Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.6 "Kohalik sotsiaal-majanduslik areng" osa 4.6.2 "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" tingimused

Vastu võetud 20.04.2006 nr 5
RTL 2006, 38, 666
jõustumine 08.05.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 alusel.
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega sätestatakse «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 (edaspidi arengukava) 4. prioriteedi meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.2 «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» (edaspidi alameede) raames antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused.
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]

  (2) Alameedet rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) piirkond – ühe või mitme kohaliku omavalitsusüksuse territoorium, samuti külade kogum, linnaosa või linnaosade kogum, mida iseloomustab ühtse keskuse olemasolu või sarnased sotsiaalmajanduslikud või kultuurilised tingimused;
  2) piirkondade konkurentsivõime – piirkondade võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks, elujõuliste ettevõtete tekkeks ning erainvesteeringute kaasamiseks, samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike arvu stabiliseerimiseks või kasvuks ja külastajate arvu suurendamiseks;
  3) taotlus – vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks.

§ 3.   Alameetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Alameetme rakendusasutus on Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» tähenduses.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (2) Alameetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määrusega nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» tähenduses.

§ 4.   Alameetme eesmärgid

  Alameetme eesmärkideks on:
  1) piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamine;
  2) piirkonnale omase konkurentsieelise väljaarendamine.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Alameetme raames toetatakse kohalikku turismi- ja puhkemajandust ning piirkonna ettevõtluskeskkonna atraktiivsust arendavaid projekte, mis sisaldavad järgmisi abikõlblikke tegevusi:
  1) külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine, sealhulgas külalissadamate ja randumiskohtade arendamine, vajalike lisateenuste loomine; aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine (nt matka- ja õpperajad, vabaajaharrastuste võimalused, külastuskeskused, vastava eritehnika soetamine); puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine (nt laagriplatsid, paviljonid, paargud, kiiged jms); puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (nt parkimiskohad, juurdepääsuteed ja -rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja -viidad);
  2) kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine, sealhulgas kultuuriliselt väärtuslike objektide, alade ja asulate kaitse ja eksponeerimine; loodusobjektide ja maastike miljööväärtuse tõstmine; ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine ning nende taaskasutusele võtmine kaasaegsetes funktsioonides; ajalooliste kujunduselementide taastamine; objektide vaadeldavuse ja juurdepääsu tagamine; haljastuse korrastamine; arhitektuuri-, ajalooliste, kultuuri- ja loodusväärtuste eksponeerimine, külastajaprogrammide loomine; vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine vaatamisväärsetes paikades; vaateplatvormide ja -tornide rajamine; mahajäetud ja ohtlike ehitiste, mis risustavad miljööd, likvideerimine;
  3) turismi- ja puhkemajandust edendavate piirkonnaspetsiifiliste, üle-eestilises ulatuses uudset sisu omavate regulaarürituste käivitamine, sealhulgas traditsioone loovate ürituste algatamine; kohalikku eripära teavitavad tegevused;
  4) endiste militaar- ja tööstusobjektide ning -alade ettevalmistamine nende taaskasutusele võtmiseks uutes funktsioonides: lammutustööd, jääkreostuse likvideerimine, nimetatud maa-alade detailplaneeringu koostamine, keskkonnamõjude hinnangu koostamine.

  (2) Projektide raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised projekti eesmärke ja põhitegevusi toetavad tegevused:
  1) piirkondlike koostöövõrgustike väljaarendamine, sealhulgas era- ja avaliku sektori vahelise koostöö arendamine (nt seminarid, foorumid jms), kohalike arengugruppide (erinevad piirkonna arendamisega seotud organisatsioonide ja eraisikute koostöövormid) ja partnerluste initsieerimine ning nende teovõime tõstmine;
  2) piirkonna maine kujundamine, sealhulgas mainekujunduskampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, infokandjate ja -jaotusmaterjalide valmistamine.

  (3) Eelistatakse kompleksprojekte, mille eesmärgi saavutamiseks kavandatakse omavahel seotud erinevaid ülaltoodud tegevusi, mis on seotud kohalike arengukavadega.

  (4) Alameetme raames ei finantseerita järgmisi tegevusi:
  1) investeeringud äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse (välja arvatud matkarajad, vaatlustornid, vaadete avamine, jalgrattateed jms, mille korral peab maa omanikuga olema sõlmitud avaliku kasutuse kokkulepe vähemalt viieks aastaks);
  2) regulaarsed varem käivitatud üritused ja muud korduvtegevused (välja arvatud esmakordselt toimuvate ürituste ja tegevuste algatamine);
  3) investeeringud infrastruktuuri objektidesse, mille eesmärgiks on piirkonna elanikele suunatud avalike teenuste osutamine (üldharidus, kohalikud kultuuri- ja sporditeenused (nt rahvamajad, kogukondlikud keskused, võimlad, staadionid, ujulad, jms), tervishoiu- ja sotsiaalteenused jms);
  4) kaitsealade keskuste administratiivülesannete täitmiseks administratiivhoonete ehitamine ja renoveerimine;
  5) majutus- ja toitlustusvõimaluste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste väljaarendamine (nt bowling, piljard, tennis, massaaž jms).

§ 6.   Abikõlblikud kulud

  (1) Alameetme raames on abikõlblikud need kulud, mis on otseselt vajalikud paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
  1) kinnisvara ost võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  2) halduskulud võivad moodustada maksimaalselt 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust (sellest on lubatud katta taotleja kommunaal-, side-, transpordikulu, bürootarbed ja projektijuhtimisega seotud töötasud).

  (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) organisatsioonide liikmemaksud;
  2) käibevahendid (materjalid, tarbekaubad jms), välja arvatud projekti otseste halduskuludena käsitletavad kulud;
  3) trahvid, kohtukulud, viivised, intressid, finantstehingute kulud (k.a lepingutasud, pangaülekande tasud);
  4) erisoodustusmaks;
  5) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
  6) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  7) projekteerimistööd, mis on vajalikud ehitusloa saamiseks.

  (4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik selgelt näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui kindlust selle osas ei ole võimalik saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.

  (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

  (6) Toetatavate kulude hulka saab arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud pärast taotluse registreerimist EAS-s või taotluse rahuldamise otsusega määratletud hilisemat tähtaega kuni projekti lõpptähtajani. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

  (7) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 500 000 krooni. Maksimaalne toetus taotleja kohta on 15 000 000 krooni kogu riikliku arengukava programmeerimisperioodi (2004–2006) jooksul.

§ 7.   Toetuse ning omafinantseerimise määr

  (1) Struktuuritoetuse määr on kuni 80% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Riigi, kohaliku omavalitsuse, muude avalik-õiguslike organisatsioonide või «Raamatupidamise seaduse» § 27 lõike 1 tähenduses riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalik-õiguslike organisatsioonide valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute poolne omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 20% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja omafinantseering ning projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseering rahalise ja mitterahalise panusena projekti elluviimisesse. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja ning projekti elluviimisesse kaasatud partnerite poolt tehtavad abikõlblikud kulud.

  (4) Mitterahaline omafinantseering on abikõlblik. Mitterahaline omafinantseering võib moodustada kuni 25% abikõlblikust omafinantseeringust.

  (5) Mitterahaline omafinantseering peab vastama rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» lisas 2 «Struktuurifondide vahenditest toetust saavate projektide mitterahaliste sissemaksete arvestamise üldine juhend» kehtestatud nõuetele.

  (6) Projekti elluviimist võivad täiendavalt finantseerida organisatsioonid, kelle panust ei loeta avaliku sektori finantseeringuks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. Antud organisatsioonide panust ei loeta abikõlbliku oma- ja kaasfinantseeringu hulka.

  (7) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või § 6 lõike 6 alusel määratud tähtajast. Projektide elluviimise maksimaalne kestus on 36 kuud. Projekti elluviimise lõpptähtaeg ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2008. a.
[RTL 2008, 71, 1003 - jõust. 25.08.2008]

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLUSELE JA TAOTLEJALE 

§ 8.   Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded

  (1) Alameetme raames saavad taotlejaks olla:
  1) kohaliku omavalitsuse üksused;
  2) sihtasutused ja mittetulundusühingud, juhul kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka, sh kogudused «Kirikute ja koguduste seaduse» § 2 lõike 3 mõistes;
  3) «Muuseumiseaduse» § 8 lõigete 2 ja 5 mõistes maakonnamuuseumid;
  4) «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 2 mõistes riigiasutused kaitstavate loodusobjektide valitsejatena.

  (2) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste osas saavad taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksused.

  (3) Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
  1) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad;
  2) juhul kui taotleja on varem saanud struktuuritoetuse vahenditest abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas;
  3) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt paragrahvis 7 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
  4) taotlejal on taotluses sisalduva projekti raames teostatavate tööde tegemiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
  5) taotleja peab olema projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest.

  (4) Juhul kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme üks omanikest või valdajatest, laienevad talle käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 toodud sätted.

  (5) Välistatud on järgmiste taotlejate toetamine:
  1) riiklikke toetusi vahendavad sihtasutused;
  2) ettevõtluskeskused, maakondlikud arenduskeskused;
  3) alkoholi ja tubaka propageerimise ning hasartmängude korraldamisega seotud organisatsioonid;
  4) kohaliku omavalitsuse üksused, millel puudub kehtiv kohaliku omavalitsuse arengukava.

§ 9.   Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse EAS-le käesoleva määruse lisas toodud taotlusvormil. Taotluses sisalduv projekt peab vastama käesolevas määruses sätestatud alameetme eesmärkidele ning käesoleva paragrahvi muudele nõuetele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-de 5 ja 6 nõuetele.

  (2) Taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja vajadusel peatamise otsustab Rahandusministeerium. Taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja peatamise avalikustab EAS.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
  1) projekti kirjeldus;
  2) eelarve;
  3) ajakava;
  4) oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid;
  5) taustainfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigiasutuse korral);
  6) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
  7) hinnapakkumised ja/või maksumuste põhjendused.

  (4) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada taotlusele:
  1) projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CV d);
  2) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
  3) projekti elluviimiseks vajalikud load, sh ehitusluba ja kooskõlastused;
  4) ehitusprojekt (vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele);
  5) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse hindamiseks;
  6) omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
  7) avaliku kasutamise kokkulepped investeeringute korral äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse (matkarajad, vaatlustornid, vaadete avamine jms);
  8) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et ehitise ega kasutatud varustusega seoses ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust, ning kinnisvara hindamise tõend;
  9) tulenevalt projekti spetsiifikast võib EAS nõuda täiendavaid lisadokumente.

  (5) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, eelarve ja ajakava.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 10.   Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

  (1) Taotlused võetakse menetlusse jooksvalt nende laekumise järjekorras.

  (2) Käesoleva määruse alusel esitatud taotlusi toetuse saamiseks menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.

  (3) Kõik taotlused registreeritakse.

  (4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 90 kalendripäeva. Hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra.

  (5) Taotluse ja taotleja vastavust kontrollib EAS.

  (6) EAS-il on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisainformatsiooni. Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli.

  (7) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 kalendripäeva.

  (8) Taotlus ja taotleja tunnistatakse vastavaks, kui kõik §-des 8 ja 9 esitatud nõuded on täidetud.

  (9) Taotlust või taotlejat ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi;
  4) käesolevas määruses esitatud nõuded ei ole täidetud.

  (10) Taotluse ja taotleja tunnistab vastavaks või mittevastavaks EAS-i juhatus või tema poolt volitatud isik. Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu ja selle kohta teeb EAS-i juhatus rahuldamata jätmise otsuse. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul, tuues välja rahuldamata jätmise põhjustanud puudused ja/või asjaolud.

§ 11.   Taotluse hindamine ja rahuldamine

  (1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindab EAS, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab EAS-i juhatus kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (2) EAS kaasab taotluste hindamiseks eksperte.

  (3) Taotluste hindamiskriteeriumid:
  1) projekti tulenevus arengukavadest kuni 10% maksimaalsest koondhindest;
  2) projekti mõju alameetme eesmärkide saavutamisele kuni 30% maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti jätkusuutlikkus kuni 10% maksimaalsest koondhindest;
  4) projekti ettevalmistuse kvaliteet kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
  5) projekti eelarve põhjendatus ja kvaliteet kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
  6) projekti teostatavus ja kindlustatus organisatsiooniliste ressurssidega kuni 15% maksimaalsest koondhindest.

  (4) Taotluste eelistuskriteeriumid:
  1) projekt on seotud riikliku arengukava teiste meetmetega ja/või järgib võimalikult maksimaalselt integreeritust ja/või omab suuremat regionaalset mõju/ulatust;
  2) projekt on otseselt suunatud olemasoleva infrastruktuuri, loodus- või kultuuripärandi või kohaliku oskusteabe täiendavale ärakasutamisele;
  3) projekt omab olulist positiivset mõju looduskeskkonnale.

  (5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud eelistuskriteeriumide alusel võib taotlusele hindamiskriteeriumide alusel antud koondhinnet tõsta kuni 0,3 hindepunkti ulatuses. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5.

  (6) Taotluste osas, mis vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikale ei saa positiivset hinnangut, teeb EAS-i juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (7) Taotluse vastavaks tunnistamise ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse jälgimiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister valdkonna asjatundjatest valikukomisjoni. Valikukomisjon vaatab läbi kõik vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikale positiivse hinnangu saanud taotlused ning teeb EAS-i juhatusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks või saadab taotluse EAS-i tagasi täiendavaks menetlemiseks. Vajadusel vaatab valikukomisjon läbi mittevastavaks tunnistatud või negatiivse hinnangu saanud taotluse ning võtab vastavaks tunnistamise ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse suhtes seisukoha.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (8) Valikukomisjon tugineb oma hinnangu andmisel taotluse vastavaks tunnistamise otsusele, ekspertide hinnangule ja esitatavale lisainformatsioonile.

  (9) Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme taotluste rahastamise eelarvet. Parimaks tunnistatakse taotlused, mis on saanud ekspertidelt positiivse hinnangu ja valikukomisjonilt ettepaneku taotluse rahuldamiseks.

  (10) EAS-i juhatus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, võttes aluseks valikukomisjoni ettepaneku. EAS-i juhatusel on õigus keelduda otsuse tegemisest, kui taotluse ja/või taotleja vastavaks tunnistamisel ja/või taotluse hindamisel ei ole lähtutud käesolevast määrusest ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikast, suunates taotluse tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks.

  (11) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS-i juhatus eraldi otsuse. Otsuse vormi kehtestab EAS-i juhatus kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
  3) toetuse oma- või kaasfinantseeringu määr;
  4) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtaeg;
  5) toetuse saaja kohustused;
  6) toetuse väljamaksmise tingimused;
  7) aruandluse esitamine;
  8) toetuse tagasinõudmise alused.

  (12) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale ja projekti partnerite kaasfinantseeringu olemasolul ka partneritele kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul.

§ 12.   Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest saatma EAS-le kinnituskirja, millega ta kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. Toetuse saaja lisab kinnituskirjale omapoolse eeldatava toetuse väljamaksete teostamise graafiku.

  (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab EAS taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 13.   Vaide esitamine ja läbivaatamine

  Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA JA ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 14.   Toetuse väljamaksete teostamise tingimused

  (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.

  (2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus) ja toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumendid ning maksete toimumist tõendavad dokumendid.

  (3) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusega nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord” kehtestatud korras pärast § 15 punktis 4 nimetatud aruande heakskiitmist EAS-i poolt vastavalt aruandele lisatud maksetaotluses kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (4) Ettemakseid on erandkorras võimalik teha ainult rahandusministri 19. augusti 2005. a määruse nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord” § 9 lõikes 2 nimetatud toetuse saajate puhul ja nimetatud määruses sätestatud korras. Ettemakse andmise ja lõpliku suuruse otsustab EAS-i juhatus arvestades valikukomisjoni ettepanekut.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (5) Toetuse saaja võib esitada maksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem. Esimese maksetaotluse võib toetuse saaja esitada pärast käesoleva määruse §-s 12 nimetatud kinnituskirja esitamist.

  (6) EAS esitab toetuse väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise maksetaotluse saamist.

§ 15.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu ning projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  3) tagastama EAS-le toetuse «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS-i juhatus nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]
  4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
  5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omakaasfinantseeringu ja projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  6) taotlema EAS-lt projekti eelarves muudatusi, mis on suuremad kui 5% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahust;
  7) taotlema EAS-lt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste või eesmärkide muutmiseks;
  8) võimaldama teostada järelvalvetoiminguid ja/või auditit ning omafinantseeringu ja projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab;
  9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
  10) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  11) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
  12) esitama EAS-le vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
  13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
  14) näitama EAS-i poolt etteantud viisil toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega;
  15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vastavalt rahandusministri 19. augusti 2005. a määruse nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord» § 16 lõikele 2 kuni 31. detsembrini 2015;
  16) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest ja/või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
  20) kooskõlastama EAS-ga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
  21) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi;
  22) tagama käesoleva määruse paragrahvi 9 lõike 4 punktis 2 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega käesoleva paragrahvi punktides 1, 2, 5, 8–11, 13–20 pandud kohustuste täitmise projekti elluviimisesse kaasatud partneri(te) poolt.

§ 16.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) teha projekti eelarves muudatusi, mis on väiksemad kui 5% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahust;
  2) saada EAS-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 15 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 17.   EAS-i kohustused

  EAS on kohustatud:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  3) läbi vaatama paragrahvi 15 punktides 6 ja 7 nimetatud taotlused hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Paragrahvi 15 punktis 7 nimetatud muudatuse puhul on EAS enne otsuse langetamist kohustatud küsima valikukomisjoni ettepanekut muudatuse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;
  4) heaks kiitma või tagasi lükkama § 15 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 15 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 14 lõikes 3 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
  5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
  6) vastavalt «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõikele 1 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]
  7) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini;

§ 18.   EAS-i õigused

  EAS-l on õigus:
  1) teostada järelevalvetoiminguid ja/või auditit toetuse ning oma- ja/või kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
  3) vähendada toetust, juhul kui toetuse saaja oma- ja/või kaasfinantseering väheneb alla projekti eelarves ja/või taotluse rahuldamise otsuses toodud määra;
  4) projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulude võrra vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust;
  5) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
  6) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
  7) nõuda toetus tagasi, kui viie aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest on rikutud § 15 punktide 19 ja 20 tingimusi;
  8) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.   Üleminekusätted

  Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.

Lisa 
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]