Teksti suurus:

Kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.2019
Avaldamismärge:RT I, 19.03.2019, 5

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.03.2019 otsus nr 416

Kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 20.02.2019

§ 1. Kaubamärgiseaduse muutmine

Kaubamärgiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaubamärgina kaitstavat tähist peab olema võimalik esitada registris viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks kaubamärgi õiguskaitse selge ja täpse ulatuse.”;

2) paragrahvi 7 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tööstusomandi apellatsioonikomisjon loeb kaubamärgi üldtuntuks ainult seoses Patendiameti otsuse peale esitatud kaebuse või kaubamärgi kaitstavusalase vaidlustusavalduse või kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse lahendamisega.”;

3) paragrahvi 8 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „registreeringu tegemise” sõnadega „taotluse esitamise”;

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt arvutatud õiguskaitse kehtivusaja lõppemise kuupäevaks ei ole kaubamärgi registreeringut tehtud, pikeneb kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaeg kuni registreeringu tegemiseni 10 aasta kaupa.”;

5) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „§-s 6” sõnadega „§-s 3 või 6”;

6) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv”;

7) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest” ja sõnad „või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud”;

8) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) mis koosneb üksnes kujust või muust omadusest, mis tuleneb kauba enda olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;”;

9) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) mis sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist;”;

10) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduses sätestatu järgi, või mille registreerimine on välistatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Eesti või Euroopa Liit on osaline ja millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;”;

11) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktidega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:

„111) mille registreerimine on välistatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Euroopa Liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste või garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetuste kaitse;
112) mis koosneb varasemast sordinimest või mille peamistes elementides sisaldub varasem sordinimi, mis on registreeritud vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele, Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Eesti või Euroopa Liit on osaline ning millega nähakse ette sordikaitse, ja mis on seotud sama taimeliigi või lähisugulasliigi sortidega;”;

12) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) mis on identne või sarnane varasema registreeritud kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas varasemal kaubamärgil on õiguskaitse identsete, samaliigiliste või teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, juhul kui varasem Eesti kaubamärk on tuntud Eestis või varasem Euroopa Liidu kaubamärk on tuntud Euroopa Liidus ja kui hilisema kaubamärgi põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet;”;

14) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 10 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele,”;

16) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) mis on identne või äravahetamiseni sarnane teises riigis kaitstud varasema kaubamärgiga, kui taotlus on esitatud pahauskselt;”;

17) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„8) mille registreerimist taotleb enda nimele asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta tema agent või esindaja, kelle tegevus ei ole põhjendatud;
9) mille kasutamist saab keelata isik, kes on geograafilise tähise kaitse seaduse või päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagava Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigustatud kasutama varasemast registreeritud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest tulenevaid õigusi.”;

18) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „punktides 2–6” sõnadega „punktides 1–8”;

19) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Registreeritud päritolunimetus, geograafiline tähis või sordinimi on varasem õigus, kui taotlus päritolunimetuse, geograafilise tähise või sordi registreerimiseks on esitatud enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.”;

20) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaubamärgi kontrollimisel käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 4 suhtes arvestatakse ettevõtja tegevusaladena neid lõppenud aruandeaasta tegevusalasid ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalasid, mis olid äriregistrile teatatud või majandusaasta aruandes näidatud enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.”;

21) paragrahvi 12 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 13 lõike 3 esimeses lauses ja § 48 lõike 2 punktis 11 asendatakse sõna „Eestis” sõnadega „Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis”;

23) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet.”;

24) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) tähise kasutamine ärinimena või selle osana;
7) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus reklaamiseadusega.”;

25) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel äritegevuse käigus kaupade toomine Eestisse ilma neid vabasse ringlusse laskmata, kui kaubad või nende pakendid pärinevad väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriike ja on ilma kaubamärgiomaniku loata tähistatud tähisega, mis on nende kaupade suhtes kaitstud kaubamärgiga identne või sellest olemuslikult eristamatu. Kaubamärgiomaniku vastav õigus lõpeb, kui deklarant või kauba valdaja tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.06.2013, lk 15–34), kohaselt algatatud menetluses kaubamärgi rikkumise kindlakstegemiseks, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis.

(22) Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul õigus keelata agendil või esindajal kaubamärgi kasutamine. Seda alust ei rakendata, kui agendi või esindaja tegevus on põhjendatud.”;

26) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui esineb oht, et pakendeid, silte, märgistusi, turva- või autentimiselemente või turva- või autentimisseadmeid või mis tahes muid vahendeid, millele tähis on kantud, võidakse kasutada kaupade või teenuste puhul viisil, mis rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust, on kaubamärgiomanikul õigus keelata äritegevuse käigus:
1) kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine pakenditele, siltidele, märgistustele, turva- või autentimiselementidele või turva- või autentimisseadmetele või mis tahes muudele vahenditele;
2) pakendite, siltide, märgistuste, turva- või autentimiselementide või turva- või autentimisseadmete või mis tahes muude vahendite, millele tähis on kantud, pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine nimetatud eesmärgil, importimine ja eksportimine.”;

27) paragrahvi 16 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „teiste” sõnaga „füüsiliste”;

28) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tähiseid, millel puudub eristusvõime või mis näitavad kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi;”;

29) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kaubamärki kaubamärgiomaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eeskätt lisaseadme või varuosa puhul.”;

31) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt.”;

33) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema registreeritud kaubamärgi kasutamist ulatuses, milles tal puudub õigus nõuda hilisema kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse § 52 lõikele 4 või 6 või hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi puhul selle kaubamärgi kehtetuks tunnistamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõikele 1, 3 või 4, artikli 61 lõikele 1 või 2 või artikli 64 lõikele 2 või 3. Varasema registreeritud kaubamärgi kasutamata jätmisel põhinev vastuväide tuleb esitada kohtule esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.

(22) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kaubamärgi kasutamist ulatuses, milles hagi esitamise ajal esineb alus kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 või 4 järgi. Nimetatud vastuväide tuleb esitada kohtule esimeses vastuses hagile ja selle põhjendatust eeldatakse.

(23) Hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist.”;

34) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud” sõnadega „selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristusvõimet sellisel kujul, millisena see on registreeritud, sõltumata sellest, kas kaubamärk on ka kasutatud kujul kaubamärgiomaniku nimele registreeritud”;

35) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 22, § 41 lõikes 21, § 52 lõikes 4 ning § 53 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata, kui varasema kaubamärgi registreeringu tegemisest on möödunud vähem kui viis aastat.

(4) Madridi protokolli alusel registreeritud Eestis õiguskaitse saanud kaubamärgi puhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 osutatud ajavahemikku alates kuupäevast, kui Eestis õiguskaitse andmise otsust ei saa enam vaidlustada. Kui kaubamärk on vaidlustatud või kui on teatatud vaidlustamisest absoluutsetel või suhtelistel alustel, arvutatakse nimetatud ajavahemikku alates kuupäevast, kui vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus või otsus keeldumise absoluutsete või suhteliste aluste kohta muutus lõplikuks või kui vaidlustamisest loobuti.”;

36) paragrahvis 27 asendatakse sõnad „§-des 18–23” sõnadega „§-des 18–26”;

37) paragrahvi 28 lõikes 3, § 48 lõike 2 punktis 9, § 62 pealkirjas ja lõikes 1, § 63 pealkirjas ja lõikes 2 ning § 65 pealkirjas asendatakse sõna „garantiimärk” sõnaga „sertifitseerimismärk” vastavas käändes;

38) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaubamärgi liigid ja nõuded nende kujutamisele kehtestatakse kaubamärgimäärusega.”;

39) paragrahvi 31 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

40) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

§ 311. Kaupade ja teenuste loetelu

(1) Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi õiguskaitset taotletakse, peavad olema esitatud piisavalt selgelt ja täpselt, et pädevad asutused ja üldsus saaksid kaupade ja teenuste loetelu alusel määrata kindlaks taotletava õiguskaitse ulatuse.

