Teksti suurus:

Meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» tingimused ja investeeringutoetuste kava koostamise kord

Meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» tingimused ja investeeringutoetuste kava koostamise kord - sisukord
Väljaandja:Regionaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.08.2015, 10

Meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» tingimused ja investeeringutoetuste kava koostamise kord

Vastu võetud 28.05.2008 nr 4
RTL 2008, 46, 641
jõustumine 09.06.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.09.2008RTL 2008, 76, 105213.09.2008
05.05.2009RTL 2009, 41, 54116.05.2009
02.10.2009RTL 2009, 76, 111410.10.2009
03.05.2010RTL 2010, 24, 42614.05.2010
28.10.2010RT I, 09.11.2010, 201.01.2011
15.12.2010RT I, 23.12.2010, 426.12.2010
07.02.2011RT I, 10.02.2011, 113.02.2011
31.05.2011RT I, 03.06.2011, 206.06.2011
21.06.2012RT I, 26.06.2012, 2429.06.2012
30.09.2014RT I, 10.10.2014, 113.10.2014
06.08.2015RT I, 19.08.2015, 101.09.2015

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

 (2) Meedet rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) ehitustöö – ehitamine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 6 tähenduses;
 2) ehituslik projekteerimine – projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
 3) kaasfinantseerija – toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev partner, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus, mittetulundusühing või sihtasutus või avaliku sektori valitseva mõju all olev äriühing, kes panustab abikõlbliku omafinantseeringu katmisel projekti rahaliselt ning kes ei ole projektis töövõtja;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
 4) külastaja – isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast keskkonda asuvat piirkonda seal ööbides (turist) või seal ööbimata;
 5) piirkond – ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, samuti külade kogum, linnaosa või linnaosade kogum, mida iseloomustab ühtse keskuse olemasolu või sarnased sotsiaal-majanduslikud või kultuurilised tingimused;
 6) piirkondade konkurentsivõime – piirkondade võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks, elujõuliste ettevõtete tekkeks ning erainvesteeringute kaasamiseks, samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike arvu stabiliseerimiseks või kasvuks ja külastajate arvu suurendamiseks.

§ 3.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Rahandusministeerium.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).

§ 4.  Meetme eesmärk

  Meetme üldiseks eesmärgiks on tõsta Eesti kui turismi sihtkoha ja piirkondade rahvusvahelist konkurentsivõimet, muutes piirkonnad atraktiivsemaks külastajate, investorite ja kvalifitseeritud tööjõu jaoks. Meetme spetsiifilisteks eesmärkideks on:
 1) Eesti kui reisisihi atraktiivsuse suurendamine, arendades välja külastajatele, sealhulgas teistest riikidest saabuvatele külastajatele, huvipakkuvad kultuuri- ja turismiobjektid;
 2) Eestis viibivate teistest riikidest saabunud külastajate külastusaja pikendamine;
 3) Eesti kui kultuuriturismi sihtmaa tuntuse tõstmine ja eesti kultuuri- ja ajaloopärandi tutvustamine;
 4) atraktiivsem ja konkurentsivõimelisem kohalik külastuskeskkond.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Meetme raames toetatakse investeeringuid suuremahuliste, Eesti kui turismi sihtmaa konkurentsivõimet ja tuntust tõstvate kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamiseks, mille abil luuakse eeldusi külastajate hulga suurenemisele Eestis ning külastusaja pikenemisele.

 (2) Meetme raames toetatakse objekte, mis on suutelised osutama kvaliteetset teenust suurusjärgus 1000 külastajale ööpäevas, arvestades erinevate sihtgruppide, sh teistest riikidest saabuvate külastajate, vajadusi.

 (3) Meetme raames on abikõlblikeks tegevusteks lõikes 1 sätestatud objektide:
 1) väljaarendamisega seotud ehitustööd ja kinnisasja ostmine;
 2) tugiinfrastruktuuri arendamine (parkimiskohad, juurdepääsuteed ja rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja -viidad jms);
 3) ekspositsiooni loomine või olemasoleva parendamine;
 4) objekti funktsioonide täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade ost;
 5) teostatavus- ja tasuvusanalüüsi, toote kontseptsiooni ning turundusstrateegia koostamine;
 6) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehituslik projekteerimine, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega, keskkonnamõjude hindamine, omanikujärelevalve, ehitusprojekti juhtimine, autorijärelevalve, ehitusprojektide ja ehitise ekspertiiside tegemine.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]

 (31) Meetme raames on abikõlblikuks tegevuseks liiklusvahendite soetamine, juhul kui liiklusvahend on ekspositsiooni osa või kui see on vajalik külastajate teenindamiseks objekti territooriumil.
[RT I, 26.06.2012, 24 - jõust. 29.06.2012]

 (4) Projektide raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised projektide eesmärke ja põhitegevusi toetavad tegevused (lähtuvalt projektile lisatud turundusstrateegiast ja toote kontseptsioonist):
 1) piirkondlike koostöövõrgustike ja partnerluste (sh era- ja avaliku sektori vaheliste) väljaarendamine (sh seminarid, ümarlauad);
 2) toote või teenuse kvaliteetsemale pakkumisele kaasa aitavate objektispetsiifiliste koolituste korraldamine;
 3) objekti turundustegevused;
 4) külastajatele suunatud objektispetsiifiliste regulaarürituste käivitamine;
 5) avalikuks kasutuseks mõeldud internetiühenduse loomine.

 (5) Lõike 4 punktides 1–3 sätestatud tegevuste kulud ei tohi kokku ületada 3% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

 (51) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud, juhul kui tegemist on matkaradade, vaatlustornide ja -platside, vaadete avamise, jalgratta- ja juurdepääsuteedega, samuti fragmentaarse osaga väärindatavast ajaloolisest rajatisest, järgmistel tingimustel:
 1) maa omanikuga peab olema sõlmitud avaliku kasutuse kokkulepe vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
 2) jalgratta- ja juurdepääsuteede puhul peab olema seatud servituut, sealhulgas isiklik kasutusõigus, taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]

 (6) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
 1) üldise töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse läbiviimine, keeleõpe, töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitus, praktika jm objektispetsiifikaga otseselt mitteseotud koolitused;
 2) investeeringud, mille põhieesmärgiks on piirkonna elanikele suunatud avalike teenuste osutamise tagamine (üldharidus, kohalikud kultuuri- ja sporditeenused, sh klubiliseks ja kogukondlikuks tegevuseks mõeldud ruumid, võimlad, staadionid, ujulad; tervishoiu- ja sotsiaalteenused, sh hoolduskodud, lastekodud);
 3) majutus- ja toitlustusvõimaluste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste väljaarendamine;
 4) investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse, välja arvatud juhul, kui nende osas on seatud hoonestusõigus taotleja kasuks või lõikes 51 nimetatud juhtudel;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
 5) tegevused, mille suhtes on toetus käsitletav riigiabina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud teiste isikute kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõigetes 1–4 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevad kohustused).

 (2) Piiratud ulatuses on abikõlblikud järgnevad kulud:
 1) kinnisasja ostmise kulud, mis võivad moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Kinnisasja ostmine peab olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-ga 9;
 2) projektijuhtimisega seotud töötasude ja teenuste kulud ning projekti üldkulud, mis võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Sellest on lubatud katta projektijuhtimisega seotud töötasude ja teenuste kulud ning taotleja projektiga seotud kommunaal-, side-, transpordikulud ja bürootarbed. Projektijuhtimisega seotud töötasude ja teenuste kulud ja projekti üldkulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõikes 8 sätestatud nõuete kohaselt;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010 - rakendatakse tagasiulatuvalt 9. juunist 2008. a.]
 3) ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusprojektide ekspertiiside kulud, mis võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]

 (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
 1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
 2) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
 3) kulu, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
 4) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

 (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

 (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

 (6) Juhul kui üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide investeeringutoetuste kavasse kuuluva projekti maksumus odavneb, võib EAS teha taotluse rahuldamise otsuse § 8 lõikes 1 sätestatud toetuse minimaalsest suurusest väiksemas summas, muutmata kavas sätestatud minimaalset omafinantseeringu määra.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

§ 7.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2015.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2015.

 (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult teostatavus- ja tasuvusanalüüsi, toote kontseptsiooni ning turundusstrateegia koostamise, ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise koos selleks vajalike uuringutega, keskkonnamõjude hindamise, kinnisasja ostu või hangete läbiviimisega seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

§ 8.  Toetuse ning omafinantseeringu määr

 (1) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 3 195 583 eurot, toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 31 955 825 eurot.
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

 (3) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

 (4) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või kaasfinantseerija rahalist panust projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või kaasfinantseerija tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.

 (5) Abikõlblikuks kaasfinantseerija panuseks ei loeta füüsiliste isikute ja avaliku sektori valitseva mõju all mitteolevate äriühingute panust.

3. peatükk TAOTLEJALE JA KAASFINANTSEERIJALE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 9.  Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded

 (1) Meetme raames saavad taotlejaks olla:
 1) kohaliku omavalitsuse üksused;
 2) sihtasutused ja mittetulundusühingud;
 3) riigiasutused.

 (2) Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
 1) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
 2) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
 3) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
 4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele ning kui „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõikes 22 nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, siis arvestama lisaks „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 21 punktis 3 sätestatut;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
 41) kui „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõikes 22 nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, ei tohi esineda „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 21 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
 5) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
 6) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 37 lõikele 4 vastav arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema kehtiv arengukava;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
 7) taotleja peab olema projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames rajatava või renoveeritava objekti omanik. Riigi omandis oleva maa ja ehitiste puhul peab olema kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahel sõlmitud kokkulepe, kus on muuhulgas sätestatud kohustus tagada projekti raames loodud, renoveeritud või korrastatud objekti säilimine ja kasutamine projektis toodud otstarbel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

 (3) Kaasfinantseerija osas kohaldatakse lõike 2 punktides 1–4 toodud taotlejale kehtestatud sätteid.

4. peatükk ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA KULTUURI- JA TURISMIOBJEKTIDE INVESTEERINGUTOETUSTE KAVA 

§ 10.  Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide investeeringutoetuste kava koostamine

 (1) Meetmest toetuse taotlemise aluseks on üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide investeeringutoetuste kava (edaspidi investeeringute kava).

 (2) Investeeringute kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

 (3) Investeeringute kava koostatakse ühtse nimekirjana perioodiks 2007–2013.

 (4) Investeeringute kava koosneb §-s 9 nimetatud abikõlblike taotlejate §-st 5 tulenevaid abikõlblikke tegevusi sisaldavate projektide loetelust. Investeeringute kava koostatakse esitatud eeltaotluste hindamise tulemusena meetme eelarve mahu ulatuses. Investeeringute kavale lisatakse reservnimekiri kuni poole meetme eelarve mahu ulatuses.

 (5) Investeeringute kava koostatakse nimekirjana, kus on nimetatud projektid koos maksimaalse toetussumma, minimaalse omafinantseeringu määra ja hinnangulise kogumaksumusega ning projektide rakendamise eeldatavate alustamise ja lõpetamise tähtaegadega.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

 (6) Investeeringute kava koostamist korraldab Rahandusministeerium.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

§ 11.  Eeltaotluste esitamine

 (1) Eeltaotlused projektide nimetamiseks investeeringute kavasse esitavad § 9 lõikes 1 nimetatud juriidilised isikud või riigiasutused vähemalt kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumile. Eeltaotluste esitamise tähtpäeva kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Rahandusministeerium teavitab § 9 lõikes 1 nimetatud abikõlblikke taotlejaid investeeringute kava koostamise algatamisest üleriigilise ajalehe ja Rahandusministeeriumi veebilehe kaudu.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (3) Eeltaotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil:
 1) projekti ajakava sh eeldatav tähtaeg taotluse esitamiseks EAS-ile kvartaalse täpsusega;
 2) infomatsioon objekti olemasoleva või kavandatava omandisuhte kohta;
 3) objekti prioriteetsus;
 4) projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
 5) projekti eeldatav mõju;
 6) projekti põhjendus ning projekti potentsiaalsed kasusaajad, sh objekti sihtgruppide kirjeldus;
 7) objekti ja kavandatavate tegevuste kirjeldus;
 8) projekti kavandatav maksumus (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud);
 9) projekti kavandatavad rahastamise allikad;
 10) projekti valmisolek elluviimiseks (sh valmisoleku saavutamiseks vajalikud tegevused koos orienteeruva ajakavaga).

 (4) Eeltaotlusele tuleb lisada ehituslik projektdokumentatsioon eskiisprojekti staadiumis (EVS 2002 «Hoone projekt» kirjeldatud mahus) või olemasolu korral detailsem projektdokumentatsioon.

§ 12.  Eeltaotluste menetlemine ja hindamine

 (1) Rahandusministeerium koostöös EAS-iga viib läbi esitatud eeltaotlustes kirjeldatud projektide abikõlblikkuse kontrolli, küsides vajadusel asjakohast lisainformatsiooni.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Eeltaotlustes kirjeldatud projektide hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni ja kinnitab projektide hindamise metoodika.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

 (3) Eeltaotluste hindamisel võetakse arvesse järgmisi valikukriteeriume:
 1) projekti prioriteetsus;
 2) projekti eeldatav mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
 3) projekti tulemuste eeldatav jätkusuutlikkus.

 (4) Eeltaotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Eelistusnimekiri moodustub hindamise tulemusena saadud koondhinnete alusel kahanevas järjekorras.

 (5) Hindamise tulemusena moodustuva eelistusnimekirja alusel koostatakse investeeringute kava eelnõu, mis sisaldab ka reservobjekte. Kavasse võib lülitada objekte, mis on hindamise tulemusel saanud koondhindena vähemalt 2,5 hindepunkti.

 (6) Investeeringute kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.

 (7) Rahandusministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud investeeringute kava eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (8) Taotlejad, kelle objektid on investeeringute kavas, sealhulgas reservobjektina, alustavad koostöös EAS-iga vajalikke ettevalmistustöid taotluse esitamiseks.

§ 121.  Eeltaotluste menetluse uuendamine

 (1) Rahandusministeerium võib uuendada nende eeltaotluste menetluse, mis said § 12 sätestatud eeltaotluste hindamisel koondhindeks vähemalt 2,5 hindepunkti, kuid jäid meetme eelarve mahtu arvestades investeeringute kavast välja.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Eeltaotluse menetluse võib uuendada sellises ulatuses, mille mahus projektidest vabaneb vahendeid.

 (3) Rahandusministeerium küsib eeltaotluse esitajalt vastavalt § 12 lõikes 4 nimetatud eelistusnimekirja järjestusele, kas eeltaotluse esitaja soovib eeltaotluses kirjeldatud projekti esitatud kujul, osaliselt või vähendatud mahus ellu viia.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (4) Kui eeltaotluse esitaja soovib projekti ellu viia eeltaotluses kirjeldatud kujul, siis koostab Rahandusministeerium investeeringute kava muutmise eelnõu, millesse kantakse projekt seda hindamiskomisjonis uuesti hindamata ja prioriteetse suuna seirekomisjonile heakskiitmiseks esitamata.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (5) Kui projekti ei ole võimalik või otstarbekas ellu viia eeltaotluses esitatud kujul, võib eeltaotluse esitaja esitada uue eeltaotluse projekti elluviimiseks osaliselt või vähendatud mahus.

 (6) Eeltaotluse, milles kirjeldatud projekti kavandatakse ellu viia osaliselt või vähendatud mahus, suunab Rahandusministeerium § 12 lõike 2 alusel kehtestatud hindamismetoodika alusel § 12 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjonile hindamiseks. Hindamiskomisjoni hindamise tulemusena koostatakse uuesti hindamiseks esitatud eeltaotlustest eelistusnimekiri. Eelistusnimekirja kantud eeltaotluste, milles kirjeldatud projekti elluviimist eeltaotluse esitaja ei soovi või mille menetlust ei uuendatud, menetluse lõpetamise otsuseid ei muudeta.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

§ 13.  Investeeringute kava muutmine

 (1) Rahandusministeerium võib algatada investeeringute kava muutmise, kui selgub, et investeeringute kavas toodud projekti elluviimine ei ole kavas fikseeritud tingimustel võimalik, sealhulgas juhul, kui projekt kallineb, või taotlus erineb oluliselt eeltaotlusest. Kui meetme eelarve vahendite jääk seda võimaldab, võib projekti kallinemisel, sealhulgas juhul, kui projekti kallinemine on tingitud projekti tegevuste muutmisest, põhjendatud juhtudel algatada kava muutmise kavaga kinnitatud projekti maksimaalse toetussumma suurendamiseks.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (11) Rahandusministeeriumil on õigus algatada projekti kavast välja arvamine juhul, kui rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 21 alusel.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (12) Rahandusministeerium võib algatada investeeringute kava muutmise, täiendades investeeringute kava § 121 lõikes 3 nimetatud eeltaotluses kirjeldatud kujul esitatud projektiga või § 121 lõikes 4 nimetatud ja § 121 lõike 5 kohase uue hindamise tulemusena koondhindeks vähemalt 2,5 hindepunkti saanud projektiga vastavalt kujunenud eelistusnimekirja järjestusele, kui meetme eelarve vahendite jääk seda võimaldab. Osaliselt või vähendatud mahus esitatud projekti puhul võib toetuse suurus projekti kohta jääda alla § 8 lõikes 1 toodud toetuse minimaalset suurust.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku investeeringute kava muutmiseks, mille on eelnevalt heaks kiitnud prioriteetse suuna seirekomisjon.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

5. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE, TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 14.  Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

 (1) Taotluste vastuvõtmist alustab EAS investeeringute kava jõustumisel. Sellekohase teate avaldab EAS oma kodulehel.

 (2) Kui investeeringute kava projektide osas ilmnevad asjaolud, mille tõttu kavas märgitud tähtajast arvates ühe aasta jooksul taotlust EAS-ile ei esitata, peab taotleja esitama asjaolude ilmnemisel koheselt või kavas märgitud tähtpäevaks EAS-ile uue realistliku ajakava taotluse. Juhul kui taotleja nimetatud tähtpäevaks uut ajakava ei esita, võib Rahandusministeerium algatada investeeringute kava muutmise.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (3) Taotluse esitab investeeringute kavaga hõlmatud objekti omanik või valdaja arvestades investeeringute kavas toodud toetusvahendite jaotuse indikatiivset ajakava.

 (4) Toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile taotlus määruse lisas 2 toodud taotlusvormil. Taotluses sisalduv projekt peab vastama määruses sätestatud meetme eesmärkidele ja käesoleva paragrahvi muudele nõuetele, investeeringute kavas toodud tingimustele ja eeltaotlusele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-de 5 ja 6 nõuetele.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]

 (41) Projektide osas, mille puhul on põhjendatud projekti elluviimine eraldiseisvate etappidena, võib iga etapi kohta esitada eraldi taotluse. Projekti eraldiseisvate etappidena elluviimise vajalikkuse põhjendatuse üle otsustab § 12 lõike 2 alusel moodustatud hindamiskomisjon.
[RT I, 10.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (5) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
 1) projekti kirjeldus;
 2) projekti eelarve;
 3) projekti ajakava;
 4) projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
 5) taustainfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse ega riigiasutuse korral);
 6) projektimeeskonna liikmete elulookirjeldused (CV);
 7) projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CVd);
 8) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse hindamiseks, ekspositsiooniplaan ja turundusplaan;
 81) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 11 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, tuleb projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendada puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
 9) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sh pakkumise kutse dokumendid, hankest osavõtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
 10) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu;
 11) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga.

 (6) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada:
 1) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheliste koostöökokkulepete koopiad;
 2) projekti elluviimiseks vajalikud load, sh ehitusluba ja kooskõlastused;
 3) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
 4) hoonete puhul ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt «Ehitusseadusele» ja põhiprojekti staadiumile vastavalt standardile EVS 811: 2006 ning riiklike kultuurimälestiste puhul dokumentatsioon vastavalt kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruses nr 9 «Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord» esitatud nõuetele;
 5) rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 «Nõuded ehitusprojektile» nõuetele ning riiklike kultuurimälestiste puhul ehitusprojekt vastavalt kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruse nr 9 «Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord» nõuetele;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
 6) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul, arvates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
 7) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et nii ehitise kui ka kasutatud varustuse osas ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud toetust Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahenditest vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 10 punktile 1, ning atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud hindamisakt;
 8) EAS-i poolt täiendavalt nõutud dokumente ja informatsiooni.

 (7) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, projekti eelarve ja ajakava.

§ 15.  Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine ning hindamine

 (1) Taotlused võetakse menetlusse jooksvalt nende laekumise järjekorras.

 (2) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.

 (3) Kõik taotlused registreeritakse.

 (4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 55 tööpäeva. Hiljemalt 55 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 25 tööpäeva võrra või taotluse menetlus peatada.

 (5) EAS kontrollib taotluse ja taotleja vastavust §-des 5–9 esitatud nõuetele ja eeltaotlusele.

 (6) Taotlus või taotleja ei ole vastav, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlejale või taotlusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 15 sätestatud või määruses esitatud nõuded ei ole täidetud;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
 3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 4) taotleja ei ole lõike 8 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi;

 (7) EAS-il on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisainformatsiooni. Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli.

 (8) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

 (9) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab § 12 lõike 2 alusel moodustatud hindamiskomisjon, võttes aluseks Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatud hindamismetoodika, võrreldes taotluste vastavust eeltaotluste ja nende hindamistulemustega.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (10) Taotlusi hinnatakse eraldi kahes hindamisblokis:
 1) esimese hindamisbloki hindamiskriteeriumiteks on projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ning projekti jätkusuutlikkus;
 2) teise hindamisbloki hindamiskriteeriumiteks on projekti ettevalmistuse kvaliteet, eelarve põhjendatus ja kvaliteet ning projekti teostatavus ja kindlustatus organisatsiooniliste ressurssidega.

 (11) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 10 loetletud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest eraldi mõlema hindamisbloki osas. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui kummagi hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5.

 (12) Taotluste osas, mis vastavalt lõikes 9 nimetatud hindamismetoodikale ei saa positiivset hinnangut, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (13) Taotluste osas, mis ei saa positiivset hinnangut lõike 10 punktis 1 nimetatud hindamisblokis, võib § 12 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjon teha kooskõlastatult prioriteetse suuna seirekomisjoniga ettepaneku Vabariigi Valitsusele nimetatud projekti väljaarvamiseks investeeringukavast.

 (14) Rahuldamisele kuuluvad hindamiskomisjoni ettepanekul taotlused, mille hindamise tulemused ületavad lõikes 11 sätestatud lävendi.

 (15) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse. Otsuse vormid kooskõlastab EAS Rahandusministeeriumiga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja taotluse rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muuhulgas:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
 1) toetuse saaja;
 2) toetuse suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 3) omafinantseeringu minimaalne suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 4) projekti abikõlblikkuse periood;
 5) toetuse saaja kohustused;
 6) toetuse väljamaksmise tingimused;
 7) aruandluse esitamine;
 8) toetuse tagasinõudmise alused.

 (16) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 16.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja EAS-ilt taotlema järgmistel juhtudel:
 1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
 2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või eesmärkide muutmist;
 3) kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise või „Käibemaksuseaduse“ § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära suurenemise tõttu ning taotletakse toetuse summa suurendamist, arvestades „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 19 lõikes 5 sätestatut, kuni kavas toodud projekti maksimaalse toetuse summani tingimustel, et meetme eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist ning toetuse summa suurendamisel toetuse määr ei suurene;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
 4) kui projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 60 kuud ning taotletakse toetuse summa suurendamist, arvestades „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 19 lõikes 5 sätestatut, kuni kavas toodud projekti maksimaalse toetuse summani tingimustel, et meetme eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist ning toetuse summa suurendamisel toetuse määr ei suurene.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]

 (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud muudatuste puhul (v.a. projekti elluviimise tähtaja pikendamine) tuleb enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist küsida hindamiskomisjoni ettepanekut muudatustaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse summa suurendamisel tuleb arvestada lisaks järgmiste nõuetega:
 1) EAS kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud toetuse summa suurendamise taotluse Rahandusministeeriumiga;
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
 2) investeeringute kava rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht peab võimaldama projektile antava toetuse summa suurendamist.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]

 (3) EAS võib jätta toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui:
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
 1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
 2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
 3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
 4) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
 5) muudatused ei ole põhjendatud.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse rahuldamise otsust teinud;
 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 4) projekti ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
 6) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 17.  Vaide esitamine ja läbivaatamine

  Otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlus toimub vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34.

§ 18.  Suurprojekti taotluse Euroopa Komisjonileesitamise kord

 (1) Rahandusministeerium esitab korraldusasutuse poolt kooskõlastatud suurprojekti taotluse Komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 22.12.2006, lk 1–159) lisas XXI toodud vormil Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Vajalikud dokumendid suurprojekti taotluse esitamiseks valmistab ette eeltaotluse esitaja või vastava haldusala ministeerium.

 (3) Euroopa Komisjoni nõudmisel on taotleja kohustatud esitama projekti kohta täiendavat informatsiooni.

 (4) Suurprojekti taotluse menetlemise ajaks Euroopa Komisjoni poolt peatab EAS taotluse menetlemise.

 (5) Euroopa Komisjoni otsuse suurprojekti heakskiitmise kohta edastab Rahandusministeerium EAS-ile. EAS teeb taotluse rahuldamise otsuse ning edastab toetuse saajale taotluse rahuldamise otsuse ja Euroopa Komisjoni heakskiitva otsuse.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (6) Euroopa Komisjonilt heakskiitvat otsust mitte saanud suurprojekti kohta teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 19.  Toetuse väljamaksete teostamise tingimused

 (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale. Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makstakse toetus välja toetuse saajale või töövõtjale.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

 (2) Toetus makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse suhtele, kuid mitte suuremas summas kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.

 (3) Toetuse saaja esitab § 15 lõikes 15 nimetatud otsuses toodud tähtajal EAS-ile projekti vahe- või lõpparuande. Toetuse saaja võib esitada vahearuande iga kolme kuu järel või harvem. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

 (4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.

 (5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja vahearuannete raames rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.

 (51) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras. Ettemakse teostamise taotlusele peab olema lisatud kulutuste prognoos, milles näidatakse eraldi toetuse ja omafinantseeringu osa, ning muud EAS-i nõutud dokumendid.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

 (6) Pärast vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus).

 (7) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras vastavalt esitatud dokumentides kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.

 (8) EAS menetleb lõikes 6 nimetatud maksetaotlust 16 tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse toetuse saajalt laekumist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse maksetaotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord».

 (9) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
 2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
 3) projekt või toetuse saaja teised projektid on seotud tagasimaksega kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]

§ 20.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
 1) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
 2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
 3) tagastama EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
 4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
 6) taotlema EAS-ilt nõusolekut muudatusteks, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
 7) taotlema EAS-ilt nõusolekut taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamiseks, peatamiseks, tegevuste või eesmärkide muutmiseks;
 8) koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi ei olnud taotluse esitamisel ette nähtud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 89 lõike 1 punktis a sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus. Nimetatud põhjustel tekkinud puhastulust tuleb EAS-i viivitamatult kirjalikult teavitada, kuid mitte pärast nõukogu määruse (EU) nr 1083/2006 artikli 89 lõike 1 punktis a sätestatud tähtpäeva, v.a. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ § 11 lõikes 81 toodud juhtudel;
[RT I, 26.06.2012, 24 - jõust. 29.06.2012]
 9) võimaldama teostada järelevalvetoiminguid või auditit ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
 10) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
 11) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
 12) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
 13) esitama EAS-ile vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
 14) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
 141) esitama võimalusel vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui toetuse saajale ei laiene riigihangete läbiviimise kohustus;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
 15) näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruses nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord» sätestatud sümboolikat ja teavitustegevusi;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
 16) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5;
 17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
 18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
 19) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
 20) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
 21) kooskõlastama EAS-iga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
 22) tagama § 14 lõike 6 punktis 1 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega punktides 1, 2, 5, 8–11 ja 13–20 pandud kohustuste täitmise projekti elluviimisesse kaasatud partneri(te) poolt;
 23) maksma rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
 231) võimaldama suurprojekti taotluse puhul EAS-il teha hangete eelkontrolli;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
 24) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 21.  Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
 1) muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui väheneb projekti eelarve ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ja projekti ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu. Sel juhul tuleb EAS-i eelnevalt muudatustest teavitada;
 2) saada EAS-ilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 20 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 22.  EAS-i kohustused

  EAS on kohustatud:
 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
 2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 3) läbi vaatama § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud taotlused hiljemalt 16 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest arvates. Paragrahvi 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud muudatuste puhul (v.a. projekti elluviimise tähtaja pikendamine) on EAS enne otsuse langetamist kohustatud küsima hindamiskomisjoni ettepanekut muudatustaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemasoleva taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
 4) heaks kiitma või tagasi lükkama § 20 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 21 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 20 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 19 lõigetes 8 ja 9 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
 5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
 6) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse«§ 25 lõikele 6 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente.
 7) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 23.  EAS-i õigused

  EAS-il on õigus:
 1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
 21) suurprojekti taotluse puhul teostada hangete eelkontrolli;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
 3) vähendada toetust, juhul kui omafinantseering väheneb alla projekti eelarves või taotluse rahuldamise otsuses toodud määra;
 4) projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulude võrra vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust;
 5) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
 6) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
 7) tunnistada kehtetuks taotluse rahuldamise otsus juhul, kui toetuse saaja ei ole projekti tegevustega alustanud 63 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest või projekti alguskuupäevast, kui see on hilisem;
 8) nõuda toetus tagasi, kui viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest on rikutud § 20 punktide 19–21 tingimusi;
 9) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on projektiga seotult rikkunud muudes õigusaktides sätestatud kohustusi.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 24.  Määruse rakendamine

 (1) Määrust rakendatakse alates 2007. aasta 1. jaanuarist.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 9. juunist 2008. a.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

 (3) Kuni 2011. aasta 1. oktoobrini loetakse § 9 lõike 2 punktis 6 nimetatud arengukava kehtivaks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava on koostatud vähemalt kolmeks eelseisvaks eelarveaastaks ja see kehtib hiljemalt 2013. aasta lõpuni.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]

Lisa 1 Meetme „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” eeltaotluse vorm investeeringutoetuste kava koostamiseks

Lisa 2 Meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» taotlusvorm

/otsingu_soovitused.json