Teksti suurus:

Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.05.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 19.05.2011, 4

Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika

Vastu võetud 16.05.2011 nr 29

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse” § 32 lõike 4 alusel, arvestades § 35 lõiget 4.

§ 1. Määruse eesmärk ja üldpõhimõtted

  Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse (edaspidi arvestusüksus) finantsdistsipliini tagamise meetmete täpsustatud arvutusmetoodika.

§ 2. Arvutusmetoodika üldpõhimõtted

 (1) Arvestusüksuse ülejääk või puudujääk, põhitegevuse tulemi väärtus, netovõlakoormus ning nende võrdlus põhitegevuse tulemi lubatava väärtuse ja netovõlakoormuse ülemmääraga arvutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja arvestusüksuse kohta „Raamatupidamise seaduse” § 35 lõike 2 alusel esitatavate saldoandmike baasil iga aasta lõpu seisuga.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvad üksused (edaspidi sõltuv üksus) leitakse kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute saldoandmike baasil iga aasta lõpu seisuga.

 (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus esitab mitu saldoandmikku, võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse näitajate arvutamisel arvesse kõik saldoandmikud, elimineerides read, millel kajastub sama kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus oleva asutuse tehingupartneri kood.

 (4) Arvestusüksuse näitajate arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste saldoandmikud ning elimineeritakse nendes saldoandmikes kajastatud read, millel kajastub sama kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutuse või temast sõltuva üksuse tehingupartneri kood.

 (5) „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse” § 35 lõikes 4 nimetatud arvestusüksuste konsolideeritud puudujäägi arvutamisel võetakse arvesse kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste ja sõltuvate üksuste saldoandmikud ning elimineeritakse read, millel kajastub kohalike omavalitsuste üksuste või nende asutuste või sõltuvate üksuste tehingupartneri kood.

 (6) Määruses nimetatakse kreeditsaldoks saldot, mille korral on saldoandmikus esitatud vastava konto liigi, -klassi, -rühma, -grupi või konto kreeditsaldost lahutatud deebetsaldo ning deebetsaldoks saldot, mille korral on saldoandmikus esitatud vastava konto liigi, -klassi, -rühma, -grupi või konto deebetsaldost lahutatud kreeditsaldo.

§ 3. Põhitegevuse tulem

 (1) Põhitegevuse tulem leitakse põhitegevuse tulude kogusumma ja põhitegevuse kulude kogusumma vahena.

 (2) Põhitegevuse tulude kogusumma leidmiseks liidetakse:
 1) kontoklassi 30 Maksutulud kreeditsaldo;
 2) kontoklassi 32 Kaupade ja teenuste müük kreeditsaldo;
 3) konto 323880 Liitumistasude amortisatsioon deebetsaldo;
 4) kontogrupi 3500 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine kreeditsaldo;
 5) kontorühma 352 Saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine kreeditsaldo;
 6) kontorühma 354 Saadud subsiidiumid kreeditsaldo;
 7) kontogrupi 3818 Kasum/kahjum varude müügist kreeditsaldo;
 8) kontorühma 382 Muud tulud varadelt kreeditsaldo;
 9) kontorühma 388 Muud tulud kreeditsaldo.

 (3) Põhitegevuse kulude kogusumma leidmiseks liidetakse:
 1) kontoklassi 40 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevate isikutele deebetsaldo;
 2) kontoklassi 41 Sotsiaaltoetused deebetsaldo;
 3) kontogrupi 4500 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks deebetsaldo;
 4) kontorühma 452 Antud mittesihtotstarbeline finantseerimine deebetsaldo;
 5) konto liigi 5 Tegevuskulud (eelarve koondgrupp) deebetsaldo;
 6) kontorühma 601 Maksu-, lõivu-, trahvikulud deebetsaldo;
 7) konto 601002 Käibemaks põhivara soetuselt kreeditsaldo;
 8) kontorühma 605 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (v.a maksu-, lõivu-, trahvinõuded) deebetsaldo;
 9) kontorühma 608 Muud tegevuskulud deebetsaldo.

§ 4. Netovõlakoormus

 (1) Netovõlakoormus leitakse võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade kogusumma vahena.

