilahendusmeetmeid rakendatakse õigel ajal ja vajaliku kiirusega;
 3) otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju asjaomaste lepinguriikide, sealhulgas olulise tähtsusega filiaalide asukohaks olevate lepinguriikide fiskaalseisule, kriisilahendusfondile ning hoiuste tagamise ja investeeringute tagamise süsteemile;
 4) eesmärk on tasakaalustada erinevate lepinguriikide huve ja hoida ära lepinguriikide huvide ebaõiglane kahjustamine või ebaõiglane kaitsmine, sealhulgas lepinguriikidele ebaõiglase koormuse põhjustamine;
 5) käesolevast seadusest tuleneva konsulteerimiskohustuse puhul tuleb kavandatava otsuse või meetme rakendamisel konsulteerida eelkõige nende asjaolude üle, millel on või tõenäoliselt on mõju Euroopa Liidus asutatud konsolideerimisgrupi ema- või tütarettevõtjale või selle filiaalile ja selle lepinguriigi stabiilsusele, kus selle grupi üksus või filiaal on asutatud;
 6) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel järgitakse kriisilahenduskava käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud menetluse alusel, välja arvatud juhul, kui leitakse, et kriisilahendamise eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt muude meetmetega, mida kriisilahenduskavas ei ole ette nähtud.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teevad Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank koostööd, et tagada koordineeritud ja tõhus kriisilahendust käsitlevate otsuste tegemine ja meetmete rakendamine.

§ 83. Teabevahetus

 (1) Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium edastavad teineteisele ning teiste riikide asjaomastele ametiasutustele õigeaegselt teavet, mis on vajalik käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eelkõige peab Finantsinspektsioon edastama Rahandusministeeriumile teavet juhul, kui kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamiseks võib olla vajalik kasutada riigieelarve või muid avalikke või kriisilahendusfondi vahendeid.

 (2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, peab ta koordineerima kogu vajaliku teabe liikumist kriisilahenduskolleegiumisse kuuluvate kriisilahendusasutuste vahel ning edastama neile vajalikku teavet õigeaegselt.

 (3) Kui Finantsinspektsioon on saanud teavet kolmanda riigi kriisilahendusasutuselt, palub ta temalt nõusolekut selle teabe edastamiseks, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigi kriisilahendusasutus on selle teabe edastamisega juba nõustunud. Finantsinspektsioon ei edasta kolmanda riigi kriisilahendusasutuselt saadud teavet, kui see ei ole teabe edasisaatmiseks luba andnud.

§ 84. Konsolideerimisgrupi kriisilahendus tütarettevõtja kriisilahendusasutuse teavituse korral

 (1) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on tingimused kriisilahendusmenetluse algatamiseks konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtjast krediidiasutuse või muu gruppi kuuluva tütarettevõtja puhul täidetud, teavitab ta viivitamata konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust, finantsjärelevalve asutust, kes teostab konsolideeritud järelevalvet, ning teisi kriisilahenduskolleegiumi liikmeid:
 1) otsusest selle kohta, kas nimetatud tütarettevõtja puhul on täidetud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused;
 2) kavandatavatest asjakohastest kriisilahendus- või maksejõuetusmenetluse meetmetest või -õigustest.

 (2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja saab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teate teise lepinguriigi kriisilahendusasutuselt, hindab ta pärast teiste kriisilahenduskolleegiumi liikmetega konsulteerimist teate edastanud kriisilahendusasutuse kavandatavate meetmete tõenäolist mõju konsolideerimisgrupile ja konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele ning seda, kas kavandatavad meetmed suurendaksid tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses konsolideerimisgrupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega täidetakse.

 (3) Kui Finantsinspektsioon leiab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, et kavandatavad meetmed ei suurenda tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses konsolideerimisgrupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega on täidetud, võib Finantsinspektsioon rakendada muid meetmeid. Kui Finantsinspektsioon ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast teadet edastanud kriisilahendusasutusele ega konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusele, võib ta samuti rakendada muid meetmeid, kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus on seisukohal, et kavandatavad meetmed ei suurenda tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses konsolideerimisgrupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega on täidetud.

 (4) Kui Finantsinspektsioon leiab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, et kavandatavad meetmed suurendavad tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses konsolideerimisgrupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega on täidetud, peab ta 24 tunni jooksul vastava teate saamisest arvates pakkuma kriisilahenduskolleegiumi liikmetele välja kriisilahendusskeemi ettepaneku. 24-tunnist tähtaega võib pikendada selle kriisilahendusasutuse nõusolekul, kes vastava teate esitas.

 (5) Kui Finantsinspektsioon on teate esitaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ja konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul oma hinnangut esitanud, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud meetmeid.

 (6) Konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemis:
 1) võetakse arvesse ja järgitakse kriisilahenduskavasid, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon jõuab koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega seisukohale, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik tõhusamalt saavutada meetmete abil, mida ei ole kriisilahenduskavades ette nähtud;
 2) kirjeldatakse kriisilahendusmeetmeid, mida Finantsinspektsioon ja teised lepinguriikide kriisilahendusasutused peaksid konsolideerimisgrupi suhtes rakendama eesmärgiga täita kriisilahenduse ülesandeid või saavutada kriisilahenduse eesmärke vastavalt käesoleva seaduse §-des 4 ja 40 sätestatule;
 3) täpsustatakse, kuidas kriisilahendusmeetmeid tuleb kriisilahendusasutuste vahel koordineerida;
 4) kehtestatakse kriisilahendusmenetluse rahastamiskava, mis võtab arvesse grupi kriisilahenduskavas sätestatut ning vastutuse ja kulude jagamise põhimõtteid vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 6 ja Tagatisfondi seaduse §-s 7321 sätestatule.

 (7) Finantsinspektsioon lepib konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi kokku koostöös teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega.

 (8) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse pakutud kriisilahendusskeemiga või on seisukohal, et finantsstabiilsuse huvides on asjakohasem rakendada iseseisvalt muid meetmeid, kui on ette nähtud kriisilahendusskeemis, peab Finantsinspektsioon koos põhjendustega teavitama nendest asjaoludest konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust ja konsolideerimisgrupiga seotud teisi kriisilahendusasutusi. Mittenõustumisel tuleb arvesse võtta kriisilahendusplaanis kokkulepitut, potentsiaalset mõju teiste asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele ja samuti Finantsinspektsiooni rakendatavate meetmete mõju konsolideerimisgruppi kuuluvatele teistele isikutele.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsust või lõikes 8 sätestatud ühise otsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsust käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.

