„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 16.05.2023 nr 14
Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Teadmussiirde programmi meetmega „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ kooskõlas oleva tegevuse „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ elluviimiseks toetuse andmist.
(2) Tegevuse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele läbi meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“.
(3) Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ rakendamiseks.
(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(5) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(6) Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata, või juhul, kui taotleja on raskustes olev ettevõte.
(7) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1-9 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) eksperimentaalarendus – süstemaatiline tegevus tootearendusprotsessi käigus, mis põhineb alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi tooteid või protsesse või parendatakse olemasolevaid;
2) innovatsioon – teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmine. Innovatsiooni eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduskasvu;
3) institutsionaalselt akrediteeritud ülikool või riigi rakenduskõrgkool – kõrgkool, mis vastab kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktidele 1 või 2;
4) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad – Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 välja toodud fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused;
5) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus – teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes, mis on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikele 2 vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud;
6) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus, millele toetust taotletakse;
7) prototüüp – kontseptsiooni või protsessi testimiseks loodud esialgne proovtoode, mudel või versioon, mis vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 25-le liigitub tootearenduseks;
8) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas;
9) taotlus – taotleja poolt rakendusüksusele esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
10) teadlane – alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust läbi viiv doktori- või magistrikraadiga isik, kes käesolevas tegevuses osalemiseks peab omama vähemalt viieaastast teadus- ja arendustegevuse alast töökogemust ning töötama taotluse esitamise hetkel töölepingu alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses vähemalt 0,5 koormusega;
11) teadmussiirdedoktorantuur – kolmepoolne koostöö era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuse/ettevõtte, ülikooli ja doktorandi vahel, kus doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorandil on ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses töö- või teenistussuhe, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritöö valdkonnas ning kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga;
12) teadmussiirdedoktorant – era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuses töölepingu alusel töötav või teenistussuhtes olev isik, kes õpib samaaegselt ülikoolis doktoriõppes ja kelle doktoritöö teema on seotud tööandja tegevusega ning töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus vastavalt tema individuaalsele õppe- ja teadustöö kavale;
13) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid. Teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;
14) tippspetsialist – kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; ta juhib ettevõtet, kuulub ettevõtte juhtkonda, nõukokku vmt; ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused
(1) Toetuse andmise eesmärk on töötajate sektoritevahelise liikumise kaudu tõsta teadmusalast koostööd erinevates sektorites ning soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide ning Eesti era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutuste vahel.
(2) Toetuse andmise tulemusena kasvab teadmusringlus, suureneb ettevõtete ja teadusasutuste vahel liikunud doktorantide, tippspetsialistide ja teadlaste arv, kes jagavad asjakohaseid teadmisi ja praktikaid, millest tulenevalt paranevad ettevõtete, avaliku- ja kolmanda sektori ning õppe- ja teadusasutuste tööprotsessid ja väljundite ning tulemuste kvaliteet. Kasvab teadmussiirde kogemusega doktorikraadiga isikute hulk Eestis. Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „mobiilsusskeemides osalejate arv“ ja tulemusnäitaja „toetatavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad“ saavutamisse.
(3) Toetust saanud projektid aitavad saavutada Riigikogu 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) seatud sihti "Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik", mida mõõdetakse teadus- ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena SKTsse. 2035. aasta eesmärgiks on jõuda 2%-ni SKTst. Lisaks aitavad projektid kaasa „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ mõõdiku „teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris“ saavutamisse.
(4) Projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, aitavad kaasa „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi “Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel ning seda mõõdetakse järgmiste näitajatega: „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse mõõdik“ ning „keskkonnatrendide indeks“.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks toetatakse järgmisi tegevusi:
1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase kaasamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutusse rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektide elluviimiseks;
2) tippspetsialisti kaasamine ülikooli, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikku või riigi teadus- ja arendusasutusse või institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbi viimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega teadusasutuse vastavas struktuuriüksuses;
3) teadmussiirdedoktorantide palkamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja sõlmib lepingu teadlasega, kes vastab käesoleva määruse § 2 punktis 10 sätestatule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja sõlmib lepingu tippspetsialistiga, kes vastab käesoleva määruse § 2 punktis 14 sätestatule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tegevuse raames toetatakse projekte, kus era- või avaliku sektori asutus, mis ei ole positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus ega ülikool, nimetab teenistusse või sõlmib töölepingu teadmussiirdedoktorandiga, kelle töö sisuks on vähemalt 75% ulatuses doktorandi doktoritööga seotud teadus- ja arendustegevus kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga.
(5) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks ei ole ühel taotlejal õigust abikõlblikkuse perioodi jooksul taotleda toetust rohkem kui kahe täiskohaga isiku palga ulatuses samaaegselt.
(6) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks ei ole taotlejal õigust esitada taotlust rohkem kui kahe täiskohaga isiku palga ulatuses kalendriaastas.
(7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud teadlasel on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, minimaalselt 0,5 koormusega.
(8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tippspetsialistil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,1 koormusega.
(9) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadmussiirdedoktorandil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,5 koormusega.
(10) Toetust ei anta projektile, kus esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) projekti raames tööle võetav isik, tema abikaasa, tööle võetava isiku vanem, tema vanavanem või tema abikaasa vanem ning tööle võetava isiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas tööle võetava isiku laps ja lapselaps, on toetust taotlevas asutuses omanik või kuulub toetust taotleva asutuse juhtorganisse;
2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetuse taotlejaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse asutaja või juhatuse liige või isik, kes omab nendes osalust või on toetust taotleva asutuse rahastaja;
3) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on toetust taotlevas asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul teinud asutusele tööd töölepingu, töövõtu- või käsunduslepingu alusel üle kolme kuu.
4) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on immatrikuleeritud doktoriõppesse enne 1. jaanuari 2022. aastat.
(11) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
§ 6. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-dega 15, 19 ja 21 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
1) ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt käesoleva määruse lisale;
2) muud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40% käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööjõukuludest.
(3) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud.
(4) Abikõlbmatud on kulud, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodule ja ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029. Juhul, kui tegemist on riigiabiga, ei tohi projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.
(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustel on projekti abikõlblikkuse periood minimaalselt kolm kuud ning maksimaalselt kaks aastat.
(3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusel on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 48 kuud 1,0 koormusega töötamise korral, või kuni 72 kuud osalise koormusega töötamise korral, alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast või kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni.
§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks taotletava toetuse piirmäär on kuni 70% abikõlblikest kuludest ja omafinantseering on vähemalt 30%. Kui avaliku- ja kolmanda sektori asutusele antav abi kvalifitseerub riigiabiks, lähtutakse asutusele toetuse andmisel suurettevõtjale riigiabina antavatest toetuse määradest.
(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks on taotletava toetuse piirmäär kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseering vähemalt 15%.
(3) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on rakendusuuring, on:
1) kuni 70% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele;
2) kuni 60% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele;
3) kuni 50% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele.
(4) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on eksperimentaalarendus, on:
1) kuni 45% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele;
2) kuni 35% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele;
3) kuni 25% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele.
(5) Kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tehtavate tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile.
(6) Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.
(7) Juhul kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi määruses sätestatud summat.
3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 9. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotleja on kohustatud järgima ühendmääruse § 2 lõikes 3 nimetatud kohustusi.
(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik) või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), välja arvatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või sellega seotud asutus, kes on taotleja rahastaja, kes võtab tööle teadlase.
(3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eestis positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus, ülikool või positiivselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkool, kes kaasab tippspetsialisti õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbiviimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega asutuse vastavas struktuuriüksuses.
(4) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti erasektori asutus (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik), sealhulgas korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud eraõiguslik teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), kes võtab tööle teadmussiirdedoktorandi.
§ 10. Nõuded taotlusele
Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) projekti raames tööle võetava(te) isiku(te) andmed, sealhulgas olemasolul publikatsioonid ning varasem teadus- ja arendustegevuse alane tegevus ja projektid, välja arvatud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul;
2) taotleja andmed, sealhulgas ettevõtte suurus;
3) projekti eesmärgi, tulemuste ja eeldatava mõju kirjeldus;
4) projekti läbiviimise koht;
5) projekti eelarve, taotletava toetuse suurus, isiku(te) töökoormus ja projekti ajakava, sealhulgas projekti alguse ja lõpukuupäev;
6) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse andmed projekti kvalifitseerumise kohta rakendusuuringuks ja/või eksperimentaalarenduseks;
7) kinnitus taotleja rahalise panuse kohta;
8) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest tegevusest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
9) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise, planeeritavate patenditaotluste ning publikatsioonide kohta;
10) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlusele tuleb lisada tõend doktorandi immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga.
4. peatükk Toetuse taotlemine
§ 11. Taotlemise avanemine
(1) Taotlemine avaneb pärast perioodi 2021-2027 rakenduskava erieesmärgi temaatilise eeltingimuse täitmist. Toetust saab taotleda jooksvalt.
(2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele.
(3) Taotlemise avanemise tähtajast ja tegevuse rahastamismahust teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlemise avanemist.
§ 12. Toetuse taotlemine ja taotluse esitamise viis
(1) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.
(3) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna toimimises esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
5. peatükk Taotluste menetlemine
§ 13. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse määruses sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 11 lõikele 1.
(3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates.
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.
(5) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 10 taotlusele sätestatud nõuded.
(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja jäetakse rahuldamata, kui taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Või kui esinevad käesoleva määruse § 5 lõikes 10 nimetatud asjaolud.
(5) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 15. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Projektide hindamiseks ja rahastusettepanekute tegemiseks, projektide vahearuannete ja lõpparuannete kinnitamiseks, tegevuste arengu- ja tegevussuundade hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni, millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana.
(2) Hindamiskomisjoni ülesanneteks on:
1) hinnata käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse taotlusi ja vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte;
2) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks;
3) kinnitada projektide vahe- ja lõpparuanded;
4) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel taotlejale ettepanekud projektide tegevuskava või eelarve muutmiseks.
(3) Hindamises osalevad hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest.
(4) Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7.
(5) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel:
1) projekti vastavus teadus- ja arendustegevuse tunnustele ja seos nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga;
2) projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
3) projekti teaduslik-tehniline tase, sealhulgas selle kvaliteet ja metoodika, teadlas(t)e võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava vastavus projekti eesmärkide täitmisele;
4) projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas vastavus taotleja vajadustele, taotleja motivatsioon teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, taotleja võimekus teadus- ja arendustegevusest saadavat tulemit rakendada, taotleja omafinantseeringu tasumise suutlikkus ning projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel;
5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti vastavust teadus- ja arendustegevuse tunnustele ning seose olemasolu nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga skaalal jah/ei. Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–5 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud valikukriteerium saab hinnangu „ei“ või valikukriteeriumi nr 2 hinne on alla 3 punkti või valikukriteeriumite 3-5 hinne on alla 2,5 punkti, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku ja taotlust lõpuni ei hinnata. Hindamiskomisjonil on õigus anda 5. kriteeriumile täiendavalt 0,5 punkti, kui taotleja on Äriregistri andmetel registreeritud väljapoole Harju või Tartu maakonda.
(7) Hindamiskomisjon teeb vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud tulemustele rakendusüksusele ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või mitterahuldamise kohta ning vajadusel motiveeritud ettepaneku taotlejatega täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks. Sealhulgas on hindamiskomisjonil õigus teha ettepanek taotluse kvalifitseerimiseks rakendusuuringust eksperimentaalarenduseks ja vastupidi.
(8) Hindamiskomisjon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud koondhinnangul põhineva koondettepaneku ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Hindamiskomisjon võib seejuures teha ettepaneku projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks.
(9) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamisjuhendis.
(10) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotluste valikukriteeriumid jah/ei skaalal on järgmised:
1) projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga ja lisandväärtus teadus- ja arendus- ja/või innovatsioonitegevusele;
2) projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
3) palgatava tippspetsialisti varasem töökogemus ja tema suutlikkus projekti ellu viia, sealhulgas tegevuste ajakava;
4) projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel;
5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima.
(11) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotluste valikukriteeriumid jah/ei skaalal on järgmised:
1) projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga;
2) projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
3) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia, sealhulgas doktorandi doktoritöö kavand või uurimistöö projekt ja selle seotus ettevõtte vajadustega, tegevuste ajakava, andmed doktoriõppesse immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga;
4) projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel;
5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima.
(12) Käesoleva paragrahvi lõigete 10 ja 11 punktides 1 - 5 nimetatud kriteeriumid loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud;
2) projektis kavandatud tegevused on vajalikud ning võimaldavad saavutada projekti väljundid.
§ 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kuuluvad rahuldamisele kõik käesoleva määruse § 15 lõikes 6 toodud lävendid ületanud taotlused kuni eelarve ammendumiseni.
(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste puhul rahuldatakse kõik taotlused, mis vastavad § 15 lõigetes 10 ja 11 nimetatud asjakohastele kriteeriumidele kuni eelarve ammendumiseni.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse toetuse andmise tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule aruannete esitamise tähtajad ja maksetaotluste esitamise tingimused ning projektile kehtiv ühikuhind.
(4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
(5) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab tegevuse taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 sätestatule.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda võidakse projekti kestvuse jooksul korrigeerida ning käimasolevate projektide puhul hakkab korrektsioon kehtima järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist peale käesoleva määruse muudatuse jõustumist.
(3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 15 lõikes 5 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni.
(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.
(6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14.
7. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja on kohustatud täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi.
(3) Toetuse saaja sõlmib vastavalt taotletud tegevusele pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ühe kuu jooksul teadlase/tippspetsialisti või kolme kuu jooksul teadmussiirdedoktorandi ja ülikooliga lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sealhulgas toetatava tegevuse käigus tekkiva intellektuaalomandi varaliste õiguste kuuluvus ja jaotus.
(4) Toetuse saaja tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu.
(5) Juhul, kui projekt on seotud riigiabi andmisega, on toetuse saaja kohustatud projekti dokumentatsiooni säilitama vastavalt riigiabi eeskirjades sätestatud tähtajale.
8. peatükk Aruannete esitamine
§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt iga kuue kuu järel. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult hindamiskomisjoniga. Juhul, kui aruande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muuhulgas projektile seatud näitajate täitmine);
4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
5) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta (ainult lõpparuandes).
6) Projekti lõpparuanne peab sisaldama andmeid tulemuste kohta, mis aitasid panustada strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidesse ja näitajatesse läbi horisontaalsete põhimõtete arvestamise.
(3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul esitatakse vahearuannetes kokkuvõte doktorandi atesteerimistulemustest vastavalt ülikoolis kehtivale ajakavale. Kui atesteerimist poolaasta jooksul ei toimu, siis esitatakse info käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1-4 kohta iga kuue kuu möödudes.
(4) Aruannete menetlemisel rakendusüksus:
1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud;
2) puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
3) juhul, kui aruandes puudusi ei esine, suunab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse aruande viie tööpäeva jooksul hindamiskomisjonile, kes hindab aruannete sisu ja kajastatud vahetulemusi ning võrdleb neid seatud eesmärkidega, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte, ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks, või rahastamise lõpetamiseks;
4) teeb hindamiskomisjoni ettepaneku alusel viie tööpäeva jooksul haldusotsuse muudatuse;
5) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste aruanded edastatakse hindamiskomisjonile teadmiseks.
(5) Lõpparuande menetlemisel rakendusüksus:
1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud;
2) puuduste esinemisel lõpparuandes annab toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
3) juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, suunab selle viie tööpäeva jooksul hindamiskomisjonile, kes hindab lõpparuande sisu ja kajastatud tulemusi ning võrdleb neid seatud eesmärkidega, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte, ning teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projekti tulemuste heakskiitmiseks ja lõpliku toetuse väljamaksmiseks või lõpliku toetuse väljamaksmisest keeldumiseks.
9. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 22. Toetuse maksmine ja makse menetlemise peatamine
(1) Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks käesoleva määruse lisas toodud tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub ühikuhinnast arvutatud 40% vastavalt käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 2 toodule.
(2) Projekti abikõlblik kogumaksumus sõltub kuude arvust, mille jooksul palgatav isik toetuse saaja juures töötab ning palgatava isiku tööajast.
(3) Toetust makstakse ühendmääruse §-de 26 ja 28 lõigete 1 ja 4 alusel.
(4) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(5) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.
10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 23. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 34-38.
§ 24. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.
(2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Kristina Kallas
Minister
Kristi Vinter-Nemvalts
Kantsler
Lisa Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“
Facebook
Twitter