 (2) Võlakohustuste kogusumma leidmiseks liidetakse:
 1) kontorühma 208 Laenukohustused kreeditsaldo;
 2) kontorühma 258 Laenukohustuste pikaajaline osa kreeditsaldo;
 3) kontode 913010 kuni 913090 Tähtajaks tasumata kohustused deebetsaldodena ja kreeditsaldodena kajastatud saldoandmiku read;
 4) konto 203650 Sihtfinantseerimise tagasimaksekohustused kreeditsaldo;
 5) konto 203655 Kaasfinantseerimise tagasimaksekohustused kreeditsaldo;
 6) kontorühma 250 Võlad tarnijatele kreeditsaldo;
 7) kontogrupi 2530 Ajatatud maksu-, lõivu- ja trahvikohustused kreeditsaldo;
 8) kontogrupi 2535 Toetuste andmise kohustused kreeditsaldo;
 9) kontogrupi 2536 Muud pikaajalised kohustused kreeditsaldo;
 10) kontorühma 256 Eraldised kreeditsaldo;
 11) kontogrupi 1535 Nõuded toetuste eest kreeditsaldo;
 12) konto 913100 Üle ühe-aastase perioodiga mittekatkestatavad kasutusrendikohustused deebetsaldodena ja kreeditsaldodena kajastatud saldoandmiku read.

 (3) Likviidsete varade kogusumma leidmiseks liidetakse:
 1) kontoklassi 100 Raha ja pangakontod deebetsaldo;
 2) konto 101100 Osalused investeerimisfondides deebetsaldo;
 3) konto 151100 Osalused investeerimisfondides deebetsaldo;
 4) konto 101120 Lühiajalised võlakirjad deebetsaldo;
 5) konto 101130 Pikaajalised võlakirjad deebetsaldo;
 6) kontogrupi 1012 Tähtajani hoitavad väärtpaberid deebetsaldo;
 7) konto 151120 Võlakirjad ja muud võlainstrumendid deebetsaldo;
 8) kontogrupi 1512 Tähtajani hoitavad võlakirjad deebetsaldo.

 (4) „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse” § 34 lõikes 8 nimetatud rendikulud leitakse konto 913110 Rendikulu üle ühe-aastase perioodiga mittekatkestatavatest kasutusrendikohustustest deebetsaldona ja kreeditsaldona kajastatud saldoandmiku ridade liitmisel.

 (5) „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse” § 34 lõikes 6 nimetatud sildfinantseerimiseks võetud võlakohustus leitakse konto 910090 Võetud sildfinantseerimise kohustused deebetsaldona ja kreeditsaldona kajastatud saldoandmiku ridade liitmisel.

§ 5. Konsolideeritud ülejääk või puudujääk

 (1) Arvestusüksuse ülejäägi või puudujäägi arvutamisel liidetakse arvestusüksuse põhitegevuse tulemile investeerimistegevuse kogusumma. Konsolideeritud ülejääk või puudujääk leitakse kõikide arvestusüksuste ülejääkide ja puudujääkide netosummana.

 (2) Investeerimistegevuse kogusumma leidmisel liidetakse:
 1) põhivara soetus – rahavoo koodiga 01 Vara soetus (raha väljaminek) kajastatud kontorühmade 154 Kinnisvarainvesteeringud, 155 Materiaalne põhivara, 156 Immateriaalne põhivara ja 157 Bioloogilised varad deebetsaldode summad miinusega ja konto 601002 Käibemaks põhivara soetuselt deebetsaldode summa miinusega;
 2) põhivara müük – kontogruppide 3810 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist, 3811 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist, 3813 Kasum/kahjum immateriaalse põhivara müügist ja 3814 Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist kreeditsaldode summa ja rahavoo koodiga 02 Vara müük, tagasisaamine, laekumine (raha sissetulek) kajastatud kontorühmade 109 Müügiootel põhivara, 154 Kinnisvarainvesteeringud, 155 Materiaalne põhivara, 156 Immateriaalne põhivara ja 157 Bioloogilised varad kreeditsaldode summa;
 3) saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks – rahavoo koodidega 01 Vara soetus (raha väljaminek) ja 05 Kohustuste soetus (raha laekumine) kajastatud kontogrupi 3502 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kreeditsaldo ning samade rahavoo koodidega 01 ja 05 kajastatud kontorühma 257 Sihtfinantseerimine kreeditsaldo;
 4) antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks – kontogrupi 4502 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks deebetsaldo miinusega ning rahavoo koodiga 24 Mitterahaline sihtfinantseerimine (üleandmine) kajastatud kontorühmade 154 Kinnisvarainvesteeringud, 155 Materiaalne põhivara, 156 Immateriaalne põhivara ja 157 Bioloogilised varad kreeditsaldode summa;
 5) saadud liitumistasud – rahavoo koodiga 01 Vara soetus (raha väljaminek) kajastatud konto 253800 Liitumistasude amortiseerimata jääk kreeditsaldo;
 6) osaluste soetus – rahavoo koodiga 01 Vara soetus (raha väljaminek) kajastatud kontorühma 150 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes deebetsaldo miinusega;
 7) osaluste müük – rahavoo koodiga 02 Vara müük, tagasisaamine, laekumine (raha sissetulek) kajastatud kontorühma 150 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes kreeditsaldo;
 8) muude aktsiate ja osade soetus – rahavoo koodiga 01 Vara soetus (raha väljaminek) kajastatud kontode 101900 Noteeerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid ja 151910 Noteeerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid deebetsaldode summa miinusega;
 9) muude aktsiate ja osade müük – rahavoo koodiga 02 Vara müük, tagasisaamine, laekumine (raha sissetulek) kajastatud kontode 101900 Noteeerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid ja 151910 Noteeerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid kreeditsaldode summa;
 10) antud laenud – rahavoo koodiga 01 Vara soetus (raha väljaminek) kajastatud kontogruppide 1032 Laenu- ja liisingnõuded ja 1532 Laenu- ja liisingnõuete pikaajaline osa deebetsaldode summa miinusega;
 11) tagasilaekunud laenud – rahavoo koodiga 02 Vara müük, tagasisaamine, laekumine (raha sissetulek) kajastatud kontogruppide 1032 Laenu- ja liisingnõuded ja 1532 Laenu- ja liisingnõuete pikaajaline osa kreeditsaldode summa;
 12) finantstulud ja finantskulud – kontoklassi 65 Finantstulud ja -kulud kreeditsaldo plussiga;
 13) ettevõtja tulumaks – kontoklassi 68 Ettevõtja tulumaks deebetsaldo miinusega.

§ 6. Sõltuv üksus

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksus loeb sõltuvateks üksusteks tema konsolideerimisgruppi kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud (edaspidi üksused) järgmisel juhul:
 1) kui üksus on vastaval aastal saanud üle poole tuludest avaliku sektori üksustelt; või
 2) kui üksus on vastaval aastal saanud üle 10% põhitegevuse tuludest toetusena ja rendituluna kohalike omavalitsuste konsolideerimisgruppidesse kuuluvatelt üksustelt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tulude leidmiseks liidetakse:
 1) konto liigi 3 Tegevustulud kreeditsaldo;
 2) kontogrupi 6550 Intressitulu kreeditsaldo;
 3) kontogrupi 6580 Intressitulu kreeditsaldo;
 4) konto 658910 Muud finantstulud kreeditsaldo;
 5) kontorühma 257 Sihtfinantseerimine kreeditsaldo aasta lõpus, millest on lahutatud kreeditsaldo eelmise aasta lõpus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel leitud tuludest loetakse avaliku sektori üksustelt saadud tuludeks kreeditsaldod saldoandmiku ridadel, kus tehingupartneri kood algab numbritega 0–6 ning selle neljas number on 0–5.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud toetuse leidmiseks liidetakse:
 1) kontoklass 35 Saadud toetused kreeditsaldo;
 2) kontorühma 257 Sihtfinantseerimine kreeditsaldo aasta lõpus, millest on lahutatud kreeditsaldo eelmise aasta lõpus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud renditulu leidmiseks liidetakse:
 1) konto 322500 Kinnisvarainvesteeringute üür ja rent kreeditsaldo;
 2) konto 322510 Muu elamute ja korterite üür ja rent kreeditsaldo;
 3) konto 323300 Kinnisvarainvesteeringutelt kreeditsaldo;
 4) konto 323310 Eluruumidelt kreeditsaldo;
 5) konto 323320 Mitteeluruumidelt kreeditsaldo;
 6) konto 323330 Muu vara üür ja rent kreeditsaldo;
 7) konto 323700 Hoonestusõiguse seadmise tasu kreeditsaldo;
 8) konto 323710 Kasutusõiguse tasu kreeditsaldo.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel leitud tuludest loetakse kohalike omavalitsuste konsolideerimisgruppidesse kuuluvatelt üksustelt saadud tuludeks kreeditsaldod saldoandmiku ridadel, kus tehingupartneri kood algab numbritega 1–5 ning selle neljas number on 1–5.

Jürgen Ligi
Minister

Marek Helm
Halduspoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes