Teksti suurus:

Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.11.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.11.2019, 8

Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 14.11.2019 nr 89

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Ainja maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Ainja maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Ainja järve ja Sinejärve, Ainja mägede omapärast pinnavormi ja looduse mitmekesisust, salu- ja laanemetsa metsakooslusi, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.   Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

§ 3.   Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.   Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 5.   Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkketegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (3) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas ja kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (4) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) sõidukiga sõitmine väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel.

  (5) Kaitseala vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6.   Vajalik tegevus

  Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine, harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.

§ 7.   Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 8.   Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 9.   Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on Ainja mägede sihtkaitsevöönd.

§ 10.   Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Ainja mägede sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Ainja mägede pinnavormide ja maastikuilme säilitamine ja tutvustamine, sealsete metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, neile omase liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine ning looduse mitmekesisuse kaitse.

§ 11.   Lubatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

§ 12.   Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND  

§ 13.   Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Ainja piiranguvöönd.

§ 14.   Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning Ainja järve ja Sinejärve kaitse.

§ 15.   Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesolevas määrusega sätestatud erisusi;
  2) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  2) puhtpuistute kujundamine;
  3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  4) häilraie ja aegjärkne raie kuni 2 ha suuruse langina;
  5) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine.

  (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 16.   Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) energiapuistute rajamine;
  2) maavara kaevandamine.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud üle 120-aastaste okaspuude ja kõvalehtpuude ning üksikult seisvate üle 80-aastaste puude raie Ainja järve ja Sinejärve kalda piiranguvööndis.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 17.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrus nr 322 „Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamineˮ tunnistatakse kehtetuks.

§ 19.   Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 7. detsembri 2018 a käskkirjaga nr 1-2/18/906 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 20.   Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 Ainja maastikukaitseala on moodustatud Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonisˮ kaitse alla võetud Ainja järvekaitseala ja Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnasˮ kaitse alla võetud Sinejärve kaitseala (Ainja Sinejärv) põhjal.

Ainja maastikukaitseala kaitsekorda on uuendatud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrusega nr 322 „Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamineˮ.

2 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Jüri Ratas
Peaminister

Rene Kokk
Keskkonnaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa Ainja maastikukaitseala

/otsingu_soovitused.json