 (10) Kui Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi ei rakenda, peab ta omapoolsete meetmete rakendamisel teavitama nendest regulaarselt teiste lepinguriikide kriisilahendusasutusi ja tegema nendega kriisilahenduskolleegiumis koostööd, et luua kõigi maksejõuetute või tõenäoliselt maksejõuetuks muutuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute jaoks koordineeritud kriisilahendusstrateegia.

§ 85. Konsolideerimisgrupi kriisilahendus emaettevõtja kriisilahendusasutuse teavituse korral

 (1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja tema hinnangul on tingimused kriisilahendusmenetluse algatamiseks konsolideerimisgrupi emaettevõtja puhul täidetud, teavitab ta viivitamata teisi kriisilahenduskolleegiumi liikmeid:
 1) otsusest selle kohta, kas nimetatud emaettevõtja puhul on täidetud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused;
 2) kavandatavatest asjakohastest kriisilahendus- või maksejõuetusmenetluse meetmetest või -õigustest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud meetmed võivad hõlmata ka konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi rakendamist, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest:
 1) emaettevõtja tasandil rakendatavad meetmed suurendavad tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses grupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega täidetakse;
 2) emaettevõtja tasandil rakendatavad meetmed üksi ei ole kriisiolukorra stabiliseerimiseks piisavad või tõenäoliselt ei anna optimaalset tulemust;
 3) üks või mitu konsolideerimisgruppi kuuluvat tütarettevõtjat vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele nende tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste hinnangul;
 4) konsolideerimisgrupi tasandil rakendatavad meetmed on gruppi kuuluvatele tütarettevõtjatele vajalikud.

 (3) Kui Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud meetmed ei kajastu konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemis, teeb Finantsinspektsioon otsuse pärast teiste kriisilahenduskolleegiumi liikmetega konsulteerimist. Finantsinspektsioon võtab otsuse tegemisel arvesse ja järgib kriisilahenduskava, välja arvatud juhul, kui ta jõuab koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega seisukohale, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik tõhusamalt saavutada meetmete abil, mida ei ole kriisilahenduskavades ette nähtud, samuti võtab Finantsinspektsioon arvesse finantsstabiilsuse olukorda teistes asjaomastes lepinguriikides.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu korral lepib Finantsinspektsioon kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi kokku koostöös teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega.

2. jagu Kolmanda riigi krediidiasutuste kriisilahendus 

§ 86. Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja selle kohaselt tehtud otsuste täitmine

 (1) Kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegiumis tehakse koostöös ühine otsus selle kohta, kas tunnustada kolmandas riigis toimuvat kriisilahendusmenetlust. Kriisilahendusmenetlus peab olema seotud kolmandas riigis asutatud krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga:
 1) mis on asutanud Eestis ja millel on vähemalt veel ühes lepinguriigis tütarettevõtja või olulise tähtsusega filiaal;
 2) millel on muul juhul Eestis ja vähemalt veel ühes lepinguriigis vara, õigused või kohustused ning millele kohaldatakse Eesti ja muu lepinguriigi õigust.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 87 sätestatud juhul.

 (3) Kui kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamises on jõutud ühisele otsusele, rakendab Finantsinspektsioon kolmanda riigi kriisilahendusmenetluses tehtud otsuseid vastavalt käesolevale seadusele ja krediidiasutuste seadusele.

 (4) Kui kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamisel ei jõuta ühisele otsusele, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse selle kohta, kas tunnustada kolmandas riigis toimuvat kriisilahendusmenetlust ja kas selles tehtud otsuseid rakendada. Otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide huve, kus kolmanda riigi krediidiasutus või konsolideerimisgrupi emaettevõtja tegutseb, ning mõju, mida kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmine võib avaldada konsolideerimisgrupi muudele üksustele ja teiste asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele.

 (5) Finantsinspektsioon võib nimetatud eesmärkide saavutamiseks:
 1) kasutada kriisilahendusõigusi kolmanda riigi krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi emaettevõtja vara suhtes, mis asub Eestis või millele kohaldatakse Eesti õigust;
 2) kasutada kriisilahendusõigusi kolmanda riigi krediidiasutuse nende õiguste või kohustuste suhtes, mida hoitakse Eestis asuva filiaali nimel või millele kohaldatakse Eesti õigust või millega seotud nõuded on sisse nõutavad Eestis;
 3) viia lõpule aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmise kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Eestis asutatud tütarettevõtjale või nõuda teiselt isikult vastava meetme rakendamist;
 4) peatada makseõigused, ülekandekohustused, tagatistest tulenevad õigused või ajutiselt lepingu täitmise, kui sellised õigused on vajalikud kolmanda riigi kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmiseks;
 5) tunnistada mittetäidetavaks ükskõik millise õiguse üles öelda või lõpetada leping või mõjutada selliseid lepingulisi õigusi, mille omanik on kolmanda riigi krediidiasutus või muu temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik, kui see õigus tuleneb kriisilahendusmeetmest, mille on kolmanda riigi kriisilahendusasutus ise otseselt nimetatud isikute suhtes rakendanud või mis on rakendatud muul viisil vastavalt selles kolmandas riigis kohaldatavatele kriisilahenduskorda reguleerivatele õigusaktidele.

 (6) Finantsinspektsioon võib avalikes huvides vajaduse korral rakendada kolmanda riigi konsolideerimisgrupi emaettevõtja suhtes kriisilahendusmeedet, kui asjaomase kolmanda riigi kriisilahendus- või muu ametiasutus teeb kindlaks, et selles kolmandas riigis asutatud krediidiasutus vastab selle kolmanda riigi õiguse kohaselt kriisilahenduse eeltingimustele. Finantsinspektsiooni pädevuses on kasutada emaettevõtja suhtes kõiki kriisilahendusõigusi.

 (7) Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja selle alusel tehtud otsuste täitmine ei piira pankroti- ega likvideerimismenetluse läbiviimist Eestis asutatud isikute suhtes.