(2) Nõuded kaupade ja teenuste loetelule kehtestatakse kaubamärgimäärusega.”;

41) paragrahvi 35 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kaubamärgi reproduktsioon, mis vastab käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele;”;

42) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõna „dokument” sõnadega „dokument, taotluse andmed” ning lõiget täiendatakse enne sõnu „§ 34 lõike 4 alusel” sõnadega „§ 31 lõike 11, § 311 lõike 2 või”;

43) paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja §-s 10”;

44) paragrahvi 38 lõiked 11, 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 39 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „või §-s 10”;

46) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „taotleja on” sõnaga „sellised”;

47) paragrahvi 39 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja §-s 39” sõnadega „, § 39 lõikes 2 ja § 621 lõikes 4” ning lõikest jäetakse välja sõna „tööstusomandi”;

49) paragrahvi 41 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „tööstusomandi” ja „§ 9 lõikes 1 või”;

50) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus vaidlustada taotleja õigust kaubamärgile ulatuses, milles ta ei ole varasemat registreeritud kaubamärki viie aasta jooksul enne hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva mõjuva põhjuseta tegelikult kasutanud käesoleva seaduse § 17 või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 tähenduses. Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.”;

51) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vaidlustusavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja teeb kaubamärgi registreerimise kohta uue otsuse.”;

52) paragrahvi 41 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 41 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „menetlusosalise vastu” sõnadega „käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud”;

54) paragrahvi 41 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kaebuse, vaidlustusavalduse või hagi osalise või täieliku rahuldamise korral jätkab Patendiamet taotluse menetlust, lähtudes jõustunud apellatsioonikomisjoni otsusest või kohtulahendist.”;

55) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

§ 411. Kolmandate isikute märkused

(1) Iga isik võib esitada Patendiametile kirjaliku märkuse, milles juhitakse tähelepanu käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu olemasolule või kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi puhul sellele, et § 621 lõikes 1 sätestatud registreerimise tingimused ei ole täidetud.

(2) Märkuse võib esitada kahe kuu jooksul kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates.

(3) Patendiamet vaatab märkuse läbi ühe kuu jooksul.

(4) Kui Patendiamet leiab, et märkus on põhjendatud, teeb Patendiamet kaubamärgi registreerimise otsuse tühistamise otsuse ja taastab kaubamärgi ekspertiisi. Patendiamet teatab nimetatud otsusest ja ekspertiisi taastamisest taotlejale ning märkuse esitanud isikule.

(5) Kui Patendiamet leiab, et märkus ei ole põhjendatud, teatab ta sellest märkuse esitanud isikule. Patendiamet ei pea oma seisukohta põhjendama.

(6) Märkuse esitanud isik ei ole kaubamärgi registreerimise menetluse menetlusosaline.

(7) Kui Patendiamet teeb pärast kaubamärgi ekspertiisi taastamist kaubamärgi registreerimise otsuse, ei alga selle otsuse kohta teate avaldamisest uus vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg. Patendiameti esimese otsuse kohta esitatud vaidlustusavalduse menetlus peatatakse kuni Patendiameti uue otsuse tegemiseni ja seda käsitatakse uue otsuse kohta esitatud vaidlustusavaldusena.”;

56) paragrahvi 42 lõikes 2 asendatakse sõnad „§ 38 lõigetes 2 ja 4” sõnadega „§ 38 lõikes 2”;

57) paragrahvi 43 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „ekspertiis” sõnadega „registreerimise otsus” ja lõike teine lause tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registreering tehakse, kui:
1) selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kaubamärgi registreerimise otsust ega taotleja õigust avaldatud kaubamärgile vaidlustatud ega esitatud Patendiametile käesoleva seaduse § 411 lõikes 1 nimetatud märkust või
2) kaubamärgi registreerimise otsus ja taotleja õigus avaldatud kaubamärgile jäävad vaidlustamisele või märkuse esitamisele vaatamata jõusse.”;

59) paragrahvi 48 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kaubamärgi kirjeldus, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud;”;

60) paragrahvi 48 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) värvide loetelu, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud;”;

61) paragrahvi 48 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 48 lõiget 2 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„61) märge kaubamärgi liigi kohta;
62) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk;”;

63) paragrahvi 48 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Patendiamet teatab kaubamärgiomanikule kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemisest vähemalt kuus kuud enne kehtivusaja lõppemist. Patendiamet ei vastuta teatamiskohustuse rikkumise eest.”;

65) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Patendiamet ennistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaja kaubamärgiomaniku nõudel kuue kuu jooksul pärast avalduse esitamise tähtaja möödumist, kui avalduse esitamiselt nõutav riigilõiv on tasutud tähtaegselt.”;

66) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivusaja lõppemise kuupäeva.”;

67) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamist nõutakse vaid seoses osaga kaupadest või teenustest, mille suhtes kaubamärk on registreeritud, pikendatakse kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega ainult nende kaupade või teenuste suhtes.”;

68) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse sõna „kohtulahend” sõnadega „apellatsioonikomisjoni või kohtu otsus”;

69) paragrahvi 511 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „reproduktsiooni” sõnadega „koos asjakohasel juhul kirjelduse ja üldtunnustatud värvikoodidega”;

70) seaduse 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõna „KOHTULIK” ja pealkirjas asendatakse sõna „TSIVIILVASTUTUS” sõnaga „VASTUTUS”;

71) paragrahvi 52 lõikes 1 ja § 53 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avaldus” vastavas käändes;

72) paragrahvi 52 lõikes 1 asendatakse sõna „Asjast huvitatud” sõnaga „Iga” ja sõnad „§-des 9 ja 10” sõnadega „§-s 9”;

73) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Asjast huvitatud isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal.”;

74) paragrahvi 52 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „lõikes 1” sõnadega „lõikes 11” ja sõna „hagi” sõnaga „avalduse”;

75) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul viie aasta jooksul pärast kaubamärgi agendi või esindaja nimele registreerimisest teada saamist õigus esitada apellatsioonikomisjonile avaldus kaubamärgi endale üleandmise nõudes. Seda alust ei rakendata, kui agendi või esindaja tegevus on põhjendatud.”;

76) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus nõuda kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist ulatuses, milles ta ei ole oma varasemat registreeritud kaubamärki viie aasta jooksul enne hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva või enne ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse esitamise kuupäeva mõjuva põhjuseta tegelikult kasutanud käesoleva seaduse § 17 või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 tähenduses. Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.”;

77) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:

„(6) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus nõuda hilisema kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval ei oleks varasema kaubamärgi alusel esitatud ainuõiguse tühiseks tunnistamise avaldust rahuldatud ühel järgmistest põhjustest:
1) varasem kaubamärk, mille suhtes esineb mõni käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul mõni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktis b, c või d sätestatud absoluutne keeldumispõhjus, ei olnud veel omandanud eristusvõimet vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõikele 3;
2) varasem kaubamärk, millele tuginetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluna, ei olnud veel omandanud piisavalt kõrget eristusvõimet, et oleks olnud tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt;
3) varasem kaubamärk, millele tuginetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluna, ei olnud veel omandanud tuntust selle sätte tähenduses.

(7) Ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud aluseid kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi endale üleandmise nõudes või üleandmise aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.”;

78) paragrahvi 53 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Asjast huvitatud” sõnaga „Iga”;

79) paragrahvi 53 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „hagi” sõnaga „avaldus” vastavas käändes;

80) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.”;

81) paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 55 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks apellatsioonikomisjonile avalduse või kohtule käesoleva seaduse § 59 lõike 1 alusel esitatud vastuhagi esitamise kuupäevast arvates. Avalduse esitaja või vastuhageja võib nõuda ainuõiguse lõppenuks tunnistamist avalduse või vastuhagi aluseks oleva asjaolu tekkimise kuupäevast arvates.

(3) Ainuõiguse tühiseks tunnistamine või ainuõiguse lõppenuks tunnistamine ei ole aluseks enne vastava otsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse ega varem sooritatud toimingu tühistamisele.”;

83) paragrahvi 57 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „Litsentsisaaja” sõnaga „Ainulitsentsisaaja”;

84) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Litsentsisaajal on õigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks ühineda kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse hagi alusel algatatud kohtumenetlusega.”;

85) paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 59. Ainuõiguse vaidlustamine vastuhagis ja süüteomenetluses

(1) Isik, kelle vastu Eestis õiguskaitset omava kaubamärgi omanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse vastuhagis.

(2) Isik, kelle suhtes on algatatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisel põhinev süüteomenetlus, võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamiseks käesolevas seaduses sätestatud alustel. Avalduse menetlemise ajaks süüteomenetlus peatatakse.”;

86) seaduse 6. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „GARANTIIMÄRGI” sõnaga „SERTIFITSEERIMISMÄRGI”;

87) paragrahv 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 61. Kollektiivkaubamärk ja sertifitseerimismärk

(1) Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena kaubamärgi taotlemisel ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest.

(2) Sertifitseerimismärk on kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena kaubamärgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses materjali, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, nendest kaupadest või teenustest, mida ei ole sertifitseeritud.”;

88) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:

§ 611. Kollektiivkaubamärki ja sertifitseerimismärki taotlema õigustatud isikud

(1) Kollektiivkaubamärki võivad taotleda õigusvõimelised tootjate, teenuse osutajate ja kauplejate ühendused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

(2) Sertifitseerimismärki võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegele äritegevusega, mis on seotud sertifitseeritud kaupade tarnimise või teenuste osutamisega.”;

89) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Kollektiivkaubamärgi puhul peab põhikiri sisaldama loetelu nendest ühenduse liikmetest, kelle kaupu või teenuseid kollektiivkaubamärgiga tähistatakse, ühenduse liikmeks astumise tingimusi ja korda ning kaubamärgi kasutamise tingimusi, sealhulgas karistusi. Sellise kollektiivkaubamärgi puhul, mis kaubanduses võib tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, peab põhikiri võimaldama igal isikul, kelle kaubad või teenused pärinevad vastavast geograafilisest piirkonnast, saada ühenduse liikmeks, kui ta täidab põhikirja muid tingimusi.

(12) Sertifitseerimismärgi puhul peab põhikiri sisaldama nende isikute määratlust, kellel on lubatud sertifitseerimismärki kasutada, sertifitseerimismärgiga sertifitseeritavaid tunnuseid ning teavet selle kohta, kuidas sertifitseerimisasutus neid tunnuseid testib ja sertifitseerimismärgi kasutamist kontrollib, samuti sertifitseerimismärgi kasutamise tingimusi, sealhulgas karistusi.

(13) Põhikiri ei tohi olla vastuolus avaliku korra ja heade tavadega.

(14) Täpsemad nõuded põhikirjale kehtestatakse kaubamärgimäärusega.”;

90) paragrahvi 62 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

91) paragrahvi 62 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põhikirja muutmisel tuleb esitada Patendiametile muudetud põhikiri. Põhikirja muudatused jõustuvad nende registrisse kandmisel. Põhikirja muudatused kantakse registrisse ainult juhul, kui muudetud põhikirja puhul on täidetud käesoleva seaduse § 621 lõikes 1 sätestatud tingimused.”;

92) seadust täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:

§ 621. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi registreerimine

(1) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimise otsus tehakse, kui:
1) taotletav kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk ning taotleja vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele;
2) puuduvad käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud, arvestades § 63 lõikest 4 tulenevaid erisusi;
3) põhikiri vastab käesoleva seaduse § 62 lõigetes 11–13 sätestatud nõuetele ja
4) ei esine asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avalikkust võidakse eksitada kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi olemuse või tähtsusega, eriti et seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks või sertifitseerimismärgiks.

(2) Kui kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele, teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja. Patendiamet pikendab nimetatud tähtaega vastavalt käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatule.

(3) Kui taotleja ei vasta Patendiameti määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatele, loetakse taotlus tagasivõetuks. Taotleja võib nõuda menetluse taastamist vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 sätestatule.

(4) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ning taotleja ei kõrvalda puudusi Patendiameti määratud tähtaja jooksul, teeb Patendiamet kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimisest keeldumise otsuse.”;

93) paragrahvi 63 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kollektiivkaubamärki või sertifitseerimismärki võib kasutada iga isik, kellel on põhikirja kohaselt õigus seda kasutada.

(4) Kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk võib viidata sellega tähistatavate kaupade või teenuste geograafilisele päritolule. Sellise kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omanikul ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses head äritava järgides kaupade või teenuste geograafilist päritolu näitavaid tähiseid.

(5) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamist iga selle kasutamiseks õigustatud isiku poolt loetakse kaubamärgi kasutamiseks käesoleva seaduse § 17 tähenduses.”;

94) paragrahv 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 64. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise ning lõppenuks tunnistamise täiendavad alused

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise alustele, arvestades § 63 lõikest 4 tulenevaid erisusi, tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omaniku ainuõigus tühiseks, kui kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk on registreeritud vastuolus § 621 lõikega 1, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik kõrvaldab vastuolu apellatsioonikomisjoni või kohtu poolt määratud tähtaja jooksul põhikirja muutmise teel.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alustele tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omaniku ainuõigus lõppenuks, kui:
1) kaubamärgiomanik ei rakenda mõistlikke meetmeid, et takistada kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamist vastuolus põhikirjaga;
2) kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikud on kasutanud kaubamärki viisil, mis võib eksitada avalikkust kaubamärgi olemuse või tähtsusega, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks või sertifitseerimismärgiks;
3) põhikirja muudatused on kantud registrisse vastuolus käesoleva seaduse § 62 lõikega 3, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik muudab apellatsioonikomisjoni või kohtu poolt määratud tähtaja jooksul põhikirja selliselt, et muudetud põhikiri vastab registrisse kandmise tingimustele;
4) sertifitseerimismärgi omanik ei vasta enam käesoleva seaduse § 611 lõikes 2 sätestatud tingimustele.”;

95) paragrahvi 65 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikul on õigus esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul.

(2) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikul on õigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks ühineda kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse hagi alusel algatatud kohtumenetlusega.”;

96) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist kaubamärgi kasutamiseks õigustatud isikute nimel, kes on kandnud kaubamärgi õigusvastase kasutamise tõttu kahju.”;

97) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 12–22 järgmises sõnastuses:

„(12) Otsuse tegemisel Patendiameti menetluses oleva taotluse kohta, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid ja mille kohta ei ole enne 2019. aasta 1. aprilli tehtud kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsust, kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja selle menetlemisel lähtutakse menetlustoimingu tegemise ajal kehtivast menetlusnormist.

(13) Kui kaubamärgi registreerimise otsus on tehtud enne 2019. aasta 1. aprilli, võib asjast huvitatud isik vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile käesoleva seaduse § 41 lõike 2 järgi ka § 9 lõikes 1 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul.

(14) Patendiameti tehtud otsuse peale esitatud kaebuse või vaidlustusavalduse lahendamisel ning otsuse tühistamise korral uue otsuse tegemisel taotluse kohta, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. aprilli ja mille kohta on tehtud otsus pärast 2004. aasta 1. maid, kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist.

(15) Kui kaubamärgi registreerimise otsuse tegemisel kuulusid kohaldamisele 2004. aasta 1. maist kuni 2019. aasta 31. märtsini kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, kohaldatakse neid aluseid ka asjaomase kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse ja hagi läbivaatamisel.

(16) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 9 kohaldatakse ka sellise geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamisel, mis oli registreerimiseks esitatud või registreeritud enne 2000. aasta 10. jaanuari. Avalduse rahuldamise korral tunnistatakse ainuõigus kaubamärgi suhtes tühiseks 2000. aasta 10. jaanuarist arvates.

(17) Käesoleva seaduse § 16 lõigetes 21 ja 22, § 41 lõikes 21 ning § 52 lõigetes 4 ja 6 sätestatut kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.

(18) Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse tähtaja arvutamise alguskuupäeva kindlaksmääramisel lähtutakse kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal kehtivast seadusest.

(19) Garantiimärke registreeritakse enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud taotluste alusel ja neile kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud seadust.

(20) Enne 2019. aasta 1. aprilli tehtud kaubamärgi registreerimise otsuse korral tasutakse registreeringu tegemise eest riigilõivu vastavalt kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal kehtinud seadusele.

(21) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.

(22) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.”;

98) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Esimene nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.02.1989, lk 1–7)” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1–26)”.

§ 2. Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmine

Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „Patendiametile” sõnadega „ja apellatsioonikomisjonile”;

2) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Patendiametil” sõnadega „ja apellatsioonikomisjonil”;

3) paragrahvi 9 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõna „tööstusomandi” ja lõikes asendatakse sõna „kahe” sõnaga „ühe”;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Tõlke esitamiseks kohustatud isiku põhjendatud taotlusel võib Patendiamet või apellatsioonikomisjon pikendada dokumendi tõlke esitamise tähtaega.”;

5) paragrahvi 16 lõikes 4, § 42 lõikes 2, seaduse 4. peatüki 2. jao pealkirjas, § 43 pealkirjas, § 44 pealkirjas, lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ning lõike 2 punktides 1, 2 ja 5–7, § 45 lõikes 2, § 46 pealkirjas ja lõikes 1, § 47 pealkirjas, lõikes 2, lõike 3 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 48 pealkirjas ja lõigetes 1–3, § 50 lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1, § 51 lõikes 2, § 541 lõigetes 2 ja 3, § 55 lõigetes 3 ja 4, § 57 lõigetes 3 ja 5, § 58 lõigetes 3 ja 4, § 59 lõike 4 punktis 4, § 61 lõikes 1 ning § 64 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „vaidlustusavaldus” sõnaga „avaldus” vastavas käändes;

6) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

§ 331. Kaebus registritoimingu, selle tegemisest keeldumise või sellega viivitamise peale

(1) Asjast huvitatud isik võib esitada Patendiameti poolt registritoimingu tegemise või selle tegemisest keeldumise peale kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul registritoimingu tegemise või sellest keeldumise kuupäevast arvates.

(2) Registritoimingu tegemist taotlenud isik võib esitada Patendiameti poolt registritoiminguga põhjendamatu viivitamise peale kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe aasta jooksul registritoimingu taotlemisest arvates, kuid mitte varem kui nelja kuu möödumisel registritoimingu taotlemisest arvates.”;

7) paragrahvi 35 lõike 2 punktis 2 ja § 37 lõikes 1 asendatakse sõnad „Siseturu Ühtlustamise Ameti” sõnadega „Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti”;

8) paragrahvi 37 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Apellatsioonikomisjon lahendab seaduses sätestatud juhtudel:
1) Patendiameti otsuse, registritoimingu, registritoimingu tegemisest keeldumise või sellega viivitamise peale esitatud kaebusi;
2) kolmanda isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi kolmanda isiku vaidlustusavalduse, ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avalduse, tööstusomandi esemele antud õiguskaitse tühistamise avalduse või muu avalduse (edaspidi igaüks avaldus) alusel.”;

10) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Taotluse menetluse käigus tehtud Patendiameti toimingut või sellega viivitamist saab vaidlustada ainult menetluse lõppemisel tehtud otsuse peale kaebuse esitamisega.”;

11) paragrahvi 40 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja koosseis”;

12) paragrahvi 40 lõikes 1 ning § 42 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse sõna „Justiitsministeerium” sõnaga „Patendiamet” vastavas käändes;

13) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse, tööstusomandi seaduste ja nende alusel kehtestatud määruste puhul loetakse, et viide Patendiametile ei hõlma apellatsioonikomisjoni, kui vastavas seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.”;

14) paragrahvi 40 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „kord” sõnaga „põhimõtted”;

15) paragrahvi 40 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Apellatsioonikomisjonil on kaks alalist liiget. Apellatsioonikomisjoni alalised liikmed on apellatsioonikomisjoni esimees ja aseesimees.”;

16) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses:

„(5) Apellatsioonikomisjoni alalised liikmed nimetab kuni viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja selleks otstarbeks moodustatud komisjoni ettepanekul ametisse valdkonna eest vastutav minister, määrates nende seast apellatsioonikomisjoni esimehe ja aseesimehe.

(6) Kui apellatsioonikomisjoni alaline liige ei saa oma ülesandeid täita püsiva takistuse tõttu, nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga apellatsioonikomisjoni alalise liikme asendaja kuni takistuse möödumiseni, aga mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Valdkonna eest vastutav minister võib asendamise tähtaega üks kord kuni kolme kuu võrra pikendada. Apellatsioonikomisjoni alalise liikme asendaja suhtes kohaldatakse apellatsioonikomisjoni alalise liikme kohta sätestatut käesolevas lõikes sätestatud erisustega.

(7) Apellatsioonikomisjoni koosseisu täiendav liige määratakse valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud isikute nimekirjast, mis sisaldab loetelu tööstusomandi valdkonna asjatundjatest Patendiameti töötajate ja kolmandate isikute seast. Koosseisu täiendavaks liikmeks võib määrata selle tööstusomandi valdkonna asjatundja, millega konkreetne kaebus või avaldus seondub. Apellatsioonikomisjoni koosseisu täiendavaks liikmeks ei määrata isikut, kelle puhul esineb käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud taandamise alus.

(8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada apellatsioonikomisjoni põhimäärusega nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikute nimekirja koostamisele ja apellatsioonikomisjoni koosseisu täiendava liikme määramise alused.

(9) Kui apellatsioonikomisjoni koosseisu täiendav liige ei saa oma ülesandeid täita püsiva takistuse tõttu, määrab apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja tema asemele uue isiku.”;

17) seadust täiendatakse §-dega 401 ja 402 järgmises sõnastuses:

§ 401. Apellatsioonikomisjoni liikmed

(1) Apellatsioonikomisjoni alalise liikme suhtes kohaldatakse kohtute seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Apellatsioonikomisjoni alaline liige vabastatakse ametist enne tähtaega juhul, kui ilmneb, et ta ei vasta kohtute seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud nõuetele või esineb lõikes 2 sätestatud asjaolu.

(2) Apellatsioonikomisjoni alaliste liikmete palga ja lisatasud ning apellatsioonikomisjoni koosseisu täiendava liikme tasu määrab kindlaks Patendiameti peadirektor, järgides käesoleva seaduse § 40 lõike 2 alusel kehtestatud põhimõtteid.

(3) Apellatsioonikomisjoni alalisele liikmele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 14, § 15 punkte 1 ja 2 ning §-e 16–24, 30, 33, 45, 46, 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98.

(4) Apellatsioonikomisjoni alaline liige ei või lisaks teenistusele apellatsioonikomisjonis töötada mujal kui õppe- või teadustööl.

(5) Apellatsioonikomisjoni alalise liikme üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. Apellatsioonikomisjoni aseesimees allub töökorraldus- ja muudes üldküsimustes apellatsioonikomisjoni esimehele, apellatsioonikomisjoni esimees allub töökorraldus- ja muudes üldküsimustes valdkonna eest vastutavale ministrile. Apellatsioonikomisjoni alalisele liikmele distsiplinaarkaristuse määramise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril.

§ 402. Apellatsioonikomisjoni koosseis

(1) Kaebust lahendav apellatsioonikomisjoni koosseis koosneb apellatsioonikomisjoni alalistest liikmetest ja ühest täiendavast liikmest. Kui see on kaebuse sisu arvestades põhjendatud, võib apellatsioonikomisjoni esimees määrata, et kaebust lahendav apellatsioonikomisjoni koosseis koosneb ühest apellatsioonikomisjoni alalisest liikmest ja kahest täiendavast liikmest.

(2) Avaldust lahendav apellatsioonikomisjoni koosseis koosneb ühest apellatsioonikomisjoni alalisest liikmest ja kahest täiendavast liikmest.”;

18) paragrahvi 41 esimene lause loetakse lõikeks 1;

19) paragrahvi 41 teine lause loetakse lõike 2 esimeseks lauseks ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui dokumendi tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib apellatsioonikomisjon jätta dokumendi tähelepanuta.”;

20) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaebus või avaldus koos sellele lisatud dokumentidega adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja esitatakse käesoleva seaduse § 40 lõike 2 alusel kehtestatud korras, arvestades vastavas tööstusomandi seaduses sätestatud tähtaegu.”;

21) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaebuse või avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

22) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaebuse või avalduse esitamisel pärast tähtaja möödumist võib apellatsioonikomisjoni esimees kaebaja või avalduse esitaja kirjaliku avalduse alusel tähtaja ennistada, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud mõjuvast põhjusest.”;

23) paragrahvi 43 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 44 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ning soovi korral muud kontaktandmed” sõnadega „, samuti e-posti aadress, kui kaebaja soovib saada apellatsioonikomisjonilt teateid elektrooniliselt”;

25) paragrahvi 44 lõike 1 punkte 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „otsuse” sõnadega „, registritoimingu, registritoimingu tegemisest keeldumise või sellega viivitamise”;

26) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaebusele lisatakse:
1) volikiri, kui kaebus esitatakse ühise esindaja kaudu;
2) tõendid, mis kinnitavad kaebuse aluseks olevaid asjaolusid.”;

27) paragrahvi 44 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „ning soovi korral muud kontaktandmed” sõnadega „, samuti e-posti aadress, kui avalduse esitaja soovib saada apellatsioonikomisjonilt teateid elektrooniliselt”;

28) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„31) viide avalduse aluseks olevale varasemale õigusele, kui avalduse esitaja tugineb avalduses varasemale õigusele;
32) viide avalduse õiguslikule alusele;”;

29) paragrahvi 44 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Avalduses võib sisalduda avalduse esitaja nõude põhjendus.”;

31) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Avaldusele lisatakse volikiri, kui avaldus esitatakse ühise esindaja kaudu.”;

32) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Avaldusele võib lisada tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid.”;

33) paragrahvi 45 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 45. Kaebuse ja avalduse registreerimine ning puuduste kõrvaldamine”;

34) paragrahvi 45 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 45 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui apellatsioonikomisjoni esimees leiab, et kaebuses või avalduses on kõrvaldatavaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata kaebajale või avalduse esitajale kirjalikult ning määratakse kuni ühe kuu pikkune mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kõrvaldatavaks puuduseks käesoleva lõike tähenduses on muu hulgas riigilõivu tasumata jätmine ja esindaja puudumine, kui see on nõutav.

(4) Kaebaja või avalduse esitaja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel võib apellatsioonikomisjoni esimees pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega.”;

36) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui apellatsioonikomisjoni menetluse ajal piiratakse tööstusomandi eseme õiguskaitse ulatust, jätkab apellatsioonikomisjon kaebuse või avalduse menetlemist õiguskaitse piiratud ulatusest lähtudes.”;

37) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaebaja või avalduse esitaja võib kaebuse või avalduse tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Kaebus või avaldus on tagasi võetud vastava avalduse apellatsioonikomisjoni saabumise päevast arvates.”;

38) paragrahvi 47 lõike 3 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ning Patendiametile”;

39) paragrahvi 47 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) see ei vasta nõuetele, selle esitamisel ei ole tasutud riigilõivu või selle esitajal ei ole nõutavat esindajat ning kaebaja või avalduse esitaja ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud;”;

40) paragrahvi 47 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 47 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel kehtiv apellatsioonikomisjoni otsus või kohtulahend.”;

42) paragrahvi 47 lõiked 31 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 48 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja Patendiametile”;

44) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kaebuse või avalduse menetlusse võtmisel määrab apellatsioonikomisjoni esimees apellatsioonikomisjoni alaliste liikmete seast kaebust või avaldust läbivaatava apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja.”;

45) seadust täiendatakse §-dega 481–484 järgmises sõnastuses:

§ 481. Kaebuse ja avalduse edastamine ning kättetoimetamine

(1) Kaebuse menetlusse võtmisel edastab apellatsioonikomisjon teisele menetlusosalisele kaebuse ja teeb talle ettepaneku esitada oma kirjalik seisukoht ühe kuu jooksul ettepaneku tegemise kuupäevast arvates.

(2) Avalduse menetlusse võtmisel toimetab apellatsioonikomisjon avalduse teisele menetlusosalisele kätte ja teatab menetlusosalistele kuupäeva, millal alustatakse eelmenetlust.

(3) Kui avaldus on esitatud isiku vastu, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis ning kellel puudub nõutav esindaja, edastab apellatsioonikomisjon talle teate avalduse esitamise kohta ja annab talle vähemalt kahe kuu pikkuse tähtaja oma esindaja teatamiseks apellatsioonikomisjonis. Pärast esindaja teatamist toimetab apellatsioonikomisjon avalduse teisele menetlusosalisele kätte.

(4) Avalduse kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku 6. osa sätteid, arvestades apellatsioonikomisjoni menetluse erisusi.

§ 482. Avalduse leppeperiood

(1) Avalduse eelmenetlust ei alustata enne kahe kuu möödumist avalduse kättetoimetamisest teisele menetlusosalisele (edaspidi leppeperiood). Nimetatud ajavahemikku võib pikendada kokku kuni 12 kuuni, kui mõlemad menetlusosalised esitavad enne leppeperioodi lõppemist sellekohase taotluse.

(2) Teine menetlusosaline peab apellatsioonikomisjonile enne leppeperioodi lõppemist kirjalikult teatama, kas ta vaidleb avaldusele vastu.

(3) Kui teine menetlusosaline on apellatsioonikomisjonile teatanud, et ta vaidleb avaldusele vastu, võib apellatsioonikomisjon menetlusosalise taotlusel lõpetada leppeperioodi ja alustada eelmenetlust enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõppemist.

(4) Avalduse esitajal on õigus pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagasi saada, kui menetlus lõpetatakse enne leppeperioodi lõppemist käesoleva seaduse § 54 lõike 3 punktis 1, 2 või 3 või lõikes 5 nimetatud põhjusel.

§ 483. Avalduse eelmenetluse alustamine

(1) Pärast leppeperioodi lõppemist annab apellatsioonikomisjon avalduse esitajale kahekuulise tähtaja avalduse põhjenduste ja tõendite esitamiseks või täiendamiseks.

(2) Apellatsioonikomisjon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjendused ja tõendid teisele menetlusosalisele ja teeb talle ettepaneku esitada oma kirjalik seisukoht kahe kuu jooksul ettepaneku tegemise kuupäevast arvates.

§ 484. Kiirendatud menetluse kasutamine ja avalduse tagasilükkamine otsust põhjendamata

(1) Kui avaldus on teisele menetlusosalisele kätte toimetatud muul viisil kui avalikult, kuid teine menetlusosaline ei teata apellatsioonikomisjonile enne leppeperioodi lõppemist, et ta vaidleb avaldusele vastu, või kui käesoleva seaduse § 481 lõikes 3 nimetatud teade on teisele menetlusosalisele saadetud vastavalt rahvusvahelisele lepingule, milles Eesti on osaline, kuid teine menetlusosaline ei teata tähtaja jooksul oma esindajat apellatsioonikomisjonis, annab apellatsioonikomisjon avalduse esitajale § 483 lõikes 1 nimetatud tähtaja ja alustab pärast selle tähtaja möödumist lõppmenetlust. Apellatsioonikomisjon rahuldab sel juhul avalduse oma otsust põhjendamata selles osas, milles see ei ole ilmselt põhjendamatu.

(2) Kui avalduse esitaja ei esita avalduse põhjendusi ja tõendeid avalduses või käesoleva seaduse § 483 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, lükatakse avaldus apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega põhjendamatuna tagasi.

(3) Kui teine menetlusosaline ei esita käesoleva seaduse § 483 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul oma kirjalikku seisukohta, võimaldab apellatsioonikomisjon avalduse esitajal ühe kuu jooksul esitada täiendavaid kirjalikke seisukohti ning alustab seejärel lõppmenetlust.”;

46) paragrahvi 484 lõikes 2, § 49 lõigetes 4–6, § 521 lõikes 3, §-s 54, § 542 lõikes 2, § 55 lõigetes 1 ja 2 ning § 57 lõikes 11 asendatakse sõna „esimees” sõnadega „koosseisu eesistuja” vastavas käändes;

47) paragrahvi 49 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 49. Eelmenetluse juhtimine”;

48) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eelmenetlust juhib apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja, kelle ülesanne on anda apellatsioonikomisjoni koosseisule ülevaade kaebuse või avalduse faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ning menetlusosaliste seisukohtadest.”;

49) paragrahvi 49 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 49 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eelmenetluse käigus teeb apellatsioonikomisjoni otsused apellatsioonikomisjoni esimees ainuisikuliselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Otsus edastatakse viivitamata menetlusosalistele.”;

51) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib apellatsioonikomisjoni esimees menetlusosalise põhjendatud kirjaliku avalduse alusel pikendada menetlusosalisele seadusest tulenevat või apellatsioonikomisjoni antud menetlustähtaega.

(6) Menetlusosalisele seadusest tuleneva või apellatsioonikomisjoni antud menetlustähtaja möödumise korral võib apellatsioonikomisjoni esimees selle menetlusosalise kirjaliku avalduse alusel ennistada, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud mõjuvast põhjusest ning ennistamisavaldus esitatakse kahe kuu jooksul tähtaja lõpust arvates ja menetlusosaline teeb tegemata jäänud menetlustoimingu kahe kuu jooksul pärast seda, kui tähtaja järgimata jätmise põhjus on ära langenud.”;

52) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Apellatsioonikomisjon võib kaasata menetlusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetamata isiku, kui apellatsioonikomisjoni otsusega võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.”;

53) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:

§ 501. Apellatsioonikomisjoni teadete edastamine

(1) Apellatsioonikomisjon edastab kaebust või avaldust puudutavad teated menetlusosalise esindajale, esindaja puudumisel menetlusosalisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on menetlusosalise esindajana esitanud kaebuse või avalduse, teinud apellatsioonikomisjoni menetluses muu toimingu või kes on kantud taotleja või omaniku esindajana registrisse, kui esindaja või esindatav ei ole apellatsioonikomisjonile kirjalikult teatanud teisiti.

(3) Kui isikul on mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on eri esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele.

(4) Menetlusosalise puhul, kes on apellatsioonikomisjonile teatanud e-posti aadressi, ning patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut edastada talle kaebust või avaldust puudutavad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole apellatsioonikomisjonile kirjalikult teatanud teisiti.”;

54) paragrahvi 51 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

„(31) Apellatsioonikomisjon annab menetlusosalisele ühekuulise tähtaja teise menetlusosalise kirjalikule seisukohale või lisadokumendile kirjaliku seisukohaga vastamiseks.

(32) Apellatsioonikomisjon võib enda algatusel või teise menetlusosalise avalduse alusel anda menetlusosalisele tähtaja küsimusele vastamiseks.

(33) Kui menetlusosaline, kellele on antud tähtaeg kirjaliku seisukoha esitamiseks või küsimusele vastamiseks, on kirjaliku seisukoha või vastuse apellatsioonikomisjonile esitanud või teatanud oma soovist seda mitte esitada, loetakse antud tähtaeg lõppenuks.”;

56) paragrahvi 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Asjaolu, et menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kirjalikku seisukohta või vastust apellatsioonikomisjoni küsimusele, ei takista menetluse jätkamist.”;

57) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Apellatsioonikomisjon võib nõuda menetlusosaliselt lisadokumente enda algatusel või teise menetlusosalise avalduse alusel.”;

58) paragrahvi 52 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „määratud tähtajaks” sõnadega „antud tähtaja jooksul” ja lõike teine lause tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui menetlusosaline, kellele on antud tähtaeg lisadokumendi esitamiseks, on lisadokumendi esitanud või teatanud oma soovist seda mitte esitada, loetakse antud tähtaeg lõppenuks.”;

60) paragrahvi 52 lõikes 4 asendatakse sõnad „ole lisadokumente esitanud” sõnadega „esita apellatsioonikomisjoni antud tähtaja jooksul lisadokumente”;

61) seadust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:

§ 521. Kaubamärgi kasutamise tõendamine

(1) Kui menetlusosaline on esitanud varasema kaubamärgi kasutamata jätmise vastuväite, annab apellatsioonikomisjon avalduse esitajale kahekuulise tähtaja kaubamärgi kasutamise kohta tõendite esitamiseks või kaubamärgi kasutamata jätmise põhjendamiseks. Apellatsioonikomisjon ei jätka menetlust enne nimetatud tähtaja möödumist.

(2) Kui avalduse esitaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendid või põhjendused apellatsioonikomisjonile esitanud või teatanud oma soovist neid mitte esitada, loetakse talle antud tähtaeg lõppenuks.

(3) Kui avalduse esitaja ei esita varasema kaubamärgi kasutamise kohta tõendeid ega põhjenda kaubamärgi kasutamata jätmist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud tähtaja jooksul või kui esitatud tõendid või põhjendused on ilmselgelt asjakohatud või ebapiisavad, lükatakse avaldus varasemale kaubamärgile põhinevas osas apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega tagasi.”;

62) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Apellatsioonikomisjoni esimees võib kaebuse või avalduse menetluse oma ainuisikulise otsusega peatada enda algatusel või menetlusosalise avalduse alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluse peatamise alustel või menetlusosaliste ühise avalduse alusel. Kui apellatsioonikomisjoni esimees jätab menetlusosalise avalduse menetluse peatamiseks rahuldamata, teeb ta selle kohta otsuse.”;

63) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Menetluse peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. Menetluse peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised.”;

64) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kaebuse või avalduse menetlus lõpetatakse apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega ning otsus saadetakse viivitamata kaebajale või avalduse esitajale, kui:
1) kaebaja või avalduse esitaja võtab kaebuse või avalduse tagasi;
2) menetlusosalised sõlmivad vaidluses kompromissi vastavalt käesoleva seaduse §-le 542;
3) vaidlustatud tööstusomandi ese on registrist kustutatud või selle taotlusest on loobutud;
4) avalduse esitaja puudub või avalduse esitaja ja taotleja või omanik on üks ja sama isik;
5) esineb käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 või § 58 lõikes 5 nimetatud alus.”;

65) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui teine menetlusosaline teatab apellatsioonikomisjonile, et ta ei vaidle kaebusele või avaldusele vastu, või tunnustab menetluses enda vastu esitatud nõuet, rahuldatakse kaebus või avaldus otsust põhjendamata apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega.”;

66) paragrahvi 541 lõikes 4 asendatakse sõnad „mis kirjalikes seisukohtades esile toodi” sõnadega „millele menetlusosalised on varem tuginenud”;

67) seadust täiendatakse §-ga 542 järgmises sõnastuses:

§ 542. Kompromiss

(1) Menetlusosalised võivad sõlmida apellatsioonikomisjoni menetluses olevas vaidluses kompromissi.

(2) Kompromiss kinnitatakse apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega, millega lõpetatakse kaebuse või avalduse menetlus.

(3) Kui avalduse menetluses sõlmitakse kompromiss enne lõppmenetluse alustamist, tagastatakse pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust.”;

68) paragrahvi 55 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Apellatsioonikomisjoni esimees alustab 15 päeva jooksul pärast menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks määratud tähtaegade möödumist lõppmenetlust, määrates kaebust või avaldust menetleva apellatsioonikomisjoni koosseisu, sealhulgas koosseisu eesistuja.”;

69) paragrahvi 55 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „kaebust või avaldust menetleva apellatsioonikomisjoni koosseisu, sealhulgas koosseisu eesistuja” sõnadega „kaebuse korral apellatsioonikomisjoni koosseisu täiendava liikme ja avalduse korral täiendavad liikmed”;

70) paragrahvi 55 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

71) paragrahvi 56 pealkiri ning lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 56. Istungi korraldamine ja aeg

(1) Apellatsioonikomisjon võib omal algatusel või menetlusosalise taotlusel korraldada menetluses istungi, kui see aitab kaasa asja õigele ja tõhusale lahendamisele. Istung toimub mitte hiljem kui 30 päeva pärast istungi aja ja koha määramise päeva ning sellest teatatakse menetlusosalistele ette vähemalt 15 päeva. Nimetatud tähtaegadest võib kõrvale kalduda kõigi menetlusosaliste nõusolekul.”;

72) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui istung lükatakse edasi, toimub uus istung mitte hiljem kui 30 päeva pärast eelmise istungi toimumise päeva ning selle ajast ja kohast teatatakse menetlusosalistele ette vähemalt 15 päeva. Nimetatud tähtaegadest võib kõrvale kalduda kõigi menetlusosaliste nõusolekul. Uue istungi kohta avaldatakse teade apellatsioonikomisjoni veebilehel.”;

73) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „juhib” sõnaga „apellatsioonikomisjoni”;

74) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Apellatsioonikomisjoni istung on avalik. Apellatsioonikomisjoni esimees võib kuulutada istungi kinniseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud menetluse kinniseks kuulutamise alustel.”;

75) paragrahvi 57 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

76) paragrahvi 57 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) menetlusosaliste seisukohtade esitamisest ja väitlusest;”;

77) paragrahvi 58 pealkirja täiendatakse pärast sõna „apellatsioonikomisjoni” sõnaga „koosseisu”;

78) paragrahvi 58 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Apellatsioonikomisjoni koosseisu liige on kohustatud ennast taandama, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses.”;

79) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:

„Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taandamise alus, võib menetlusosaline nõuda kaebust või avaldust läbivaatava apellatsioonikomisjoni koosseisu liikme taandamist.”;

80) paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taandusavalduse vaatab läbi kaebust või avaldust menetlev apellatsioonikomisjoni koosseis. Kui taandusavaldus rahuldatakse, arvab apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja taandatud liikme apellatsioonikomisjoni koosseisust välja ja määrab tema asemele uue liikme. Kui liikme asendamine istungil ei ole võimalik, lükatakse istung edasi.”;

81) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui taandatakse apellatsioonikomisjoni alaline liige, määratakse tema asemele koosseisu uueks liikmeks apellatsioonikomisjoni teine alaline liige, selle võimatuse korral määratakse uus liige vastavalt apellatsioonikomisjoni täiendava liikme määramise korrale.

(32) Kui taandatakse apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja, arvab taandatud liikme apellatsioonikomisjoni koosseisust välja ja määrab tema asemele uue liikme apellatsioonikomisjoni teine alaline liige. Sel juhul määrab teine alaline liige apellatsioonikomisjoni koosseisu liikmete seast uue koosseisu eesistuja, kelleks võib põhjendatud juhul olla ka apellatsioonikomisjoni koosseisu täiendav liige.”;

82) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui taandamisavaldused on esitatud apellatsioonikomisjoni mõlema alalise liikme suhtes, lahendab taandamisavaldused ning määrab apellatsioonikomisjoni koosseisu uued liikmed ja koosseisu eesistuja Patendiameti peadirektor.”;

83) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui kaebuse või avalduse lahendamine otsustusvõimelise koosseisuga on võimatu, otsustab apellatsioonikomisjoni esimees ainuisikulise otsusega menetluse lõpetamise. Kaebajal on õigus esitada kaebus Patendiameti otsuse peale ja avalduse esitajal on õigus esitada hagi teise menetlusosalise vastu Harju Maakohtusse 30 päeva jooksul apellatsioonikomisjonis menetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast arvates. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses ja otsustab muu hulgas riigilõivu tagastamise.”;

84) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise juures menetlusosalised ega kõrvalised isikud ei viibi ning arutelu käiku ei protokollita.”;

85) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Apellatsioonikomisjon teeb otsused:
1) kolmeliikmelise koosseisu otsusena lõppmenetluses;
2) käesoleva seadusega ettenähtud juhul apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusena.”;

86) paragrahvi 59 lõike 11 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „esimehe” sõnadega „või koosseisu eesistuja”;

87) paragrahvi 59 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Apellatsioonikomisjoni koosseisu otsus tehakse häälteenamusega avalduse lahendamisel kolme kuu jooksul ning kaebuse lahendamisel kahe kuu jooksul lõppmenetluse alustamisest. Istungi toimumise korral teeb apellatsioonikomisjon otsuse kahe kuu jooksul istungi toimumisest arvates. Hääletamisest keeldumine ei ole lubatud.

(3) Apellatsioonikomisjoni otsus vormistatakse kirjalikult. Kollegiaalsele otsusele kirjutavad alla kõik koosseisu liikmed. Hääletamisel eriarvamusele jäänud koosseisu liikmel on õigus lisada otsusele oma eriarvamus.”;

88) paragrahvi 59 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, peab käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud otsuses, mis on käesoleva seaduse §-de 63–641 kohaselt vaidlustatav, sisalduma:”;

89) paragrahvi 59 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) viide kaebusele või avaldusele ning selle esitanud isikule ja tema esindajale, kollegiaalse otsuse korral ka kaebuse või avalduse sisu kokkuvõte;”;

90) paragrahvi 59 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) viide otsuse õiguslikule alusele;”;

91) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Apellatsioonikomisjoni koosseisu otsus peab olema põhjendatud ja tuginema menetluse käigus kindlakstehtud asjaoludele ning kogutud ja esitatud tõenditele. Apellatsioonikomisjon ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.”;

92) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 60. Tõendid

(1) Kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti, lähtub apellatsioonikomisjon vastavalt oma pädevusele tõendite ja tõendamise, sealhulgas tõendite esitamise ja kogumise korra puhul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.

(2) Apellatsioonikomisjon selgitab menetlusosalistele täiendavate tõendite ja taotluste esitamise vajadust, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks.”;

93) paragrahvi 61 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vastavalt” sõnadega „käesolevas seaduses ja”;

94) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui tööstusomandi seaduses ei ole sätestatud teisiti, on apellatsioonikomisjonil õigus:
1) Patendiameti otsuse peale esitatud kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral tühistada Patendiameti otsus osaliselt või täielikult ja kohustada Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses nimetatud asjaolusid arvestades;
2) registritoimingu, selle tegemata jätmise või sellega viivitamise peale esitatud kaebuse rahuldamise korral kohustada Patendiametit apellatsioonikomisjoni otsuses nimetatud asjaolusid arvestades menetlust jätkama või registritoimingut tegema;
3) avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tunnistada ainuõigus osaliselt või täielikult tühiseks või lõppenuks, tühistada tööstusomandi esemele antud õiguskaitse või tuvastada registrikande tegemise või muutmise aluseks olevate asjaolude esinemine.

(22) Kaebuse rahuldamisel makstakse selle esitamisel tasutud riigilõiv tagasi. Kaebuse osalisel rahuldamisel määrab apellatsioonikomisjon tagastatava riigilõivu suuruse.”;

95) paragrahvi 62 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „otsuse ärakiri” sõnaga „otsus” ja lausest jäetakse välja sõnad „posti teel” ning lõike teine lause tunnistatakse kehtetuks;

96) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Apellatsioonikomisjon võib pärast otsuse teatavakstegemist kahe kuu jooksul enda algatusel või menetlusosalise ettepanekul parandada otsuses ilmnenud aritmeetilised, keelelised või tehnilist laadi vead otsusele lisatava õiendiga, muutmata seejuures otsuse sisu.”;

97) paragrahvi 63 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2 ning § 64 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2 asendatakse sõna „kolme” sõnaga „kahe”;

98) paragrahvi 63 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses, kaasates puudutatud isikuna Patendiameti.”;

99) seaduse 4. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:

§ 641. Ainuisikulise otsuse jõustumine ja vaidlustamine

(1) Kui menetlusosaline ei nõustu käesoleva seaduse § 47 lõikes 3, § 484 lõikes 2, § 521 lõikes 3 või § 54 lõikes 1, 2, 3 või 5 nimetatud apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega, võib ta esitada kaebuse Harju Maakohtusse ühe kuu jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses. Kaebuse esitanud menetlusosaline teatab viivitamata apellatsioonikomisjonile kaebuse esitamisest.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebust ei ole esitatud, jõustub lõikes 1 nimetatud ainuisikuline otsus ühe kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebus esitatakse, kuid kohus ei võta seda menetlusse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub ainuisikuline otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata ainuisikuline otsus jõustub selle tegemisest.”;

100) paragrahvi 641 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „esimehe” sõnadega „või koosseisu eesistuja”;

101) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Apellatsioonikomisjon lähtub menetlustoimingu tegemise ajal kehtivast seadusest, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.”;

102) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Enne 2019. aasta 1. aprilli alustatud menetluse puhul lähtub apellatsioonikomisjon otsuse tegemisel ka tõenditest, mis on esitatud või kogutud enne nimetatud kuupäeva kehtinud korras.

(8) Kui enne 2019. aasta 1. aprilli on alanud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3, § 45 lõikes 3 või § 51 lõikes 31 sätestatud menetlustähtaeg, lähtutakse menetlustähtaja arvutamisel selle alguse hetkel kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.

(9) Enne 2019. aasta 1. aprilli tehtud apellatsioonikomisjoni otsuse puhul lähtutakse selle vaidlustamise ja jõustumise tähtaja arvutamisel otsuse tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonist.”;

103) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui enne 2019. aasta 9. septembrit esitatud kaebuse või vaidlustusavalduse lõppmenetlust ei ole nimetatud kuupäeva seisuga alustatud, määrab apellatsioonikomisjoni esimees sellele apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja 2020. aasta 1. märtsiks. Apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja määramise ajaks tehtud menetlustoimingud säilitavad kehtivuse ja neid ei korrata, välja arvatud ulatuses, milles apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja peab seda vajalikuks.

(11) Kui enne 2019. aasta 9. septembrit esitatud kaebuse või avalduse lõppmenetlust on nimetatud kuupäeva seisuga alustatud, jätkatakse selle läbivaatamist eelmenetluses. Apellatsioonikomisjoni esimees taastab eelmenetluse oma ainuisikulise otsusega ja määrab apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja 2020. aasta 1. märtsiks. Eelmenetluse taastamise otsus vormistatakse resolutsioonina, mis sisaldab kuupäeva ja apellatsioonikomisjoni esimehe allkirja. Eelmenetluse taastamise ajaks tehtud menetlustoimingud säilitavad kehtivuse ja neid ei korrata, välja arvatud ulatuses, milles apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja peab seda vajalikuks.”.

§ 3. Autoriõiguse seaduse muutmine

Autoriõiguse seadust täiendatakse §-ga 883 järgmises sõnastuses:

§ 883. Enne 2019. aasta 1. aprilli kohtule esitatud avalduse ja hagi menetlemine

Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.”.

§ 4. Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine

Geograafilise tähise kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „kohtusse” sõnaga „apellatsioonikomisjonile” ning teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 43 lõikes 5 asendatakse sõnad „maakohtusse hagita menetluses” sõnadega „apellatsioonikomisjonile”;

3) paragrahvi 43 lõikes 6 asendatakse sõna „kaebuse” sõnaga „avalduse”;

4) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 5 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.”;

5) paragrahvi 43 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 5 nimetatud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta.”;

6) paragrahvi 44 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kohtusse” sõnaga „apellatsioonikomisjonile” ning teine lause tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu registreeringu andmete muutmiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.”;

8) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta.”;

9) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 45 alusel, on õigus esitada vastuhagi § 43 lõikes 1, 3 või 5 või § 44 lõikes 1 nimetatud nõudes.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:

§ 561. Enne 2019. aasta 1. aprilli kohtule esitatud kaebuse, avalduse ja hagi menetlemine

(1) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud avaldust menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.

(2) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.”.

§ 5. Kasuliku mudeli seaduse muutmine

Kasuliku mudeli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 40 lõikes 3 asendatakse sõnad „Patendiametil ja kohtul” sõnadega „Patendiametil, apellatsioonikomisjonil ja kohtul”;

3) paragrahvi 42 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna „kohtuotsus” sõnadega „apellatsioonikomisjoni või kohtu otsus” vastavas käändes;

4) paragrahvi 45 lõikes 1 asendatakse sõnad „lahendab kohus” sõnaga „lahendatakse”;

5) paragrahvi 45 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohtusse hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avalduse”;

6) paragrahvi 45 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Autorsuse tunnistamise korral võib isik samas menetluses käesoleva seaduse § 46 1. lõike kohaselt vaidlustada kasuliku mudeli omaniku.”;

7) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu.”;

8) paragrahvi 46 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „kohtusse hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avalduse”;

9) paragrahvi 46 lõike 1 teises lauses, § 46 lõikes 3 ja § 47 lõikes 2 asendatakse sõna „hagi” sõnaga „avalduse”;

10) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu oma õiguse tunnistamiseks.”;

11) paragrahvi 46 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avaldus vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud valikule koos teabega jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse kohta esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul otsuse jõustumise kuupäevast arvates.”;

12) paragrahvi 46 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kohtuotsuse” sõnaga „otsuse”;

13) paragrahvi 47 lõikes 1 asendatakse sõnad „kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile kasuliku mudeli omaniku vastu avalduse”;

14) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.”;

15) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse, kui kasuliku mudeli omanik või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta.”;

16) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõnad „kolme kuu jooksul otsuse avaldamise päevast arvates” sõnadega „tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 63 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul”;

17) paragrahvi 51 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 50 alusel, on õigus esitada vastuhagi § 45 1. lõikes, § 46 1. lõikes või § 47 1. lõikes nimetatud nõudes.”;

18) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Isikul, kelle suhtes on alustatud väärteo või kuriteo menetlemist seoses kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumisega, on õigus esitada apellatsioonikomisjonile kasuliku mudeli omaniku vastu avaldus registreeringu tühistamiseks. Kohus võib väidetava rikkuja nõudel registreeringu tühistamise avalduse menetlemise ajaks peatada väärteo või kuriteo menetlemise. Kohus võib peatamise tingimusena nõuda tagatist võimaliku kasuliku mudeli omanikule tekitatud kahju hüvitamiseks, kui registreering jääb jõusse.”;

19) paragrahvi 52 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kaebusi” sõnadega „ja avaldusi” ning lõikes asendatakse sõnad „apellatsioonikomisjoni põhimäärusega” sõnadega „tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses”;

20) seadust täiendatakse §-ga 60 järgmises sõnastuses:

§ 60. Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud kaebuse, avalduse ja hagi menetlemine

(1) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.

(2) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.”.

§ 6. Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse muutmine

Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 49 lõigetes 4 ja 6 ning § 53 lõike 2 punktides 4 ja 5 asendatakse sõna „kohtuotsus” sõnadega „apellatsioonikomisjoni või kohtu otsus” vastavas käändes;

3) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vaidlused autorsuse üle lahendatakse pärast mikrolülituse topoloogia registreerimist.”;

4) paragrahvi 56 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohtusse hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avalduse”;

5) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Autorsust võib vaidlustada autor või tema pärija.

(4) Autorsuse tunnistamise korral võib isik samas menetluses käesoleva seaduse § 57 lõike 1 kohaselt vaidlustada mikrolülituse topoloogia omaniku.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu.”;

6) paragrahvi 57 lõikes 1 asendatakse sõnad „kohtusse hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avalduse”;

7) paragrahvi 57 lõigetes 2 ja 4 ning § 58 lõikes 2 asendatakse sõna „hagi” sõnaga „avalduse”;

8) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu oma õiguste tunnistamiseks.”;

9) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse sõnad „kohtusse registreeringu seadusevastaseks tunnistamise hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile registreeringu seadusvastaseks tunnistamise avalduse”;

10) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu registreeringu seadusvastaseks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.

(6) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta.”;

11) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse sõnad „kohtusse mikrolülituse topoloogia omaniku vastu hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile mikrolülituse topoloogia omaniku vastu avalduse”;

12) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu registreeringu tühistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.”;

13) paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse, kui mikrolülituse topoloogia omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta.”;

14) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 60 alusel, on õigus esitada vastuhagi § 56 lõikes 2, § 57 lõikes 1 või 3 või § 58 lõikes 1 nimetatud nõudes.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses:

§ 631. Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud kaebuse, avalduse ja hagi menetlemine

(1) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.

(2) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.”.

§ 7. Patendiseaduse muutmine

Patendiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 lõikes 2, § 49 lõike 1 teises lauses ja lõikes 3 asendatakse sõna „hagi” sõnaga „avalduse”;

2) paragrahvi 27 lõikes 2 ning § 45 lõigetes 4 ja 7 asendatakse sõna „kohtuotsus” sõnadega „apellatsioonikomisjoni või kohtu otsus” vastavas käändes;

3) paragrahvi 30 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 48 lõikes 1 asendatakse sõnad „lahendab kohus” sõnaga „lahendatakse”;

5) paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohtusse hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avalduse”;

6) paragrahvi 48 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Autorsuse tunnistamise korral võib isik samas menetluses käesoleva seaduse § 49 1. lõike kohaselt vaidlustada patenditaotleja või patendiomaniku.”;

7) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu.”;

8) paragrahvi 49 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja patendi”;

9) paragrahvi 49 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „kohtusse hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avalduse”;

10) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu oma õiguse tunnistamiseks.”;

11) paragrahvi 49 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avaldus vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud valikule koos teabega apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse kohta esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul otsuse jõustumise päevast arvates.”;

12) paragrahvi 49 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kohtuotsuse” sõnaga „otsuse”;

13) paragrahvi 49 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 50 pealkirjast jäetakse välja sõna „apellatsioonikomisjonis”;

15) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks.”;

16) paragrahvi 50 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üheksa kuu jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise päevast arvates võib nõuda patendi tühistamist järgmistel alustel:”;

17) paragrahvi 50 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) leiutis ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 või 7 sätestatule;”;

18) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tähtajatult võib patendi tühistamist nõuda alusel, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta käesoleva seaduse §-s 8 sätestatule. Nimetatud alusel saab patendi täielikku tühistamist nõuda ka pärast patendi kehtivuse lõppemist.”;

19) paragrahvi 50 lõikes 3 asendatakse sõna „vaidlustusavaldus” sõnaga „avaldus” vastavas käändes;

20) paragrahvi 50 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „kohustada Patendiametit tühistama patenti” sõnadega „patent tühistada”;

21) paragrahvi 50 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse ja avaldab oma ametlikus väljaandes patendi tühistamise või patendis muudatuste tegemise teate, kui patendiomanik või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse esitanud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta.”;

22) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu patendi tühistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.”;

23) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Patendi täielik või osaline tühistamine ei ole enne sellekohase otsuse jõustumist patendiomaniku ainuõiguse rikkumise kohta tehtud kohtuotsuse tühistamise või lepingu, sealhulgas litsentsilepingu tühistamise alus. Lepingu jätkumise korral on ühel lepingupoolel õigus nõuda teiselt lepingupoolelt maksete muutmist või ümberarvestuste tegemist.”;

24) paragrahvi 52 lõikes 2 asendatakse sõnad „kolme kuu jooksul otsuse avaldamise päevast arvates” sõnadega „tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 63 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul”;

25) paragrahvi 54 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 53 alusel, on õigus esitada vastuhagi § 48 2. lõikes, § 49 1. lõikes või § 50 1. lõikes nimetatud nõudes.”;

26) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Isikul, kelle suhtes on alustatud väärteo või kuriteo menetlemist seoses patendiomaniku ainuõiguse rikkumisega, on õigus esitada apellatsioonikomisjonile avaldus patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Kohus võib väidetava rikkuja nõudel patendi tühistamise avalduse menetlemise ajaks peatada väärteo või kuriteo menetlemise. Kohus võib peatamise tingimusena nõuda tagatist võimaliku patendiomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks, kui patent jääb jõusse.”;

27) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:

§ 611. Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud kaebuse, avalduse ja hagi menetlemine

(1) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.

(2) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.”.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 89 lõikes 2 asendatakse sõna „garantiimärgi” sõnaga „sertifitseerimismärgi”;

2) paragrahvi 102 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 104 lõiget 2 ja § 106 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kollektiivkaubamärgi” sõnaga „, sertifitseerimismärgi”;

4) paragrahvi 116 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „vaidlustusavalduse” sõnaga „avalduse”.

§ 9. Tööstusdisaini kaitse seaduse muutmine

Tööstusdisaini kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 73 lõikes 6, § 731 lõikes 4 ning § 77 lõike 2 punktides 3 ja 4 asendatakse sõna „kohtuotsus” sõnadega „apellatsioonikomisjoni või kohtu otsus” vastavas käändes;

3) paragrahvi 80 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vaidlused autorsuse üle lahendatakse pärast tööstusdisainilahenduse registreerimist.”;

4) paragrahvi 80 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohtusse hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avalduse”;

5) paragrahvi 80 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Autorsust võib vaidlustada autor või tema pärija.

(4) Autorsuse tunnistamise korral võib isik samas menetluses käesoleva seaduse § 81 lõike 1 kohaselt vaidlustada tööstusdisainilahenduse omaniku.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu.”;

6) paragrahvi 81 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse sõnad „kohtusse hagi” sõnadega „apellatsioonikomisjonile avalduse”;

7) paragrahvi 81 lõigetes 2 ja 5 asendatakse sõna „hagi” sõnaga „avalduse”;

8) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu omandiõiguse tunnistamiseks.”;

9) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõpetamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.”;

10) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 84 alusel, on õigus esitada vastuhagi § 80 lõikes 2 või § 81 lõikes 1, 3 või 4 nimetatud nõudes.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 921 järgmises sõnastuses:

§ 921. Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud kaebuse, avalduse ja hagi menetlemine

(1) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.

(2) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.”.

§ 10. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. aprillil.

 (2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 11, 14–17, 44, 46, 48, 69, 70, 73, 77, 80–82, 86, 100 ja 103 jõustuvad 2019. aasta 9. septembril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees