Teksti suurus:

Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.05.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.09.2018
Avaldamismärge:RT I, 19.05.2015, 2

Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded1

Vastu võetud 29.11.2011 nr 90
RT I, 02.12.2011, 5
jõustumine 05.12.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.05.2015RT I, 19.05.2015, 122.05.2015

Määrus kehtestatakse „Taimekaitseseaduse” § 78 lõike 9 alusel.

§ 1.   Taimekaitsevahendi hoiukoha nõuded

  (1) Taimekaitsevahendi kasutaja säilitab taimekaitsevahendit loetava märgistusega originaalpakendis hoiutingimustes, mis tagavad taimekaitsevahendi säilimise kasutuskõlblikuna.

  (2) Taimekaitsevahendi säilitamiseks sobiv ruum (edaspidi hoiuruum) on:
  1) vajaliku suurusega;
  2) hästi ventileeritav ja valgustatav;
  3) vedelikku mitteläbilaskvast, keemilise aine toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist kõrge künnisega põrandaga.

  (3) [Kehtetu - RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015]

  (4) Taimekaitsevahendi pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele.

  (5) Hoiuruumis on vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja lekkimiskindel suletav anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis on nähtaval kohal tulekustutusvahendid ja häirekeskuse hädaabinumber 112.
[RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015]

  (6) Taimekaitsevahendi tühja pakendit hoitakse hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

§ 2.   Isikukaitsevahendi kasutamine taimekaitsetöö tegemisel

  (1) Taimekaitsevahendi kasutamise ajal (edaspidi taimekaitsetöö) kasutatakse taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks hingamisteede kaitsevahendit, nahakaudse mürgistuse vältimiseks kaetakse kõik kehaosad.

  (2) Lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks kasutatakse „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” kohaselt sobivaid isikukaitsevahendeid nagu kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid, kaitsesaapaid, peakatet, tihedalt liibuvaid kaitseprille või -sirmi, mida saab vajaduse korral kasutada tavaliste prillide peal, ja hingamisteede kaitsevahendit lähtuvalt taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud ohutus- ja riskilausetest või ohu- ja hoiatuslausetest, taimekaitsevahendi kasutusjuhendist või ohutuskaardist.
[RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015]

  (3) Kasutatav isikukaitsevahend on puhas. Isikukaitsevahend puhastatakse iga kord pärast taimekaitsetöö lõpetamist.
[RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015]

§ 3.   Taimekaitsetöö tegemise hügieeninõuded

  (1) Taimekaitsevahendi organismi sattumise vältimiseks ei tohi taimekaitsetöö tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada.

  (2) Taimekaitsetöö vaheajal pestakse nägu ja käsi. Pärast taimekaitsetöö lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided. Taimekaitsevahendiga kokkupuutunud riideid pestakse iga kord pärast kasutamist.
[RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015]

§ 4.   Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded taimekaitsevahendi pritsimise korral

  (1) Taimekaitsevahendit kasutatakse taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud kasutusjuhendi kohaselt, järgides asjakohaseid kasutuspiiranguid, sealhulgas kehtestatud puhvertsooni (vahemaa meetrites pritsitava ala ja veepiiri vahel) ja keeldu kasutada taimekaitsevahendit samal põllul järjestikustel aastatel.

  (2) Taimekaitsevahendit pritsitakse üksnes töökorras taimekaitseseadmega. Töölahuse valmistamiseks kasutatakse üksnes selleks otstarbeks ettenähtud ning märgistatud mõõteanumat ja seadet.

  (3) Tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendit loputatakse töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda, valades loputusvee taimekaitseseadme paaki. Juhul kui taimekaitseseadmel on taimekaitsevahendi tankimisseade koos tühja pakendi loputusmehhanismiga, kasutatakse seda.

  (4) Töölahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke. Veehaarde sanitaarkaitsealal või veevõtukoha hooldusalal on keelatud töölahust valmistada

  (5) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, välja arvatud juhul, kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehniliste andmete kohaselt lubatakse taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Pritsimisel arvestatakse tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine taimekaitsevahendiga.

  (6) Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 °C. Pritsimisest ülejäänud töölahust ei jäeta taimekaitseseadme paaki, vaid see lahjendatakse mitmekordselt veega ja pritsitakse hajutatult põllule.

  (7) Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

  (8) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.

  (9) Veekaitsevööndis on juhul, kui kasutatava taimekaitsevahendi pakendi märgistusel ei ole märgitud suuremat puhvertsooni, kooskõlas „Veeseaduse” § 29 lõikega 2 keelatud taimekaitsevahendit pritsida lähemal kui 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist, 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist ning 1 meeter alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist.