 (8) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kolmandas riigis toimuvale kriisilahendusmenetlusele kuni selle ajani, kui asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 93 lõikes 1 nimetatud rahvusvaheline leping jõustub. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka pärast asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelise lepingu jõustumist niivõrd, kuivõrd see leping ei reguleeri kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamist ja kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmist.

§ 87. Õigus keelduda kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamisest ja kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmisest

  Finantsinspektsioon võib pärast konsulteerimist kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegiumisse kuuluvate teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega keelduda tunnustamast kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust või täitmast kriisilahendusmenetluses tehtud otsuseid, kui ta leiab, et:
 1) kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusel oleks ebasoodne mõju Eesti või mõne teise lepinguriigi finantsstabiilsusele;
 2) Eestis asutatud filiaalile on vaja iseseisvalt rakendada kriisilahendusmeedet, et saavutada üks või mitu kriisilahenduse eesmärki;
 3) võlausaldajaid, eelkõige hoiustajaid, kes asuvad või kellele tehakse makseid Eestis, ei kohelda kolmandas riigis toimuvas kriisilahendusmenetluses samaväärselt kolmanda riigi võlausaldajatega ja hoiustajatega, kellel on samasugused õigused;
 4) kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine või kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmine tooks kaasa olulise mõju Eesti riigieelarvele või
 5) sellise tunnustamise või täitmise õiguslikud tagajärjed oleksid vastuolus kehtiva õigusega.

§ 88. Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali kriisilahendus

 (1) Finantsinspektsioonil on kõik käesolevas seaduses sätestatud õigused kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes, mis ei ole üheski kolmandas riigis kriisilahendusmenetluse subjekt või mis on kolmandas riigis menetluse subjekt, kuid mille puhul esineb üks käesoleva seaduse §-s 87 nimetatud tingimustest.

 (2) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusi juhul, kui tema arvates on vastava meetme rakendamine vajalik tulenevalt avalikust huvist ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) filiaal ei vasta enam või tõenäoliselt ei vasta tegevusloa andmise ja tegutsemise tingimustele ning puudub väljavaade, et mis tahes eraõiguslik, järelevalve- või asjaomase kolmanda riigi meede taastaks tingimustele vastamise või hoiaks mõistliku aja jooksul ära maksejõuetuse;
 2) Finantsinspektsioon leiab, et kolmanda riigi krediidiasutus ei suuda või ei soovi või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi filiaali võlausaldajate ees või nende kohustuste sissenõutavaks muutumisel, mis on võetud filiaali nimel, ning on veendunud, et asjaomase kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes ei ole mõistliku aja jooksul algatatud või ei algatata kolmanda riigi õiguse kohaselt kriisilahendusmenetlust ega pankroti- või likvideerimismenetlust;
 3) kolmanda riigi kriisilahendus- või muu ametiasutus on algatanud kolmandas riigis kriisilahendusmenetluse seoses kolmanda riigi krediidiasutusega või on teavitanud Finantsinspektsiooni kavatsusest selline menetlus algatada.

 (3) Kui Finantsinspektsioon rakendab seoses filiaaliga iseseisvalt kriisilahendusmeedet, lähtub ta kriisilahenduse eesmärkidest ja üldpõhimõtetest ning rakendab vastavat meedet käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtteid ja 5. peatükis varalise seisundi hindamise kohta sätestatut järgides.

§ 89. Koostöö kolmanda riigi kriisilahendus- ja muude ametiasutustega

 (1) Finantsinspektsioon sõlmib vajaduse korral asjaomase kolmanda riigi kriisilahendus- või muu ametiasutusega koostöölepingu. Koostöölepingus lepitakse kokku kolmanda riigi kriisilahendus- või muu ametiasutuse ja Finantsinspektsiooni vaheline menetlus ning kord vajaliku teabe vahetamiseks ja koostööks järgmiste ülesannete täitmisel:
 1) kriisilahenduskavade väljatöötamine ja uuendamine;
 2) koostöö kriisilahenduskavade, sealhulgas käesoleva seaduse §-de 86 ja 88 alusel õiguste kasutamise põhimõtete ning asjaomase kolmanda riigi õiguses sätestatud sarnaste õiguste kasutamise põhimõtete väljatöötamisel;
 3) kriisilahendusmeetmete ning -õiguste rakendamine ja asjaomase kolmanda riigi õiguses sätestatud sarnaste õiguste kasutamine;
 4) varajase sekkumise meetme rakendamine ja konsulteerimine enne märkimisväärse meetme võtmist vastavalt käesolevale seadusele või asjaomase kolmanda riigi õigusele, mis mõjutab krediidiasutust või konsolideerimisgruppi;
 5) avalikkuse teavitamise koordineerimine ühiste kriisilahendusmeetmete ning -õiguste rakendamise korral.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista Finantsinspektsiooni õigust sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 33.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust kolmandate riikide kriisilahendus- või muude ametiasutustega sõlmitud koostöölepingutest.

§ 90. Konfidentsiaalse teabe edastamine kolmandale riigile

 (1) Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium edastavad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas finantsseisundi taastamise kavasid, asjaomase kolmanda riigi kriisilahendusasutusele või muule ametiasutusele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) kolmanda riigi kriisilahendusasutuse või muu ametiasutuse suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on samaväärsed vähemalt käesoleva seaduse §-s 51 sätestatuga;
 2) seda teavet on kolmanda riigi kriisilahendusasutusel või muul ametiasutusel vaja oma riigisisese õiguse kohaste kriisilahendusülesannete täitmiseks ja seda ei kasutata ühelgi teisel eesmärgil.

 (2) Kui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja edastamisel kolmanda riigi ametiasutusele isikuandmete kaitse seadust.

 (3) Teisest lepinguriigist pärinevat konfidentsiaalset teavet võib Finantsinspektsioon või Rahandusministeerium avaldada asjaomasele kolmanda riigi kriisilahendusasutusele või muule ametiasutusele, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) selle lepinguriigi kriisilahendusasutus või muu pädev asutus, kust teave pärineb, on selle teabe edastamisega nõus;
 2) teave avaldatakse üksnes lepinguriigi kriisilahendusasutuse või muu ametiasutuse heakskiidetud eesmärgil.

10. peatükk Täiendavad haldusmeetmed 

§ 91. Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär

 (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär:
 1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot;
 2) juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 10 protsenti kogu juriidilise isiku aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest.

11. peatükk Vastutus 

§ 92. Teabe avalikustamata ja esitamata jätmine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe, sealhulgas finantsseisundi taastamise kava, tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise eest, sealhulgas mitteõigeaegse esitamise või avalikustamise eest või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 93. Konsolideerimisgrupisisese finantstoetusega seotud nõuete rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatud konsolideerimisgrupisisese finantstoetusega seotud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 94. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumine

 (1) Krediidiasutuse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 95. Menetlus

  Käesoleva seaduse §-des 92–94 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

12. peatükk Seaduse rakendamine 

§ 96. Kooskõlla viimine seadusest tulenevate nõuetega

 (1) Krediidiasutus peab viima oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla 2015. aasta 30. juuniks.

 (2) Krediidiasutus peab viima oma tegevuse käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega kooskõlla 2016. aasta 1. jaanuariks.

13. peatükk Muudatused teistes seadustes 

§ 97. Eesti Panga seaduse muutmine

Eesti Panga seaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Finantsinspektsioonil on oma juhtimisorganid, eelarve ja aruandlus ning autonoomne pädevus riikliku finantsjärelevalve teostamisel ja finantskriisi lahendamisel.”.

§ 98. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2. Riiklik finantsjärelevalve ja kriisilahendamine”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Finantskriisi lahendamine käesoleva seaduse tähenduses on finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud kriisilahendusmenetluse läbiviimine ning kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamine.”;

3) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise eesmärgid

(1) Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.

(2) Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori vahendeid ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine.”;

4) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel.”;

5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Inspektsioon peab järelevalve teostamisel ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel arvestama oma otsuste ning toimingute võimaliku mõjuga, eelkõige süsteemsete riskide mõjuga, teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) finantssüsteemi stabiilsusele.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

§ 51. Finantskriisi lahendamise üksus ja selle funktsioonid

(1) Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on krediidiasutuste, investeerimisühingute ning nendega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus) kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning krediidiasutuste seaduses sätestatule.

(2) Inspektsiooni töötajad, kes täidavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevaid tööülesandeid, moodustavad eraldi struktuuriüksuse. Inspektsioon peab tagama, et kriisilahendusfunktsioon ja järelevalvefunktsioon oleksid tegevuslikult sõltumatud. Inspektsioon peab ära hoidma finantskriisi lahendamise funktsiooni ja teiste funktsioonide vahel huvide konfliktide tekkimise võimaluse.

(3) Finantskriisi lahendamise ülesandeid ja Inspektsiooni järelevalve ülesandeid täitvad isikud teevad finantsseisundi taastamise ja kriisilahendamise ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedat koostööd.

(4) Finantskriisi lahendamise üksuse struktuurne eraldatus ja tegevuse sõltumatus ning tekkida võivate huvide konfliktide juhtimine ja teabevahetus sätestatakse täpsemalt Inspektsiooni asjakohastes sise-eeskirjades.”;

7) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsioon analüüsib ja jälgib finantskriisi lahendamise funktsiooni täitmiseks pidevalt finantsseisundi taastamise kava ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud muude kohustuste järgimist subjektide poolt.

(12) Inspektsiooni ülesanded finantskriisi lahendamise eesmärgi saavutamiseks on:
1) analüüsida ja jälgida pidevalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist;
2) rakendada õigusaktides ette nähtud meetmeid kriitiliste funktsioonide jätkuvuse tagamiseks ning klientide ja investorite huvide kaitseks;
3) rakendada kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud alustel, ulatuses ja korras;
4) rakendada haldussundi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud alustel, ulatuses ja korras;
5) teha koostööd rahvusvaheliste ja välisriikide kriisilahendusasutustega ning Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede või muude pädevate asutuste või isikutega ja osaleda kriisilahenduskolleegiumite tegevuses;
6) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud kriisi lahendamise eesmärgi saavutamiseks.”;

8) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 2 lõikes 1” tekstiosaga „§-s 2”;

9) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsioon kohaldab finantsjärelevalve- ja kriisilahendusmenetluses haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ning käesoleva seaduse §-s 2 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustest tulenevaid erisusi.”;

10) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused ning käesoleva seaduse § 51 lõikes 4 sätestatud sise-eeskirjad;”;

11) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 3 ja 10 nimetatud küsimuses on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed.”;

12) paragrahvi 18 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusmenetluse läbiviimisega seotud küsimustes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud alustel juhatus otsustab:”;

13) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) varajase sekkumise meetme, moratooriumi või erirežiimi kehtestamise ja sellega seotud toimingute tegemise;”;

14) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) muu haldusakti andmise finantsjärelevalve- või kriisilahendusmenetluses käesoleva seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduses sätestatud alustel, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.”;

15) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) kinnitab Inspektsiooni raamatupidamise või muu asjakohase või seaduses sätestatud sise-eeskirja, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;”;

16) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„131) nimetab juhatuse liikmete hulgast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse, Euroopa Keskpanga juurde moodustatud järelevalvenõukogu ning ühtse kriisilahendusnõukogu tegevuses osaleva juhatuse liikme ja tema asendusliikme ning otsustab tema volituste tähtaja ja tema vahendusel nimetatud asutustes esitatava seisukoha, hääletamise ja muu ülesande täitmise;”;

17) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ülejäägi ühetaoliselt ja proportsionaalselt tagastamise põhimõtte kohaldamisel tuleb arvestada käesoleva seaduse § 40 lõike 2 ja lõike 3 teise lause alusel rakendatud eranditega.”;

18) paragrahvi 40 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), alusel tunnistatud oluliseks krediidiasutuseks, võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid.”;

19) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank teevad kirjaliku kokkuleppe alusel koostööd aruannete kogumisel ja analüüsimisel, õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning kriisilahendusmeetmete või -õiguste kavandamisel ja rakendamisel ning teabe vahetamisel finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral.”;

20) paragrahvi 53 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse ja teabe kriisilahendusmeetme või -õiguse kohta;”;

21) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

§ 541. Kriisilahendusmenetluse salastatus

Inspektsiooni poolt läbiviidav kriisilahendusmenetlus ei ole avalik ja sellele kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatut.”.

§ 99. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui krediidiasutusel on omavahendeid vähem, kui on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud, või”;

2) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon rakendab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi.”;

3) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine;”;

4) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:

„23) heaks kiitma ja esitama Finantsinspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni;”;

5) paragrahvi 82 lõiked 34–36 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 84 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ja krediidiasutuse juriidilisest isikust aktsionäride ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu selliste aktsionäride suhtes, kellele kuulub rohkem kui kümme protsenti äriühingu aktsiakapitalist, võetud krediidiasutuse riskipositsioonide suhe omavahenditesse ei tohi ületada viit protsenti.”;

7) paragrahvi 87 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üle antud maksekäsund on tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või ajutise pankrotihalduri nimetamine või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või ajutise pankrotihalduri nimetamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel, mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.”;

8) paragrahvi 103 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) järelevalve teostamisel on avastatud käesoleva seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;”;

9) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) nõuda krediidiasutuse üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist, kui esineb käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud alus;”;

10) paragrahvi 112 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 1151 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbi viidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine. Tervendamismeetmetena käsitatakse ka finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud Finantsinspektsiooni või muude pädevate ametiasutuste rakendatavaid kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi.”;

12) paragrahvi 1153 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Teavitamiskohustust ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon on vastava teavituse esitanud juba finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 50 alusel.”;

13) paragrahvi 1154 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Teavitamiskohustust ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon on vastava teavituse esitanud juba finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 50 alusel.”;

14) paragrahvi 1154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ artikli 20 alusel vastavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise oluliste praktiliste tagajärgede kohta.”;

15) paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:
1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;
2) Tagatisfondi nõuded, mis on tekkinud regressiõiguse alusel nende hoiustajate õiguste ja kohustuste suhtes, kelle hoiused on Tagatisfond hüvitanud;
3) füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate Tagatisfondi poolt tagamisele kuuluvatest hoiustest tulenevad nõuded osas, mis ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud hoiuste hüvitamise piirmäära, samuti füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sellistest hoiustest tulenevad nõuded, mida ei käsitleta tagatud hoiustena ainult seetõttu, et need on avatud Eesti krediidiasutuste kolmandates riikides asuvate filiaalide kaudu;
4) tähtaegselt esitatud tunnustatud muud nõuded;
5) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud muud nõuded.”.

§ 100. Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondi eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (edaspidi hoiustaja), investeerimisasutuse klientide (edaspidi investor), kohustusliku pensionifondi osakuomanike (edaspidi osakuomanik) ja kindlustusandjate pensionilepingute kindlustusvõtjate (edaspidi kindlustusvõtja) poolt paigutatud vahendite kaitse ning koguda vahendeid kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.”;

2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:

„42) kogub kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks vajalikke vahendeid;”;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kriisilahenduse osafond.”;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kriisilahenduse osafond moodustatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 2 nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksetest ning selle arvel rahastatakse kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.”;

5) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondi nimi on „Tagatisfond” ning osafondide nimetused on „hoiuste tagamise osafond”, „investorikaitse osafond”, „pensionikaitse osafond”, „pensionilepingute osafond” ja „kriisilahenduse osafond”.”;

6) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) teeb otsuse kriisilahenduse osafondi erakorraliste tagantjärele makstavate osamaksete kogumise kohta, lähtudes käesoleva seaduse §-s 7320 sätestatust;”;

7) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

§ 411. Hüvitise maksmine kriisilahenduse raames

(1) Kui Inspektsioon on rakendanud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kohast kriisilahendusmeedet või -õigust ning tingimusel, et selle meetme või õigusega tagatakse, et hoiustajatel on jätkuv juurdepääs oma hoiustele, võib Inspektsiooni otsuse alusel osafondi arvel hüvitada:
1) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme kohaldamisel summa, mille võrra tagatud hoiused oleks alla hinnatud, et hüvitada krediidiasutuse kahju finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 78 lõike 2 punkti 1 alusel, kui tagatud hoiuste puhul oleks rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ning allahindamist samas ulatuses nagu sama rahuldamisjärguga võlausaldajate nõuete puhul pankrotimenetluses, või
2) kui kasutatakse üht või mitut kriisilahendusmeedet või -õigust, välja arvatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet, siis sellise kahjumi, mille tagatud hoiuste omanikud oleksid katnud, kui nad oleksid tekkinud kahjumi pidanud katma proportsionaalselt kahjumiga, mida oleksid katnud sama rahuldamisjärguga nõudeid omavad võlausaldajad pankrotimenetluses.

(2) Mitte ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei tohi Fondi makstav hüvitis ületada kahjumi summat, mida Fondil oleks tulnud katta juhul, kui krediidiasutus oleks likvideeritud pankrotimenetluses.

(3) Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamisel ei või Fond hüvitada krediidiasutuse või sildasutuse rekapitaliseerimise kulusid finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 78 lõike 2 punkti 2 kohaselt.

(4) Kui finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 54 sätestatud täiendava hindamise tulemusena selgub, et Fondi osamakse kriisilahendusse oli suurem kui puhaskahjum, mida Fond oleks kandnud, kui krediidiasutus oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses, on õigus nõuda kriisilahenduse osafondi vahendite arvel vastava vahe ulatuses hüvitist kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-ga 80.

(5) Fondi poolt käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel tasumisele kuuluv summa määratakse vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 5. peatükis sätestatud tingimustele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 kohaselt osafondist tehtav makse tasutakse rahas.

(7) Kui kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses olevad tagamisele kuuluvad hoiused antakse üle teisele ettevõtjale aktsiate ja varade võõrandamise või sildasutuse meetme rakendamise tulemusena, ei ole hoiustajatel õigus esitada nõuet Fondi vastu seoses kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses hoiustatud hoiuste mis tahes osaga, mida ei ole üle antud, tingimusel, et üle antud rahaliste vahendite summa võrdub käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatusega või ületab seda.

(8) Olenemata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 sätestatust, kui Fondi rahalisi vahendeid on kasutatud nende sätetega kooskõlas ja kui need rahalised vahendid on seejärel vähenenud vähem kui kahe kolmandikuni nõukogu kehtestatud osafondi sihttasemest, kehtestab nõukogu osafondi kvartaliosamakse suuruse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul.

(9) Käesoleva paragrahvi kohased Fondi kohustused ei või ühelgi juhul ületada:
1) 50 protsenti nõukogu poolt hoiuste tagamise osafondi jaoks kehtestatud rahastamise sihttasemest;
2) kulusid, mida Fond oleks samasugusel juhul kandnud pankrotimenetluses.”;

8) seadust täiendatakse peatükiga 52 järgmises sõnastuses:

52. peatükk
KRIISILAHENDUSE OSAFOND

1. jagu
Kriisilahenduse rahastamise tingimused

§ 7312. Kriisilahenduse rahastamise ulatus

(1) Kriisilahenduse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) vahendeid võib kasutada ainult finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 2 nimetatud äriühingute, tütarettevõtjate ja filiaalide (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) suhtes rakendatavate kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamiseks.

(2) Kriisilahendusmeetme või -õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 55 nimetatud meetmeid ja õiguseid.

(3) Otsused osafondi kogutud vahendite kasutamiseks teeb Inspektsioon vastavalt käesolevas seaduses ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatule.

§ 7313. Osafondi vahendite kasutamine

(1) Inspektsioon võib osafondi vahendeid kriisilahendusmenetluses kasutada üksnes ulatuses, mis on vajalik kriisilahendusmeetmete tulemusliku rakendamise tagamiseks järgmistel juhtudel:
1) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse, sildasutuse või vara valitsemise ettevõtja vara või kohustuste tagamine;
2) laenu andmine kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele, sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale;
3) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara ostmine;
4) sissemaksete tegemine sildasutusse ja vara valitsemise ettevõtjasse;
5) aktsionäridele või võlausaldajatele hüvitiste maksmine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-le 80;
6) vahendite andmine kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele mõnede võlausaldajate nõuete allahindamise või kohustuste teisendamise asemel, kui kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet ja Inspektsioon otsustab mõned võlausaldajad kõnealuse meetme rakendusalast kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-ga 72 välja jätta;
7) laenu andmine teiste lepinguriikide kriisilahendusfondidele vastavalt käesoleva seaduse §-le 861;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud meetmete rakendamine mis tahes kombinatsioonis.

(2) Osafondi vahendeid võib kasutada, et rakendada aktsiate ja varade võõrandamise meetme raames omandaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid.

(3) Osafondi vahendeid ei ole lubatud kasutada otse krediidiasutuse kahjumi katmiseks või selle krediidiasutuse rekapitaliseerimiseks. Kui osafondi vahendite kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel tuleneb kaudselt krediidiasutuse kahjumi teatava osa katmisest osafondi arvel, kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 78 sätestatud tingimusi.

2. jagu
Osamaksed

§ 7314. Osamaksed ja nende liigid

(1) Osafondi osamaksed on korralised osamaksed ja erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed.

(2) Osamaksed tasutakse Fondile.

(3) Osamakseid ei tagastata krediidiasutustele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 7315. Osamaksete tasumise vorm

(1) Osamaksed tasutakse rahas, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Fond võib osafondi osamaksetena aktsepteerida tagasivõtmatuid maksekohustusi, mis vastavad järgmistele tunnustele:
1) maksekohustus on vabalt käsutatav ja täielikult tagatud madala riskiga varaga, mis ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega;
2) maksekohustust võib kasutada ainult Inspektsioon käesoleva seaduse § 7313 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasivõtmatute maksekohustustega ei või krediidiasutus tasuda rohkem kui 30 protsenti tema poolt tasumisele kuuluvate osamaksete kogusummast.

§ 7316. Kriisilahendusmenetluse tulu kandmine osafondi

Kui finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 55, 59, 62, 63 ja 65 ei ole sätestatud teisiti, võib kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või sildasutuselt saadud summad, intressid ja muu investeeringutelt saadud tulu ning mis tahes muu tulu kanda osafondi.

§ 7317. Korraline osamakse

(1) Korralise osamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) tasub krediidiasutus regulaarselt vähemalt üks kord aastas.

(2) Iga krediidiasutuse osamakse peab olema proportsionaalne tema kohustuste summaga, millest on maha arvatud omavahendid ning tagamisele ja hüvitamisele kuuluvad hoiused, kõigi krediidiasutuste kohustuste kogusumma suhtes, millest on maha arvatud omavahendid ning tagamisele ja hüvitamisele kuuluvad hoiused.

(3) Fondil on õigus nõuda, et krediidiasutuse osamakse tasumise kohustuse täitmise tagaks Fondi aktsepteeritud kolmas isik.

(4) Nõukogu otsuse alusel võib peatada osamaksete kogumise, kui osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi osafondi osamaksete tasumiseks kohustatud krediidiasutuste tagamisele ja hüvitamisele kuuluvate hoiuste summast.

§ 7318. Osamakse suuruse arvutamine ja aruande esitamine

(1) Osamakse suuruse arvutab krediidiasutus. Aruande osamakse suuruse kohta esitab krediidiasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
1) osamakse suuruse arvutamise täpsema korra;
2) tingimused osamakse suuruse korrigeerimiseks käesoleva seaduse § 7319 lõikes 1 loetletud riskiprofiili kriteeriumide alusel;
3) tingimused, mille esinemisel on lubatud krediidiasutuse tagantjärele makstavate osamaksete tasumise kohustust käesoleva seaduse § 7320 lõike 3 kohaselt ajutiselt pikendada;
4) osamaksete korrektse tasumise tagamiseks vajalikud arvestus- ja aruandluskohustused.

§ 7319. Osamakse suurus

(1) Osamakse suuruse kehtestab nõukogu käesoleva seaduse § 7318 kohaselt leitud summa alusel, mida võib korrigeerida proportsionaalselt krediidiasutuse riskiprofiiliga, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
1) krediidiasutuse riskipositsioon, sealhulgas tema kauplemistegevuse olulisus, bilansivälised riskipositsioonid ja finantsvõimenduse määr;
2) krediidiasutuse rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus ning likviidne koormamata vara;
3) krediidiasutuse finantsseisund;
4) tõenäosus, et krediidiasutuse suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus;
5) riigilt krediidiasutusele varem antud kapitali- ja finantstugi;
6) krediidiasutuse struktuuri keerukus ja krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkus;
7) krediidiasutuse tähtsus ühe või mitme lepinguriigi või Euroopa Liidu finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse jaoks;
8) asjaolu, et krediidiasutus kuulub krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või muusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 113 lõikes 7 sätestatud kooperatiivse vastastikuse solidaarsuse süsteemi.

(2) Osamakse suuruse muutmine jõustub aasta algusest, kuid mitte varem kui üks kuu pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.

§ 7320. Erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed

(1) Kui nõukogu otsusel ei piisa osafondi varast osafondi kasutamisel tekkinud kahju, kulude või muude kulutuste katmiseks, võib Fond nõukogu otsuse alusel koguda krediidiasutustelt erakorraliselt tagantjärele makstavaid osamakseid täiendavate kulutuste katmiseks. Erakorraliste osamaksete tagantjärele maksmise kohustus jaotatakse krediidiasutuste vahel vastavalt käesoleva seaduse § 7317 lõikes 2 sätestatule.

(2) Käesoleva paragrahvi kohaselt kogutud osamaksete suuruse ja arvutamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 7318 sätestatut ning erakorraliste tagantjärele makstavate osamaksete summa ei või olla suurem kolmekordsest käesoleva seaduse § 7317 kohaselt kindlaks määratud osamaksete summast.

(3) Inspektsiooni ettepanekul võib Fond vabastada krediidiasutuse täielikult või osaliselt kohustusest tasuda käesoleva paragrahvi kohaselt erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid, kui osamaksete tegemine ohustaks krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. Nimetatud erandit ei või kehtestada korraga pikemaks ajaks kui kuus kuud, kuid erandi kehtivust võib krediidiasutuse taotlusel pikendada. Osamaksete tasumise kohustus taastatakse, kui see Inspektsiooni hinnangul ei sea enam ohtu krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust.

3. jagu
Koostöö teiste liikmesriikide kriisilahendusfondidega konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral

§ 7321. Kriisilahendusfondide vastastikune toetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral

(1) Fond osaleb Eestis asuva konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse kriisilahenduse korral vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 84 ja 85 sätestatule selle konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks tehtavas rahvusvahelises koostöös.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel esitab Inspektsioon kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus pärast teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega konsulteerimist, kui see on vajalik enne mis tahes kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist, konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi juurde kuuluva kriisilahendusmenetluse rahastamiskava vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 84 ja 85 sätestatule.

(3) Kriisilahendusmenetluse rahastamiskava peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute varalise seisundi hindamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 5. peatükis sätestatule;
2) iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kriisilahendusmeetme rakendamise hetkeks tekkinud kahjum;
3) iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku puhul kahjum, mida eri liiki aktsionärid ja võlausaldajad kannaksid;
4) osamakse, mida Fond ja teiste lepinguriikide hoiuste tagamise skeemid peaksid käesoleva seaduse § 411 lõigete 1–4 alusel tegema;
5) Fondi kriisilahenduse osafondi ja teiste lepinguriikide kriisilahendusfondidest tehtavate osamaksete kogumaht ning osamaksete eesmärk ja vorm;
6) selle summa arvutamise alus, mille tasumist nõutakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks Fondilt või nendelt lepinguriikide kriisilahendusfondidelt, kus konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud asuvad, selleks et saavutada käesoleva lõike punktis 5 nimetatud osamaksete kogumaht;
7) summa, mille tasumist nõutakse Fondilt või iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku lepinguriigi kriisilahendusfondilt konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks, ja osamaksete vorm;
8) summa, mille laenamiseks sõlmivad Fond või nende lepinguriikide kriisilahendusfondid, kus konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud asuvad, krediidiasutuste, finantseerimisasutuste ja muude isikutega käesoleva seaduse § 86, 861 või 87 või teise lepinguriigi õiguse alusel laenulepingu;
9) ajakava Fondi ja nende lepinguriikide kriisilahendusfondide kasutamiseks, kus konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud asuvad, koos loeteluga asjaoludest, mille esinemise korral on lubatud taotleda ajakava pikendamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud osamaksete jagamise alus peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas sätestatud põhimõtetele kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 29 lõike 2 punktiga 6, kui kriisilahendusmenetluse rahastamiskavas ei ole kokku lepitud teisiti.

(5) Kui kriisilahendusmenetluse rahastamiskavas ei ole kokku lepitud teisiti, võetakse Fondi ja iga lepinguriigi kriisilahendusfondi osamakse arvutamisel aluseks eelkõige:
1) konsolideerimisgrupi sellise riskiga kaalutud vara osakaal, mida hoitakse krediidiasutuses või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas isikus;
2) konsolideerimisgrupi sellise vara osakaal, mida hoitakse krediidiasutuses või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas isikus;
3) konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluse tinginud sellise kahjumi osakaal, mis pärineb Inspektsiooni või teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste järelevalve alla kuuluvalt konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikul;
4) Fondi ja teiste lepinguriikide kriisilahendusfondide selliste konsolideerimisgrupiga seotud rahaliste vahendite osakaal, mida kriisilahendusmenetluse rahastamiskava alusel peaks eeldatavasti vahetult kasutatama nende konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute kasuks, kes on asutatud Eestis või teistes lepinguriikides.

(6) Fondil on õigus tasuda osamakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks viivitamata, ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamist.

(7) Fondil on õigus tagada teiste lepinguriikide konsolideerimisgrupiga seotud kriisilahendusfondide käesoleva seaduse § 86, 861 või 87 kohaselt sõlmitud laenulepinguga võetud kohustusi.

(8) Fondil on õigus kõigile tuludele ja hüvedele, mis tulenevad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamisest vastavalt Fondi tehtud osamakse suurusele.

4. jagu
Kriisilahendusmeetmete rahastamise kord

§ 7322. Rahastamise taotlemine

(1) Inspektsioon otsustab Fondi vahendite kasutamise kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 4 ja 40 sätestatuga.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada Fondi ja Inspektsiooni vahel kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamisel tehtava koostöö täpsema korra.

§ 7323. Rahastamise kohta Fondile esitatavad dokumendid

(1) Inspektsioon esitab Fondile rahastamisele kuuluvate kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohta:
1) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava;
2) andmed ja dokumendid, mida Fond kriisilahenduse rahastamise kava teostamiseks vajalike Fondi toimingute tegemiseks vajab.

(2) Fondi nõudel on Inspektsioon kohustatud andma kavandatavate kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohta täiendavaid andmeid ja selgitusi.

§ 7324. Rahastamise otsustamine

(1) Fond teeb kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava kohased toimingud Inspektsiooni esitatud andmete ja dokumentide alusel.

(2) Fond võib peatada kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava kohaste toimingute tegemise, kui esinevad järgmised asjaolud:
1) kavas esitatud seisukohad või sellele lisatud andmed või dokumendid on ebakorrektsed või vastuolulised;
2) kava täitmiseks nõutavad toimingud on Fondi hinnangul vastuolus kehtiva õigusega.

(3) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava täitmise peatamisest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel teavitab Fond viivitamata Inspektsiooni. Fond jätkab kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava täitmist viivitamata pärast puuduste kõrvaldamist.

§ 7325. Kriisilahendusmeetmete rahastamise kava täitmiseks tehtavad maksed

(1) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava kohaselt tegemisele kuuluvad maksed kannab Fond üle Inspektsiooni asjakohasele pangakontole.

(2) Fond teeb maksed vastavalt kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kavale, kuid mitte enne, kui Fondile on esitatud kõik makse õigsuses veendumiseks vajalikud andmed.

(3) Maksete tegemise eest tasub Inspektsioon, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti.”;

9) paragrahvi 84 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondil on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute võlakohustuste täitmist, välja arvatud kriisilahenduse osafondi arvel.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 861 järgmises sõnastuses:

§ 861. Laenu andmine kriisilahendusfondide vahel

(1) Fondil on õigus taotleda kriisilahenduse osafondi rahastamiseks laenu teiste lepinguriikide kriisilahendusfondidelt, kui:
1) käesoleva seaduse 52. peatüki 2. jao kohaselt osamaksetena kogutud summad ei ole piisavad, et katta kriisilahenduse osafondi kasutamisel tekkinud kahjum, kulud või muud kulutused;
2) käesoleva seaduse § 7320 kohaselt ei ole erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid võimalik kohe koguda;
3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 ette nähtud laenuvõimalused ei ole kohe ja mõistlikel tingimustel kasutatavad.

(2) Fondil on õigus anda laenu teiste lepinguriikide kriisilahendusfondidele, kui nende tegevuses on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul otsustab nõukogu pärast vastava taotluse saamist taotluse esitanud kriisilahendusfondile laenu andmise. Enne otsuse tegemist konsulteerib nõukogu Rahandusministeeriumi ja Inspektsiooniga. Otsus tuleb teha võimalikult kiiresti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud laenude intressimäär, tagasimaksmise periood ning muud tingimused lepitakse kokku Fondi ja teiste lepinguriikide kriisilahendusfondide vahel, kes on otsustanud laenu taotlemises või andmises osaleda. Iga osaleva kriisilahendusfondi laenul peab olema sama intressimäär, sama tagasimaksmise periood ja samad muud tingimused, välja arvatud juhul, kui lepitakse kokku teisiti.

(5) Fondi laenatav summa peab olema proportsionaalne tagatud hoiuste summaga laenamisel osalevate teiste lepinguriikide tagatud hoiuste kogusumma suhtes. Laenatavate summade suurus võib proportsionaalsuse põhimõttest kõrvale kalduda ainult osalevate kriisilahendusfondide nõusolekul.

(6) Käesoleva paragrahvi kohaselt teise lepinguriigi kriisilahendusfondile antud tagasimaksmata laenu käsitatakse Fondi varana ning seda võib võtta arvesse Fondi rahastamise sihttaseme arvutamisel.”.

§ 101. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 220 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Finantsjärelevalve- ja kriisilahendusülesande täitmisest tulenevas vaidluses esindab Eesti Vabariiki Finantsinspektsioon.”;

2) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus peatab menetluse nõutavaks ajaks, kui Finantsinspektsioon taotleb seda finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel.”;

3) paragrahvi 607 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäridele, osanikele või võlausaldajatele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses või krediidiasutuste seaduses sätestatud hüvitise määramisel.”.

§ 102. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Krediidiasutuste seaduse 101. peatükis sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste tervendamist kohaldatakse ka investeerimisühingute, sealhulgas nende teistes lepinguriikides asuvate filiaalide suhtes. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse 101. peatüki tähenduses.”;

2) paragrahvi 166 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui enne valitseva mõju saamist tehti käesolevas peatükis sätestatud ülevõtmispakkumine, või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise korral.”;

3) paragrahvi 228 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pankrotimenetluse algatamine või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamine süsteemi või süsteemiühenduse liikme või süsteemiühenduse liikmele tagatise andnud kolmanda isiku suhtes, samuti moratooriumi kehtestamine krediidiasutusest süsteemi liikme või süsteemiühenduse liikme suhtes ei peata süsteemi või süsteemiühenduse liikme poolt süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale enne pankrotimenetluse algatamist, kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist või moratooriumi kehtestamist süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt edastatud ülekandekorralduste täitmist. Enne pankrotimenetluse algatamist, kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist või enne moratooriumi kehtestamist süsteemis või süsteemiühenduses osalemisega võetud kohustused täidetakse süsteemi või süsteemiühenduse liikme seatud tagatiste ning süsteemi või süsteemiühenduse tagatisfondi vara arvel.

(3) Süsteemi või süsteemiühenduse liikme suhtes pankrotimenetluse algatamise, kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise või krediidiasutusest süsteemi liikme või süsteemiühenduse liikme puhul moratooriumi kehtestamise tööpäeval süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt edastatud ja täidetud ülekandekorraldused kehtivad vaid juhul, kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja ei teadnud ega pidanudki teadma pankrotimenetluse algatamisest, kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamisest või moratooriumi kehtestamisest.”;

4) paragrahvi 230 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas ka järgmistes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.03.2012, lk 1–24);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 462/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 146, 21.05.2013, lk 1–33).”.

§ 103. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2901 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, kui börsiaktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel.”;

2) paragrahvi 294 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata, kui börsiaktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel.

(62) Börsiaktsiaseltsi puhul võib ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust lühema üldkoosolekust etteteatamise tähtaja, kui sellega on nõus aktsionärid, kes esindavad vähemalt 2/3 aktsiakapitalist, ja kui otsustatakse suurendada aktsiakapitali, et aktsiaseltsi sattumist makseraskustesse vältida vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatule.”.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348).

Eiki Nestor
Riigikogu esimees