Teksti suurus:

Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.11.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.11.2019, 6

Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 14.11.2019 nr 87

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

  (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järvekülas ja Maltsa külas asuv ala, mille nimeks saab Järveküla looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

  (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
  1) kaitsta ja säilitada Õhne jõe suudmeala ning Õhne jõe ja Võrtsjärve akvatooriumi vahelise maismaa märgala, sellega seotud elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku;
  2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on lamminiidud (6450)3, rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
  3) kaitsta kaitsealust liiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaika. See liik on vingerjas (Misgurnus fossilis);
  4) kaitsta kaitsealust liiki, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja tema elupaika. See liik on merikotkas (Haliaeėtus albicilla).

  (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndiks ja kaheks sihtkaitsevööndiks.

  (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.   Kaitseala piir

  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.   Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.   Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 5.   Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal Maltsa sihtkaitsevööndis.

  (2) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) sõidukiga sõitmine väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel ning ajaloolise Arumetsa talu maadel asuvatele katastriüksustele ligipääsuks mööda ajalooliselt kujunenud pinnasteed.

  (3) Õhne jõel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine.

  (4) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

§ 6.   Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.   Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 8.   Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste ja kaitsealuste liikide ja nende elupaikade säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
  1) Arumetsa soo sihtkaitsevöönd;
  2) Maltsa sihtkaitsevöönd.

§ 9.   Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Arumetsa soo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide raba, siirdesoo- ja rabametsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad taastamine ja säilitamine ning elustiku mitmekesisuse kaitse.

  (2) Maltsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka elupaiga soodsa seisundi säilitamine ning vana loodusmetsa ja siirdesoo- ja rabametsade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 10.   Lubatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  2) loodusliku veerežiimi taastamine;
  3) tee, tehnovõrgu rajatise või muu tootmisotstarbeta rajatise püstitamine ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.

§ 11.   Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) inimeste viibimine Maltsa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12.   Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Järveküla piiranguvöönd.

§ 13.   Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on jõe- ja niidukoosluste ning nendega seotud elustiku säilitamine ja kaitse.

§ 14.   Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) rajatiste püstitamine, seejuures on kaitseala tarbeks lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse;
  2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine loodusliku veerežiimi taastamise eesmärgil;
  3) lageraie kuusikutes ja haavikutes kuni 1 hektari suuruse langina;
  4) turberaie kuni 5 hektari suuruse langina.

  (3) Raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 15.   Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on lamminiitude aladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu heina niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine.

§ 16.   Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
  5) roo varumine külmumata pinnaselt.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 17.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.   Määruse muutmine

  Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määruses nr 129 „Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” tehakse järgmised muudatused:
  1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”;
  2) punkti 1 alapunktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
  3) punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
2. Uue-Võidu maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.”.

§ 19.   Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. juuni 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/468 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 20.   Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2Kaitseala territoorium võeti esimest korda kaitse alla Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” liigikaitsealana. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129 „Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” moodustati selle põhjal Järveküla looduskaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 65 on kaitseala osa Võrtsjärve linnualast ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 511 osa Võrtsjärve loodusalast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Jüri Ratas
Peaminister

Rene Kokk
Keskkonnaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa Järveküla looduskaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json