Vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius

Vastu võetud 16.09.2025 nr 47

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse § 26 lõike 1³ ja § 29 lõike 1³ alusel.

§ 1.   Perearstiabi osutaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks

  (1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajaks määratavate perearstiabi osutajate arvu.

  (2) Terviseamet teeb kooskõlastatult Tervisekassaga Sotsiaalministeeriumile ettepaneku määrata perearstiabi osutaja hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutajaks (edaspidi elutähtsa teenuse osutaja).

  (3) Elutähtsa teenuse osutajateks määratavate perearstiabi osutajate arvu kehtestamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
  1) elutähtsa teenuse osutajateks määratakse ainult nii palju perearstiabi osutajaid, kui on teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalik;
  2) igas maakonnas määratakse vähemalt üks elutähtsa teenuse osutaja maakonna keskusesse või mujale, arvestades rahvastiku paiknemist;
  3) enam kui 30 000 elanikuga maakonnas ja maakonnas, kus elanikel on juurdepääs perearstiabile kauguse tõttu raskendatud, võib määrata elutähtsa teenuse osutajaks rohkem kui ühe perearstiabi osutaja, arvestades elanikkonna ja üldapteekide paiknemist.

  (4) Terviseamet võtab perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramise ettepaneku tegemisel arvesse:
  1) perearstiabi osutaja asukohta, arvestades patsientide ligipääsu, teiste tervishoiuteenuse osutajate lähedalolu ja asjaolu, et kaetud peab olema võimalikult suur osa maakonna elanikkonnast;
  2) perearstiabi osutaja varem osutatud tervishoiuteenuste arvu ja mahtu;
  3) perearstiabi osutaja juures töötavate tervishoiutöötajate arvu, eelistades suurema tervishoiutöötajate arvuga perearstiabi osutajaid;
  4) perearstiabi osutaja ruumide suurust ning kriisivalmidust ja toimepidevust soodustavaid tegurid;
  5) perearstiabi osutaja sisseseade ja varustuse sobivust elutähtsa teenuse osutamiseks;
  6) perearstiabi osutaja nõusolekut saada elutähtsa teenuse osutajaks.

  (5) Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna, määrates elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest perearstiabi osutajatest kriisidega toimetulekuks enim valmis oleva teenuseosutaja.

  (6) Kui Terviseametil ei ole võimalik teha ettepanekut määrata kõik vajalikud perearstiabi osutajad elutähtsa teenuse osutajaks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud kavale.

  (7) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga perearstiabi osutaja määramise elutähtsa teenuse osutajaks ühe kuu jooksul pärast Terviseametilt ettepaneku saamist.

§ 2.   Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks

  (1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajateks määratavate ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate (edaspidi hulgimüüja) arvu.

  (2) Ravimiamet teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku määrata hulgimüüja elutähtsa teenuse osutajaks.

  (3) Ravimiamet lähtub hulgimüüja elutähtsa teenuse osutajaks määramise ettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest:
  1) eelistatakse suurema nomenklatuuriga hulgimüüjat ja hulgimüüjat, kes väljastab suuremat nomenklatuuri ravimeid üldapteekidele;
  2) eelistakse hulgimüüjat, kelle inimravimite turumaht on viimase kolme aasta jooksul olnud keskmiselt vähemalt 10%;
  3) elutähtsa teenuse osutajaks võib määrata ka hulgimüüja, kes käitleb üksikut, kuid hädaolukorra lahendamiseks asendamatut inimtervishoius kasutatavat ravimit, kui punktide 1 ja 2 alusel määratud hulgimüüjad ei suuda seda piisavas koguses turustada.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga hulgimüüja määramise elutähtsa teenuse osutajaks ühe kuu jooksul pärast Ravimiametilt ettepaneku saamist.

§ 3.   Üldapteegi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks

  (1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajaks määratavate üldapteegi tegevusloa omajate (edaspidi üldapteek) arvu.

  (2) Ravimiamet teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku määrata üldapteek elutähtsa teenuse osutajaks.

  (3) Elutähtsa teenuse osutajateks määratavate üldapteekide arvu kehtestamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
  1) määratakse nii palju üldapteeke, kui on teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalik;
  2) igas maakonnas määratakse vähemalt üks üldapteek elutähtsa teenuse osutajaks kas maakonna keskuses või mujal, arvestades rahvastiku paiknemist;
  3) enam kui 30 000 elanikuga maakonnas ja maakonnas, kus elanikel on juurdepääs üldapteegile kauguse tõttu raskendatud, võib määrata elutähtsa teenuse osutajaks rohkem kui ühe üldapteegi, arvestades elanikkonna ja üldapteekide paiknemist.

  (4) Ravimiamet võtab üldapteegi elutähtsa teenuse osutajaks määramise ettepaneku tegemisel arvesse:
  1) üldapteegi asukohta, arvestades ligipääsu, teiste tervishoiuteenuse osutajate lähedalolu ja seda, et teenindusulatus kataks võimalikult suure osa maakonna elanikkonnast;
  2) erialatöötajate arvu, eelistades suurema erialatöötajate arvuga üldapteeke;
  3) üldapteegi ruumide suurust ning kriisivalmidust ja toimepidevust soodustavaid tegureid;
  4) üldapteegi sisseseade ja varustuse sobivust elutähtsa teenuse osutamiseks;
  5) üldapteegi omanikuks oleva proviisori nõusolekut saada elutähtsa teenuse osutajaks.

  (5) Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna, nimetades elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest üldapteekidest kriisidega toimetulekuks enim valmis oleva apteegi.

  (6) Kui Ravimiametil ei ole võimalik teha ettepanekut määrata kõik vajalikud üldapteegid elutähtsa teenuse osutajaks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud kavale.

  (7) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga üldapteegi määramise elutähtsa teenuse osutajaks ühe kuu jooksul pärast Ravimiametilt selleks ettepaneku saamist.