Teksti suurus:

Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.09.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RT I, 19.09.2014, 17

Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

Vastu võetud 23.04.2013 nr 8
RT I, 07.05.2013, 1
jõustumine 10.05.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.09.2014RT I, 19.09.2014, 1222.09.2014

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi seadus) § 17 lõike 4 punkti 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise korraldamise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, samuti hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemise kord, välja arvatud elektroonilise hääletamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord.

2. peatükk Hääletamise ettevalmistamine 

§ 2.  Nõuded hääletamisruumile

 (1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamist korraldada väljaspool hääletamisruumi.

 (2) Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. Samal eelhääletamise päeval ei või korraldada hääletamist mitmes erinevas hääletamisruumis.

 (3) Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile.

 (4) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.

 (5) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.

 (6) Hääletamisruumis peab olema piisavalt hääletamiskabiine, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.

 (7) Hääletamisruumis, kus korraldatakse eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.

 (8) Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. Mitme valimisringkonnaga vallas või linnas pannakse hääletamisruumis välja ka erakondade ja valimisliitude kandidaatide ülevallalised või -linnalised nimekirjad.

§ 3.  Kord hääletamisruumis

 (1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.

 (2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud.

§ 4.  Nõuded hääletamiskabiinile

 (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.

 (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning seda ei ole võimalik kustutada.

 (3) Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.

 (4) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ega kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja välja ei panda.

 (5) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.

§ 5.  Nõuded hääletamiskastile

 (1) Hääletamise korraldamisel kasutab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud hääletamiskaste.

 (2) Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks.

 (3) Hääletamiskasti ei kaunistata.

§ 6.  Hääletamiskasti pitseerimine

 (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti, sealhulgas, kas kast on tühi, ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust.

 (2) Hääletamiskast pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommidega, mille numbrid märgitakse üles. Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et turvaplomme rikkumata ei ole võimalik kasti avada.

 (3) Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

 (4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.

§ 7.  Hääletamiskasti kasutamine

 (1) Valimisjaoskond kasutab järgmisi hääletamiskaste:
 1) eelhääletamise kast;
 2) valimispäeval hääletamise kast;
 3) kodus hääletamise kast.

 (2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav valimisjaoskond kasutab lisaks hääletamiskasti, kuhu:
 1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud;
 2) asukohas hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud.

§ 8.  Hääletamissedel

 (1) Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid.

 (2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite kättetoimetamise jaoskonnakomisjonidele.

 (3) Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite arvu ja nende kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja.

 (4) Pärast hääletamissedelite kättesaamist lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised” ja valimispäeva kuupäev. Seejärel murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele.

 (5) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees.

§ 9.  Valijakaart

  Valijakaardile kantakse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud andmed, valija elukohajärgse valimisjaoskonna telefoninumber ning informatsioon valijale hääletamise kohta.

§ 10.  Valijate nimekiri

 (1) Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja.

 (2) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.

 (3) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte valimisjaoskonna valijate nimekirjast.

 (4) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju:
 1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri;
 2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas hääletavate valijate nimekiri, sealhulgas kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletavate valijate nimekiri.
[RT I, 19.09.2014, 12 - jõust. 22.09.2014]

 (5) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri.

§ 11.  Valijate nimekirja koostamine

 (1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi.

 (2) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) isikukood;
 3) elukoha aadress.

 (3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta.

 (4) Hääleõiguslikud Eesti kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud ja välismaalased kantakse ühte valijate nimekirja.

 (5) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.

 (6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja neile hääletamissedelite andmise järjekorras.

§ 12.  Valijate nimekirjale allakirjutamine

 (1) Valimisjaoskonna valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.

 (2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees.

§ 13.  Juurdepääs valijate nimekirjale

 (1) Valijate nimekiri ei ole avalik. Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.

 (2) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid.

§ 14.  Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas

 (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

 (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.

 (3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.

 (4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale.

 (5) Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel viivitamata paranduse valijate nimekirjas.

 (6) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke „parandus õige”, parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.

§ 15.  Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas

 (1) Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja.

 (2) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:
 1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
 2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.

 (3) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.

 (4) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

 (5) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest viivitamata jaoskonnakomisjoni.

 (6) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades:
 1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile;
 2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

 (7) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

 (8) Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega.

§ 16.  Kandidaatide nimekirjad

 (1) Valla või linna valimiskomisjon koostab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna või valimisliidu kandidaatide ülevallalise või -linnalise nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka pannakse valla või linna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Valla või linna valimiskomisjon korraldab nimekirja jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.

 (2) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valla ja linna valimiskomisjonidelt saadud andmete alusel kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirjaKõikide volikogude liikmekandidaatide nimekiri koosneb valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjadest ning mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuse erakondade ja valimisliitude kandidaatide ülevallalistest või -linnalistest nimekirjadest.

 (3) Jaoskonnakomisjonidele, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, edastab kõigi volikogude liikmekandidaatide nimekirja Vabariigi Valimiskomisjon.

 (4) Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine.

 (5) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses erakonna või valimisliidu kandidaatide ülevallalise või -linnalise nimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinide seinale, välja arvatud kabiin, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele.

 (6) Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda.

 (7) Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi.

§ 17.  Kandidaatide nimekirja parandamine ja muutmine

 (1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja, mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses ka erakonna või valimisliidu kandidaatide ülevallalisse või -linnalisse nimekirja, nimekirjad trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse.

 (2) Valla või linna valimiskomisjon teavitab kandidaatide nimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni. Vabariigi Valimiskomisjon teavitab parandustest ja muudatustest teisi valimiskomisjone.

 (3) Kandidaatide koondnimekirja ning erakonna või valimisliidu kandidaatide ülevallalist või -linnalist nimekirja võib muuta hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.

§ 18.  Muud valimisdokumendid ja -vahendid

  Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid, hääletamiskastid ja kastide turvaplommid annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine.

§ 19.  Valimiskomisjonide pitsatid

 (1) Valla ja linna valimiskomisjoni pitsati annab maakonna valimiskomisjon komisjonile üle hiljemalt 35. päevaks enne valimispäeva.

 (2) Jaoskonnakomisjoni pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine.

 (3) Valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise eest vastutab komisjoni esimees.

3. peatükk Hääletamise üldeeskiri 

§ 20.  Hääletamise üldeeskiri

 (1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kus on kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis ning see on kehtiv.

 (2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel.

 (3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit.

 (4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.

 (6) Valija täidab hääletamissedeli ise.

 (7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.

 (8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

 (9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel.

 (10) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia.

 (11) Valija peab rikutud, defektiga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tagastatud” ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

 (12) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

 (13) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul.

 (14) Iga eelhääletamise päeva lõpul ja valimispäeval edastab jaoskonnakomisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele.

4. peatükk Eelhääletamine 

§ 21.  Eelhääletamise üldeeskiri

 (1) Eelhääletamine toimub:
 1) kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
 2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni;
[RT I, 19.09.2014, 12 - jõust. 22.09.2014]
 3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00.

 (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks.

 (3) Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata.

 (4) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel.

§ 22.  Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis

 (1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

 (2) Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 20 ettenähtud korras.

 (3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.

§ 23.  Toimingud hääletamiskasti ja valimisdokumentidega eelhääletamise päevadel

 (1) Eelhääletamise ajal pitseerib jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääletamise lõppemist hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.

 (2) Hääletamiskasti ava pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number kirjutatakse üles.

 (3) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda.

 (4) Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata valla või linna valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.

 (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud.

 (6) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata valla või linna valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitavad Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.

§ 24.  Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis

 (1) Maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva määruse § 20 lõigetes 1, 3 ja 5–11, § 22 lõikes 1 ning §-s 23 sätestatut järgides.

 (2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

 (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.

 (4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (5) Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis.

 (6) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku, mille valija paneb jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kantakse valija nimi, isikukood ja rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Ümbrikule kantavad andmed trükitakse valimiste infosüsteemist. Kui ümbrikku ei ole võimalik trükkida, täidab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbriku käsitsi. Teine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend pannakse hääletamissedelile pärast ümbriku avamist valimispäeval käesoleva määruse § 35 lõikes 7 sätestatud korras.

 (7) Hääletamissedeliga ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.

§ 25.  Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine

 (1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist asukohas.
[RT I, 19.09.2014, 12 - jõust. 22.09.2014]

 (2) Asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas.

 (3) Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus.

 (4) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.

 (5) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.

§ 26.  Eelhääletamine valija asukohas

 (1) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna või valimisliidu ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.

 (2) Hääletamine korraldatakse käesoleva määruse § 20 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 23 ja § 24 lõigetes 2–4 ning 6–7 sätestatut järgides.

§ 27.  Eelhääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses

 (1) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine kuuendast kuni neljanda päevani kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsiooni kirjaliku taotluse alusel.

 (2) Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsuse poolt määratud kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva.

 (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 20 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 23 ja § 24 lõigetes 2–4 ning 6–7 sätestatut järgides.

 (4) Jaoskonnakomisjoni liige märgib vormikohase valijate nimekirja plangi ülaservale kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse nime, kirjutab valija andmed plangile ja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

 (5) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva määruse §-des 28–29 ettenähtud toimingud.
[RT I, 19.09.2014, 12 - jõust. 22.09.2014]

§ 28.  Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisjonidele

 (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

 (2) Kui valija hääletamissedeliga ümbriku andmed ei ole trükitud valimiste infosüsteemist, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimisjaoskonna numbri.

 (3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.

 (31) Maakonna valimiskomisjoni loal võib jaoskonnakomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 1–3 sätestatud toimingud teha eelhääletamise viimasele päevale järgneval päeval. Sel juhul jaoskonnakomisjon eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist hääletamiskaste ei ava ning kastide avad suletakse turvaplommiga.
[RT I, 19.09.2014, 12 - jõust. 22.09.2014]

 (4) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.

 (5) Oma maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.

§ 29.  Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestamine

 (1) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ega ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

 (2) Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse, kui valija:
 1) ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja;
 2) on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda;
 3) on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

 (3) Kui valija on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „V” valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti käesoleva määruse § 23 lõikes 2 ettenähtud korras.

 (5) Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti ava avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti ava avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada.

 (6) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu sellise valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile.

 (7) Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi tema elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumentidega valla või linna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva määruse § 43 lõike 1 kohaselt.

§ 30.  Elektrooniliselt antud häälte arvestamine

 (1) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab elektroonilise hääletamise komisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtted maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab elektroonilise hääletamise komisjon jaoskonnakomisjonile sellekohase teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõtted ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.

 (2) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „E” valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (3) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon.

 (4) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon.

 (5) Elektrooniliste häälte tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon elektroonilise hääletamise komisjonile edastamiseks asjakohase teatise, mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teatis koostatakse valimiste infosüsteemis hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teatis koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole.

5. peatükk Hääletamine valimispäeval 

§ 31.  Valimispäeval hääletamise üldeeskiri

 (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.

 (2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud.

 (3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.

§ 32.  Hääletamine hääletamisruumis

 (1) Hääletamine toimub käesoleva määruse §-s 20 ettenähtud korras.

 (2) Hääletamissedelit ei anta valijale, kui valijate nimekirja allkirjalahtris on:
 1) valija allkiri hääletamissedeli saamise kohta;
 2) märge väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamise kohta;
 3) märge kodus hääletamise kohta;
 4) märge elektroonilise hääletamise kohta.

§ 33.  Kodus hääletamise taotluse esitamine

 (1) Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus.

 (2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis.

 (3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijatele, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas või hoolekandeasutuses.

 (4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse.

 (5) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse.

 (6) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:
 1) valija nime;
 2) valija isikukoodi;
 3) valija aadressi;
 4) valija sidevahendi numbrit;
 5) kodus hääletamise põhjust.

 (7) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukohajärgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.

 (8) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.

 (9) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.

§ 34.  Kodus hääletamise korraldamine

 (1) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas.

 (2) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge „hääletab kodus”.

 (3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 20 lõigetes 1–3, 6–11 ja 13 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna või valimisliidu ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.

 (4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (5) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti.

 (6) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke „hääletab kodus” läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”.

 (7) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, kui jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.

 (8) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval pärast kella 20.00.

6. peatükk Hääletamistulemuste kindlakstegemine 

§ 35.  Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas

 (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise ajal ja valimispäeval kasutatud hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist valimispäeval.

 (2) Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik.

 (3) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.

 (4) Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste „E”, „V” ning „hääletas kodus” alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.

 (5) Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse sellel olevate turvaplommide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.

 (6) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka.

 (7) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja nendes olnud hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega valimispäeval hääletanute sedelite hulka.

 (8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;
 3) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või;
 4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.

 (9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.

 (10) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 36 sätestatust.

§ 36.  Hääletamistulemuste protokoll

 (1) Jaoskonnakomisjon ja valla või linna valimiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta vormikohase protokolli.

 (2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:
 1) lahtrisse „Kuupäev” kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;
 2) lahtrisse „Täitmise kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15);
 3) lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga;
 4) lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv;
 5) lahtritesse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade ja märkuste arvu järgi;
 6) lahtri „D” täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva;
 7) lahtrisse „E” kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;
 8) lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv;
 9) lahtrisse „G” kirjutatakse hääletamiskastides olevate hääletamissedelite arv;
 10) lahtrisse „H” kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv;
 11) lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;
 12) lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv;
 13) lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv;
 14) lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi;
 15) lahtrisse „M” kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt edastatud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv;
 16) lahtrisse „N” kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise teatiste alusel;
 17) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade ja valimisliitude nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna või valimisliidu kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse;
 18) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
 19) lahtrisse „Kokku” kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;
 20) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv „0”.

 (3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt:
 1) lahtris „B” olev arv peab olema võrdne lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga;
 2) lahtris „G” olev arv peab olema võrdne lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga;
 3) lahtris „G” olev arv ei saa olla suurem, kui lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summa;
 4) lahtris „H” olev arv peab olema võrdne lahtris „Kokku” oleva arvuga;
 5) erakonna või valimisliidu häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust;
 6) lahtris „Kokku” olev arv peab olema võrdne erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga.

 (4) Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi.

 (5) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.

§ 37.  Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis

 (1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:
 1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa;
 2) kehtetud hääletamissedelid;
 3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;
 4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid.

 (2) Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutavad alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees.

 (21) Kõik hääletamissedelite pakid pannakse ühte hääletamiskasti. Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega.
[RT I, 19.09.2014, 12 - jõust. 22.09.2014]

 (3) Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata valla või linna valimiskomisjonile:
 1) hääletamissedelid;
 2) valijate nimekirjad;
 3) jaoskonnakomisjoni pitsati;
 4) hääletamistulemuste protokolli;
 5) kasutamata ümbrikud;
 6) arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud akti;
 7) komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused;
 8) komisjonile esitatud avaldused.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid annab üle jaoskonnakomisjoni esimees vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul.

§ 38.  Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis

 (1) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ja valijate nimekirjas olevate allkirjade ning märgete ülelugemise teel.

 (2) Hääletamissedelite ülelugemist alustab valla või linna valimiskomisjon valimispäevale järgneval päeval kell 10.00. Valla või linna valimiskomisjon avalikustab hääletamissedelite ülelugemise aja ja koha valla või linna valimiskomisjoni veebilehel hiljemalt 6. päeval enne valimispäeva.

 (3) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse valla või linna valimiskomisjon.

 (4) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide ja Vabariigi Valimiskomisjonilt laekunud elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks:
 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;
 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
 4) kehtetute hääletamissedelite arvu;
 5) kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu.

 (5) Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis on avalik.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 36 sätestatust.

7. peatükk Valimistulemuste kindlakstegemine 

§ 39.  Valimistulemuste protokoll

 (1) Valla või linna valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli.

 (2) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja valla või linna valimiskomisjoni esimees.

 (3) Valla või linna valimiskomisjon edastab valimistulemuste protokolli koopia maakonna valimiskomisjonile, kes annab selle üle Vabariigi Valimiskomisjonile.

§ 40.  Valimistulemuste protokolli täitmine ühe valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses

 (1) Valimistulemuste protokollis lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamise osa täitmisel:
 1) lahtrisse „Kehtivaid hääli valimisringkonnas” kirjutatakse vastavas valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv;
 2) lahtrisse „Mandaate” kirjutatakse mandaatide arv vastavas valimisringkonnas;
 3) arvutatakse lihtkvoot ning see kirjutatakse lahtrisse „Lihtkvoot”;
 4) lahtrisse „Kandidaadi number” kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber. Tabelisse kantakse kõik kandidaadid valimisringkonna koondnimekirjas esitatud järjestuses;
 5) lahtritesse „eesnimi” ja „perekonnanimi” kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi;
 6) lahtrisse „Hääli” kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
 7) lahter „Valituks osutumine” märgistatakse ristiga, kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.

 (2) Valimistulemuste protokollis võrdlusarvude alusel nimekirjamandaatide jaotamise osa täitmisel:
 1) lahtrisse „Kehtivaid hääli vallas/linnas” kirjutatakse vallas või linnas antud kehtivate häälte arv;
 2) arvutatakse viis protsenti kehtivatest häältest;
 3) lahtrisse „Erakond, valimisliit” kirjutatakse valimisringkonnas valimistel osalenud erakonna või valimisliidu nimi, kes osaleb nimekirjamandaatide jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv on vähemalt viis protsenti vallas või linnas antud kehtivatest häältest;
 4) lahtrisse „Hääli” kirjutatakse erakonnale või valimisliidule vallas või linnas antud kehtivate häälte arv;
 5) lahtrite „Võrdlusarv”, „Erakond, valimisliit”, „Erakonnal või valimisliidul hääli”, „Kandidaadi number”, „Kandidaadi ees- ja perekonnanimi”, „Kandidaadil hääli”, „Valituks osutumine” täitmisel lähtutakse seaduse §-s 56 sätestatust.

§ 41.  Valimistulemuste protokolli täitmine mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses

 (1) Valimistulemuste protokollis lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamise osa täitmisel lähtutakse käesoleva määruse § 40 lõikest 1.

 (2) Lihtkvoodi alusel ringkonnamandaatide jaotamise osa täitmisel:
 1) lahtrisse „Kehtivaid hääli vallas/linnas” kirjutatakse kehtivate häälte arv vallas või linnas;
 2) arvutatakse viis protsenti kehtivatest häältest;
 3) lahtrisse „Erakond, valimisliit” kirjutatakse erakonna või valimisliidu nimi;
 4) lahtrisse „Hääli” kirjutatakse vastavale erakonnale või valimisliidule selles valimisringkonnas antud häälte arv;
 5) lahtrisse „Kvoote” kirjutatakse arv, mis saadakse vastava valimisringkonna kehtivate häälte arvu jagamisel vastavale erakonnale või valimisliidule valimisringkonnas antud häälte arvuga;
 6) lahtrisse „Hääli kandidaadil” kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
 7) lahter „Valituks osutumine” märgistatakse ristiga, kui kandidaat osutub valituks.

 (3) Võrdlusarvude alusel kompensatsioonimandaatide jaotamise osa täitmisel:
 1) lahtrisse „Erakond, valimisliit” kirjutatakse erakonna või valimisliidu nimi, kes osaleb kompensatsioonimandaatide jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv on vähemalt viis protsenti vallas või linnas antud kehtivatest häältest;
 2) lahtrisse „Hääli” kirjutatakse erakonnale või valimisliidule selles vallas või linnas antud häälte arv;
 3) lahtrite „Võrdlusarv”, „Erakond, valimisliit”, „Kandidaadi number”, „Kandidaadi ees- ja perekonnanimi”, „Hääli kandidaadil”, „Valituks osutumine” täitmisel lähtutakse seaduse §-s 561 sätestatust.

§ 42.  Valimistulemuste kindlakstegemise erijuhud

 (1) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. Valimistulemuste protokollis täidetakse sel juhul protokolli esimene osa vastavalt käesoleva määruse § 40 lõike 1 punktidele 1–6. Valituks osutunud kandidaatide kohta tehakse rist protokolli lahtrisse „Valituks osutumine”.

 (2) Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel ja nimekirjamandaatidena või kompensatsioonimandaatidena on osa mandaate jaotamata, osutuvad valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud. Valituks osutunud kandidaatide kohta tehakse rist protokolli lahtrisse „Valituks osutumine”.

§ 43.  Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine

 (1) Valla või linna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.

 (2) Valla või linna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul valimispäevast arvates pitsatid, hääletamistulemuste protokollide koopiad, kasutamata ümbrikud maakonna valimiskomisjonile, kes annab need üle Vabariigi Valimiskomisjonile.

 (3) Valla- või linnasekretär arhiveerib:
 1) hääletamis- ja valimistulemuste protokollid;
 2) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;
 3) valijate nimekirjad;
 4) avaldused ja kaebused.

 (4) Valijate nimekirju ning hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt.

8. peatükk Lõppsäte 

§ 44.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]