Teksti suurus:

Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2013
Avaldamismärge:RT I, 19.07.2011, 14

Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord

Vastu võetud 26.11.2009 nr 177
RT I 2009, 56, 379
jõustumine 04.12.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.07.2011RT I, 19.07.2011, 822.07.2011

Määrus kehtestatakse «Hädaolukorra seaduse» § 31 lõike 2 alusel.

§ 1.  Üldsätted

  (1) Päästetöödena käesoleva määruse tähenduses mõistetakse päästetöid ja eriolukorra töid «Hädaolukorra seaduse» § 19 lõike 1 punkti 1 tähenduses.

  (2) Kaitseväe kasutamine käesoleva määruse tähenduses on kaitseväes tegevteenistuses oleva kaitseväelase ja kaitseväe valduses oleva vara kaasamine päästetööde ja eriolukorra tööde tegemiseks.

  (3) Kaitseliidu kasutamine käesoleva määruse tähenduses on vähemalt 18-aastase Kaitseliidu tegevliikme ja Kaitseliidu valduses oleva vara kaasamine päästetööde ja eriolukorra tööde tegemiseks.

§ 2.  Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise taotlemine

  (1) Päästetöid tegev asutus või eriolukorra juht esitab taotluse kaitseväe või Kaitseliidu päästetöödel ja eriolukorra töödel kasutamiseks Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2003. a määrusega nr 176 «Ametiabi taotluse vorm» kinnitatud vormil.

  (2) Ametiabi taotluses näidatakse ühtlasi ära, kas ja miks puudub võimalus teha päästetöid ja eriolukorra töid kaitseväge või Kaitseliitu kasutamata.

  (3) Viivitamatut sekkumist vajavate sündmuste korral võib taotluse esitada ka muul viisil, kuid taotlus vormistatakse kirjalikult esimesel võimalusel.

§ 3.  Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise üle otsustamine

  Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise üle otsustamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:
  1) päästetööde ja eriolukorra tööde olulisus ning oht inimesele, varale või keskkonnale;
  2) kasutamisest keeldumisega kaasnevad võimalikud tagajärjed;
  3) päästetöödel ja eriolukorra töödel kasutamisest tulenevad tagajärjed, sealhulgas osalemise kulukus;
  4) teised olulised asjaolud.

§ 4.  Kaitseväe kasutamise üle otsustaja

  (1) Kaitseväe kasutamise otsustab kaitseväe struktuuriüksuse ülem või temast kõrgem ülem tema alluvuses olevate kaitseväelaste või tema käsutuses olevate vahendite suhtes.

  (2) Järgnevalt nimetatud juhtudel otsustab kasutamise allnimetatud ülem, tema määratud ülem või temast kõrgem ülem:
  1) kasutamine ei võimalda operatiivülesande täitmist – vastava väeliigi ülem;
  2) kasutamine ei võimalda väljaõppe eesmärkide saavutamist – vastava väeliigi ülem;
  3) sõjalise valmisoleku tõstmisel – kaitseväe juhataja;
  4) erakorralise seisukorra ajal – kaitseväe juhataja;
  5) pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist või sõjaseisukorra ajal – kaitseväe juhataja.
[RT I, 19.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

  (3) Lõikes 1 või 2 sätestatud ülemast madalam ülem võib kasutamise üle otsustada üksnes juhul, kui kasutamise otsustamine on viivitamata vajalik. Otsuse teinud ülem teavitab tehtud otsusest viivitamata pädevat ülemat lõike 1 või 2 tähenduses.

  (4) Kasutamise otsustanud ülem korraldab viivitamata kaitseministri teavitamise osalemise kohta antud käsust.

  (5) Kaitseministril on õigus kõigil juhtudel otsustada kaitseväe kasutamise üle või muuta kasutamise kohta tehtud otsust.

§ 5.  Kaitseliidu kasutamise üle otsustaja

  (1) Kaitseliidu kasutamise otsustab Kaitseliidu ülem või struktuuriüksuse pealik.

  (2) Kaitseliidu kasutamise otsustaja määrab muu hulgas Kaitseliidu tegevliikmete kogunemise koha või kohad, kust alates tagab Kaitseliit oma tegevliikmetele transpordi päästetööde ja eriolukorra tööde tegemise kohta.

  (3) Kasutamise otsustanud ülem või pealik korraldab viivitamata kaitseväe juhataja ja kaitseministri teavitamise osalemise kohta antud käsust.

  (4) Kaitseväe juhatajal on õigus kõigil juhtudel otsustada Kaitseliidu kasutamise üle või muuta kasutamise kohta tehtud otsust.

§ 6.  Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme allumine

  (1) Päästetöödel või eriolukorra töödel osalev kaitseväelane allub päästetööl või eriolukorra tööl osalevale ülemale, kes omakorda allub päästetöid või eriolukorra töid puudutavates küsimustes päästetööde või eriolukorra tööde juhile.

  (2) Päästetöödel ja eriolukorra töödel osalevad Kaitseliidu tegevliikmed moodustavad tervikgrupi, mille ülema määrab § 5 lõikes 1 nimetatud otsuse teinud isik.

  (3) Kaitseliidu tegevliikmete grupi ülem allub päästetöödel ja eriolukorra töödel päästetööde või eriolukorra tööde juhile.

  (4) Päästetöödel või eriolukorra töödel osaleval kaitseväelasel või Kaitseliidu tegevliikmel on õigus keelduda täitmast päästetööde või eriolukorra tööde juhi korraldusi, kui:
  1) korralduse täitmine võib seada põhjendamatusse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme või tema alluvate elu või tervise;
  2) korralduse täitmine võib seada põhjendamatusse ohtu kaitseväe või Kaitseliidu vara;
  3) korralduse andmisel ei ole arvestatud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme teadmiste, oskuste, tervisliku seisundi või füüsiliste võimetega.

  (5) Keeldumist päästetööde või eriolukorra tööde juhi korralduste täitmisest peab põhjendama ja sellest viivitamata teavitama vahetut ülemat.

§ 7.  Hüvitise taotlemine

  (1) Kaitseväe või Kaitseliidu kasutamise otsuse teinud ülem või pealik esitab päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel abi taotlenud asutusele kulude hüvitamise taotluse, arvestades alluvusvahekorda.

  (2) Päästetöid ja eriolukorra töid teinud asutus hüvitab kaitseväe või Kaitseliidu kasutamisega seotud otsesed mõistlikud kulutused oma eelarvest või taotleb nende hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist.

/otsingu_soovitused.json