Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eelarveklassifikaator

Vastu võetud 17.09.2014 nr 33

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse eelarveklassifikaator, mille alusel toimub eelarvestamine, finantsarvestuse korraldamine ja eelarve piirmäärade seadmine.

§ 2.   Eelarveklassifikaator

  (1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestusobjektide kogum, mille alusel koostatakse riigieelarve, liigendatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve ja seatakse eelarve piirmäärad.

  (2) Eelarveklassifikaator on toodud käesoleva määruse lisas 1.

§ 3.   Üld- ja arvestuspõhimõtted

  (1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:
  1) arusaadavuse põhimõte (Understandability principle), mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
  2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte (Consistency and comparability principle), mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus;
  3) läbipaistvuse põhimõte (Transparency principle), mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada;
  4) objektiivsuse põhimõte (Objectivity principle), mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
  5) olulisuse põhimõte (Materiality principle), mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid;
  6) optimaalsuse põhimõte (Optimality principle), mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu;
  7) sisu ülimuslikkuse põhimõte (Substance over form principle), mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist.

  (2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
  1) kassapõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud raha liikumise hetkel ehk perioodil, millal raha laekub või välja makstakse;
  2) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest;
  3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud ja investeeringud tegevuste lõikes võimaldamaks avalike teenuste maksumuse täpsemat arvestust.

2. peatükk Arvestusobjektide kasutamine 

§ 4.   Arvestusobjektide liigitus

  (1) Kassapõhise arvestuse pidamiseks ja riigieelarve kassapõhiste piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) organisatsioon;
  2) eelarve liik;
  3) kassapõhine eelarve konto;
  4) eelarve objekt;
  5) tegevusala või programm;
  6) toetus.

  (2) Tekkepõhise arvestuse pidamiseks ja riigieelarve tekkepõhiste piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) eelarveüksus;
  2) eelarve liik;
  3) tekkepõhine eelarve konto;
  4) eelarve objekt;
  5) tegevusala või programmi tase „Tase 3 – meede” või tase „Tase 4 – tegevus”;
  6) toetus.

  (3) Tegevuspõhise arvestuse pidamiseks ja riigieelarve tegevuspõhiste piirmäärade seadmiseks kasutatakse arvestusobjekti „Programm” või selle taset „Tase 3 – meede” või taset „Tase 4 – tegevus”.

  (4) Tekke- ja tegevuspõhise kuluarvestuse pidamiseks ja tekkepõhiste piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) tulu-/kuluüksus;
  2) projekt;
  3) majanduslik sisu;
  4) ressurss/kulukoht.

§ 5.   Organisatsioon

  (1) Arvestusobjekti „Organisatsioon” (edaspidi organisatsioon) tasemete lõikes peetakse kassa- ja tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks kassapõhised piirmäärad.

  (2) Organisatsioonid on toodud käesoleva määruse lisas 2.

§ 6.   Eelarveüksus

  Arvestusobjekti „Eelarveüksus” (edaspidi eelarveüksus) lõikes peetakse tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks tekkepõhised piirmäärad.

§ 7.   Eelarve liik

  (1) Arvestusobjekti „Eelarve liik” (edaspidi eelarve liik) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele riigieelarve piirmäärade seadmise ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmise põhimõtetele vastavalt.

  (2) Eelarve liigid on toodud käesoleva määruse lisas 3.

§ 8.   Kassapõhine eelarve konto ja tekkepõhine eelarve konto

  (1) Arvestusobjektide „Kassapõhine eelarve konto” (edaspidi kassapõhine eelarve konto) ja „Tekkepõhine eelarve konto” (edaspidi tekkepõhine eelarve konto) alusel peetakse arvestust majandusliku sisu järgi ning seatakse eelarvele piirmäärad.

  (2) Kassapõhised eelarve kontod on toodud käesoleva määruse lisas 4.

  (3) Tekkepõhised eelarve kontod määratakse valitsemisala poolt lähtudes tehingute majandusliku sisu jaotamise vajadusest rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” lisa 1 „Kontode koodid” kohaselt.

§ 9.   Eelarve objekt

  (1) Arvestusobjekti „Eelarve objekt” (edaspidi eelarve objekt) kasutatakse juhul kui konkreetse aasta riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel kinnitatavas liigenduses määratletakse kassapõhise eelarve sihtotstarve detailsemalt lisaks eelarve liigile ja kassapõhisele eelarve kontole.

  (2) Eelarve objekt esitatakse kaheksakohalise koodina, milles:
  1) esimene ja teine koht näitavad tähekombinatsioonina eelarve objekti liigi koodi;
  2) kolmas ja neljas koht näitavad tähe- või numbrikombinatsioonina üleriigilist objekti või objekti kasutavat valitsemis- või haldusala või tehingupartneri koodi vastavaid numbrikohti;
  3) viies kuni kaheksas koht on objekti tunnus, sealhulgas tehingupartneri koodi korral selle neli viimast numbrit.

  (3) Tehingupartneri koode kasutatakse eelarve objektina kassapõhise eelarve ja selle täitmise aruande konsolideerimiseks.

  (4) Eelarve objektide liigid on toodud käesoleva määruse lisas 5.

§ 10.   Tegevusala

  (1) Arvestusobjekti „Tegevusala” (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse pidamiseks ja aruandluse saamiseks rahvusvahelise klassifikaatori Classification of the Functions of Government (COFOG) lõikes.

  (2) Tegevusala kasutatakse kassapõhise arvestuse pidamiseks siis, kui valitsemisala ei ole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele.

  (3) Eelarve piirmäärad seatakse riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvaras SAP ERP 6.0 EHP 6 (edaspidi SAP) nii kassa- kui ka tekkepõhiselt tegevusalade kaupa, kuid asutusel on õigus eelarve piirmäärad ühelt tegevusalalt teisele ümber tõsta. Piirmäärade ümbertõstmiseks saadab asutus teatise Rahandusministeeriumile.

  (4) Erandjuhtudel on valitsemisalal võimalik taotleda Rahandusministeeriumilt eelarve piirmäära seadmist kõrgemale kui 5-kohalise koodi tase.

§ 11.   Toetus

  (1) Arvestusobjekti „Toetus” (edaspidi toetus) lõikes seatakse nii kassa- kui ka tekkepõhised piirmäärad vastavate eelarve kontode lõikes.

  (2) Toetuste eelarve piirmäärad avab Rahandusministeerium koos sildfinantseerimisvahendite kasutamise taotlusega esitatud välistoetuse saamist kinnitava dokumendi alusel või Riigi Tugiteenuste Keskus pärast vastavate vahendite laekumist.

  (3) Sildfinantseerimisvahendite taotlemise kord on sätestatud riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.

§ 12.   Tulu-/kuluüksus

  Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus” lõikes peetakse tekkepõhist kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa ja seatakse kuluarvestuses tekkepõhised piirmäärad.

§ 13.   Majanduslik sisu

  (1) Arvestusobjekti „Majanduslik sisu” (edaspidi majanduslik sisu) lõikes peetakse tekkepõhiselt raamatupidamisarvestust ja kuluarvestust, grupeerides majandustehingud erinevatesse liikidesse lähtudes nende ühetaolisest sisust.

  (2) Majanduslik sisu 6-kohaliste koodidena on määratud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” lisas 1.

  (3) Majanduslikku sisu võib detailsemalt määrata, kasutades 6-kohaliste kontode alamkontosid.

§ 14.   Projekt

  (1) Arvestusobjekti „Projekt” (edaspidi projekt) kohta peetakse arvestust tekkepõhiselt lähtuvalt asutuse vajadustest.

  (2) Projektile võib asutus seada tekkepõhise eelarve.

  (3) Projektipõhine arvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.

§ 15.   Ressurss/kulukoht

  (1) Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht” (edaspidi ressurss/kulukoht) kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks.

  (2) Ressurss/kulukoht on kasutusel tegevuste lõikes kuluarvestuse pidamiseks.

  (3) Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel tekkepõhiselt.

§ 16.   Programm

  (1) Arvestusobjekti „Programm” (edaspidi programm) kasutatakse tegevuspõhise riigieelarve piirmäärade seadmiseks.

  (2) Programmide arvestust peetakse kassa- ja tekkepõhiselt.

  (3) Kassapõhised riigieelarve piirmäärad seatakse programmi tasemel.

  (4) Tekkepõhised piirmäärad seab minister programmi taseme 3 „Meede” ja taseme 4 „Tegevus” või taseme 3 „Meede”, taseme 4 „Tegevus” ja taseme 5 „Alategevus” tasemel.

3. peatükk Arvestusobjektide kodeerimine ja koodi kasutamine 

§ 17.   Arvestusobjektide kodeerimine

  (1) Arvestusobjektide kasutamiseks luuakse ühtsed koodid (edaspidi kodeerimine). Koodid sisestatakse maksete teostamise ja arvestuse pidamise infosüsteemidesse.

  (2) Rahandusministeerium kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) eelarve liik;
  2) kassapõhine eelarve konto;
  3) tekkepõhine eelarve konto;
  4) eelarve objekt;
  5) organisatsioon;
  6) toetuse tase „Toetuse liik” ja tase „Organisatsioon (Asutuse tunnus)”;
  7) projekti tase „Organisatsioon (Asutuse tunnus)”;
  8) majanduslik sisu;
  9) programmi kõik tasemed;
  10) ressursi/kulukoha tase „Ressursi liik” ja tase „Organisatsioon (Asutuse tunnus)”;
  11) tegevusala;
  12) eelarveüksuse tase „Eelarveüksuse tunnus (E)” ja tase „Organisatsioon (Asutuse tunnus)”;
  13) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksuse tunnus (T/K)” ja tase „Organisatsioon (Asutuse tunnus)”.

  (3) Asutus kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) eelarveüksuse tase „Eelarveüksus – tase 1” ja tase „Eelarveüksus – tase 2”;
  2) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksus – tase 1”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 2”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 3” ja tase „Tulu-/kuluüksus – tase 4”;
  3) projekti tase „Projekt”;
  4) ressursi/kulukoha tase „Ressurss/tegevus/kulukogum”;
  5) toetuse tase „Toetus”.

§ 18.   Arvestusobjektide kasutamine kassapõhise piirmäära olemasolu kontrollimisel

  (1) Kui asutus ei kasuta SAP-i, märgitakse e-riigikassasse saadetavale maksekorraldusele:
  1) eelarveaasta number;
  2) käesoleva määruse lisas 2 toodud tunnus;
  3) eelarve liik;
  4) kassapõhine eelarve konto;
  5) eelarve objekt.

  (2) Kassapõhise eelarve kontona kasutatakse käesoleva määruse lisaga 4 kehtestatud kõige detailsemat eelarve kontot.

  (3) Riigi sihtasutusest ja aktsiaseltsist rakendusüksused kasutavad vahendatavate välistoetuste ning nende kaasfinantseerimise vahendite väljamaksete tegemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tunnuse asemel määruse lisas 6 toodud järjetunnust.

  (4) Kui asutus kasutab SAP-i, lisatakse kuludele ning investeerimis- ja finantseerimistehingutele SAP-is:
  1) eelarveüksuse kood;
  2) eelarve liigi kood;
  3) eelarve objekti kood, välja arvatud tuludest sõltuvate kulutuste korral;
  4) tekkepõhise eelarve konto kood;
  5) tegevusala või tegevuse/alategevuse kood;
  6) toetuse kood, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega.

  (5) SAP-i kasutavate asutuste kassapõhiste eelarve piirmäärade piisavuse kontroll toimub SAP-is. Sealjuures kontrollitakse eelarve piisavust lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodust järgmiste erisustega:
  1) eelarveüksuse korral kontrollitakse limiidi olemasolu organisatsiooni tasandil;
  2) tekkepõhise eelarve konto korral kontrollitakse limiidi olemasolu kassapõhise eelarve konto tasandil;
  3) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse limiidi olemasolu programmi tasandil.

Lisa 1 Eelarveklassifikaator
03.10.2014 09:00
Veaparandus - Asendatud lisa 1 Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Rahandusministeeriumi 2.10.2014 kirja nr 1.1-13/12182

Lisa 2 Administratiivne tunnus

Lisa 3 Eelarve liik

Lisa 4 Kassapõhine eelarve konto

Lisa 5 Eelarve objekti liigid

Lisa 6 Rakendusüksuste järjetunnused