Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 12.11.2018 nr 3
RT I, 13.11.2018, 6
jõustumine 16.11.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.

  (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel riigiabina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

  (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]

  (5) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on tagada eesti rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate järjepidevus ning areng, suurendada eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks ning parandada elanikkonna võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, suurendada eesti muusikute kaasatust kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja edendada professionaalse kontserdikorralduse arengut kogu Eestis.

  (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud eesti rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate järjepidev regulaarne tegevus ja areng, toetuse saajate kavades on kõlanud eesti heliloojate looming ja sündmustel, sealhulgas omaproduktsioonides on esinenud eesti interpreedid ja kontserdikorraldus Eestis on muutunud professionaalsemaks.

§ 3.   Toetatavad tegevused ja riigiabi

  (1) Toetust antakse kalendriaasta tegevustele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames toetatakse kontserdihooaja läbiviimist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse toetamine võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhul lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest:
  1) grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel grupierandi määruse artikli 53 (kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi) lõike 3 punktist b, lõigetest 5 ning 8 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või
  2) vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruse artiklist 3 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

  (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid ning grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid.

2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine 

§ 4.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tema tegevuste korraldamisele ja rahastamisele ei kohaldata etendusasutuse seadust;
  2) ta on tegutsenud muusikakollektiivina või kontserdikorraldajana vähemalt viis viimast aastat;
  3) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
  4) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  5) ta ei ole raskustes olev grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
  6) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
  7) tal on suutlik käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
  8) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
  9) muusikakollektiivist taotleja on salvestanud vähemalt ühe heliteose taotluse esitamisele eelneva kahe tegutsemisaasta jooksul;
  10) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

§ 5.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge ning see peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

  (2) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summa ja osakaalu piiridesse ja eelarve peab sisaldama käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud määral omafinantseeringut.

  (3) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.

  (4) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta;
  2) kalendriaasta tegevused ja ajakava, sealhulgas tegevuste eesmärk ja sisu ülevaade, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu osakaal;
  3) koostööpartnerite loend;
  4) turundus- ja kommunikatsiooniplaan;
  5) tegevusteks vajaliku tugistruktuuri kirjeldus;
  6) muusikakollektiivist taotleja puhul loominguline tegevusplaan, mis hõlmab nii kontserte kui ka muid muusikavaldkonna edendamisega seotud tegevusi, sealhulgas salvestused, koostöö-, haridus-, rahvusvahelised projektid, erinevatele sihtrühmadele suunatud tegevused jm, mis tõstab kollektiivi kunstilist taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet;
  7) muusikakollektiivist taotleja puhul käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 9 nimetatud heliteose asukoht veebikeskkonnas;
  8) kontserdikorraldajast taotleja puhul loominguline tegevusplaan, mis hõlmab kontserdikorraldusega seotud tegevusi, sealhulgas üksik- ja koostööprojektid, kontserdisarjad, festivalid, haridusprogrammid jm, plaanitavate iseseisvate kontserdiproduktsioonide ning Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu hooajas, erinevatele kuulaja-sihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi olemasolu ja teostatavust, publiku hulga ja piletimüügi prognoosi;
  9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

  (5) Kui taotleja on taotlenud osadele või samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 6.   Taotlusvooru avamine

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

  (2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 7.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

  (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas
  1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, välja arvatud kulu, mis tasutakse kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 3 koostööpartneri või kolmanda isiku panusest;
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]
  2) on tõendatud algdokumendiga;
  3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse § 20 punktiga 4;
  4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile, välja arvatud kulu, mis tasutakse kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 3 rahvusvahelise koostööpartneri panusest.
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

  (3) Mitteabikõlblik kulu on
  1) CD, DVD jm infokandja väljaandmise ja noodikirjastamise kulu;
  2) heliloomingu tellimise kulu;
  3) tehnika ja töövahendite soetamise kulu, välja arvatud kui rendikulu on tõendatult suurem kui soetamise kulu;
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]
  4) organisatsiooni liikmemaks;
  5) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
  6) taotlusvooru eesmärgiga ja toetatava tegevusega mitteseotud põhjendamatu ja ebaoluline kulu;
  7) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]
  8) sularahas tasutud kulu;
  9) rahatrahv ja rahaline karistus;
  10) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
  11) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

§ 9.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Taotlusvooru abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist ja lõpeb muusikakollektiivist toetuse saajal taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril ning kontserdikorraldajast toetuse saajal taotlusvooru väljakuulutamisele ülejärgneva kalendriaasta 1. veebruaril.

  (3) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 10.   Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ning osakaal

  (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne summa on 60 000 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 80%. Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse kogu avaliku sektori poolset panust kokku.

  (3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Vähemalt 20% taotluses esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatav või tagastamatu toetus.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 11.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 3 lõikes 4 toodud asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

  (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja lubatud osakaal ei suurene ning tegevuste eesmärgid ei muutu.

  (7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 12.   Taotluse hindamine

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

  (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide ja osakaalude alusel:
  1) tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – 40% maksimaalsest koondhindest;
  2) taotleja meeskonna suutlikkus – 15% maksimaalsest koondhindest;
  3) tegevuste ettevalmistus ja läbimõeldus – 30% maksimaalsest koondhindest;
  4) tegevuste eelarve realistlikkus, sealhulgas kuluefektiivsus – 15% maksimaalsest koondhindest.
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]

  (2¹) Hindamine viiakse läbi kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]

  (3) Hindamiskomisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

  (4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

  (5) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13.   Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui
  1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määrused nimetatud nõuetele ja
  2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
  1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
  4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;
  6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

  (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et taotluses toodud eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14.   Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

  (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
  1) taotluse osalist rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
  1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
[RT I, 19.10.2022, 3 - jõust. 22.10.2022]
  2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

  (3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 15.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste oodatavate tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
  4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine 

§ 17.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18.   Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande e-keskkonna kaudu 30 tööpäeva jooksul peale käesoleva määruse § 9 lõikes 2 kehtestatud abikõlblikkuse perioodi.

  (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

  (3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

  (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

  (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 19.   Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
  2) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 2 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
  3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
  4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
  5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
  6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
  7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
  8) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta
  1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
  2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.

  (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

  (4) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

  (5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

  (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

  (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

  (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

  (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

  (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

  (11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei saa olla pikem kui neli kuud.

  (12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.

  (13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

  (14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 20.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas
  1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
  2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu;
  3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
  4) järgib tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
  5) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased;
  6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
  7) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest kui toetust anti riigiabina;
  8) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
  9) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
  10) eristab tegevuste elluviimisega seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
  11) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning toetusest soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
  12) korraldab Eestis vähemalt kaheksa kontserti kalendriaastas kui toetuse saaja on muusikakollektiiv;
  13) korraldab Eestis vähemalt 15 kontserti kalendriaastas, mis jagunevad vähemalt seitsmele kalendrikuule, kui toetuse saaja on kontserdikorraldaja;
  14) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
  15) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 21.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus
  1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
  2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
  3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
  4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22.   Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud
  1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
  2) tagama riigiabi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;
  3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  4) kontrollima tegevuste elluviimist;
  5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
  6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23.   Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus
  1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevuste elluviimise ja kuludokumente, sealhulgas toetuse kasutamise vastavuskontrolli käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
  2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
  4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel;
  5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;
  6) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  7) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;
  8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 19 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus.