Teksti suurus:

Kaitseliidu seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2019
Avaldamismärge:RT I, 19.03.2019, 10

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.03.2019 otsus nr 434

Kaitseliidu seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 21.02.2019

§ 1.  Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse:
1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;
2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;
3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös.

(32) Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kehtestab ettevalmistatavate sõjaaja üksuste dokumentatsiooni või annab volituse nende kehtestamiseks Kaitseliidu ülemale, edasivolitamise õigusega struktuuriüksuste juhtidele;”;

4) paragrahvi 25 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „sätestatud ülesannete täitmisele ja lõikes 2 sätestatud tegevustesse” tekstiosaga „sätestatud Kaitseliidu ülesannete, lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse”;

5) paragrahvi 26 lõikes 3 ja § 27 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud ülesannete täitmisele ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevustesse, välja arvatud avaliku korra kaitsesse korrakaitseseaduses sätestatud korras” tekstiosaga „§ 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse”;

6) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenistuskohustus on ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmise eesmärgil ning Kaitseliidu koosseisus lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemise või valves osalemise eesmärgil.”;

7) paragrahvi 40 lõike 2 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 43 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „11–14 ning lõigetes 2–4” tekstiosaga „11–15 ning lõigetes 11–41”;

9) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21–23 järgmises sõnastuses:

„21) kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
22) kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest;
23) kui loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relva kasutades või sellega ähvardades, või mõnes karistusseadustiku §-des 231–239 või §-des 241, 244, 246, 251, 255, 256 ja 424 sätestatud kuriteos;”;

10) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 ja 22 nimetatud karistatuse korral peatatakse relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani.

(12) Kaitseliit võib peatada relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 2031 või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 2031 lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.

(13) Tegevliikme relvaloa kehtivus peatub, kui tema suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 3 alusel tehtud kohtumäärus.

(14) Täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punktis 3 sätestatud relvaloa kehtivuse peatatus lõpeb, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 1775 lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.”;

11) paragrahvi 45 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–9 ja 11–14 ning lõigetes 2–4” tekstiosaga „punktides 1–7 või punktis 9”;

12) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaitseliit võib tunnistada relvaloa kehtetuks, kui:
1) loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada riigi julgeolekut;
2) loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama;
3) loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.”;

13) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevliikmel ja käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmel on õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmiseks ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks.”;

14) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise korral ning lõike 2 punktides 1, 2 ja 7 sätestatud tegevuses osalemise” tekstiosaga „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmise ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesande ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmises osalemise”;

15) paragrahvi 57 lõikes 4 asendatakse sõna „viie” arvuga „30”;

16) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaitseliidu tegevliikmel, kes täidab valves osalemisega seotud teenistuskohustust ja saab vigastada või hukkub, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.”;

17) paragrahvi 58 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 sätestatud tegevustesse” tekstiosaga „§ 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse” ning § 60 lõigetes 3 ja 7 ning § 61 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 sätestatud tegevustes” tekstiosaga „§ 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises”;

18) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevusse” tekstiosaga „§ 4 lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisele, sealhulgas lisaõppekogunemisele”;

19) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4–7 sätestatud tegevustesse” tekstiosaga „§ 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse”;

20) paragrahvi 60 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuses osalemisel” tekstiosaga „lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel”;

21) paragrahvi 60 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktides 3 ja 5 sätestatud tegevustes osalemisel” tekstiosaga „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises ja lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel”;

22) paragrahvi 601 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel või lõike 2 punktides 3 ja 5 sätestatud tegevustes osalemisel” tekstiosaga „§ 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises või lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel”;

23) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Kaitseliidu tegevliikmele, kellel on valves osalemisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tõttu Eesti Töötukassa tuvastanud töövõimetoetuse seaduse alusel osalise või puuduva töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahalistest vahenditest ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 või 2 sätestatu kohaselt.”;

24) paragrahvi 64 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva seaduse § 70 lõike 11 alusel valves osalemisel.”;

25) paragrahvi 68 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 sätestatud tegevustes osalemisel” tekstiosaga „§ 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel”;

26) paragrahvi 69 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „, riigikaitseobjekti või riigikaitse eesmärgil kasutatava vara” tekstiosaga „või riigikaitse eesmärgil kasutatava territooriumi, ehitise või vara (edaspidi valvatav objekt)”;

27) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Valvatavad objektid jagunevad alaliselt ja ajutiselt valvatavateks objektideks.”;

28) paragrahvi 69 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alaliselt valvatavate objektide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

29) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Ajutiselt valvatav objekt võib olla sõjaväelise väljaõppe andmiseks ja korraldamiseks ajutiselt kasutatav territoorium, mis on Kaitseliidu omandis või mida Kaitseliit võib selle omaniku või seadusliku valdajaga taasesitatavas vormis sõlmitud kokkuleppe alusel kasutada.”;

30) paragrahvi 69 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Alaliselt valvatava objekti valdajaga sõlmib valvelepingu Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik.”;

31) paragrahvi 69 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Alaliselt valvatava objekti valve korraldamise tasu ja selle kasutamise tingimused määratakse kindlaks riigivara valitseja ja Kaitseliidu vahel sõlmitavas lepingus.”;

32) seadust täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:

§ 691. Ajutiselt valvatava objekti määramine, tähistamine ja valvamine

(1) Ajutiselt valvatava objekti määrab Kaitseväe juhataja poolt selleks volitatud Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik juhul, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatult vajalik.

(2) Kaitseliit kooskõlastab ajutiselt valvatava objekti määramise eelnevalt objekti asukohajärgse prefektuuriga ning teavitab määramisest asukohajärgset kohalikku omavalitsust.

(3) Ajutiselt valvatav objekt tähistatakse esimesel võimalusel.

(4) Ajutiselt valvatava objekti tähistamise korra ja tähised kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

33) paragrahvi 70 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 70. Valvuri ja valves osaleva isiku staatus”;

34) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valvur on isik, kelle tööülesanne on osutada alaliselt valvatava objekti valvet.”;

35) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Valves osalev isik on:
1) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kelle teenistusülesanne on valves osalemine;
2) Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine.

(12) Valves osalemine on:
1) alaliselt valvatava objekti valvuri abistamine;
2) ajutiselt valvatava objekti valve vastavalt objektil sõjaväelise väljaõppe andmise ja korraldamise eest vastutava tegevväelase suunistele.”;

36) paragrahvi 70 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Valvur ja valves osalev isik peab olema läbi teinud Kaitseliidu korraldatava valvuri väljaõppe, mille õppekava kinnitab Kaitseliidu ülem.

(4) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik sõlmib valvuriga seadusele vastava töölepingu, milles muu hulgas märgitakse alaliselt valvatava objekti valdaja või tema volitatud esindaja, kellel on õigus anda valvurile tööülesannete täitmisel ajutisi korraldusi. Alaliselt valvatava objekti valdajal ega tema volitatud esindajal ei ole õigust anda valvurile ülesandeid, mida ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 69 lõikes 4 nimetatud lepingus.

(5) Valvuri tööülesannete täitmist ei peeta teenistuskohustuse täitmiseks käesoleva seaduse § 33 tähenduses ja avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse tähenduses.”;

37) paragrahvi 71 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 71. Valvuri ja valves osaleva isiku kohustused ning volitused”;

38) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Valves osalev isik kannab teenistusülesannet või teenistuskohustust täites vormiriietust ja eraldusmärke.”;

39) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Alaliselt valvatava objekti ning nõuetekohaselt tähistatud ajutiselt valvatava objekti valves osalev isik võib teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi valvurile käesoleva paragrahvi lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 lubatud ulatuses ja korras.”;

40) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseväel on õigus Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 42 sätestatud ülesannete täitmiseks Kaitseliidu nõusolekul ja kokkulepitud ajal tasuta kasutada Kaitseliidu harjutusvälju, lasketiire ja muid ehitisi. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vara kasutamisel kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatust erinevalt.”;

41) paragrahvi 79 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaitseliidul on õigus käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks ning lõike 2 punktides 1–4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks kasutada tasuta, Kaitseväe nõusolekul ja kokkulepitud ajal Kaitseväe harjutusvälju, lasketiire, sõjarelvi, lahingutehnikat, vormiriietust, muud sõjalist varustust ja vajalikke kinnistuid ning neil paiknevaid ehitisi. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vara kasutamisel kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatust erinevalt. Riigivara valitseja kehtestatud korras võib kinnisvara kasutamise kokkuleppe sõlmida valitsemisalas taristu arendamise ja korrashoiu teenuseid osutav riigiasutus.”.

§ 2.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json