Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord
Vastu võetud 17.08.2022 nr 65
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Määruse abil viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi 1 „Ettevõtete digipööre” reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes” investeeringut „Investeering arengusihtide saavutamisse”.
(2) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui nimetatud e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
§ 2. Riigiabi
(1) Paragrahvis 7 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ning toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:
1) paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
2) paragrahvi 7 lõigetes 3 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
3) paragrahvi 7 lõikes 4 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
4) paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Määruse alusel ei anta abi:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
2) vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
3) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu, toetades ettevõtjaid Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ning Ukraina sõjaga kaasnenud väljakutsetest taastumisel.
(2) Toetuse andmise alameesmärkideks on:
1) ettevõtjate investeerimine automatiseerimisse ja digitaliseerimisse või robotite kasutuselevõttu, eesmärgiga vähendada inimsekkumise vajadust ning suurendada tarneahela efektiivsust, protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides;
2) ettevõtjate panustamine digitaalse küpsuse suurendamisse, mille tulemusena suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime.
(3) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
1) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal alla 20 000 000 euro, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt kümme protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva majandusaastaga;
2) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal 20 000 000 eurot või suurem, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt viis protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva majandusaastaga.
(4) Väljundnäitajad, millesse toetuse andmisega panustatakse, on toetatud ettevõtjate arv ning toetatud mikro-, väike-, keskmise ja suure suurusega ettevõtjate arv.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) digitaliseerimine on automatiseerimise, digitaalse tehnoloogia, tarkvaralise lahenduse ja roboti kasutusele võtmine inimsekkumise vajaduse vähendamiseks ettevõttes;
2) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele;
3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) sätestatud kriteeriumitele;
5) EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39) tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”;
6) digitaalsete tehnoloogiate rakendus on koostöörobotid, küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet, pilvandmetöötlus koos kõrgjõudlusega andmetöötlusega, suurandmed koos analüütikaga, tehisintellekt, küberturvalisus, simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalne ja liitreaalsus, kihtlisandustootmine ja 5G;
7) omafinantseering on lõppsaaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei hüvitata.
§ 5. Vahendusasutus
Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus).
§ 6. Vaide esitamine
(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele.
(2) Vaide lahendab vahendusasutus.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse ettevõtjale, kelle projekti tegevused panustavad §-s 3 sätestatud eesmärkide ning tulemusnäitajate saavutamisse.
(2) Toetust antakse automatiseerimiseks vajalike tarkvarasüsteemide või masinõppe või -nägemissüsteemidega integreeritava materiaalse vara omandamiseks.
(3) Toetust antakse automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara ostmiseks ning digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks toetuse taotleja tarneahelas järgmiste tegevuste teostamiseks:
1) ettevõtja ressursside ja protsesside planeerimine, optimeerimine, haldamine ning protsesside jälgimine ja juhtimise tarkvarade arendamine ja integreerimine ning ühendamine klientide ja tarnijatega;
2) pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt;
3) küberfüüsiliste süsteemide ehk tööstusliku asjade interneti, sealhulgas ennetava hoolduse süsteemide, väljaarendamine;
4) andmeanalüüsi, sealhulgas andmete visualiseerimise, ja masinõppe ja -nägemissüsteemide väljaehitamine;
5) tarkvararobotite kasutuselevõtt;
6) virtuaal- ja liitreaalsuse lahenduste integreerimine äriprotsessidesse;
7) kolmemõõtmelise prototüüpimise ja kihtlisandustootmise väljaehitamine;
8) küberturvalisuse ja andmekaitse süsteemide kasutuselevõtt ja arendamine;
9) digitaalsete tehnoloogiatega seotud tarkvara litsentsi omandamine ja rakendamine;
10) muud tegevused, mis toetavad toetuse andmise eesmärki ning on projekti tulemuse saavutamiseks vajalikud.
(4) Toetust antakse digitaalsete tehnoloogiate ja robotite arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamiseks oma töötajatele.
(5) Toetust antakse digitaalsete tehnoloogiate ja robotite ostmiseks, arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajalikuks nõustamisteenuseks.
(6) Toetust antakse digitaalsete tehnoloogiate ja robotite arendamisega ja juurutamisega ning automatiseerimisega seotud töötajate ja võlaõiguslepingu alusel tegutsevate isikute tasustamiseks.
(7) Määruse alusel toetatakse ainult selliseid investeeringuid, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ning mis vastavad asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
(8) Toetust ei anta järgmistele tegevustele:
1) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) III lisas sätestatud tingimustele;
2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam;
3) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevates jaamades, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;
4) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, välja arvatud tegevused, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga.
§ 8. Toetatavad kulud
(1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on kooskõlas määrusega.
(2) Vähese tähtsusega abi määruse alusel toetuse andmisel on toetatavad järgmised § 7 lõigetes 2–6 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise kulud:
1) materiaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu;
2) immateriaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu;
3) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmise ja patendi kulu;
4) koolituse läbiviija tasu;
5) otseselt projektiga seotud nõustamisteenuse kulu;
6) otseselt projektiga seotud töötaja töötasu, võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed.
(3) Üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniabi andmisel on toetatavad järgmised § 7 lõigetes 3 ja 6 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kulud:
1) otseselt projektiga seotud töötajate töötasu, võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja nendega seotud seadusest tulenevad maksud ning maksed;
2) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmise ja patendi kulu.
(4) Üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel koolitusabi andmisel on toetatav § 7 lõikes 4 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik koolituse läbiviija tasu.
(5) Üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel toetuse andmisel väikese ja keskmise suurusega ettevõtja investeeringuteks ette nähtud regionaalabina on toetatav § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik materiaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel alginvesteeringuks seoses olemasoleva ettevõtte tootmisvõimuse suurendamisega vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 alapunktile a.
(6) Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel toetuse andmisel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks on toetatav § 7 lõikes 5 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse kulu.
(7) Toetatavad on materiaalse vara ostmisel kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed, kui need on seotud § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevustega ja tingimusel, et ostetava materiaalse vara kasutusiga on vähemalt kolm aastat ja liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus. Liisinguleping peab sisaldama kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.
(8) Suurettevõtja lõigetes 3, 5 ja 7 sätestatud kulud ei ole toetatavad.
(9) Toetatav on ainult pangaülekandega tasutud kulu.
(10) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot.
(11) Toetavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud otseselt projektiga seotud töötaja töötasu ja võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalik.
(12) Mittetoetatavad on järgmised kulud:
1) käibemaks, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 2 lõikes 5 sätestatud juhul;
2) amortisatsiooni kulu;
3) kinnisasja omandamise kulu;
4) pangagarantii;
5) finants- ja pangakulu;
6) riigilõiv;
7) kindlustusmakse;
8) puhkusetasu.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2025. a.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud.
(4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele.
(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist.
(6) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib lõppsaaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsembril 2025. a.
§ 10. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused
(1) Toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot.
(2) Paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringu kulu puhul on toetuse maksimaalne osakaal:
1) 40 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 25 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral.
(3) Paragrahvi 8 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud kulude, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulu, puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti toetatavatest kuludest.
(4) Paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest.
(5) Paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest.
(6) Paragrahvi 8 lõikes 5 nimetatud kulu puhul on toetuse määr väikeettevõtjale, tulenevalt regionaalabi suunistest:
1) 45 protsenti toetatavatest kuludest Kirde-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a;
2) 40 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2024. a ning Lõuna-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a;
3) 35 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2025. a–31. detsember 2027. a.
(7) Paragrahvi 8 lõikes 5 nimetatud kulu puhul on toetuse määr keskmise suurusega ettevõtjale, tulenevalt regionaalabi suunistest:
1) 35 protsenti toetatavatest kuludest Kirde-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a;
2) 30 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2024. a ning Lõuna-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a;
3) 25 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2025. a–31. detsember 2027. a.
(8) Paragrahvi 8 lõikes 6 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest.
3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, mille põhitegevusala ei vasta järgmisele EMTAKi jaole, alajaole või grupile:
1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;
2) jao C alajagu 102 – kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine;
3) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine;
4) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
5) jagu L – kinnisvaraalane tegevus;
6) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
7) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;
8) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;
9) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;
10) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;
11) jao M grupp 71129 – muud insener-tehnilised tegevused;
12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;
13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;
14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.
(2) Taotleja peab lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot;
2) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
3) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse kohaselt, ei tohi talle antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot;
4) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;
5) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.
(3) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.
(4) Üheks ettevõtjaks loetakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid.
(5) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse vastava määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja toetuse vajaduse põhjendus;
3) projekti läbiviimise koht;
4) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;
5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
6) olemasoleva olukorra kirjeldus;
7) projekti tegevuste ja nende tulemuse kirjeldus ning selgitus, kuidas need aitavad kaasa toetuse eesmärgi ja tulemuste saavutamisele;
8) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;
9) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;
10) teave taotleja suuruse kohta, millest on näha kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa avalikustatakse.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente:
1) hindamise analüüs ja kinnitus projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt” printsiibile;
2) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
4) digitaliseerimise teekaardi raport;
5) projekti tegevuskava;
6) ettevõtja majandusnäitajate prognoos;
7) projekti eelarve vahendusasutuse vormil ja selle põhjendus;
8) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss;
9) taotleja puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;
10) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(3) „Ei kahjusta oluliselt” printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
(4) „Ei kahjusta oluliselt” printsiibile vastavuse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 58/01. Abimaterjal juhendi kasutamiseks avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel.
(5) Digitaliseerimise teekaardi raport on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 13. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kehtestab enne taotlusvooru avamist toetuste rahastamise eelarve ja selle jaotuse, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest ja selle jaotusest annab vahendusasutus teada oma veebilehel, kooskõlastades selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve, arvestades eelarve jaotust, vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
(5) Toetust ei saa taotleda, kui taotleja on määruse alusel toetust saanud ning projekti ei ole vastavalt § 9 lõikele 5 lõppenuks loetud.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva vahendusasutusele taotluse esitamisest arvates.
(2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet.
(3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.
§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus.
(2) Vahendusasutus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud nõuetele.
(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.
(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud vahendusasutuse nõutud selgitusi, lisateavet ega kõrvaldanud puudusi;
2) taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisel teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust § 17 kohaselt hindamata.
§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.
(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.
(3) Vahendusasutus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.
§ 17. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule – osakaal koondhindest 50 protsenti;
2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – osakaal koondhindest 20 protsenti;
3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – osakaal koondhindest 30 protsenti;
4) lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisel – projekt on suunatud kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest uuenduslikemate tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel – osakaal koondhindest kümme protsenti.
(2) Projekti hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.
(3) Hindamise läbiviimise protsess ja hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja mis avalikustatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval vahendusasutuse veebilehel.
§ 18. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.
(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab määruse tingimustele:
1) on § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5;
2) ei ole üheski § 17 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0;
3) mille rahastamise summa ei ületa § 13 lõike 2 kohaselt käskkirjaga kehtestatud taotluste rahastamiseks kavandatud eelarvet.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:
1) otsuse kuupäev ja tegija;
2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ja toetavate kulude kogusumma;
5) toetuse summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest;
6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;
7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused;
8) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) lõppsaaja kohustused;
11) toetuse maksmise tingimused;
12) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
14) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega.
§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse kuupäev ja tegija;
2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus;
4) otsuse põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
6) muu vajalik teave.
§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu.
(2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse:
1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;
3) projekti abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.
(3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning projekti tulemus- ja väljundnäitajad ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi, kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.
(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa.
§ 22. Otsuse kättetoimetamine
Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.
5. peatükk Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.
(2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud.
(3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates.
(4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.
(5) Lõppsaaja esitab projekti aruanded vahendusasutuse vormil.
(6) Aruandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmist teavet:
1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;
2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.
(7) Vahendusasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte.
(8) Vahendusasutus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates.
§ 24. Toetuse maksmise tingimused
(1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega.
(2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel või ettemaksena vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.
(3) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine omafinantseeringu ulatuses;
2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele.
(4) Vahendusasutus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates.
(5) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa.
(6) Kui lõppsaajale tehakse makse ettemaksena tasutud omafinantseeringu alusel , tasub lõppsaaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab vahendusasutusele tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.
(7) Vahendusasutus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud alustel.
(8) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus või kuludokument ei vasta nõuetele;
2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile;
3) lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse rikub määruse või taaste- ja vastupidavuskava määruse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
4) projekti tulemused ei vasta määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratletud tulemus- ja väljundnäitajatele või kui taotleja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
(9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
(10) Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
(11) Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra.
§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel ja kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2025. a.
(2) Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust.
6. peatükk Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused
§ 26. Lõppsaaja kohustused
Lõppsaaja kohustub:
1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;
4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;
5) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti eristama enda raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest lõppsaaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
8) võimaldama vahendusasutusel ja taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, omandatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida lõppsaaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
9) tagama, et kõik projekti raames tehtud kulud makstakse välja lõppsaaja pangakontolt;
10) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
11) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU”;
12) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsusest;
13) tagama projekti tulemusena loodud või omandatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel VKE-st lõppsaaja korral vähemalt kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
14) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist;
15) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
16) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla;
17) järgima riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
18) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;
19) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse.
§ 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused
(1) Vahendusasutus on kohustatud lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule:
1) esitama projekti seire- ja muud andmed e-toetuse keskkonda;
2) teostama vähese tähtsusega abi ja riigiabi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
3) teostama projekti elluviimise kontrolli;
4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
5) teostama toetuse rahastamise eelarve rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;
6) koostama toetuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;
7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;
9) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates.
(2) Vahendusasutusel on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas;
2) vähendada toetuse suurust lõppsaaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et lõppsaaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse.
Kristjan Järvan
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Ahti Kuningas
Transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes
Facebook
Twitter