§ 5.   Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded seemnete puhtimise korral

  (1) Seemneid puhitakse spetsiaalse või selleks tööks kohandatud seadmega, järgides selle seadme kasutamise ja taimekaitsetöö tegemise ohutusnõudeid.

  (2) Puhtimismeetodina on lubatud märgpuhtimine. Spetsiaalseadme ja kuivpuhtimiseks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral on lubatud kuivpuhtimine.

  (3) Puhtimiskoht asub elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.

  (4) Välditakse puhtimiskoha saastumist puhitud seemne ja puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga. Puhitud seemet ei kasutata toiduks või söödaks.

  (5) Puhitud seemet ei hoita ühes ruumis toidu või söödaga ega veeta koos muu kaubaga. Veok puhastatakse, kui puhitud seemne vedamise korral on veok saastunud puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendiga.

§ 6.   Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded

  (1) Kasvuhoones kasutatakse üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit.

  (2) Taimede kasvuaegsed hooldustööd kasvuhoones tehakse enne kasvuhoones taimekaitsetöö tegemist. Hooldustöid võib jätkata pärast tööooteaja möödumist.

  (3) Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise korral kasutatakse universaalset gaasimaski või hingamisaparaati. Kasvuhoones ei viibi taimekaitsetöö tegemise ajal kõrvalised isikud. Taimekaitsetöö tegemist alustatakse kasvuhoone kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas.

  (4) Üle 100 m2 suuruses kasvuhoones on koht töölahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks.

  (5) Maha valgunud taimekaitsevahendile või töölahusele puistatakse liiva, saepuru või turvast, mis seejärel kogutakse lekkimiskindlasse suletavasse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale.

  (6) Kasvuhoonet desinfitseeritakse ajal, kui seal ei ole taimi.

  (7) Taimekahjustaja leviku vältimiseks võib desinfitseerida ka taimedega kasvuhoonet. Kasvuhoones desinfitseerimise ajal olnud taimed viiakse kasvuhoonest välja pärast taimekaitsevahendi ooteaja möödumist.

§ 7.   Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise järgsed ohutusnõuded

  (1) Pärast taimekaitsetöö lõpetamist kasvuhoone lukustatakse ja uksele pannakse hoiatussilt teabega taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööooteaja kohta.

  (2) Enne tööooteaja möödumist võib kasvuhoones töid teha üksnes isikukaitsevahendit kasutades, kuid mitte varem kui pärast 18 tunni möödumist taimekaitsetöö tegemisest.

§ 8.   Avalikus kohas ning mittepõllumajandus- ja metsamaal taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded

  (1) Linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses tehakse taimekaitsetööd juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega.

  (2) Haljasalal taimekaitsetöö tegemise korral teavitatakse ümberkaudset elanikkonda, paigaldades alale hoiatussildid teabega kasutatava taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on haljasala lubatud taas kasutada.

  (3) Haljasalal taimekaitsetöö tegemise korral välditakse rajatiste nagu laste mänguväljaku ning haljasalal oleva objekti saastamist taimekaitsevahendiga. Juhul kui taimekaitsevahend satub nimetatud rajatisele või objektile taimekaitsetöö käigus, pestakse see hoolikalt.

  (4) Trammi- ja raudteel ning gaasitrassil taimekaitsetöö tegemise korral teavitab töö tellija ümberkaudset elanikkonda kavandatava taimekaitsetöö tegemise kuupäevast ja kellaajast ning kasutatavast taimekaitsevahendist ajakirjanduse, raadio või televisiooni vahendusel kaks päeva enne töö alustamist.

  (5) Tervishoiu- ja lasteasutuse territooriumil ning spordiväljakul taimekaitsetöö tegemise ajal välistatakse seal inimeste viibimine taimekaitsevahendi pakendil märgitud tööooteaja kestel. Nimetatud alade piiretele paigaldatakse pärast taimekaitsetöö tegemist hoiatussildid teabega kasutatud taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada.

  (6) Metsamaal taimekaitsetöö tegemise korral kasutatakse üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit. Metsamaal kavandatavast taimekaitsetööst teavitatakse ümberkaudset elanikkonda seitse päeva enne töö alustamist. Kolm päeva enne taimekaitsetöö alustamist piiratakse ala, kus kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, hoiatussiltidega selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt. Hoiatussildile märgitakse järgmised andmed:
  1) taimekaitsetöö tegemise kuupäev;
  2) kasutatava taimekaitsevahendi nimetus;
  3) aeg, mille jooksul on keelatud siseneda metsamaale ning korjata sealt taimi, seeni ja marju.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1–32).
[RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json