Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” muutmine

Vastu võetud 07.03.2024 nr 12

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66 lõike 6 alusel.

§ 1.  Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” muutmine

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse sõna „kasutusotstarve” sõnadega „kasutamise otstarve” vastavas käändes;

2) määruse tekstis asendatakse sõnad „köetav pind” sõnadega „toatemperatuuriga pind” vastavas käändes;

3) määruse tekstis asendatakse sõnad „madala temperatuuriseadega pind” sõnadega „madala temperatuuriga pind” vastavas käändes;

4) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) energiaarvutuse baasaasta – sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1990–2020;”;

5) paragrahvi 3¹ lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) suvise ruumitemperatuuri arvutus, välja arvatud ruumides, kuhu projekteeritakse või ehitatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud jahutuse seadeväärtusele vastavat ruumitemperatuuri tagav jahutussüsteem;”;

6) paragrahvi 3¹ lõikes 4 asendatakse sõnad „madala temperatuuriseadega pinna” sõnadega „madala temperatuuriga pinna ja mitteelamu parkimismaja”;

7) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse arvud „1970–2000” arvudega „1990–2020”;

8) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse arv „21” arvuga „21,5” ja arv „27” arvuga „26”;

9) paragrahvi 5 lõikes 2¹ asendatakse sõnad „ruumitemperatuuri seadearvu väärtusega” sõnadega „ruumitemperatuuri seadeväärtusega”;

10) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse arv „1000” arvuga „800”;

11) paragrahvi 6 lõike 1 tabel 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Tabel 1. Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojuse väärtus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta

12) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Elamus kasutatakse tabelis 1 esitatud valgustuspaigaldise võimsust. Mitteelamutes kasutatakse väiksemat valgustuspaigaldise võimsust kui tabelis 1 juhul, kui säilitatakse sama valgustihedus ning selle kohta esitatakse eraldi tüüpruumi valgustiheduse arvutus energiaarvutuse lähteandmete osana. Eeldatakse, et ruumi valgustiheduse, -räiguse, -ühtluse, värviesituse üldindeksi ja valgustuse muu arvutus on nõuetekohane, kui see järgib standardi EVS-EN 12464-1 nõudeid.”;

13) paragrahvi 6 lõike 9 tabelid 2 ja 2¹ sõnastatakse järgmiselt:

„Tabel 2. Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone ja koolieelse lasteasutuse hoone energiaarvutuse tunnipõhised kasutusastmed kellaaegade kaupa ja kasutusprofiilid

Tabel 2¹. Majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone, korterelamu sooja parkimismaja ning tööstushoone energiaarvutuse tunnipõhised kasutusastmed kellaaegade kaupa ja kasutusprofiilid

14) paragrahvi 6 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Elamu, avatud kontori ja kasarmu suvise ruumitemperatuuri kontroll tehakse hoone energiaarvutuse kasutusprofiili alusel, mis on esitatud tabelis 2.

(11) Tubakontori, nõupidamisruumi, klassiruumi ja koolieelse lasteasutuse mängu- ja magamisruumi suvise ruumitemperatuuri kontroll ja jahutusvõimsuse dünaamiline arvutus tehakse tabelis 3 esitatud ruumi detailse kasutusprofiili alusel. Klassiruumis ja nõupidamisruumis kasutatakse tabelis 4 esitatud seadmete ja inimeste vabasoojuse väärtust ja valgustuse vabasoojuse väärtus arvestatakse tabeli 1 järgi. Muus ruumis kasutatakse tabelis 1 esitatud vabasoojuse väärtusi.

Tabel 3. Tubakontori, nõupidamisruumi, klassiruumi ja koolieelse lasteasutuse mängu- ja magamisruumi kasutusastmed suvise ruumitemperatuuri kontrolliks

Tabel 4. Vabasoojuse väärtus suvise ruumitemperatuuri kontrolli tegemiseks

15) paragrahvi 7 tabel 5 sõnastatakse järgmiselt:

„Tabel 5. Sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta

16) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoone ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamiseks tehtavas energiatõhususarvutuses kasutatakse õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse teha õhulekkearvu mõõtmine.”;

17) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „EVS-NE ISO 9972” tekstiosaga „EVS-EN ISO 9972”;

18) paragrahvi 9 lõike 4 tabel 6 sõnastatakse järgmiselt:

„Tabel 6. Hoone õhulekkearvu baasväärtused välispiirde ruutmeetri kohta

19) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „EVS-NE ISO 52016-1” tekstiosaga „EVS-EN ISO 52016-1”;

20) paragrahvi 10 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Ruumi jahutamist akna kaudu tuulutamise teel võetakse arvesse elamute suvise ruumitemperatuuri arvutamise käigus. Akna kaudu tuulutamist ruumi jahutamiseks võib arvutustes kasutada juhul, kui ruumitemperatuur on 22 ºC või kõrgem.”;

21) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 10¹ järgmises sõnastuses:

„(10¹) Ruumis paiknevaid kardinaid, ruloosid ja muid võimalikke varjestusi suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutuses ei arvestata.”;

22) paragrahvi 10 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui eluruumi aknaid müra või välisõhu kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega, käsitades tervet korterit ühe tüüpruumina, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest.”;

23) paragrahvi 11 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „EVS-EN ISO 10456” tekstiosaga „või samaväärsele tunnustatud metoodikale”;

24) paragrahvi 11 lõiget 9 täiendatakse pärast tekstiosa „EVS 908-1” tekstiosaga „või samaväärsetele tunnustatud metoodikatele”;

25) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud nõuetekohaselt, kui selle arvutamisel lähtutakse standardite EVS-EN ISO 10211, EVS-EN ISO 14683, ISO 15099 ja standardisarja EVS-EN ISO 10077 nõuetest või joonsoojusläbivuse väärtus on määratud materjali- või ehitustootja esitatud andmete kohaselt.”;

26) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3¹ ja tabelitega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Projekteeritava hoone soojuskao arvutuses kasutatakse täpsemate andmete puudumisel tabelis 7¹ esitatud väärtusi.

Tabel 7¹. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse joonsoojusläbivus

Tabel 7². Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse punktsoojusläbivus

27) paragrahvi 12 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „(näiteks EVS-EN ISO 10077 või EVS-EN ISO 15099)” tekstiosaga „(näiteks standardisarjale EVS-EN ISO 10077 või standardile ISO 15099)”;

28) paragrahvi 14 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Küttesüsteemi soojusenergia kasutus arvutatakse igale soojusallikale valemiga:

kus Q_kol on päikesekollektorist saadav aastane sooja tarbevee soojus kWh/a;
η_sa on soojusallika kasutegur (tabel 8).

(7) Ruumide kütteks vajalik soojusenergia kasutus arvutatakse valemiga:

kus η_jv on soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur (tabel 9).”;

29) paragrahvi 14 lõike 10 tabelid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

„Tabel 8. Soojusallika kasutegur η_sa kütuse tarbimisaine alumise kütteväärtuse alusel

Tabel 9. Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur η_jv ja abiseadmete elektritarbimine

30) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui korterelamu pesuruumis kasutatakse mugavuse tagamiseks elektrilist põrandkütet (edaspidi mugavuspõrandküte), kasutatakse simulatsiooniarvutuses pesuruumi temperatuuri seadeväärtusena 22,5 ºC ja võetakse arvesse siirdeõhuvool pesuruumi. Kui eraldi simulatsiooniarvutust pesuruumi elektrikasutuse hindamiseks ei tehta, võetakse korteri ruumide kütte netoenergiavajaduses arvesse 65 protsenti korteri põhiküttena ja 35 protsenti elektrilise mugavuspõrandküttena. Elektrilise mugavuspõrandkütte maksimaalne osa korteri ruumide kütte netoenergiavajadusest on elektrilise paigaldusvõimsuse ja 8760 tunni korrutis.”;

31) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „EVS EN 14825 ja EVS EN 16147” tekstiosaga „EVS-EN 14825 ja EVS-EN 16147”;

32) määruse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 16¹ järgmises sõnastuses:

„§ 16¹. Sooja tarbevee süsteemi arvutamine

(1) Sooja tarbevee soojusenergia kasutus enne soojusallikat arvutatakse valemiga:

kus  on sooja tarbevee soojusenergia kasutus enne soojusallikat kWh/a;
 on sooja tarbevee netoenergiavajadus kWh/a;
 on sooja tarbevee salvestamise soojuskadu kWh/a;
 on sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod kWh/a;
 on sooja tarbevee torustikul paiknevate käterätikuivatite summaarne soojuskadu kWh/a;
 on heitvee soojustagastuse energia, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks kWh/a.

(2) Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod (kWh/a) arvutatakse valemiga:

kus  on sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod kWh/a;
φ_r on ringleva veega torustiku keskmine soojuskadu W/m;
L_r on ringleva veega torustiku pikkus meetrites;
L_j on ilma ringleva veeta torustiku pikkus meetrites.

