Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.03.2019
Avaldamismärge:RT I, 19.03.2019, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.03.2019 otsus nr 410

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 20.02.2019

§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 48 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Maakohtu trahvimääruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.”;

2) paragrahvi 183 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 300 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.”;

4) paragrahvi 390 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tagamise” sõnadega „käesoleva seadustiku § 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel”;

5) paragrahvi 390 lõike 1 teises lauses asendatakse arv „63 900” arvuga „100 000”;

6) paragrahvi 447 lõiget 4 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kui kohus parandab käesoleva paragrahvi alusel vea määruses, mille peale ei saa esitada määruskaebust, ei saa vea parandamise määruse peale edasi kaevata.”;

7) paragrahvi 4771 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Esialgse õiguskaitse määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seadus ei sätesta teisiti.”;

8) paragrahvi 4772 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.”;

9) paragrahvi 478 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „eestkoste asjas,” sõnadega „samuti vanema õiguste määramisel lapse suhtes ega lapsega suhtlemise korraldamise asjas, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne,”;

10) paragrahvi 543 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnisesse asutusse paigutamise määruse, paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise määruse ja lõpetamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht.

(2) Esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule.

(3) Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.”;

11) paragrahvi 551 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus arvestab esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõu rakendamisel, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne.”;

12) paragrahvi 5521 lõiget 1 täiendatakse kuuenda lausega järgmises sõnastuses:

„Lapse ärakuulamise korraldamisel arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne.”;

13) paragrahvi 557 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Alaealisele eestkostja määramise, eestkostja määramise avalduse rahuldamata jätmise, eestkoste lõpetamise, eestkostja ülesannete ringi muutumise, eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse alaealine, kellele eestkostja määramist menetleti, tema otseliinis sugulane või lähedane isik, kellega tal on piisav emotsionaalne side, eestkostjaks määratu ning alaealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus.”;

14) paragrahvi 558 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Vanemate ärakuulamise korraldamisel arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne.”;

15) paragrahvi 561 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Suunates asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama või juhtides tähelepanu perenõustaja abi kasutamise võimalusele, arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne.”.

§ 2. Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduse §-s 76 asendatakse tekstiosa „§ 59 lõikeid 5 ja 6” tekstiosaga „§ 59 lõikeid 5–7”.

§ 3. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 23 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kuulutamata” tekstiosaga „või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel”;

3) paragrahvi 65 lõike 11 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.”;

4) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud riigi vahenditest halduri tasu hüvitamise piirmäära kohaldatakse ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud olukorras.”;

5) paragrahvi 68 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 145 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 46 järgmises sõnastuses:

§ 46. Jõustunud kohtulahendi avalikustamine arvutivõrgus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lõiget 1 kohaldatakse 2006. aasta 1. jaanuaril või hiljem jõustunud kohtulahendi suhtes.”.

§ 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust.”;

3) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.”;

4) paragrahvi 26 lõike 4 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kohtutäituril on õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda teavet võlgniku rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete kohta.”;

5) paragrahvi 218 lõiget 3 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Määruskaebust ei või esitada, kui täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, välja arvatud juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet. Sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.”.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees