Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine

Vastu võetud 16.09.2025 nr 48

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse hädaolukorra seaduse tähenduses tervishoiuteenuste toimimise ja ravimitega varustamise kui elutähtsate teenuste (edaspidi elutähtis teenus) kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses:

„3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja osutatav vältimatu abi sama seaduse § 5 tähenduses;
4) ravimiseaduse § 26 lõikes 1¹ nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja (edaspidi ravimite hulgimüüja) poolt ravimite hankimine, säilitamine, väljastamine ja transport eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada;
5) ravimiseaduse § 29 lõikes 1¹ nimetatud üldapteegi tegevusloa omaja (edaspidi üldapteek) poolt ravimite vastuvõtmine, säilitamine ja jaemüük koos sellega kaasneva ravimialase nõustamisega.“;

3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „katkestuseni“ sõnadega „kogu riigis või teatud piirkonnas“;

4) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise taseme langus alla määruses kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine riigis või teatud piirkonnas.“;

5) määrust täiendatakse §-dega 4¹–4³ järgmises sõnastuses:

„§ 4¹. Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud perearstiabi osutaja tagama perearstiabi kättesaadavuse vähemalt vältimatu abi ulatuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses.

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab perearstiabi osutaja vältimatu abi osutamise, aegkriitiliste retseptide väljastamise ja vähemalt ühe sidevahendi teel patsientide nõustamise võimekuse esimesel võimalusel, kuid vähemalt ühe tööpäeva jooksul.

(3) Perearstiabi osutaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) elektrivarustuse häire ja katkestus;
2) telefoniside- ja andmesideteenuse häire ja katkestus;
3) tulekahju;
4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus;
5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus;
6) rünnak perearstiabi osutaja vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis;
7) tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ajutine puudumine;
8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike;
10) olulise infosüsteemi häire ja rike;
11) küberintsident;
12) perearstiabi osutaja tegutsemine nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral;
13) perearstiabi osutaja evakueerimise või tegevuskoha mahajätmise vajadus;
14) teise perearstiabi osutaja vastuvõtmine tema tegevuskohast ümberpaiknemise korral, kui see toimub vastavalt Terviseameti kehtestatud korrale;
15) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine.

(4) Perearstiabi osutaja arvestab elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimega osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.

(5) Perearstiabi osutaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 24 tunniks.

§ 4². Ravimite hulgimüüja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsa teenuse osutajast ravimite hulgimüüja tagama ravimite nõuetekohase hankimise, säilitamise, väljastamise ja transpordi eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada.

(2) Ravimite hulgimüüja ei ole kohustatud tagama ravimite riiki toimetamist, kui see ei ole talle objektiivselt võimalik kriisiolukorra mõjude tõttu.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras, kui ei ole võimalik tagada kõikide üldapteekide varustatust ravimitega, tagab ravimite hulgimüüja ravimitega varustatuse eelisjärjekorras teistele elutähtsa teenuse osutajatele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud olukorras võib Ravimiamet vajaduse korral kehtestada elutähtsa teenuse osutajate ja muude oluliste asutuste ravimitega varustamise prioriteedid.

(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab ravimite hulgimüüja esimesel võimalusel, kuid vähemalt 48 tunni jooksul ravimite nõuetekohase säilitamise tingimused, ravimite väljastamise ja transpordi võimekuse ning ravimite vastuvõtmise võimekuse.

(6) Ravimite hulgimüüja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) elektrivarustuse häire ja katkestus;
2) telefoniside- ja andmesideteenuse häire ja katkestus;
3) tulekahju;
4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus;
5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus;
6) rünnak ravimite laohoone vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis;
7) töötajate ajutine puudumine;
8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja ravimite varustusahela katkemine;
9) olulise seadme ulatuslik rike;
10) olulise infosüsteemi häire ja rike;
11) küberintsident;
12) ravimite hulgimüüja tegutsemine ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral;
13) ravimilao evakueerimise või ravimite hulgimüüja tegutsemiskoha mahajätmise vajadus.

(7) Ravimite hulgimüüja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka häire või katkestuse korral ja hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.

(8) Ravimite hulgimüüja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt viieks ööpäevaks.

§ 4³. Üldapteegi elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsat teenust osutav üldapteek tagama ravimite vastuvõtmise, säilitamise ja jaemüügi vähemalt 30 tundi nädalas. Kui ravimialast nõustamist ei ole olukorrast tulenevalt võimalik tagada, tehakse seda vähendatud mahus, et tagada ravimite õige ja ohutu tarvitamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajalist nõuet ei rakendata, kui üldapteegi ravimivarud on ammendunud ja hulgimüüja ei ole võimeline neid täiendama.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab elutähtsat teenust osutav üldapteek 48 tunni jooksul ravimite säilitamise, vastuvõtmise ja väljastamise võimekuse.

(4) Üldapteek peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama elutähtsat teenust osutava üldapteegi puhul vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) elektrivarustuse häire ja katkestus;
2) telefoniside- ja andmesideteenuse häire ja katkestus;
3) tulekahju;
4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus;
5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus;
6) rünnak üldapteegi(hoone) vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis;
7) proviisorite ja farmatseutide ajutine puudumine;
8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike;
10) olulise infosüsteemi häire ja rike;
11) küberintsident;
12) üldapteegi tegutsemine ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral;
13) üldapteegi evakueerimise või hoone mahajätmise vajadus.

(5) Üldapteek lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.

(6) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, tagab üldapteek oma müügikohas valmisoleku teha võrguühenduseta kaardimakseid kaardiskeemide reeglite järgi ja pangakaardi väljastaja panga määratud limiidi ulatuses.

(7) Üldapteek kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse katkestusi ennetavad meetmed, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunni jooksul.“;

6) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabibrigaadi pidaja, haiglavõrgu haigla pidaja ja perearstiabi osutaja teavitavad elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse tekkimise ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust Terviseametit viivitamata, kuid vähemalt ühe tunni jooksul häire või katkestuse avastamisest.

(2) Ravimite hulgimüüja ja üldapteek teavitavad elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust Ravimiametit viivitamata, kuid vähemalt 24 tunni jooksul häire või katkestuse avastamisest.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata lisaks Terviseametile või Ravimiametile ka hädaolukorra seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua sellise hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti või Ravimiameti pädevusse.

(4) Üksikasjalik sündmuse aruanne esitatakse ühe kuu jooksul lõikes 1 või 2 kirjeldatud sündmuse lõpust arvates. Üksikasjaliku sündmuse aruanne peab hõlmama vähemalt järgmist:
1) häirest või katkestusest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal ning prognoositav mõju;
2) häire või katkestuse toimumise aeg ja kestus;
3) sündmusest mõjutatud geograafiline piirkond (kui on asjakohane);
4) häire või katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
5) teenuse taastamiseks või häire või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed.“;

7) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse elutähtsa teenuse toimepidevuses esinevaid tõsiseid ja ulatuslikke häireid või teenuse osutamise täielikku lakkamist, mille korral on vajalik juhtida olukorda riiklikult ning esineb vähemalt üks järgmistest kriteeriumitest:
1) kiirabibrigaadi pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 3 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul või haiglavõrgu haigla pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul;
2) elutähtsat teenust osutav perearstiabi osutaja või teatud piirkonna perearstiabi osutajad ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 4¹ lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul;
3) elutähtsat teenust osutav ravimite hulgimüüja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 4² lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 3 kehtestatud aja jooksul;
4) elutähtsat teenust osutav üldapteek või teatud piirkonna üldapteegid ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 4³ lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul.

(2) Hädaolukorraks loetakse olukorda, kus Terviseamet on kehtestanud tervishoiu valmisoleku taseme tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 alusel.

(3) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet, kaasates ravimite tarnekindlusega seotud küsimustes Ravimiameti, lähtudes hädaolukorra seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, ravimiseadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning hädaolukorra lahendamise plaanist.“.