Teksti suurus:

Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.06.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.06.2013, 4

Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Vastu võetud 16.01.2008 nr 2
RTL 2008, 9, 110
jõustumine 01.02.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.07.2009RTL 2009, 63, 91403.08.2009, rakendatakse osaliselt alates 1.02.2008
27.10.2009RTL 2009, 82, 119109.11.2009
09.12.2009RTL 2009, 96, 141731.12.2009
24.08.2010RT I 2010, 61, 42904.09.2010
03.12.2010RT I, 15.12.2010, 101.01.2011
22.03.2012RT I, 30.03.2012, 202.04.2012, rakendatakse alates 01.01.2012
23.07.2012RT I, 27.07.2012, 130.07.2012
11.06.2013RT I, 19.06.2013, 122.06.2013

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord.

 (2) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava alusel.

 (3) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse õppeinfrastruktuuri arendamise investeerimisettepanekute kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning struktuuritoetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord lähtudes Riigikogu 8. novembri 2006. a otsusega heaks kiidetud Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015 ning Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013 eesmärkidest.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva määruse mõistes:
 1) teadus- ja arendusasutused on asutused ja juriidilised isikud, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 51;
 2) kõrgkoolid on ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid või nende pidajad;
 3) rahvusvahelistumine on tegevuste kompleks, mille tulemuseks on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise usaldusväärsuse tõus (osalemine rahvusvahelistes programmides ja koostöövõrkudes, toodete ja teenuste eksport, välisinvesteeringute saamine ja tegemine jms);
 4) teadus- ja arendustegevuse eelisarendatavad valdkonnad on biotehnoloogiad, materjalitehnoloogiad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, energeetika, tervishoid ja hoolekanne ning keskkond;
 5) kõrghariduse riikliku koolitustellimuse eelisvaldkonnad on akadeemilisel suunal loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia valdkonnad (tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, füüsikalised loodusteadused, bioteadused ja keskkonnakaitse) ning rakenduslikul suunal tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, tervis ning isikuteenindus;
 6) piirkond on Vabariigi Valitsuse 19. mai 2005. a protokollilise otsusega heaks kiidetud «Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015» kohaselt halduslikel, riigipoliitilistel või analüütilistel eesmärkidel sisemise seotuse või sarnaste tunnuste alusel defineeritud terviklik riigi territooriumi osa ehk regioon;
 7) loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine on sisend loomemajandusse ehk ettevõtete innovatsiooniprotsessi ja tootearendusse panustav kultuuriline ja kunstiline loovus, mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise;
 8) teadlane on teaduri, vanemteaduri või juhtivteaduri ametikohal töötav teadustöötaja, professori või dotsendi ametikohal töötav õppejõud või doktoriõppes õppiv üliõpilane;
 9) investeerimisettepanek on käesoleva määruse lisas kehtestatud vormil esitaja poolt rakendusasutusele esitatud ettepanek objekti projekteerimiseks ja ehitamiseks;
 10) ehitamine on vastavalt «Ehitusseaduse» § 2 lõikele 6 ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine või lammutamine;
 11) projekteerimine on vastavalt «Ehitusseaduse» § 2 lõikele 4 ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise tehnosüsteemide kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine või ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine;
 12) objekt on ehitis, selle osa või ehitiste kogum koos vajaliku mööbli ja sisseseadega, mille kohta on esitatud investeerimisettepanek;
 13) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevust kogum, mille elluviimiseks struktuuritoetust taotletakse või kasutatakse;
 14) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Käesoleva määruse mõistes hõlmab toetus struktuurifondide vahendeid ja Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavaid vahendeid;
 15) taotlus on rakendusüksusele pärast investeeringute kava kinnitamist Vabariigi Valitsuses esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks.

§ 3.  Investeeringute kava alusel toetuse andmise eesmärk

 (1) Meetme eesmärk on kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime edenemist ja strateegiliste eesmärkide täitmist toetava õppe- ja teadustöö läbiviimisega seotud infrastruktuuri kaasajastamine, lähtudes projektide otstarbekusest ja koostööle orienteerituse põhimõtetest.

 (2) Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamisel on alaeesmärk toetada tegevusi, mis:
 1) mõjutavad teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime kasvu eelisarendatavates valdkondades;
 2) toetavad teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumist;
 3) toetavad tippteadust;
 4) parandavad teadlaste töökeskkonda.

 (3) Kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamisel on alaeesmärk toetada tegevusi, mis:
 1) parandavad riikliku koolitustellimuse eelisvaldkondade konkurentsivõimet kvaliteetse õppekeskkonna väljaarendamise toel;
 2) toetavad piirkonna arengut kõrghariduse omandamise võimaluste avardamise ning piirkonna tööjõu koolitamise toel;
 3) on suunatud töö- ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele läbi loovuse ja ettevõtlikkuse arendamise.

§ 4.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Meetme raames toetatakse kinnitatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus.

 (2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames toetatavad tegevused teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri ning kõrghariduse õppeinfrastruktuuri projekteerimine, ehitamine, sisustamine ning nende tegevustega otseselt seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulised tegevused.

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
 1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1783/1999;
 2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
 3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud.

 (2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti elluviimise jaoks vajalikele kulude katteks:
 1) projekti elluviimisega seotud projektijuhi personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõike 2 punktides 1, 2, 3, 32 ja 33 sätestatule;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 2) detailplaneeringu koostamise kulu;
 3) ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise kulud;
 4) objekti projekteerimise ja ehitamise kulud;
 5) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud;
 6) omanikujärelvalve teostamise kulud;
 7) tehnovõrkude väljaehitamise kulud kinnistu piires kuni liitumispunktini ja ühendustasude kulud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
 8) tehnika, seadmete ja inventari soetamise ning paigalduse kulud;
 81) valuutakursi vahest tingitud kulud;
[RT I 2010, 61, 429 - jõust. 04.09.2012 – rakendatakse alates 1.02.2008]
 9) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

 (3) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
 1) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
 2) üldkulud;
 3) ühiselamu või spordihoone ja -rajatise projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega seotud kulud;
 4) kasumi teenimisele suunatud ruumide projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega seotud kulud, välja arvatud toitlustamiseks ning muudeks teadus- ja õppetöö läbiviimiseks vajalike tugistruktuuride puhul. Toitlustamiseks ning muudeks teadus- ja õppetöö läbiviimiseks vajalike tugistruktuuride puhul 2% ulatuses hoone netopinnast teadusasutuste ning 3% ulatuses hoone netopinnast õppehoonete puhul;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 5) liiklusvahendi soetamise, rentimise või liisimisega seotud kulud;
 6) mitterahalised kulutused;
 7) amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
 8) [Kehtetu – RT I 2010, 61, 429 - jõust. 04.09.2010 – rakendatakse alates 1.02.2008]
 9) projekti lisatasud, mille maksmise kohustus ei tulene seadusest;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009 – rakendatakse alates 1.02.2008]
 10) projektijuhi esinduskulud ja kingitused;
 11) muud kulud Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 15 alusel.

 (4) Kinnisasja ostmine, kasutatud seadme ostmine ning projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika ostmine ja liisimine ning käibemaks on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» toodud mahus ja tingimustel.

§ 7.  Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

 (1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 95 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem, kui:
 1) 13 357 600 eurot, sealhulgas struktuurifondide vahenditest 11 951 500 eurot ühe investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 2) 19 429 200 eurot, sealhulgas struktuurifondide vahenditest 17 384 000 eurot ühe investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja kui üle 2/3 objekti kasulikust pinnast on seotud teadlaste töökeskkonna parandamisega või investeerimisettepanek on vähemalt samas mahus mõnel muul meetodil hinnatav kui põhitegevuses teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmisele suunatud;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 3) 10 928 900 eurot, sealhulgas struktuurifondide vahenditest 9 778 500 eurot, kui toetust taotletakse teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja investeerimisettepanekus esitatud objektiks on teadusraamatukogu.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem, kui 9 714 600 eurot, sealhulgas struktuurifondide vahenditest 8 692 000 eurot ühe investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja kui 1/3 kuni 2/3 objekti kasulikust pinnast on seotud teadlaste töökeskkonna parandamisega või investeerimisettepanek on vähemalt samas mahus mõnel muul meetodil hinnatav kui põhitegevuses teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmisele suunatud.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Taotleja omafinantseeringu miinimummäär on vähemalt 5 protsenti abikõlblikest kuludest.

 (4) Toetuse saajal on võimalik taotleda täiendavat toetust juhul, kui on toimunud objekti ehitusmaksumuse suurenemine. Täiendava toetuse taotlemisel toetatakse projekti eelarves toodud kulurea „Objekti ehitamise kulu” suurendamist 85% ulatuses abikõlbliku ehitusmaksumuse suurenemisest, kuid mitte rohkem, kui 85% kehtivast abikõlbliku ehituse kulurea eelarvest projekti eelarves.
[RT I, 27.07.2012, 1 - jõust. 30.07.2012]

§ 8.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2015.
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juht taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]

2. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA 

§ 9.  Investeeringute kava koostamine

 (1) Investeeringute kava koostamine toimub järgmiste etappidena:
 1) investeerimisettepanekute kogumine rakendusasutuses;
 2) investeeringute kava eelnõu koostamine rakendusasutuses investeerimisettepanekute analüüsi tulemusena;
 3) investeeringute kava kinnitamine Vabariigi Valitsuses.

 (2) Investeeringute kava koostamisel analüüsib rakendusasutus:
 1) projekti eeldatavat mõju käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärkide saavutamisele;
 2) projekti seoseid teiste investeerimisettepanekute tegevuste ja eesmärkidega;
 3) projekti jätkusuutlikkust;
 4) projekti tegevuste seost valdkondlike strateegiatega;
 5) toetuse vajalikkust projekti edukaks elluviimiseks;
 6) projekti teostatavust abikõlblikkuse perioodi jooksul.

 (3) Investeeringute kava eelnõu koostamisel arvestab rakendusasutus projektide elluviimise pikaajalist positiivset mõju erinevate valdkondade, institutsioonide ning piirkondade konkurentsivõimele.

 (4) Investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepaneku võib rakendusasutus teha vaid investeerimisettepaneku esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul.

 (5) Investeeringute kava eelnõu koostamisel võib rakendusasutus seada lõikes 7 toodud täiendavaid tingimusi investeerimisettepaneku esitajale, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul tingimuste esitamisest.

 (6) Täiendavaid tingimusi on rakendusasutusel õigus seada:
 1) toetuse ja teiste riigieelarve vahendite otstarbekamaks kasutamiseks;
 2) toetuse andmise tõttu vabanevate vahendite kasutamiseks;
 3) objekti ühiskasutuseks erinevate investeerimisettepanekute esitajate vahel, (sh objekti sisustamiseks ja ekspluatatsioonikulude katmiseks);
 4) muu terviklahenduseni jõudmiseks.

 (7) Kui investeerimisettepaneku esitaja ei nõustu esitatud täiendavate tingimustega või investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepanekuga ja investeerimisettepanekut ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, jäetakse investeerimisettepanek investeerimiskava eelnõust välja.

 (8) Kokkulepitud täiendavad tingimused edastatakse rakendusüksusele.

 (9) Investeeringute kava sisaldab vähemalt abikõlblikkuse perioodil kavandatavate projektide nimekirja, projektide hinnangulist maksumust, projektidele antava toetuse maksimaalset määra ja toetuse suurust ning projektide rakendamise eeeldatavaid alustamise ja lõpetamise tähtpäevi. Projekti rakendamise alustamiseks loetakse taotluse registreerimise kuupäeva rakendusüksuses ja projekti lõpetamiseks projekti lõpparuande esitamist. Projekti rakendamise eeldatava alustamise ja lõpetamise tähtpäevad määrab rakendusasutus, arvestades võimalusel investeerimisettepaneku esitaja soovi.
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]

§ 10.  Investeerimisettepanekute kogumine

 (1) Investeerimisettepanekute esmakordse kogumise kuulutab rakendusasutus välja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest arvestusega, et investeerimisettepanekute esitamiseks on aega vähemalt 1 kuu.

 (2) Investeerimisettepanekute kogumise alustamisest teavitab rakendusasutus vähemalt üks kord üleriigilise levikuga ajalehes.

 (3) Investeerimisettepanekud esitatakse rakendusasutusele määruse lisas kinnitatud vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja elektroonilise koopiana.

 (4) Investeerimisettepaneku allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik.

§ 11.  Investeerimisettepaneku esitaja

  Investeerimisettepanekuid võivad esitada:
 1) kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks kõrgkoolid, milles 1. jaanuari 2007. aasta seisuga oli loodud vähemalt 200 kõrghariduse riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta;
 2) teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks juriidilised isikud ja asutused, mille tegevust sihtfinantseeriti «Teadus- ja arendustegevuse seaduses» sätestatud korras 1. jaanuari 2007. aasta seisuga vähemalt kahe teadusteema täitmiseks.