(3) Ringleva veega torustiku pikkuseks loetakse vastava jaotus- ja ringlustorustiku pikkus. Ringleva veega torustiku pikkuse võib arvutustes võrdsustada kahekordse ringlustorustiku pikkusega. Ringleva veega torustiku soojuskaona võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada tabelis 10⁴ esitatud keskmiseid väärtuseid.

Tabel 10⁴. Ringleva veega torustiku keskmine soojuskadu torupikkuse meetri kohta

(4) Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskao arvutamisel võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada tabeli 10⁵ väärtuseid.

Tabel 10⁵. Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadu toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta

Hoone kasutamise otstarve	Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadu kWh/(m²·a)
Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m²	14
Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu	14
Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m²	14
Korterelamu	20
Kasarmu	20
Kontorihoone	8
Majutushoone	24
Ärihoone	11
Avalik hoone	7
Kaubandushoone ja terminal	7
Haridushoone	13
Koolieelse lasteasutuse hoone	13
Ravihoone	13
Laohoone ja korterelamu soe parkimismaja	0
Tööstushoone	5

(5) Sooja tarbevee torustikul paiknevate käterätikuivatite summaarse soojuskao arvutamisel võib täpsemate andmete puudumise korral võtta ühe käterätikuivati aastaseks soojuskaoks 750 kWh/a.

(6) Köetud ruumis paikneva sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadudest arvestatakse 70% ruumidesse tulevaks vabasoojuseks.

(7) Sooja tarbevee salvestuse soojuskaona kasutatakse täpsemate andmete puudumise korral tabelis 10⁶ esitatud väärtusi, välja arvatud integreeritud boileriga soojuspumpadele, mille puhul võetakse soojuskadu arvesse soojuspumba soojusteguris.

Tabel 10⁶. Sooja tarbevee salvestuse soojuskadu

Salvestuspaagi maht liitrites	Soojuskadu  kWh/a
	40 mm soojustus	100 mm soojustus
50	440	220
100	640	320
150	830	420
200	1000	500
300	1300	650
500	1700	850
1000	2100	1100
2000	3000	1500
3000	4000	2000

(8) Köetud ruumis paikneva sooja tarbevee salvestuspaagi soojuskadu arvestatakse vabasoojuseks.”;

33) paragrahvi 18 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Püsiva sissepuhketemperatuuriga süsteemis on sissepuhketemperatuur kütteperioodil 18 ºC neis hoonetes, mille kütmise seadeväärtus on 21,5 ºC.”;

34) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on üle 0,25 m³/s, iga ventilaatori elektritarbimine arvutatakse eraldi. Ventilaatori elektritarbimine E_v (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga:

kus P_v on ventilaatori elektrivõimsus kW;
τ_d on seadme käidutundide arv (h) ööpäevas arvutuslikul õhuvooluhulgal;
τ_w on seadme käidupäevade arv (d) nädalas arvutuslikul õhuvooluhulgal;
t on arvutusperioodi kestus 8760 tundi (h).”;

35) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „EVS-EN 13141-7” sõnadega „või samaväärse tunnustatud metoodika”;

36) paragrahvi 29¹ lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia see osa, mis on ette nähtud hoone toimimiseks, ehk omatarbe osakaal, arvutatakse tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsioonarvutusega või lõikes 1¹ nimetatud kalkulaatoriga.”;

37) paragrahvi 29¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kliimaministeerium avaldab oma veebilehel päikeseelektri kalkulaatori, milles kasutatakse käesolevas määruses ja hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas energiatõhususarvu määramiseks vajalikke andmeid.”;

38) paragrahvi 30 lõiked 6 ja 6¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga:

kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a);
E_tar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a;
f_i on energiakandja i kaalumistegur;
A_t on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites.

(6¹) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ning lokaalselt toodetud ja hoones tarbitud elektrienergia hulga summa toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga:

kus ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a);
E_tar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a;
f_j on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur;
E_tar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a;
E_lok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a;
f_el on elektri kaalumistegur;
A_t on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites.”;

39) paragrahvi 30 lõige 6⁴ sõnastatakse järgmiselt:

„(6⁴) Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja kohta kohaldatakse valemit:

kus E_kaal,i on energiakandjale i vastav kaalutud energiakasutus kWh/a;
E_tar,i on energiakandjale i vastav tarnitud energia hulk kWh/a;
E_eks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a;
f_i on energiakandja i kaalumistegur;
A_t on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites.”;

40) määrust täiendatakse paragrahviga 31¹ järgmises sõnastuses:

„§ 31¹. Rakendussäte

Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. märtsi, kohaldatakse enne 2025. aasta 1. märtsi kehtinud määruse redaktsiooni.”;

41) määruse lisad 2, 4, 6 ja 6¹ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2.  Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine

Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse § 2 punktides 4 ja 13 asendatakse sõnad „köetav pind” sõnadega „toatemperatuuriga pind” vastavas käändes;

2) määruse tekstis asendatakse sõnad „madala temperatuuriseadega pind” sõnadega „madala temperatuuriga pind” vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopinna summa;”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 14¹ järgmises sõnastuses:

„14¹) toatemperatuuriga pind – köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind. Mitteelamu parkimismaja pinda ei loeta toatemperatuuriga pinnaks;”;

5) paragrahvid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) määruse 1. peatükki täiendatakse §-ga 5¹ järgmises sõnastuses:

„§ 5¹. Soojusallikad

(1) Hoone kütmisel kasutatavad soojusallika liigid on:
1) katel;
2) kaugküte;
3) tõhus kaugküte;
4) soojuspump;
5) soojaveeboiler;
6) päikesekollektor;
7) ahi, kamin või pliit;
8) koostootmisseade;
9) elektriotseküte;
10) heitvee soojustagasti;
11) muu soojusallikas.

(2) Soojusallikale määratakse energiakandja liik:
1) elekter;
2) maagaas;
3) vedelgaas;
4) biogaas;
5) puitpellet;
6) segapuit;
7) kütteõli;
8) kivisüsi;
9) turvas;
10) muu energiaallikas.

(3) Kui soojusallikaks on soojuspump, määratakse soojuspumba liik:
1) maasoojuspump;
2) õhk-õhk soojuspump;
3) õhk-vesi soojuspump;
4) väljatõmbeõhu soojuspump.

(4) Hoone soojusallikas määratakse ehitisregistri andmete alusel.

(5) Kui hoonele ei ole ehitisregistris määratud soojusallikat või andmed selle kohta ei vasta tegelikkusele, määratakse soojusallikas käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi.”;

7) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse üks ühine energiamärgis, on kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala väärtusteks toatemperatuuriga pinna alusel hoone osade kasutamise otstarvete skaalade väärtuste kaalutud keskmised väärtused.”;

8) paragrahvi 9 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) hoone ehitisregistri kood. Kui taotletakse energiamärgist olemasoleva hoone osale, näidatakse ka hoone osa identifitseerimist võimaldavad andmed;”;

10) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „hoone ehitusaasta” sõnadega „ehitise esmase kasutuselevõtu aasta”;

11) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) hoone või hoone osa, millele energiamärgis antakse, toatemperatuuriga pind (m²);”;

12) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „jooksul” sõnadega „kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul”;

14) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5² järgmises sõnastuses:

„5²) hoone toatemperatuuriga pind (m²);”;

16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kaalutud energiaerikasutuse komponentidest lahutatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohaselt energiaarvutuses arvesse mitte võetud tehnosüsteemi, elektritarviti või madala temperatuuriga pinna ja mitteelamu parkimismaja energiakasutus, mis on energiaarvestiga mõõdetud.”;

17) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) määrata hoonele aastane kaalutud energiaerikasutus, mis vastab suurimale energiaerikasutuse klassile (G) antud kasutamise otstarbe puhul.”;

19) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 14 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Andmete puudumisel elektrienergia erikasutuse kohta tarbevee soojendamisel või muudeks vajadusteks võib kasutada hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud andmeid.”;

21) paragrahvi 14 lõigetes 9 ja 10 asendatakse sõna „valmistamise” sõnaga „soojendamise”;

22) paragrahvi 14 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)] arvutatakse valemiga:

kus A_t – hoone toatemperatuuriga pind m².”;

23) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse üks ühine energiamärgis, on kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala väärtusteks toatemperatuuriga pinna alusel hoone osade kasutamise otstarvete skaalade väärtuste kaalutud keskmised väärtused.”;

24) määruse lisad 1, 2 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

25) määruse lisad 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse sõna „kasutusotstarve” sõnadega „kasutamise otstarve” vastavas käändes;

2) määruse tekstis asendatakse sõnad „köetav pind” sõnadega „toatemperatuuriga pind” vastavas käändes;

3) määruse tekstis asendatakse sõnad „madala temperatuuriseadega pind” sõnadega „madala temperatuuriga pind”;

4) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „külmhoone,” sõnaga „andmekeskus,”;

5) paragrahvi 1 lõike 3 punktis 11 asendatakse kirjavahemärk „.” kirjavahemärgiga „;”;

6) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 12 järgmiselt:

„12) korterelamu soe parkimismaja.”;

7) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetamata hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse määramisel lähtutakse kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonele esitatud nõuetest.”;

8) paragrahvi 1 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toatemperatuuriga pind käesoleva määruse tähenduses on köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind. Mitteelamu parkimismaja pinda ei loeta toatemperatuuriga pinnaks.”;

10) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Suure energiatarbega hooneks käesoleva määruse tähenduses on haigla, siseujula, jäähall, külmhoone, andmekeskus, loomaia või botaanikaaia hoone ja selline tööstushoone, mille tööstusliku protsessi soojuseraldus on suurem kui 30 vatti toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta (W/m²).”;

11) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Energiatõhususe nõuded liginullenergiahoone püstitamisel

(1) Liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone.

(2) Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtust.

(3) Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast.

(4) Püstitatav hoone (liginullenergiahoone) peab vastama käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 tunnustele.”;

13) määrust täiendatakse §-ga 6¹ järgmises sõnastuses:

„§ 6¹. Energiatõhususe nõuded suure energiatarbega hoone püstitamisel

(1) Suure energiatarbega hoone on energiatõhus ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega hoone.

(2) Suure energiatarbega hoonele tuleb arvutada kavandatavale kasutusele vastav energiatõhususarv.

(3) Suure energiatarbega hoonele ei määrata energiaklassi.”;

14) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvelektrit tootev süsteem (edaspidi päikeseelektrisüsteem) paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav. Juhul kui päikeseelektrisüsteemi paigaldamine ei ole tervikuna majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav, paigaldatakse päikeseelektrisüsteemi osa.

(2) Kui päikeseelektrisüsteemi või sellest osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama lisa 2 tabelis 1 sätestatud piirväärtustele. Andmed päikeseelektrisüsteemi või sellest osa paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas.”;

15) paragrahvi 8 lõigetes 3 ja 4 asendatakse läbivalt sõna „päikeseenergiasüsteem” sõnaga „päikeseelektrisüsteem” vastavas käändes;

16) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse sõltumatu eksperdi tehtud mõõtmisega. Juhul kui kasutatakse õhulekkearvu baasväärtust, loetakse hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv sellega tõendatuks.”;

17) paragrahvi 13 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „väljatõmbekapile,” sõnaga „saunakerisele,”;

18) paragrahvi 13 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui tsentraalne ventilatsiooniseade on varustatud elektrilise eelküttekalorifeeriga, paigaldatakse ventilatsiooniseadmele elektriarvesti. Juhul kui hoones on mitu ventilatsiooniseadet, võib piirduda ühise elektriarvestiga.”;

19) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui eluruumi aknaid müra või välisõhu kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega, käsitades tervet korterit ühe tüüpruumina, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest.”;

20) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kombineeritud küttesüsteemi ja tarbevee soojendamise süsteemi peamine energiaallikas on maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, puidupelleti- või halupuitkütusel katel või kaugküte;”;

21) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „2,0” arvuga „1,5”;

22) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud kuni 2025. aasta 28. veebruarini, kohaldatakse enne 2025. aasta 1. märtsi kehtinud määruse redaktsiooni.”;

23) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 4.  Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 2025. aasta 1. märtsil.

(2) Määruse § 2 punktid 5 ja 6 jõustuvad 2024. aasta 1. mail.

Lisa 1 MTM 05.06.2015 määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” lisa 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine”

Lisa 2 MTM 05.06.2015 määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine”

Lisa 3 MTM 05.06.2015 määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” lisa 6 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed”

Lisa 4 MTM 05.06.2015 määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” lisa 6¹ „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine”

Lisa 5 MTM 30.04.2015 määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisa 1 „Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm”

Lisa 6 MTM 30.04.2015 määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisa 2 „Energiamärgise koondinformatsiooni vorm”

Lisa 7 MTM 30.04.2015 määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisa 3 „Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine”

Lisa 8 EVIM 11.12.2018 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” lisa 1 „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded”

Lisa 9 EVIM 11.12.2018 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused”