Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine
Vastu võetud 02.06.2014 nr 8
RT I, 05.06.2014, 1
jõustumine 01.01.2015
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 12.06.2018 | RT I, 19.06.2018, 1 | 01.01.2019 |
Määrus kehtestatakse krediidiasutuste seaduse § 91 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.
§ 2. Määruse kohaldamine
Määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus või krediidiasutused). Aruanded esitatakse ainult krediidiasutuse Eestis asuva üksuse tegevuse kohta.
2. peatükk Aruanded, nende koostamise põhimõtted ja esitamine
§ 3. Aruanded
Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:
1) „Maksete aruanne” koodiga 160 (lisa 1);
2) „Kaarditehingute ja mobiilimaksete aruanne” koodiga 161 (lisa 2);
3) „Pangakaartide aruanne” koodiga 162 (lisa 3);
4) „Pangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide aruanne” koodiga 163 (lisa 4);
5) „Elektrooniliste maksekanalite ja makseviiside aruanne” koodiga 164 (lisa 5).
§ 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad
(1) Paragrahvi 3 punktides 1–2 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Paragrahvi 3 punktides 3–5 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal.
(2) Paragrahvis 3 nimetatud aruanded esitatakse seitsmendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.
§ 5. Aruannete esitamine
(1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XML-is (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 29. mai 2018. aasta määruse nr 4 „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded” (RT I, 05.06.2018, 1) kohaselt.
[RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(2) Vigade tuvastamisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.
(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.
§ 6. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine
(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja kirjutatakse suurtähtedega.
(2) Makseteenuse osutaja, pangakaardi väljaandja, pangaautomaadi, müügikoha või müügiterminali asukohaks oleva või kaarditehingu või mobiilimakse sooritamise kohaks oleva riigi kood määratakse aruannetes vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja kirjutatakse suurtähtedega.
3. peatükk Lisades kasutatud mõisted
§ 7. Kasutatud mõisted
Määruse lisades 1–5 kasutatakse mõisteid §-des 8–15 esitatud tähenduses.
§ 8. Maksete kohta kasutatud mõisted
(1) Makse on maksja või saaja algatatud sularaha sisse- või väljamakse ning raha ülekanne, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest.
(2) Riigisisene makse on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka raha saaja makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis.
(3) Piiriülene makse on maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki.
(4) Suurmakse on makse summas 1 miljon eurot ja enam.
(5) Jaemakse on makse summas alla 1 miljoni euro.
(6) Kliendimakse on kliendi algatatud, kliendile laekunud või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku algatatud makse, välja arvatud deebet- ja kreeditraamatupidamiskanne ning sularaha sisse- või väljamakse kliendi enda kontole/kontolt.
(7) Klient on füüsiline või juriidiline isik (sh aruandva krediidiasutusega lepingulist suhet mitte omav isik), välja arvatud aruandev krediidiasutus.
(8) Deebet-raamatupidamiskanne on raamatupidamiskanne intresside, teenustasude, laenutagasimaksete (sh krediitkaardilaenude tagasimaksete), kliendi finantstulult tasumisele kuuluva tulumaksu ja muude deebet-tüüpi maksete kohta, mis debiteeritakse kliendi kontolt eraldi tehinguna, kuid mille tegemiseks ei anna klient krediidiasutusele eraldi maksekorraldust.
(9) Kreedit-raamatupidamiskanne on raamatupidamiskanne intresside, dividendide, laenude väljamaksete ja muude kliendi kontole tehtavate kreedit-tüüpi maksete kohta, mille tegemiseks ei anna klient krediidiasutusele eraldi maksekorraldust.
(10) SEPA makse on krediidiasutuse sisene või krediidiasutuste vaheline kliendimakse, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artikli 5 nõuetele ja sama määruse lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.
§ 9. Tehingute kohta kasutatud mõisted
(1) Sularahatehing on sularaha sissemaksega algatatud makse või sularaha kaarditehing.
(2) Kaarditehing on pangakaardi vahendusel teostatud kaardimakse (k.a internetikeskkonnas pangakaardiga sooritatud makse) või sularaha kaarditehing.
(3) Sularaha kaarditehing on pangakaardi alusel identifitseeritud kliendi poolt sularaha maksmine kontole või kontolt sularaha väljavõtmine.
§ 10. Makseviiside kohta kasutatud mõisted
(1) Tšekk on väärtpaber, millega tšeki väljaandja käsundab krediidiasutust (tšeki väljamaksja) tšeki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma (tšekisumma) maksmiseks.
(2) Reisitšekk on sularaha asendav tšekk välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult reisitšeki omanik.
(3) Kaardimakse on maksja kontolt saaja kontole maksmiseks tehtud kaarditehing, mis on algatatud müügiterminalist.
(4) E-kaubanduse kaarditehing on internetikeskkonnas pangakaardiga algatatud kaarditehing, mille korral klient sisestab tehingu teostamiseks vajaminevad kaardiandmed.
(5) Mobiilimakse on mobiilse seadme abil algatatud raha ülekanne ühelt mobiilimaksega seotud kontolt teisele kontole kas mobiilimakset võimaldavas müügikohas ostetud kaupade või teenuste eest tasumiseks (P2B, Person to Business) või raha ülekannete tegemiseks teisele isikule (P2P, Person to Person).
(6) Maksekorraldus on raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks.
(7) Deebet-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha saaja või seadusega sätestatud kolmas isik.
(8) Otsekorraldus on määratud perioodilisusega korduv deebet-tüüpi maksekorraldus, mille algataja on raha saaja.
(9) Kreedit-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha maksja.
(10) Püsikorraldus on määratud perioodilisusega korduv ja kindla suurusega kreedit-tüüpi maksekorraldus, mille algataja on raha maksja.
(11) Paberil maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele paberil edastatud maksekorraldus.
(12) Telepanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele püsi- või vallasühenduse (dial-up-ühendus) kaudu spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus.
(13) Telefonipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele telefoni teel edastatud maksekorraldus.
(14) Internetipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele edastatud internetiteenusel põhinev maksekorraldus, v.a püsikorraldus, mobiili maksekorraldus, pangalingi maksekorraldus, e-arve püsimaksekorraldus ja e-arve maksekorraldus.
(15) Mobiili maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele edastatud maksekorraldus, mille tegemiseks on kasutatud mobiilse seadme jaoks kohandatud rakendust (v.a mobiilimakse).
(16) Pangalingi maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele pangalingi kaudu edastatud maksekorraldus.
(17) E-arve püsimaksekorraldus on maksja algatatud ja määratud perioodilisusega korduv kreedit-tüüpi maksekorraldus, kus arve ja maksejuhise andmed on panka saadetud Eesti e-arve formaadis ning e-arve kuvatakse kliendile internetipangas.
(18) E-arve maksekorraldus on maksja algatatud ühekordne kreedit-tüüpi maksekorraldus, kus arve ja maksejuhise andmed on panka saadetud Eesti e-arve formaadis ning e-arve kuvatakse kliendile internetipangas (v.a e-arve püsimaksekorraldus).
(19) Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus on pangaautomaadis pangakaardiga algatatud maksekorraldus (k.a määratud makse maksekorraldus).
§ 11. Pangakaartide kohta kasutatud mõisted
(1) Pangakaart on krediidiasutuse poolt konto omajale või konto omaja poolt määratud isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks.
(2) Deebetkaart on pangakaart, millega üldjuhul võib teha kaarditehinguid maksimaalselt kontol oleva raha ulatuses.
(3) Deebet-sularahakaart on pangakaart, mis on seotud kliendi arvelduskontoga ja võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid.
(4) Deebet-maksekaart on pangakaart, mis on seotud kliendi arvelduskontoga ning millega teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu maksenõude laekumist krediidiasutusse.
(5) Arvelduskrediidiga deebet-maksekaart on pangakaart, mis on seotud kliendi arvelduskontoga ning millega teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu maksenõude laekumist krediidiasutusse. Pangakaardiga seotuna pakub krediidiasutus kliendi arvelduskontole väljastatava arvelduskrediidi võimalust.
(6) Krediitkaardi funktsionaalsusega deebetkaart on pangakaart, mis on seotud kliendi arvelduskontoga ning võimaldab lisaks tavapärastele deebetkaardi funktsioonidele kasutada mõningaid krediitkaardi funktsioone (nt ostutehingud ja broneeringud interneti kaudu). Kaardiga ei ole seotud krediidilimiiti. Tagasimaksmise kohustus teostatud kaarditehingute eest tekib kohe pärast maksenõude laekumist krediidiasutusse.
(7) Krediitkaart on pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses.
(8) Vaba tagasimaksega krediitkaart on krediitkaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel puudub kindel tagasimakse tähtaeg.
(9) Tähtajalise tagasimaksega krediitkaart on krediitkaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel on kindel tagasimakse tähtaeg.
(10) Kombineeritud tagasimaksega krediitkaart on krediitkaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel saab kasutada mitut erinevat tagasimakse võimalust.
(11) Järelmaksukaart on krediitkaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmine toimub määratud maksegraafiku alusel.
(12) Muu krediitkaart on krediitkaart, mis ei kuulu käesolevas paragrahvis eelnevalt nimetatud krediitkaardiliikide alla.
(13) Jaemüüja pangakaart on jaemüüja poolt koostöös krediidiasutusega välja antud piiratud kasutusega pangakaart, mis täidab samal ajal nii kliendikaardi kui ka pangakaardi funktsioone.
(14) Kohalik pangakaart on ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart.
(15) Rahvusvaheline pangakaart on pangakaart, mida saab kasutada nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool seda.
§ 12. Pangaautomaatide kohta kasutatud mõisted
(1) Pangaautomaat on elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid. Müügiterminal ei ole pangaautomaat.
(2) Sularahaautomaat on pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada ainult sularahatehinguid.
(3) Sularaha-makseautomaat on pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada nii sularahatehinguid kui ka makseid (k.a määratud maksed).
(4) Makseautomaat on pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada ainult makseid.
(5) Ristkasutuses olev pangaautomaat on krediidiasutuse halduses olev pangaautomaat, milles saab kasutada nii pangaautomaati haldava kui ka teiste krediidiasutuste pangakaarte.
§ 13. Müügikohtade kohta kasutatud mõisted
(1) Müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga ehk aadressiga kaupade või teenuste müügikohti peetakse erinevateks müügikohtadeks. Igal müügikohal on unikaalne tunnuskood (liikmenumber).
(2) Kaardimakse müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus müügiterminali kaudu on ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga.
(3) Mobiilimakse müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda mobiiltelefoniga.
(4) Kaardi- ja mobiilimakse müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda nii pangakaardi kui ka mobiiltelefoniga.
§ 14. Müügiterminalide kohta kasutatud mõisted
(1) Müügiterminal on seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta pangakaardiga.
(2) POS-terminal on elektrooniline makseterminal kaardimaksete teostamiseks (k.a WEB-POS).
(3) Kassasüsteem on ettevõtja müügisüsteemiga integreeritud elektrooniline makselahendus kaardimaksete teostamiseks.
(4) Imprinter on mitteelektrooniline seade kaardimaksete teostamiseks, kus kaardi jäljend ning tehingu andmed kajastatakse paberkviitungil.
(5) E-kaubandus (E-commerce) on makselahendus, mis võimaldab kaardimaksete teostamist internetikaubamajas või e-teenuste pakkumisel internetikeskkonnas.
(6) Postimüük on kaardivaldaja poolt posti, faksi või telefoni teel edastatud kaardiandmete alusel teostatav kaardimakse.
§ 15. Elektrooniliste maksekanalite kohta kasutatud mõisted
(1) Elektrooniline maksekanal on maksekanal, mis võimaldab sidekanalite vahendusel või muul viisil teha elektrooniliselt pangatoiminguid.
(2) Pangatoiming on elektroonilise maksekanali vahendusel kontol oleva vara käsutamine, info vahetamine, lepingu sõlmimine ning muu panga või kolmanda isiku pakutava teenuse kasutamine.
(3) Telepank on elektrooniline maksekanal, mis võimaldab teha pangatoiminguid spetsiaalse finantstarkvara abil.
(4) Telefonipank on elektrooniline maksekanal, mis võimaldab teha pangatoiminguid telefoni teel.
(5) Internetipank on elektrooniline maksekanal, mis võimaldab teha pangatoiminguid interneti teel.
(6) Pangaliides on elektrooniline info- ja maksekanal, mis võimaldab spetsiaalse tarkvara abil teha automatiseeritud pangatoiminguid kliendi majandustarkvara ja panga infosüsteemi vahel.
4. peatükk Rakendussätted
§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal.
Lisa 1 Maksete aruanne
Lisa 2 Kaarditehingute ja mobiilimaksete aruanne
Lisa 3 Pangakaartide aruanne
Lisa 4 Pangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide aruanne
Lisa 5 Elektrooniliste maksekanalite ja makseviiside aruanne
Facebook
Twitter