Teksti suurus:

Haridus- ja Noorteameti põhimäärus

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.06.2020, 35

Haridus- ja Noorteameti põhimäärus

Vastu võetud 16.06.2020 nr 19

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Haridus- ja Noorteamet

  (1) Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet) on Haridus ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.

  (2) Ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

§ 2.  Ameti asukoht

  Ameti asukohaks on Tallinn. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad ning postiaadressid määrab ameti peadirektor.

§ 3.  Ameti eelarve, pitsat, sümboolika

  (1) Ametil on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister (edaspidi minister) seaduses kehtestatud korras.

  (2) Ametil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks ameti teabehalduse korras. Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega dokumendiplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

  (3) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis ja äärel sõnad „Haridus- ja Noorteamet”. Ameti struktuuriüksusel või selle allüksusel võib olla oma nimetusega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 4.  Tegevuse koordineerimine ja aruandekohustus

  (1) Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ameti tegevust ja teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.

  (2) Ameti tegevust koordineerib ning koostööd ameti ja ministeeriumi vahel korraldab ministeeriumi kantsler.

§ 5.  Ameti nimetus eri keeltes

  Ameti ingliskeelne nimetus on The Education and Youth Authority.

§ 6.  Ameti peamised tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded

  (1) Ameti peamisteks tegevusvaldkondadeks on hariduspoliitika ja noortepoliitika rakendamine.

  (2) Oma tegevusvaldkondades täidab amet järgmisi põhiülesandeid:
  1) osaleb õigusaktide väljatöötamises, korraldab nende rakendamist ja oma pädevuse piires vastavat õigusnõustamist ning annab õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid;
  2) osutab ja arendab õppenõustamisteenuseid;
  3) töötab välja ja arendab alus-, üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, nõustab õppeasutusi riiklike õppekavade rakendamisel ja õppeasutuste õppekavade uuendamisel;
  4) korraldab õppevara koostamist ja levitamist;
  5) korraldab õppeasutuste ja õppe kvaliteedi välishindamist;
  6) teostab õpitulemuste välishindamist, korraldab rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite läbiviimist ja volituste piires tunnistuste väljastamist ning lõputunnistuste ja hindamislehtede plankide tellimist ja jaotamist;
  7) koostab ja korraldab Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid ja eesti keele tasemeeksameid;
  8) korraldab, arendab, seirab ja analüüsib noortevaldkonna ja noorsootöö teenuseid;
  9) nõustab noorsootöö korraldajaid noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel;
  10) täidab huvihariduse ja -tegevuse valdkonnaga seotud ülesandeid, sh analüüsib toetuse kasutamist ja tulemuste saavutamist;
  11) hindab kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid ja kõrgharidust tõendavaid välisriigi kvalifikatsioone;
  12) viib ellu Euroopa Liidu Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programme;
  13) tegutseb haridus- ja noortevaldkonna innovatsiooni- ja kompetentsikeskusena;
  14) turundab Eesti haridust ja noorsootööd;
  15) haldab ja arendab ameti peamiste tegevusvaldkondade infosüsteeme ja teisi tehnoloogilisi lahendusi, loob ja katsetab haridustehnoloogilisi arendusi ning toetab nende kasutuselevõttu;
  16) osutab haridus- ja teadusasutustele rahvusvahelise andmeside teenuseid;
  17) annab ja vahendab haridus- ja noortevaldkonna stipendiume, toetusi, auhindu ja tunnustusi;
  18) täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;
  19) osaleb riiklike ja Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammide ettevalmistamisel;
  20) esindab oma pädevuse piires ametit kohtus;
  21) täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Amet täidab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädeva asutuse ülesandeid noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsioonide osas.

2. peatükk Ameti struktuur ja juhtimine 

§ 7.  Struktuuriüksused

  (1) Ameti struktuuriüksused on:
  1) osakonnad;
  2) Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur;
  3) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur.

  (2) Struktuuriüksuse põhimääruses võib näha ette, et struktuuriüksuse koosseisu kuuluvad bürood. Struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab peadirektor.

  (3) Struktuuriüksused täidavad ameti tegevusvaldkonnas nende pädevuses olevaid ülesandeid, mis määratakse kindlaks osakonna või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 esitatud agentuuride põhimääruses.

  (4) Peadirektori või peadirektori asetäitja vahetus alluvuses võib olla osakonna- või agentuuriväliseid büroosid, ametnikke ja töötajaid. Peadirektorile või peadirektori asetäitjale vahetult alluva ametniku või töötaja ülesanded määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus.

  (5) Struktuuriüksuste juhtide pädevuse ja avaliku võimu volitused määrab peadirektor nende ametijuhendis.

§ 8.  Peadirektor

  (1) Ametit juhib peadirektor.

  (2) Peadirektori pädevus ja avaliku võimu volitused on reguleeritud seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule peadirektor:
  1) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad;
  2) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused;
  3) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid, või annab volituse ametijuhendi kehtestamiseks, ja töötasu vastavuses kehtivate õigusaktidega;
  4) juhib talle vahetult alluvaid struktuuriüksusi, ametnikke ja töötajaid;
  5) moodustab ajutisi või alalisi nõuandvaid kogusid ning määrab nende ülesanded ja koosseisu;
  6) täidab muid õigusaktidest tulenevaid või ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.

§ 9.  Peadirektori asetäitja

  (1) Ameti koosseisu võib luua ühe peadirektori asetäitja ametikoha.

  (2) Peadirektori asetäitja juhib ja korraldab oma vastutusvaldkonna ülesannete täitmist, koordineerib struktuuriüksuste koostööd oma vastutusvaldkonnas, annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi, pärib aru temale alluvatelt osakonnajuhatajatelt ja oma vastutusvaldkonna teenistujatelt nende tegevuse kohta, juhib oma vastutusvaldkonnas vajalike eeskirjade, juhendite ja metoodikate rakendamist, esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires ning täidab muid õigusaktides sätestatud või peadirektori poolt antud ülesandeid.

  (3) Peadirektori asetäitja avaliku võimu volitused ja muud teenistusülesanded määrab peadirektor ametijuhendis.

§ 10.  Peadirektori asendamine

  (1) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud ametnik.

  (2) Erandjuhtudel võib minister määrata peadirektori asendajaks lõikes 1 nimetamata isiku.

§ 11.  Ameti struktuuriüksuste ja nende allüksuste juhtimine

  (1) Ameti teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister või tema volitusel ameti peadirektor.

  (2) Ameti struktuuriüksusi ja allüksusi (edaspidi koos üksused) juhivad järgmised ametiisikud:
  1) ameti osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult kas peadirektorile või peadirektori asetäitjale;
  2) bürood juhib juhataja, kes allub vahetult osakonnajuhatajale;
  3) käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud agentuuri juhib agentuuri juhataja.

  (3) Üksuse juht tagab tema juhitava üksuse põhimäärusega kinnitatud funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise ning:
  1) vastutab üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist;
  2) osaleb arengukavade, strateegiate ja tööplaanide väljatöötamisel ning juhib vastavate üksuse dokumentide koostamist;
  3) annab alluvatele teenistujatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks;
  4) täidab kõrgemalseisva juhi antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru üksuse tegevusest;
  5) annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi osakondadele;
  6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks ning üksuse teenistujate motiveerimiseks ja vajaduse korral vastutusele võtmiseks;
  7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;
  8) taotleb üksuse teenistujatele täienduskoolitust teenistuskohustuste tulemuslikumaks täitmiseks;
  9) allkirjastab üksuses koostatud kirjad ja dokumendid, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigusaktides ei sätestata teisiti.

3. peatükk Osakonnad 

§ 12.  Ameti osakonnad

  (1) Ameti osakonnad on:
  1) õppekava ja õppevara osakond;
  2) testide ja hindamise osakond;
  3) rahvusvahelistumise osakond;
  4) noortevaldkonna kvaliteedi ja arenguseire osakond;
  5) noortevaldkonna korraldamise osakond;
  6) innovatsiooni- ja koostöökeskus;
  7) tehnoloogia juhtimise osakond;
  8) õppenõustamisteenuste osakond;
  9) koolituskeskus;
  10) kesksete teenuste osakond.

  (2) Osakonnad annavad ministeeriumile poliitikate kavandamiseks sisendit, kaasavad tegevusse huvipooli ja koordineerivad koostöövõrgustikke, viivad ellu projekte, korraldavad oma pädevusvaldkonnas rahvusvahelist suhtlust, koguvad tegevuse kohta statistikat, koostavad aruandeid ja analüüse teenuse arendamiseks, on oma valdkonna arenduse ja innovatsiooni eestvedajaks ning osalevad oma pädevusvaldkonda kuuluvate teenuste arendamises.

§ 13.  Õppekava ja õppevara osakond

  Õppekava ja õppevara osakonna põhiülesanded on alus-, üld- ja kutsehariduse riiklike õppekavade väljatöötamine ja arendamine, õppeasutuste nõustamine riiklike õppekavade rakendamisel ja asutuste õppekavade uuendamisel, õppevara koostamise ja levitamise korraldamine, huvihariduse ja -tegevuse ning mitmekeelse õppe arendamise korraldamine, õppenõustamisteenuste arendamine ning nõustamine varasema õpi ja töökogemuse arvestamise rakendamisel.

§ 14.  Testide ja hindamise osakond

  Testide ja hindamisosakonna põhiülesanded on õpitulemuste välishindamine, e-hindamise rakendamine ja arendamine, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami koostamine ja korraldamine, eesti keele tasemeeksamite koostamine ja korraldamine, volituste piires tunnistuste väljastamine, võrdlusuuringute ja küsitluste läbiviimine.

§ 15.  Rahvusvahelistumise osakond

  Rahvusvahelistumise osakonna põhiülesanded on ameti rahvusvahelise koostöö koordineerimine, Eesti hariduse ja noorsootöö turundamine, kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamine ning haridus- ja noortevaldkonna stipendiumide, toetuste ja auhindade andmine ja vahendamine.

§ 16.  Noortevaldkonna kvaliteedi ja arenguseire osakond

  Noortevaldkonna kvaliteedi ja arenguseire osakonna põhiülesanded on noortepoliitika rakendamine, noorte osaluse toetamine, noortevaldkonna mõju hindamine ja noortevaldkonna programmide elluviimine, kutse andmise korraldamine, kvaliteedisüsteemi arendamine ja rakendamise nõustamine ning kvaliteedi hindamine.

§ 17.  Noortevaldkonna korraldamise osakond

  Noortevaldkonna korraldamise osakonna põhiülesanded on noorsootöö teenuste korraldamine ja arendamine ning noorsootöö korraldajate nõustamine, noorte tõrjutuse vähendamise soodustamine, noorteinfo ja laagriteenuse pakkumine.

§ 18.  Innovatsiooni- ja koostöökeskus

  Innovatsiooni- ja koostöökeskuse põhiülesanded on tehnoloogia valdkonna ja sellega seotud valdkondade seire, haridus- ja noortevaldkonna uuenduste loomine ja katsetamine ning nende kasutuselevõtu toetamine, haridustehnoloogilise kompetentsi arendamine ja toetamine hariduse ja noorsootöö suunal, täiendusõppeprogrammide väljatöötamine ja katsetamine ning partneritele suunatud koostöövõimaluste ellu kutsumine ja toetamine.

§ 19.  Tehnoloogia juhtimise osakond

  Tehnoloogia juhtimise osakonna põhiülesanded on tegevusvaldkonna infosüsteemide haldamine ja arendamine, haridus- ja teadusasutustele rahvusvahelise akadeemilise andmeside teenuste osutamine ning haridus-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektijuhtimise teenuse pakkumine.

§ 20.  Õppenõustamisteenuste osakond

  Õppenõustamisteenuste osakonna põhiülesanded on õppenõustamisteenuste osutamine, koolivälise nõustamismeeskonna töös osalemine ning selle töö korraldamine ja koordineerimine.

§ 21.  Koolituskeskus

  Koolituskeskuse põhiülesanne on õpetajate, tugispetsialistide, haridusasutuste juhtide, noorsootöötajate ja sidusrühmade keskse arendus- ja koolitustegevuse korraldamine.

§ 22.  Kesksete teenuste osakond

  Kesksete teenuste osakonna põhiülesanne on organisatsiooni siseste tugiteenuste pakkumine, sh lõputunnistuse plankide ja hinnetelehtede plankide tellimine ja jaotamine.

4. peatükk Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur 

§ 23.  Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri ülesanded

  (1) Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi EKKA) on ameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitev struktuuriüksus.

  (2) EKKA ingliskeelne nimetus on Estonian Quality Agency for Higher and Vocational Education. Agentuuri nimetuse lühend nii eesti kui inglise keeles on EKKA.

  (3) EKKA põhiülesanded on:
  1) Euroopa kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedipõhimõtetest lähtudes kõrghariduse ja kutsehariduse kvaliteedihindamise põhimõtete ja läbiviimise korra väljatöötamine ja kehtestamine;
  2) koostöös kutse- ja kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste ja teiste partneritega kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi edendamine, parimate kvaliteedikindlustuse tavade väärtustamine ja levitamine;
  3) kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine;
  4) temaatiline hindamine;
  5) kutseõppe kvaliteedi hindamine;
  6) kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppeõiguse ekspertiis;
  7) teiste kvaliteediagentuuride teenuste kasutamise taotluste läbivaatamine ning hinnangute andmine teiste kvaliteediagentuuride Eesti õppeasutustes läbiviidud kvaliteedihindamisele;
  8) akrediteerimise ja kvaliteedihindamise andmebaaside haldamine ja nende avaliku kasutamise võimaldamine;
  9) kvaliteedialaste pilootprojektide korraldamine, koolitamine ja nõustamine;
  10) osalemine hariduse kvaliteedi alases rahvusvahelises koostöös, sh Eesti esindamine kõrghariduse kvaliteedi küsimustes, ja välisriikides toimuvates kvaliteedihindamistes.

  (4) EKKA on oma kvaliteedi hindamise otsustes iseseisev ja sõltumatu.

§ 24.  EKKA juhtimine ja struktuur

  (1) EKKA moodustavad:
  1) kuratoorium;
  2) büroo;
  3) kõrghariduse hindamisnõukogu;
  4) kutsehariduse hindamisnõukogu.

  (2) EKKA kuratooriumi koosseisus on kuni üheksa liiget ja koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister. EKKA põhiülesannetega seotud huvirühmad, sealhulgas üliõpilased, esitavad kuratooriumi koosseisu oma esindajaid.

  (3) EKKA kuratoorium:
  1) teeb ettepanekuid EKKA põhimääruse kinnitamiseks või muutmiseks;
  2) valib hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed ja EKKA juhataja;
  3) kinnitab EKKA arengukava ja aastaaruande;
  4) annab soovitusi EKKA arengusuundade ja arendustegevuste kohta.

  (4) EKKA tööd juhib EKKA juhataja, kes koordineerib ja korraldab EKKA eesmärkide ja ülesannete täitmist. EKKA juhatajaga sõlmib töölepingu peadirektor, lähtudes EKKA kuratooriumi otsusest.

  (5) Kõrghariduse hindamisnõukogu:
  1) kinnitab kõrghariduse kvaliteedihindamise põhimõtteid ja läbiviimise korda sätestavad regulatsioonid;
  2) kinnitab hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtted ja komisjoniliikmete kvalifitseerumisnõuded;
  3) langetab otsused kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise ja nende õppekavagruppide kvaliteedi hindamise osas;
  4) kooskõlastab temaatilise hindamise aruanded;
  5) annab eksperthinnangu õppe kvaliteedile õppeõiguse taotlemisel uues õppekavagrupis.

  (6) Kutsehariduse hindamisnõukogu:
  1) kinnitab kutsehariduse kvaliteedihindamise põhimõtteid ja läbiviimise korda sätestavad regulatsioonid;
  2) kinnitab hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtted ja komisjoniliikmete kvalifitseerumisnõuded;
  3) langetab otsused kutseõppe õppekavarühmade kvaliteedi hindamise osas;
  4) annab eksperthinnangu õppe kvaliteedile õppeõiguse taotlemisel uues õppekavarühmas.

  (7) EKKA juures tegutsevad sõltumatud vaidekomisjonid, kelle ülesanne on esitada hindamisnõukogule erapooletu arvamus nõukogu toimingute või nõukogu haldusotsuste suhtes esitatud vaide põhjendatuse kohta.

5. peatükk Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur 

§ 25.  Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri ülesanded

  (1) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur on ameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitev struktuuriüksus.

  (2) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri ingliskeelne nimetus on Erasmus+ Estonian National Agency.

  (3) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur kasutab ameti sümboolikale lisaks Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse sümboolikat ning Euroopa Liidu sümboolikat.

  (4) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur lähtub oma tegevuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustest Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide kohta, Euroopa Komisjoni juhendist Erasmus+ riiklikele agentuuridele (Guide for National Agencies), Euroopa Komisjoniga sõlmitud lepingutest Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide kohta ning on nendes õigusaktides nõutud ulatuses iseseisev ja sõltumatu.

  (5) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri põhiülesanded on:
  1) strateegilise ja rahvusvahelise koostöö toetamine formaalse ja mitteformaalse hariduse arendamisel ning õpilaste, üliõpilaste, haridustöötajate ja spordivaldkonna spetsialistide õpirände toetamine;
  2) strateegilise ja rahvusvahelise koostöö toetamine noortepoliitika, noorsootöö, mitteformaalse hariduse ja vabatahtliku tegevuse arendamisel ning noorte ja noortega tegelevate spetsialistide õpirände, noorte osaluse ja vabatahtliku tegevuse toetamine;
  3) haridus- ja noortevaldkonna rahvusvaheliste koolitus- ja arendustegevuste ning uuringute kavandamine ja elluviimine koostöös Erasmus+ riiklike agentuuride ja teiste partneritega;
  4) SALTO osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskuse ülesannetes Erasmus+ noortevaldkonna riiklike agentuuride, Euroopa Komisjoni ja noortevaldkonna organisatsioonide toetamine noorte osaluse edendamisel;
  5) programmide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus kõikide etappide tegevuse korraldamine, juhtimine ja elluviimine Eestis ning nendega seotud rahvusvaheliste võrgustike töö, Euroopa Komisjoni ja teiste riiklike agentuuridega koostöö koordineerimine.

  (6) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuril on:
  1) eelarve, mis koosneb programmile Erasmus+, sellega seotud rahvusvahelistele võrgustikele ja Euroopa Solidaarsuskorpusele Euroopa Komisjoni eraldatud vahenditest ja riiklikust kaasrahastusest;
  2) oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisav personal ja allüksustest koosnev infrastruktuur, mille haldussuutlikkus tagab programmi tõhusa ja mõjusa juhtimise;
  3) õigus võtta vastu programmide elluviimiseks vajalikke otsuseid ning sõlmida, muuta ja lõpetada ameti nimel programmide elluviimisega seotud toetuse kasutamiseks ette nähtud lepinguid.

  (7) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri töökeeled on eesti ja inglise keel.

§ 26.  Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhtimine

  (1) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhib Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri juhataja.

  (2) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhatajaga sõlmib töölepingu peadirektor, lähtudes Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekust.

  (3) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhatajal on agentuuri ülesannete täitmisel õigus teha ameti nimel järgnevaid õigustoiminguid:
  1) teha ettepanek Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri põhimääruse ja struktuuri kinnitamiseks;
  2) kinnitada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri tööd reguleerivad dokumendid, sh tööprotsesside ja protseduuride kirjeldused, kui nende kinnitamine ei ole antud kellegi teise pädevusse;
  3) kinnitada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri eelarve ja tööplaanid ning juhtida ja kontrollida nende täitmist;
  4) kinnitada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri tegevust puudutavad aruanded ja esitada need Euroopa Komisjonile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teistele asutustele ja isikutele;
  5) sõlmida Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri tegevusega seotud lepinguid;
  6) jälgida ja kontrollida Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri tegevuste ja projektide kulgu;
  7) teha ettepanekuid Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri töötajatega töölepingute sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks ning kinnitada nendega seotud muid personali- ja finantsdokumente;
  8) määrata programmide tegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikud nõukogud ja komisjonid;
  9) lahendada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri tegevuse suhtes esitatud vaideid;
  10) täita muid programmide elluviimisega seotud ülesandeid.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 27.  Kõrg- ja kutsehariduse hindamisnõukogude volitused

  Enne käesoleva määruse jõustumist moodustatud Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu ja kutsehariduse hindamisnõukogu ning vaidekomisjonide volitused kehtivad kuni nende kogude moodustamisel määratud tähtaja lõpuni.

§ 28.  Kutse andmine noorsootöö valdkonnas

  Amet täidab kuni 2023. aasta 17. aprillini noorsootöö valdkonnas kutse andja ülesandeid.

§ 29.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. augustil 2020. aastal.

  (2) Käesoleva määruse §-d 25 ja 26 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. aastal.

Mailis Reps
Minister

Mart Laidmets
Kantsler

/otsingu_soovitused.json