§ 12.  Investeerimisettepaneku esitamine

 (1) Kõrgkool või teadus- ja arendusasutus saab esitada eelistusnimekirjana järjestatud investeerimisettepanekud kas kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks või teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks järgmiselt:
 1) juhul, kui investeerimisettepaneku esitaja esitab investeerimisettepanekud kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks, on tal õigus esitada kuni kolm investeerimisettepanekut;
 2) juhul, kui investeerimisettepaneku esitaja esitab investeerimisettepanekud teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks, on tal õigus esitada kuni neli investeerimisettepanekut.

 (2) Kõrgkool, kes täidab § 11 punktis 2 toodud nõudeid teadus- ja arendusasutustele ja esitab investeerimisettepanekud teadus- ja arendustegevuse kaasajastamiseks, saab lisaks lõike 1 punktis 2 toodud investeerimisettepanekutele esitada täiendavalt kuni kolm investeerimisettepanekut õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks, kui investeerimisettepanekud vastavad § 3 lõikes 3 toodud alaeesmärkidele.

§ 13.  Nõuded investeerimisettepanekule

 (1) Investeerimisettepanek peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) igas investeerimisettepanekus esitatakse ainult üks objekt ning ühe objekti kohta esitatakse ainult üks investeerimisettepanek;
 2) investeerimisettepanek on esitatud õigeaegselt meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
 3) investeerimisettepanekus taotletakse toetust meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele;
 4) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra ja summat;
 5) projekti kavandis kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]
 6) investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning abikõlbmatute kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja katmise allikad;
 7) investeerimisettepanekus taotletav toetus ja omafinantseering ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid saadud;
 8) investeerimisettepanekus kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
 9) investeerimisettepaneku on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga.

 (2) Investeerimisettepanekus kinnitab esitaja, et:
 1) on majanduslikult jätkusuutlik;
 2) omab vahendeid abikõlbmatute ja projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
 3) omab toetuse omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
 4) on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja taotleja asukoha kohalike maksude ja sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused;
 5) on objekti omanik, riigiasutuse puhul volitatud asutus. Kinnisasja omandamise kavatsuse korral tulevikus tuleb ära näidata vastavad kokkulepped ja tähtajad.

 (3) Investeerimisettepaneku esitaja lisab esitatavatele investeerimisettepanekutele:
 1) kehtiva arengukava;
 2) kavandatavate investeeringute kogumahtu, projektide vahelisi seoseid, tegevuskava ja teisi olulisi aspekte selgitava seletuskirja.

§ 14.  Investeerimisettepaneku esitaja kohustused

  Investeerimisettepaneku esitaja on kohustatud:
 1) esitama rakendusasutuse nõudmisel taotleja ja investeerimisettepaneku kohta lisateavet rakendusasutuse sätestatud tähtajal;
 2) võimaldama rakendusasutusel kontrollida investeerimisettepaneku ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 3) viivitamata teavitama rakendusasutust investeerimisettepanekus esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada investeerimisettepaneku kohta otsuse tegemist;
 4) tõendama rakendusasutuse nõudmisel omafinantseeringu, muude vahendite või dokumentide olemasolu;
 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 15.  Rakendusasutuse õigused ja kohustused investeerimisettepaneku läbivaatamisel

 (1) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi investeerimisettepanekus esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et investeerimisettepanek ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

 (2) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutus kohustatud:
 1) tegema investeerimisettepanekute esitamise vormid ja asjakohased juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
 2) vastu võtma ja registreerima investeerimisettepanekud oma dokumendihaldussüsteemis;
 3) tegema investeerimisettepanekule tehnilise eelkontrolli hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nende registreerimisest.

 (3) Investeerimisettepaneku osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või esitatud andmed ei ole piisavalt selged, teeb rakendusasutus esitajale elektrooniliselt ettepaneku investeerimisettepanekut täiendada 3 tööpäeva jooksul. Kui investeerimisettepaneku esitaja ei esita 3 tööpäeva jooksul parandatud ettepanekut või kui investeerimisettepanek on endiselt puudulikult täidetud, on rakendusasutusel õigus lugeda investeerimisettepanek tehnilise kontrolli mitteläbinuks ja menetlus lõpetada ning investeerimisettepaneku esitajat teavitatakse sellest 3 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

§ 16.  Investeeringute kava muutmine

 (1) Rakendusasutus võib algatada iseseisvalt või rakendusüksuse ettepanekul investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.

 (11) Kui toetuse saaja ei ole alustanud projekti rakendamist investeeringute kavas märgitud tähtpäevaks, teavitab rakendusüksus sellest kirjalikult rakendusasutust. Rakendusasutusel on sellest tulenevalt õigus teostada investeeringute kava muutmine.
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]

 (2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel või vabade vahendite olemasolul meetme eelarves on rakendusasutusel õigus:
 1) teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta investeeringute kava ning rahastada investeeringute kavast välja jäänud täiendava analüüsi läbinud investeerimisettepanekuid või
 2) kuulutada välja täiendav investeerimisettepanekute kogumise voor või
 3) teha rakendusüksusele ettepanek kuulutada välja täiendava toetuse taotluste kogumise voor. Taotlusi saavad esitada toetuse saajad, kelle objekti ehitamise kulurida on suurenenud.
[RT I, 27.07.2012, 1 - jõust. 30.07.2012]

 (3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja analüüsimisele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatut.

 (4) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.

3. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 17.  Taotlemise korraldus

 (1) Investeeringute kavaga kinnitatud investeerimisettepanekute esitajad (edaspidi toetuse taotlejad) saavad kahe aasta jooksul peale investeeringute kava kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotluse kehtestatud vormil.

 (2) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja selle elektroonilise koopiana. Taotleja vastutab paberil esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest.

 (3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

 (4) Rakendusasutus esitab pärast investeeringute kava kinnitamist rakendusüksusele investeerimisettepanekute koopiad koos omapoolsete märkustega, sh märkustega investeerimisettepanekule esitatud täiendavate tingimuste kohta.

 (5) Taotlusvoor täiendava toetuse taotluste esitamiseks kuulutatakse rakendusüksuse poolt välja vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Taotlused esitatakse rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil, mis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse kodulehel. Rakendusüksus kontrollib esitatud andmete õigsust ja teeb rakendusasutusele ettepaneku investeeringute kava muutmiseks.
[RT I, 27.07.2012, 1 - jõust. 30.07.2012]

§ 18.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-s 6 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
 2) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]
 3) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;
 4) taotluses olev projekt on kooskõlas investeerimisettepaneku ja investeeringute kavaga ning investeerimisettepanekule esitatud täiendavate tingimustega;
 5) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 6) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga.

 (2) Taotluses olev projekt on kooskõlas investeerimisettepanekuga juhul kui:
 1) projekti eesmärk ja eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ei ole muutunud ja
 2) projekt panustab majanduskeskkonna arendamise rakenduskavas toodud tulemus- ja väljundiindikaatorite täitmisse investeeringuettepanekus tooddud ulatuses, arvestades, et ehitatava pinna maht võib erineda kuni 15% ja loodavate töö- ja õppekohtade arv kuni 10% investeerimisettepanekus esitatust.

 (3) Kui taotleja esitab taotluse, mille ehitatava pinna maht või loodavate töö- ja õppekohtade arv erineb investeerimisettepanekus esitatust rohkem kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud määr, peab taotleja taotlusele lisama muudatuste kirjaliku põhjenduse.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.

 (5) Taotlusele tuleb lisada järgmised lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
 1) projektijuhi olemasolul projektijuhi CV;
 2) partnerite olemasolul kinnituskirjad ja koostöökokkulepped;
 3) projektiga seotud hanke koopiad eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest, aruannetest (ka «Riigihangete seaduse» § 16 lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest, koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste ning tasuvuse põhjendustest;
 4) ehituslik projektdokumentatsioon (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm, milles on ära näidatud teadus- ja arendustegevuseks ning õppetööks kasutatavad pinnad, ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang, kui see on nõutav);
 5) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused, sh ehitusluba;
 6) ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul omandi- või rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
 7) projektiga seotud lepingute koopiad;
 8) enne toetuse taotluse esitamist tehtud kulude kohta esitatakse vormikohane kulude loetelu koos taotleja poolt kinnitatud kulu- ja maksedokumentidega.

 (6) Põhjendatud juhul võib rakendusüksus lubada taotlejal esitada taotlus ilma käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 nõutud ehitusloata. Sellisel juhul sätestab rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamise otsuses taotlejale tähtaja ehitusloa esitamiseks, mis ei või olla pikem kui üks aasta käesoleva määruse § 17 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise tähtpäevast.
[RT I 2010, 61, 429 - jõust. 04.09.2010]

 (7) Objekti ehitamise kulurea suurenemist tõendavad dokumendid esitatakse koos toetuse summa suurendamise taotlusega. Kallinemise suuruse kindlaks määramisel võetakse aluseks rakendusüksusele algselt esitatud taotluses või projekti muudatustaotluses toodud objekti ehitamise kulurea eelarve, mille kohta on rakendusüksus teinud rahuldamise otsuse enne 30.06.2012. a. Täiendavalt ei toetata objekti ehitamist suuremas mahus kui esialgses taotluses toodud. Lisaks ei toetata tehnika, seadmete, inventari soetamise ning paigaldamisega seotud kulusid ning ühegi teise kulurea suurenemist projekti eelarves.
[RT I, 27.07.2012, 1 - jõust. 30.07.2012]

§ 19.  Toetuse taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud:
 1) vastama rakendusüksuse poolt toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
 3) esitama rakendusüksusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja viivitamatult esitama rakendusüksusele informatsiooni muutuste kohta, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja kohustuste täitmist.

§ 20.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
 1) vaatab taotlused läbi 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses;
 2) taotluse registreerimisel kontrollib taotleja ja taotluse tehnilist vastavust taotlusvormile ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Vajadusel kaasatakse nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte;
 3) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib sellest viivitamatult taotlejat, kellel on 10 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja;
 4) juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.

 (3) Juhul kui taotleja on taotluses muutnud investeerimisettepanekus toodud ehitatava pinna mahtu rohkem kui 15% või loodavate töö- ja õppekohtade arvu rohkem kui 10%, edastab rakendusüksus taotluse ja taotleja poolt antud kirjaliku põhjenduse rakendusasutusele taotluses oleva projekti ja investeerimisettepaneku kooskõla selgitamiseks.

 (4) Kui taotluses oleva projekti kooskõla selgitamise tulemusena loeb rakendusasutus taotluses olev projekt investeerimisettepanekuga kooskõlas olevaks, viib rakendusüksus taotluse nõuetele vastavuse kontrolli lõpule ning jätkab taotluse menetlemist vastavalt §-s 21 sätestatule.

 (5) Kui taotluses oleva projekti kooskõla selgitamise tulemusena ei loe rakendusasutus taotluses oleva projekti investeerimisettepanekuga kooskõlas olevaks, annab rakendusüksus taotlejale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

 (6) Juhul kui taotleja ei kõrvalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]

§ 21.  Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt või täielikult või jätta rahuldamata. Toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht.

 (2) Toetuse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.

 (3) Enne taotluse täieliku rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

 (4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale soovitava maksegraafiku.

 (5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

 (6) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral võib rakendusasutus teha ettepaneku kava muutmiseks käesoleva määruse §-s 16 sätestatud korras.

 (7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõikes 2 sätestatust ning lisaks sätestatakse taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus.

 (9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
 1) otsuse tegemise kuupäeva;
 2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
 3) toetuse saaja;
 4) toetatava projekti nime;
 41) käesoleva määruse § 18 lõikes 6 sätestatud juhul ehitusloa esitamise tähtaja;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 5) toetuse maksimaalse suuruse summana eurodes ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 6) toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 7) toetuse tagasinõudmise alused;
 8) aruanded ja aruannete esitamise tähtajad.

 (10) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
 2) esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada;
 3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 4) käesolevas määruses esitatud muud nõuded ei ole täidetud;
 5) taotlejale on tehtud põhjendatud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi.

 (11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegija;
 2) otsuse tegemise kuupäev;
 3) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
 4) toetuse taotleja;
 5) taotletud projekti nimi.

 (12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 22.  Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
 1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
 2) muutub toetuse saaja staatus käibemaksukohustuse suhtes;
 3) taotleja soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 4) taotleja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava rohkem kui 3 kuu ulatuses;
 5) taotleja soovib taotleda lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
 6) soovitakse muuta projekti eelarvet ühe aasta jooksul kululiikide lõikes rohkem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea mahust, välja arvatud kuni 3200 euro ulatuses aasta jooksul tehtavad muudatused, mis tuleb kooskõlastada kirjalikult rakendusüksusega;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused.

 (2) Juhul kui projekti eelarve muudatus on väiksem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht, välja arvatud kuni 1600 euro ulatuses tehtavad muudatused, on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist kirjalikult teavitama.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Juhul kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb, võib toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summat suurendada investeeringute kavas toodud toetuse suuruseni projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord, seda juhul, kui projekti lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt 12 kuud.

 (4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti hankelepingu muudatustest, mis suurendavad hankelepingu maksumust rohkem kui 10% võrra.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.

 (6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.

 (7) Kui projektile antava toetuse summat suurendatakse käesoleva määruse § 16 lõike 2 punktis 3 sätestatud korras, teostab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise mõistliku aja jooksul pärast investeeringute kava muudatuse kinnitamist Vabariigi Valitsuses.
[RT I, 27.07.2012, 1 - jõust. 30.07.2012]

§ 23.  Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
 11) toetuse saaja ei ole käesoleva määruse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud tähtaja jooksul rakendusüksusele esitanud ehitusluba;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 2) toetuse saaja ei ole toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
 3) toetuse saaja ei täida toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel või õigusaktides sätestatud korras;
 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks 2015. a;
 5) toetuse saaja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
 6) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

 (2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.

4. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 24.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja toetuse taotluse rahuldamise otsusega;
 2) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid rakendusüksuse ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
 3) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]
 4) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 5) võimaldab teostada kontrolli, kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8 sätestatule;
 6) võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
 7) annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
 8) osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
 9) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
 10) järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid;
 11) küsib pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 111) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 12) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise, sealhulgas esitab projekti raames ehitatud hoone kasutusloa mõistliku aja jooksul rakendusüksusele;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 13) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
 14) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
 15) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
 16) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega;
 17) informeerib rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
 18) informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
 181) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007.a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud tulu teenimisega seotud kohustusi;
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]
 19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
 20) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 25.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) kontrollida projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, sh paikvaatlust;
 2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
 3) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
 4) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 6) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
 7) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

 (3) Rakendusüksuse kohustus on:
 1) toetuse taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
 2) toetuse kasutamise seire läbiviimine, järelevalve teostamine ning aruandluse kontrollimine;
 3) prioriteetse suuna seire aasta- ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 4) toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande läbivaatamine, täiendamine ja kinnitamine;
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]
 5) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
 6) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
 7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
 8) toetuse järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
 9) rikkumistest teavitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord»;
 10) väljamaksete menetlemine, sh kulude abikõlblikkuse kontroll;
 11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 12) muud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses sätestatud ja halduslepingus kokkulepitud toimingud.

5. peatükk TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD VÄLJAMAKSETE TEGEMINE 

§ 26.  Toetuse väljamaksmine

 (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel.

 (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele tegevusaruande ja väljamaksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem rakendusüksuse kehtestatud vormil koos toetuse saaja kinnitatud koopiatega kuludokumentidest ja nende tasumist tõendavatest dokumentidest.
[RTL 2009, 63, 914 - jõust. 03.08.2009]

 (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 45 sätestatud isikutele on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 82, 1191 - jõust. 09.11.2009]

 (4) Esitatud väljamaksetaotluse või ettemakse kuludega kinni katmise aruande ja kuludokumentide kontrolli teostab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul alates dokumendi registreerimisest rakendusüksuses. Juhul kui esitatud dokumentides on puudusi, pikeneb kontrollimise tähtaeg toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]

 (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks.

 (6) Toetuse väljamaksmise ja kuludega kinni katmise eelduseks on kulude abikõlblikkus sh kulude aluseks olevate tegevuste toetatavus, ning nende vastavus investeeringutekavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse saajale.
[RTL 2009, 96, 1417 - jõust. 31.12.2009]

 (7) Enne lõpparuande heakskiitmist on võimalik välja maksta kuni 95% toetuse summast.Viimane väljamakse tehakse peale lõpparuande heakskiitmist ning toetuse saaja poolt projekti raames ehitatud hoone kasutusloa esitamist rakendusüksusele.

Lisa Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetme investeerimisettepaneku vorm

/otsingu_soovitused.json