Teksti suurus:

Võhma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.06.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.06.2021, 2

Võhma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 17.06.2021 nr 61

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

  (1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Võhma külas asuv ala, mille nimeks saab Võhma maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala).

  (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada:
  1) Võhma kivikülvi ja pärandmaastikku;
  2) niidukooslusi ja neile iseloomulikku elustiku mitmekesisust;
  3) kaitsealust taimeliiki jumalakäppa (Orchis mascula) ja selle kasvukohti.

  (3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Võhma piiranguvööndisse.

  (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala piir

  Kaitseala välispiir ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitseala kaitsekord 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.

  (2) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (3) Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkketegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel.

  (4) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine õuemaal, järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel.

  (5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud, on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine.

  (7) Kaitsealal on lubatud uuendusraie, välja arvatud puiskarjamaade elupaigatüübile vastavates puistutes.

§ 6.  Vajalik tegevus

  Kaitsealal poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.

§ 7.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

  (3) Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

§ 8.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted 

§ 9.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 10.  Kehtetuks tunnistamine

  Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirja nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisest” lisa 1 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude ja kivikülvide loetelu” punkt 103 (kivikülv Võhmast põhja pool) tunnistatakse kehtetuks.

§ 11.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/263 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 12.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisest” Võhmast põhja pool oleva kaitse alla võetud kivikülvi põhjal.

2 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas
Peaminister

Tõnis Mölder
Keskkonnaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa Võhma maastikukaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json