HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Erakooliseadus (lühend - EraKS)

Erakooliseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.03.2019, 85

Erakooliseadus

Vastu võetud 03.06.1998
RT I 1998, 57, 859
jõustumine 06.07.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.02.1999RT I 1999, 24, 35821.03.1999
18.05.1999RT I 1999, 51, 55020.06.1999
17.05.2000RT I 2000, 40, 25505.06.2000
22.11.2000RT I 2000, 95, 61101.01.2001
29.08.2001RT I 2001, 75, 45421.09.2001
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
14.04.2004RT I 2004, 30, 20607.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 41, 27605.07.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40401.09.2004
21.10.2004RT I 2004, 75, 52419.11.2004
12.05.2005RT I 2005, 31, 22903.06.2005
24.11.2005RT I 2005, 65, 49801.01.2006
15.06.2006RT I 2006, 32, 24601.09.2006
28.09.2006RT I 2006, 46, 33403.11.2006
21.12.2006RT I 2007, 3, 1326.01.2007
21.12.2006RT I 2007, 4, 1901.09.2007
14.06.2007RT I 2007, 45, 32020.07.2007
10.04.2008RT I 2008, 18, 12401.09.2008
19.06.2008RT I 2008, 34, 20801.09.2008, osaliselt 01.01.2011 ja 01.01.2014; jõustumine osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
24.09.2009RT I 2009, 48, 32423.10.2009
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.06.2010RT I 2010, 41, 24001.09.2010, osaliselt 01.09.2011
17.06.2010RT I 2010, 44, 26201.09.2010
21.10.2010RT I, 08.11.2010, 418.11.2010, osaliselt 01.01.2011
08.12.2010RT I, 22.12.2010, 102.01.2011
23.02.2011RT I, 18.03.2011, 101.07.2011
17.02.2011RT I, 21.03.2011, 101.01.2012
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014, jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
16.06.2011RT I, 08.07.2011, 318.07.2011
23.11.2011RT I, 12.12.2011, 101.01.2012
10.05.2012RT I, 30.05.2012, 101.01.2013
18.04.2013RT I, 26.04.2013, 306.05.2013
15.05.2013RT I, 01.06.2013, 101.07.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
12.06.2013RT I, 02.07.2013, 101.09.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
20.06.2013RT I, 11.07.2013, 101.09.2013 Seaduse tekstis asendatud sõna „pedagoog” sõnaga „õpetaja” vastavas käändes.
21.11.2013RT I, 13.12.2013, 523.12.2013
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
28.10.2014RT I, 29.10.2014, 928.10.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduse §-ga 22² pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest.
18.02.2015RT I, 11.03.2015, 321.03.2015
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 501.07.2015
17.12.2015RT I, 31.12.2015, 1101.01.2016
07.06.2016RT I, 16.06.2016, 126.06.2016, osaliselt 01.01.2017
12.04.2017RT I, 03.05.2017, 201.07.2017
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 101.01.2018, osaliselt 01.09.2017
10.01.2018RT I, 22.01.2018, 101.02.2018
10.01.2018RT I, 22.01.2018, 201.02.2018
12.12.2018RT I, 28.12.2018, 301.01.2019
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
20.02.2019RT I, 19.03.2019, 1201.09.2019

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada alus-, põhi- või keskharidus.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (21) Käesolevat seadust kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise peakorteri erakoolile, mis on asutatud välislepingu alusel, käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (22) Eraõigusliku juriidilise isiku, mille üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks on riik või kohaliku omavalitsuse üksus, peetava erakooli asutamise, koolitusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning tegevuse lõpetamise suhtes kohaldatakse erakooliseadust, muus osas sama liiki riigi- või munitsipaalkooli suhtes kohaldatavat seadust.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Erakooli mõiste ja liigid

 (1) Erakool on äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu (edaspidi pidaja) asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast.

 (11) Rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud erakooli pidaja on rahvusvaheline sõjaline peakorter.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Erakooli liigid on:
 1) koolieelne lasteasutus;
 2) koolieelne lasteasutus ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;
 3) põhikool;
 4) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;
 5) gümnaasium;
 51) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;
[RT I, 11.03.2015, 3 - jõust. 21.03.2015]
 6) [kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 7) kutseõppeasutus;
 8) kutseõppeasutus ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena;
 9) rakenduskõrgkool, mis tegutseb kõrgharidusseaduse alusel;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 10) ülikool, mis tegutseb kõrgharidusseaduse alusel.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 11) huvikool;
 12) [kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 13) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 7–10 nimetatud erakooli pidajaks võib olla aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 21.  Kapitalinõuded

 (1) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (2) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (3) Kutseõppeasutuse pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt 63 900 eurot, osaühing, kelle osakapital on vähemalt 63 900 eurot, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt 63 900 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Kui aktsiaseltsil on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 301 sätestatut.

 (5) Kui osaühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud osakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 176 sätestatut.

 (6) Kui sihtasutusel või mittetulundusühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud omakapitali minimaalsest suurusest vähem, peab sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu üldkoosolek otsustama:
 1) abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena netovara suurus moodustaks vähemalt käesolevas paragrahvis sätestatud sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali minimaalse suuruse;
 2) sihtasutuse või mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise või
 3) pankrotiavalduse esitamise.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 3.  Erakooli nimi

 (1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppeasutuste nimedest.

 (2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.

 (3) [Kehtetu - RT I, 12.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (31) [Kehtetu - RT I, 12.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

2. peatükk ASUTAMINE 

§ 4.  Asutamine

 (1) Erakool, välja arvatud huvikool ja kutseõppeasutus, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (11) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli ja esimese õppekava registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (3) Kutseõppeasutus loetakse asutatuks alates valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kutseõppe läbiviimise õiguse andmisest. Kutseõppeasutuse andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse pärast kutseõppeasutusele esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmist.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 5.  Loakohustus
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
 1) õppetöö läbiviimine käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud erakoolis;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
 2) õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õppetöö läbiviimisel huvikoolis.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (4) Kutseõppe läbiviimise õigus antakse ettevõtjale tähtajalise või tähtajatu tegevusloaga, mille alusel on tal õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (5) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (6) Põhikooli ja gümnaasiumi tegevusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtajaks täidetud, ei pea uue tegevusloa taotlusele lisama käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente, välja arvatud § 54 lõike 2 punktis 82 nimetatud arvamused, ning uus tegevusluba antakse tähtajatult, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.
[RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 26.06.2016]

 (7) Kui tähtajalise tegevusloa alusel tegutsev ja uut tegevusluba taotlev erakool on esitanud andmed ja dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, antakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 51.  Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse andmine
[Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

§ 52.  Kutseõppe läbiviimise õiguse andmine
[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 53.  Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine
[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 54.  Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.

 (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
 1) erakooli põhikiri;
 2) õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
 3) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õigusaktides kehtestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;
 4) erakooli arengukava, välja arvatud tegevusloa taotlemisel huvikoolile;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
 5) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
 6) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppe-kasvatusala töötajate olemasolu kohta;
 7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
 8) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
 81) koolieelse lasteasutuse puhul koolieelse lasteasutuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse kirjalik arvamus;
[RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 26.06.2016]
 82) põhikooli ja gümnaasiumi puhul erakooli asukohajärgse kohaliku omavalitsuse kirjalik arvamus;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
 9) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel andmed käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 või 3 sätestatud kapitalinõuete täitmise kohta;
 10) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta;
 11) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused.

 (3) Tegevusloa õppekava rakendamiseks, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, võib anda isikule, kellel on meresõiduohutuse seaduse § 7 punktis 11 nimetatud tegevusluba.

 (4) Tegevusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel õppe läbiviimiseks esitatakse tegevusloa taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab, et erakool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava alusel õpetamiseks.

 (5) Tegevusloa taotlus esitatakse hiljemalt viis kuud enne õppekava rakendamise algust, kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

 (6) Haridus- ja Teadusministeerium lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega kahe kuu jooksul ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel nelja kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (7) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa andmisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 55.  Tegevusloa kontrolliese

  Tegevusluba antakse isikule, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
 1) õppekavas õppe eesmärgiks seatud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad;
 2) õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele;
 3) arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus;
 4) erakooli direktor vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
[RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 26.06.2016]
 5) erakool on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevad eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
 6) erakooli pidaja ja erakool vastavad käesoleva seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 56.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

 (1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel:
 1) 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates ei ole õppetööd alustatud või õppetöö on olnud peatatud 12 kuud järjest;
 2) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel, ekspertiisi käigus või kvaliteedi hindamisel on esitatud valeandmeid.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 6.  Põhikiri

 (1) Erakooli põhikirjas märgitakse:
 1) kooli nimi või nimetus;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 2) kooli asukoht;
 3) kooli struktuur;
 4) direktori ja juhataja (edaspidi direktor) ning nõukogu pädevus ja ülesanded;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 5) direktori ja kollegiaalse juhtorgani (nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu) (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
 6) põhikirja muutmise kord;
 7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse- või huviharidus) ja õppeasutuse liik;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 8) õppekorralduse alused, koolieelse lasteasutuse puhul koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 9) lapse või õpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise kord;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 10) õpilase õigused ja kohustused;
 11) õpetajate ja teiste töötajate õigused ja kohustused;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 12) õppekeel ja asjaajamiskeel;
 13) õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord;
 14) tegevuse lõpetamise kord;
 15) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 151) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 16) muud vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi või kutseõppeasutusel esimese kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

§ 7.  Arengukava

 (1) Arengukavas on esitatud:
 1) erakooli põhitegevuse ja -idee iseloomustus (arenguprintsiibid ja -suunad, pakutava koolitusteenuse iseloomustus, kasutatava tööjõu kirjeldus, kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused);
 2) andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.
 3) [kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 8.  Ekspertiis

 (1) Valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.

 (2) Lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.

 (3) Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 640 eurot ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.

 (5) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemine ja andmine ning õppekavarühma ekspertiis toimuvad kutseõppeasutuse seaduse §-des 9–12 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (7) Kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 141 sätestatule.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 9.  Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 91.  Kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine
[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 10.  Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine

 (1) Välisriigi õppeasutuste õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

 (2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide suhtes. Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste õppetegevuse suhtes Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamise suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses erakoolide asutamise kohta sätestatut.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 

§ 11.  Õppekava

 (1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks:
 1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse;
 2) õpingute alustamise tingimused;
 3) õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades;
 4) ainekavad;
 5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;
 6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.

 (11) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (21) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (22) Kutseõppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava registreeritakse pärast kutseõppe läbiviimise õiguse saamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. Kui kutseõppe õppekava avatakse õppekavarühmas, milles erakoolil on kutseõppe läbiviimise õigus, registreeritakse see Eesti Hariduse Infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekava vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav õppekava jäetakse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (4) Erakooli õppekava peab vastama:
 1) koolieelsel lasteasutusel – koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale;
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]
 2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul – lasteaia osas koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ning põhikooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete õpitulemustele;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 3) põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud haridustaseme pädevusele ja ainete õpitulemustele;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 4) kutseõppeasutusel – kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale, ühisõppekava korral ka kutseõppeasutuse seaduse § 33 nõuetele;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
 5) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
 7) [kehtetu - RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

 (5) Erakoolis võib anda konfessionaalset usuõpetust erakooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Konfessionaalse usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 12.  Erakooli vastuvõtmise ja erakoolist väljaarvamise tingimused

 (1) Põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutusse vastu võtmisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile seadusega kehtestatud sisseastumistingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste vastuvõtmiseks.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (2) Erakoolist väljaarvamise tingimused kehtestab erakooli nõukogu.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 13.  Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded

 (1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.

 (11) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (12) Põhikoolis ja gümnaasiumis lähtutakse õppe ja kasvatuse korraldamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 20 lõikes 1 sätestatud kohustust võimaldada õppekirjandust kasutada tasuta on põhikool või -gümnaasium kohustatud täitma riigieelarves selleks eraldatud toetuse ulatuses.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

 (2) Erakooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe- ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga.

 (3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile ja koolieelsele lasteasutusele.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (4) Erakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.

§ 14.  Institutsionaalne akrediteerimine, õppekavagrupi kvaliteedi hindamine, tegevustoetus ja riiklik koolitustellimus
[Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

§ 15.  Õppekeel ja asjaajamiskeel

 (1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (11) Gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus. Nimetatud gümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õpe toimuda eesti keelest erinevas keeles või kakskeelsena, kui erakooli arengukavast lähtuval nõukogu ettepanekul ja kooli pidaja taotlusel annab selleks loa Vabariigi Valitsus.
[RT I, 26.04.2013, 3 - jõust. 06.05.2013]

 (2) Põhikoolis ja gümnaasiumis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus, et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles.

 (3) Kutseõppeasutuses, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus, mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (4) Erakooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakoolis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt.
[RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004]

§ 16.  Õpilased

 (1) Õpilaste arvu erakooli klassis või rühmas määrab erakooli nõukogu, arvestades õppeasutustele õigusaktides kehtestatud piiranguid.

 (2) Erakooli õpilastel on õigus saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel alustel sama liiki riigi- või munitsipaalkooli õpilastega.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (3) Erakooli pidaja avalikustab kooli veebilehel õppemaksu suuruse ja sihtrühmad, millesse kuuluvatel õpilastel on eraüldhariduskoolis õppides võimalik saada õppemaksu soodustusi või õppida õppemaksu maksmata.
[RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018]

§ 17.  Õpilase ja erakooli pidaja vaheline leping

 (1) Õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli pidaja vahelise lepinguga (edaspidi leping) kohustub erakooli pidaja andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu.

 (2) Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega, kuid mitte hiljem kui kümme päeva enne õppetöö algust.

 (3) Erakooli pidaja sõlmib õpilase või tema seadusliku esindajaga lepingu õppekavaga kehtestatud ulatuses.

 (4) Lepingus tuleb määrata:
 1) õpingute alustamise aeg;
 2) õppetöö maht või kestus;
 3) õppetöö läbiviimise koht ja aadress;
 31) õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
 4) õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise meetod;
 5) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg;
 6) õppemaksu tagastamise alused ja kord;
 7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
 8) vaidluste lahendamise kord;
 9) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 10) kutseõppeasutuse puhul auditoorse õppetöö läbiviimise aeg;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 11) ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingust tulenevad õppe läbiviimise erisused.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (5) Lepingu kohustusliku lisana vormistatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 1 nõuetele vastav õppekava (v.a ainekavad).
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 18.  Erakooli lõpudokumendid

 (1) Erakooli lõpetamiseks peab õpilane täitma õppekavaga kehtestatud nõuded.

 (2) Haridust tõendav riiklik lõpudokument antakse sama liiki riigi- või munitsipaalkooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid.

 (3) Erakoolil on õigus anda ka teisi haridust tõendavaid dokumente.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

§ 181.  Õppe- ja kasvatuskorralduse dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

 (1) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldus dokumenteeritakse ja dokumente säilitatakse vastavalt sama liiki riigi- või munitsipaalkooli tegevuse dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise kohta õigusaktides kehtestatud korrale.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (2) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldusega seotud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid, millele laienevad arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuded.
[RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

4. peatükk JUHTIMINE 

§ 19.  Juhtorganid

 (1) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (2) Erakooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon. Erakooli direktori suhtes kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkooli direktori suhtes seadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (3) Erakooli direktoriks ja erakooli pidaja juhtorganitesse on keelatud valida või määrata isikut:
 1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud juriidilise isiku pankroti või sundlikvideerimise;
 2) kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud juriidilise isiku juhatuse liikmena tegutsemise keeldu;
 3) kelle varasem tegevus juriidilise isiku või erakooli juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama juriidilise isiku või erakooli juhtimist selliselt, et aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

 (4) [Kehtetu - RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

§ 20.  Direktor

 (1) Direktor juhib erakooli, järgides erakooli pidaja ja erakooli nõukogu seaduslikke korraldusi.

 (2) Direktor hoolitseb erakooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (3) Direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate erakooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivituseta erakooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 21.  Nõukogu

 (1) Nõukogu on erakooli kollegiaalne otsustuskogu, mille liikmete määramise, tagasikutsumise korra ja volituste kestuse sätestab erakooli põhikiri.

 (2) Nõukogusse kuuluvad:
 1) direktor;
 2) õpetajate esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 3) koolieelse lasteasutuse, ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli ning põhikooli puhul lastevanemate esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 4) gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul õpilaste esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 5) erakooli pidaja esindajad;
 6) teised erakooli põhikirjas ettenähtud isikud.

 (3) Erakooli nõukogu:
 1) esitab erakooli pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmisettepanekud;
 11) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 2) kuulab ära direktori iga-aastase erakooli arengukava täitmise ülevaate;
 3) kuulab ära direktori ülevaate erakooli eelarve, erakooli pidaja majandusaasta aruande ja vahearuannete kohta;
 4) annab seisukoha teistes küsimustes, mis käesoleva seaduse ja erakooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse.

 (4) Nõukogu kohta sätestatut ei kohaldata huvikooli suhtes.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

§ 211.  Kuratoorium
[Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

§ 212.  Nõunike kogu

 (1) Kutseõppeasutuse nõunike kogu on kutseõppeasutust ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on kooli nõustamine arengu kavandamisel ning õppe- ja majandustegevuse korraldamisel.

 (2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline, selle volituste kestuse määrab, liikmed nimetab ja töökorra kinnitab erakooli pidaja, olles ära kuulanud nõukogu seisukoha.

 (3) Nõunike kogu koosseisust üle poole peavad moodustama kutseõppeasutuse õppekavarühmade kutse- ja erialadega seotud ettevõtlus- ja kutseorganisatsioonide ning tööandjate registreeritud ühingute esindajad.

 (4) Nõunike kogu:
 1) teeb erakooli pidajale ja erakooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade, tegevuse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
 2) annab hinnangu kooli koostööle ettevõtetega kooli arendustegevuse ja praktika korraldamisel.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

5. peatükk FINANTSEERIMINE, RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 22.  Finantseerimine

 (1) Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest.

 (11) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate õpetajate palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõikes 6 nimetatud õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad toetuste kasutamiseks lepingu.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

 (21) Erakooli õppekulu kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 8 alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõikes 11 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel kehtestatud korras.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (22) [Kehtetu - RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

 (23) [Kehtetu - RT I, 03.05.2017, 2 - jõust. 01.07.2017]

 (3) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (4) Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.

 (5) Tegevustoetusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infrastruktuursete kulude katmiseks.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (6) Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel, kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti. Eraüldhariduskooli pidaja võib tõsta õppemaksu suurust üle 10 protsendi kahe õppeaasta vahel, kui eraüldhariduskooli pidaja ja õpilase või tema seadusliku esindaja vaheline leping ei sätesta teisiti.
[RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (61) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (7) [Kehtetu - RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

 (8) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

§ 221.  Audiitorkontroll

  Erakooli pidaja audiitor on kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi viivitamata kirjalikult informeerima talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
 1) majanduslikust olukorrast tingitud erakooli tegevuse katkemine;
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]
 2) eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne erakooli raamatupidamise aastaaruande kohta;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 3) majanduslikust olukorrast tingitud olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus erakool ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]
 4) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju erakooli pidajale, erakoolile või erakooli õpilasele.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 222.  Valla või linna osalemine eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises
[RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018]

 (1) Vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises, kui see on valla või linna otsusel vajalik hariduse kättesaadavuse või mitmekesisuse tagamiseks.
[RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (2) [Kehtetu - RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (3) [Kehtetu - RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 223.  Riigi osalemine eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises

 (1) Erakooli pidaja võib esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, et saada eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks riigieelarvest toetust (edaspidi tegevuskulutoetus).

 (2) Tegevuskulutoetuse saamiseks esitab erakooli pidaja andmed, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete täitmist.

 (3) Haridus- ja Teadusministeerium eraldab erakooli pidajale tegevuskulutoetust järgmiste nõuete täitmise korral:
 1) eraüldhariduskool, millele tegevuskulutoetust taotletakse, on tegutsenud vähemalt neli aastat ja selle tegutsemiseks on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühe kooliastme osas;
 2) eraüldhariduskoolis ei ole õppemaksu või see ei ole ühegi õpilase jaoks kuus suurem kui 25 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast;
 3) erakooli pidaja investeerib kogu eraüldhariduskooli tegevusest saadud kasumi eraüldhariduskooli õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda;
 4) erakooli pidaja tagab, et eraüldhariduskooli eelarve ja hariduskulud on avalikud;
 5) erakooli pidajal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud;
 6) erakooli pidaja taotlusel on kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, andnud Haridus- ja Teadusministeeriumile nõusoleku eraüldhariduskoolile tegevuskulutoetuse eraldamiseks. Nõusoleku põhjendamisel lähtub kohaliku omavalitsuse üksus hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamisest ning õppekohtade vajalikkusest oma haldusterritooriumil.

 (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, ei ole andnud nõusolekut eraüldhariduskoolile tegevuskulutoetuse eraldamiseks, võib Haridus- ja Teadusministeerium erandjuhul tegevuskulutoetuse eraldada juhul, kui muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuskulutoetuse eraldamise nõuded on täidetud ja tegevuskulutoetuse eraldamine on vajalik hariduse mitmekesisuse tagamiseks.

 (5) Haridus- ja Teadusministeerium ei eralda tegevuskulutoetust, kui on tuvastatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete mittetäitmine või kui erakooli pidaja on esitanud taotluse tegevuskulutoetuse saamise lõpetamiseks.

 (6) Haridus- ja Teadusministeerium võib tegevuskulutoetuse eraldamata jätta, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et eraüldhariduskooli õppekohtade loomisega asendatakse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud hariduse kättesaadavuse tagamise kohustuse täitmist.

 (7) Õppemaks käesoleva paragrahvi tähenduses on õpilaselt või tema vanemalt nõutav mistahes tasu õpilase eraüldhariduskooli vastuvõtmise või õppekava täitmise, sealhulgas õpikeskkonna loomise eest. Õppemaksu hulka ei arvata õppekavaväliste tegevuste kulusid, sealhulgas huvitegevuse ja pikapäevarühma kulusid ning koolitoidu, majutuse, transpordi ja muude õppimist toetavate teenustega seotud kulusid.

 (8) Tegevuskulutoetuse suuruse arvutamise aluseks on tegevuskulutoetuse eraldamisele eelneva kalendriaasta:
 1) eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arv 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel ja
 2) selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäär.

 (9) Tegevuskulutoetuse eraldamiseks sõlmivad erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium igal aastal lepingu.

 (10) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus eraldatud tegevuskulutoetus tagasi nõuda, kui tegevuskulutoetus on eraldatud ebaõigete andmete alusel.
[RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018]

§ 23.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Riiklikku järelevalvet erakooli, sealhulgas kõrgharidusseaduse alusel tegutseva erakõrgkooli üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium käesolevas seaduses ning korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

 (2) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 231.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

6. peatükk TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 24.  Tegevuse lõpetamine

 (1) Pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise, kui:
 1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul tegevusluba või kutseõppe läbiviimise õigus;
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
 2) pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
 3) pidaja või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse, et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks;
 4) lõpetamine on seadusega ette nähtud.

 (2) Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.

 (3) Erakooli tegevuse lõpetamisel korraldab erakooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid vastava taseme hariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

7. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 25.  Üleminek

 (1) Erakoolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse 1. septembriks 1999.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (3) Ülikoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel, viivad oma õppetegevuse ülikooliseaduse § 4 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei toimu pärast nimetatud tähtaja möödumist õpe mitmel õppesuunal bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, tunnistab valdkonna eest vastutav minister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (4) Kõrgkoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload, viivad oma õppetegevuse rakenduskõrgkooli seaduse § 2 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, tunnistab valdkonna eest vastutav minister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (5) Ülikoolid ja kõrgkoolid viivad oma põhikirjad seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 15 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra osas hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (6) Tegutsevate lasteasutuste õppekavad viiakse koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 16 sätestatuga vastavusse 2009. aasta 1. märtsiks.
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]

 (7) Kui eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus, siis viiakse tema peetava gümnaasiumi põhikirjas enne 2013. aasta 1. septembrit määratud õppekeel käesoleva seaduse § 15 lõikes 11 sätestatuga vastavusse 2016. aasta 1. septembriks.
[RT I, 26.04.2013, 3 - jõust. 06.05.2013]

 (8) Käesoleva seaduse § 1 lõiget 22 ei kohaldata kuni 2026. aasta 31. detsembrini erakoolile, kes tegutses § 1 lõike 22 jõustumise ajal ning keda pidava eraõigusliku juriidilise isiku üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks oli nimetatud lõike jõustumise ajal ka eraõiguslik isik.
[RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 26.06.2016]

§ 251.  Erakooli pidaja kapitalinõuete ja juriidilise isiku vormi nõuete rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse § 2 lõiget 1 ja § 21 kohaldatakse juba väljaantud koolitusluba või positiivset akrediteerimisotsust omavale erakooli pidajale 2007. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud siis, kui erakooli pidaja esitab taotluse uue koolitusloa saamiseks.

 (2) Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini on uut koolitusluba taotleva erakutseõppeasutuse pidaja aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali miinimumsuuruseks 500 000 krooni.

 (3) Käesoleva seaduse § 21 nõudeid ei kohaldata erakooli pidajale juhul, kui vähemalt kaks kolmandikku erakooli õpilastest ja üliõpilastest õpib usuõpetuse ja teoloogia õppekavade järgi.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 252.  Seaduse rakendamine

  Käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 kehtestatud piirangud isiku töölevõtmisel kehtivad pärast sätte jõustumist lastega seotud tööle asuva isiku kohta.
[RT I 2007, 45, 320 - jõust. 20.07.2007]

§ 26. – § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 33.  Üleminek kõrgharidustaseme õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist

 (1) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur kõrgkoolide ja ülikoolide õppekavagruppe, lähtudes ülikooliseaduse § 567 lõike 111 alusel kehtestatud täpsemast korraldusest.
[RT I 2009, 48, 324 - jõust. 23.10.2009]

 (2) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib erakool kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on erakooli pidaja taotluse alusel andnud erakoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

 (3) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab erakooli pidaja, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning:
 1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
 2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
 3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
 4) erakooli arengukava;
 5) andmed teadus- ja arendustegevuse kohta;
 6) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus;
 7) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 222.

 (4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ja jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku:
 1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardi lisas kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
 2) anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
 3) mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).

 (5) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.

 (6) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas.
[RT I, 08.11.2010, 4 - jõust. 18.11.2010]

 (7) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb valdkonna eest vastutavale ministrile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ettepaneku või kolmandat korda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, ei esita valdkonna eest vastutav minister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab käskkirjaga otsuse mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Erakool lõpetab vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
[RT I, 08.11.2010, 4 - jõust. 18.11.2010]

 (8) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne erakooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles õppeasutuses vastava kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.

 (9) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse erakoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui erakoolile on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 34.  Kõrgharidustaseme õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlused

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja ülikoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.

 (2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku:
 1) akrediteerida õppekava või õppeasutus positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
 2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada õppeasutuses sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi;
 3) akrediteerida õppeasutus negatiivselt ja kohustada erakooli pidajat algatama erakooli tegevuse lõpetamine.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab kõrgkool või ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.

 (5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek motiveeritud käskkirjaga tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 35.  Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud kõrgharidustaseme õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument, kui:
 1) õppekava on akrediteeritud positiivselt või
 2) õppekava positiivse akrediteerimisotsuse kehtivus on lõppenud pärast 2009. aasta 31. augustit ja erakool on esitanud § 33 lõikes 3 nimetatud taotluse õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks õppekavagrupis, millesse õppekava kuulub.
[RT I 2009, 48, 324 - jõust. 23.10.2009]

 (2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on väljastatud haridust tõendav dokument mitte rohkem kui kaks aastat enne seda, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 36.  Kõrgharidustaseme õppe õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud koolituslubade taotlused ning välja antud koolitusload

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks esitatud koolitusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste alusel välja antud koolitusload ning enne 2008. aasta 1. septembrit välja antud koolitusload, mille kehtivus ei ole lõppenud, kehtivad kuni:
 1) õppekava positiivse akrediteerimiseni käesoleva seaduse § 34 sätestatud tingimustel juhul, kui õppekava akrediteerimiseks on esitatud taotlus enne 2008. aasta 1. septembrit;
 2) õppekava negatiivse akrediteerimiseni käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel;
 3) Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada vastav akadeemiline kraad või diplom;
 4) 2010. aasta 31. detsembrini juhul, kui õppekava pole akrediteeritud ning Vabariigi Valitsus pole õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, andnud õigust õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
 5) valdkonna eest vastutav minister tunnistab koolitusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

 (3) Kehtiva koolitusloa alusel läbiviidava õppe lõpetanud isikule on erakoolil õigus väljastada haridust tõendav dokument, mis ei ole riiklikult tunnustatud.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 37.  Ühisõppekava avamise taotlemine kuni 2008. aasta 31. detsembrini

 (1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitatud ühisõppekava avamise taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (2) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
 1) Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ühisõppekava registreerimiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 221 vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 221 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid, ülikooliseaduse §-le 222 vastava ühisõppekava koostöölepingu ning muud käesoleva seaduse alusel õppetöö läbiviimiseks nõutavad andmed;
 2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
 2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele.

 (5) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.

 (6) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

 (7) Ühisõppekava avamisel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.

 (8) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele, väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, mis kehtib vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatule.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 38.  Ühisõppekava avamine kuni 2010. aasta 31. detsembrini

 (1) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini kohaldatakse ühisõppekava avamisele erakoolis ülikooliseaduse §-s 5614 sätestatud tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (2) Ühisõppekava avamisel ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Ülikooliseaduse § 5614 lõikes 4 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.

 (3) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele.
[RT I 2009, 48, 324 - jõust. 23.10.2009]

§ 39.  Tähtajaliste koolituslubade kehtivus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 40.  Kutseõppe ühekordne valikuline akrediteerimine

  Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides, milles toimub kutseõpe majutamise ja toitlustamise või ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühmades, viiakse 2011. aasta jooksul läbi nimetatud õppekavarühmade ühekordne valikuline akrediteerimine. Ühekordse valikulise akrediteerimise läbiviimine ja selles osalemine toimub kutseõppeasutuse seaduse §-s 372 ja selle alusel kehtestatud korras.
[RT I, 08.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

§ 41.  Üleminek kutseõppe läbiviimise õigusele

 (1) Enne 2013. aasta 1. septembrit kutseõpet läbiviiva erakooli pidajale loetakse kutseõppe läbiviimise õigus antuks kolmeks aastaks õppekavarühmas, millesse kuuluvale õppekavale oli kooli pidajale antud koolitusluba.

 (2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekavarühm akrediteerimist korraldava asutuse koostatud ajagraafiku alusel.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Õppekavarühmadele, mille kohta koolil on 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks, loetakse antuks tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanute kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 141 sätestatule.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

 (4) Õppekavarühmades, milles koolil on 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 sätestatule. Ekspertiisi kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 42.  Kutseõppeasutuse nõunike kogu moodustamine

  Käesoleva seaduse §-s 212 nimetatud nõunike kogu moodustatakse kutseõppeasutuses 2014. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 43.  Erakooli tegutsemise vormid

  2013. aasta 1. septembri seisuga ühe asutusena tegutsevad üldhariduskool ja huvikool võivad jätkata tegevust ühe asutusena.
[RT I, 11.03.2015, 3 - jõust. 21.03.2015]

§ 44.  Toetus eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks

 (1) Riigieelarvest eraldatakse toetust eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks 2019. aasta 31. detsembrini, lähtudes eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arvust ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskoolide õppekoha tegevuskulu keskmisest maksumusest.

 (2) Eraldatava toetuse suurus on 75 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse 2016. aasta õppekoha tegevuskulu keskmisest maksumusest Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel 2016. aastaks kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär.

 (3) Toetuse eraldamisel võetakse aluseks eraüldhariduskooli õpilaste arv eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel.

 (4) Tegevuskulude katmise toetuse eraldamiseks sõlmivad eraüldhariduskooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium lepingu.
[RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (5) Tõhustatud tuge ja erituge saavate õpilaste eest ei eraldata käesoleva paragrahvi alusel toetust tegevuskulude katmiseks.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

§ 441.  Käesoleva seaduse § 223 alusel makstava tegevuskulutoetuse rakendamine

 (1) Kui erakooli pidajale eraldatakse tegevuskulutoetust käesoleva seaduse § 223 alusel, ei eraldata talle toetust eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1–4 sätestatud korras.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 223 sätestatud korras eraldatakse 2018. aastal tegevuskulutoetust erakooli pidaja taotlusel alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

 (3) Käesoleva seaduse § 223 lõike 3 punktis 1 nimetatud nelja-aastase tegutsemise nõuet ei kohaldata enne 2018. aasta 1. jaanuari tegevusloa saanud eraüldhariduskoolide tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena. Samas punktis nimetatud tähtajatu tegevusloa nõuet kohaldatakse neile eraüldhariduskoolidele tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020. aasta 1. jaanuarist.

 (4) Käesoleva seaduse § 223 lõike 3 punktis 2 nimetatud õppemaksu suuruse nõuet kohaldatakse tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020/2021. õppeaastast.

 (5) Kuni 2019/2020. õppeaastani peab eraüldhariduskooli õppemaks käesoleva seaduse §-s 223 nimetatud tegevuskulutoetuse saamiseks olema õpilase jaoks kuus väiksem kui 35 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast ja 2019/2020. õppeaastal väiksem kui 30 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast.

 (6) Käesoleva seaduse § 223 lõike 3 punktis 6 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku olemasolu nõuet kohaldatakse tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018]

§ 442.  Riigieelarvest toetuse eraldamine tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks 2018. aastal

  Käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel eraldatakse riigieelarvest toetust 2018. aastal tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks alates 2018. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

§ 45.  Toetus hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks
[Kehtetu - RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

/otsingu_soovitused.json