Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 5² lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 põhiseaduspärasuse kontroll

Väljaandja:Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.11.2022
Avaldamismärge:RT I, 19.11.2022, 2

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 5² lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 põhiseaduspärasuse kontroll

Vastu võetud 17.11.2022

RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

5-22-3

Otsuse kuupäev

17. november 2022

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Heiki Loot ja Urmas Volens

Kohtuasi

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 52 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a otsus asjas nr 1-20-6533

Menetlusosalised

Justiitsminister
Õiguskantsler
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Psühholoogide Liit
Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing
Eksperdid XX ja YY
Kriminaalasja süüdistatav
Kriminaalasja kannatanud

Asja läbivaatamise viis   

Kirjalik menetlus


RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 52 lõike 1 punkt 2 ja sama paragrahvi lõike 3 tekstiosa „ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

2. Asendada süüdistatava ja ekspertide nimed avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega.


ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus tegi 10. juunil 2021 otsuse, millega tunnistas AA (süüdistatav) süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lõike 2 punktide 1 ja 2, § 214 lõike 2 punktide 1 ja 3, § 121 lõike 2 punkti 2, § 136 lõike 1 ja § 4181 lõike 1 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

2. Süüdistatava kaitsja esitas apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonimenetluses tegid eksperdid YY ja XX süüdistatavale Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2021. a määruse alusel kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (kompleksekspertiis). Viidates ekspertiisi keerukusele ja suurele töömahule, taotlesid eksperdid ekspertiisi tegemise eest Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” (määrus nr 322) alusel määratud kompleksekspertiisi tasu kahekordset suurendamist. Ekspertide hinnangul oli ajakulu vältimatu, tagamaks kriminaalmenetluse seadustikus kohtuekspertiisile sätestatud nõuete ja kohtueksperdi kohustuste täitmist.

3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. mai 2022 otsusega osaliselt Tartu Maakohtu otsuse ning mõistis süüdistatava ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 29 päeva vangistust. Ringkonnakohus rahuldas ekspertide taotluse määrata kummagi eksperdi tasuks kompleksekspertiisi eest 2343,9 eurot ning kohustas riiki nimetatud ekspertiisitasu ekspertidele ära maksma. Kohus kohustas süüdistatavat omakorda eelnimetatud tasu riigile ära maksma ühe kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest.

4. Ringkonnakohus tunnistas määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastas otsuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.


TARTU RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kompleksekspertiisi eest tasu maksmise kord on sätestatud määruse nr 322 § 52 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3. Neist tulenevalt on kompleksekspertiisi eest makstava tasu tavasuurus 380 eurot ning kompleksekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest tingitud vahendite või ajakulu suurenemise korral on menetlejal õigus seda tasu kuni kolm korda suurendada. Seega ei saa menetleja määrata kompleksekspertiisi tasuks ühelgi juhul suuremat summat kui 1140 eurot. Selles osas erineb kompleksekspertiisi tasu määramise kord kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 178 lõike 2 ja määruse nr 322 § 4 lõike 1 alusel tasustatavatest ekspertiisidest, mille puhul peab menetleja võtma tasu määramisel arvesse kõiki ekspertiisile kulutatud tunde.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on keskmisele korralikule kompleksekspertiisile kuluv aeg keskmiselt 60 tundi, mistõttu on töötundide võrdse jaotumise korral nii kohtupsühhiaatria kui kohtupsühholoogia eksperdile makstav tavapärane tunnitasu määruse nr 322 kohaselt 6,33 eurot tunnis. Ka määruse nr 322 § 52 lõikest 3 tuleneva ekspertiisitasu suurendamise korral ei pruugi tunnitasu osutuda oluliselt suuremaks, sest selle erandi kasutamine on üldjuhul võimalik ainult eriti mahukates (suure töötundide arvuga) asjades. Kohus lähtub eeldusest, et keskmise korraliku 60 tundi vältava kompleksekspertiisi puhul saab kasutada keskmist koefitsienti 2 ehk ekspert teenib tunnis 12,66 eurot.

7. Kompleksekspertiisi eest tasu maksmise kord on püsinud muutumatuna alates 2014. a-st. Statistikaameti andmetel teenis keskmine palgasaaja 2014. a tunnitasuna 5,91 eurot, 2021. a 4. kvartalis aga juba 9,59 eurot. Seega on ekspertide töötasu alates 2014. a-st suhtelisel skaalal pidevalt langenud: kui 2014. a oli eksperdi keskmine tunnitasu riigi keskmisest u 2 korda kõrgem, siis 2021. a üksnes 40% kõrgem. Kohtu hinnangul on aga kohasem võrrelda eksperte kui pikaajalise väljaõppe läbinud tippspetsialiste keskmise palga saajate asemel iseseisvalt töötavate õigusala tippspetsialistide ehk advokaatidega. Riigikohus on pidanud advokaatide puhul mõislikuks brutotunnitasuks 150–180 eurot (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kohtuasjades nr 1-18-7068/26, punkt 18; 1-19-5641/62, punkt 25 ja 1-19-9061/92, punkt 20), mis on u 15 korda kõrgem võrreldes kompleksekspertiisi tegija tunnitasuga. Samuti on eksperdi tasust mitu korda kõrgemad riigi õigusabi osutamisel makstava advokaaditasu määrad.

8. Käesolevas asjas ekspertide esitatud arvetelt nähtub, et kummagi eksperdi töö maht oli 208,2 tundi (kokku 416,4 tundi). Ajakulu moodustasid töö materjalide ja erialase kirjandusega, uuringud ekspertiisialusega ning ekspertiisiakti koostamine. Kui maksta neile tasu tavamääras ehk 380 eurot, oleks nende tunniteenistus alla ühe euro ehk umbes neli korda väiksem kehtivast riiklikust tunnitasu alammäärast. Käesolevas kohtuasjas on täidetud määruse nr 322 § 52 lõikest 3 tulenevad eeldused ekspertiisitasu suurendamiseks, kuid ka 1140 euro suuruse tasu korral jääks eksperdi tunnitasu määr alla riikliku tunnitasu alammäära ning oleks põhiseadusega vastuolus.

9. Kohtule teadaolevalt on hakatud viimasel ajal ekspertiiside tegemisest liiga madala tasu tõttu keelduma ning on eeldatav, et see tendents süveneb. Kuigi see ei muuda ekspertiiside tegemist võimatuks, tekib oht, et paljud ekspertiisid jäävad tegemata, mitmeid ekspertiise tuleb oodata väga kaua ja langeb ekspertiiside keskmine kvaliteet. Probleemid ekspertiisidega võivad tekitada olukorra, kus hakatakse süüdi tunnistama inimesi, kes panid õigusvastase teo toime süüdimatuna. Sellega rikutaks menetlusele allutatud isiku põhiseaduse (PS) §-st 17 tulenevat õigust aule ja heale nimele. Samuti rikutaks isiku alusetu süüditunnistamisega PS §-s 10 sätestatud demokraatliku õigusriigi põhimõttest tulenevat karistusõiguslikku süüpõhimõtet ja riivataks isiku inimväärikust.

10. Kui vajalikku ekspertiisi ei õnnestu teha ja jääb kõrvaldamata kahtlus isiku teo süülisuses, tuleb see isik KrMS § 7 lõikes 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt õigeks mõista. Ekspertiisi puudumise korral ei saa isikut saata ka KarS § 86 lõike 1 järgsele sundravile. Selline isik võib aga kuriteokoosseisu päraseid tegusid toime pannes kahjustada tõsiselt teiste isikute õigushüvesid. See murendaks ühiskonna üldist õiguskuulekust ning usku, et riik suudab ohtlike isikutega midagi ette võtta.

11. Eeltoodud riiveid ei õigusta riigi soov kasutada avalikku raha säästlikult, sest kokkuhoid ekspertiisitasudelt võib kaasa tuua ebaõiged kohtuotsused, millega seotud kulud on kokkuvõttes saavutatud kokkuhoiust oluliselt suuremad.


MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

12. Justiitsminister on seisukohal, et taotlus ei ole lubatav ja tuleb jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 11 lõike 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei ole välja selgitanud asjaolusid, mille alusel saaks hinnata, kas vaidlusalused normid on asjassepuutuvad. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisele kulunud aeg 416,4 tundi ületab seitsmekordselt aja, mida ringkonnakohus ise on pidanud kompleksekspertiisi tegemise mõistlikuks keskmiseks ajaks (60 tundi). Ekspertiisi koostamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning läbi töötada ja kirja panna üksnes konkreetses asjas tähtsad küsimused. Käesolevas asjas puudub selgus, kas ekspertiisile on kulutatud ebamõistlikult palju aega ja kas kogu ekspertiisiaktis sisalduv info on asjakohane. Eksperdid ei ole erakordselt suurt töömahtu millegagi põhjendanud ning ka ringkonnakohus ei ole ekspertiisiakti sisu ja töö mahukuse põhjuseid analüüsinud. Tasu põhjendamatule suurusele viitab aga ekspertiisialune, kellelt ekspertidele makstav summa on välja nõutud. Kuna Riigikohtul endal ei ole võimalik neid asjaolusid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses välja selgitada, ei saa ta ka põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

Kui Riigikohus peab taotlust siiski lubatavaks, tuleb see jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu viidatud põhiseaduse sätteid ei ole rikutud, sest eksperdid tegid ekspertiisi vabatahtlikult. Ringkonnakohtu viidatud sätted ei puuduta kriminaalasja menetlusosaliste või ekspertide õiguste võimalikku riivet, mistõttu ei saa neid konkreetse normikontrolli raames kontrollida. Ringkonnakohus oleks saanud tunnistada määruse nr 322 § 52 lõike 3 põhiseadusvastaseks vaid osas, milles see puudutab kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, kuid on tunnistanud põhiseadusvastaseks § 52 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 tervikuna. See toob kaasa olukorra, kus kompleksekspertiisi tasustamisel saaks lähtuda määruse nr 322 § 4 lõike 1 esimesest lausest, kuid § 52 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud ekspertiiside puhul tuleks endiselt lähtuda jõus olevatest fikseeritud määradest (vastavalt 255 eurot, 380 eurot ja 125 eurot) ning § 5 lõike 3 kehtetuse tõttu ei oleks võimalik neid tasusid edaspidi kolmekordselt tõsta. See asetaks nende ekspertiisiliikide tegijad senisega võrreldes kehvemasse olukorda.

13. Õiguskantsleri hinnangul on määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkt 2 ja lõige 3 vastuolus PS §-ga 3 ja § 87 punktiga 6. KrMS § 178 lõige 5 volitab Vabariigi Valitsust kehtestama eksperdile ja asjatundjale makstava tasu suurust ja maksmise korda kriminaalmenetluses. Seejuures on täitevvõimu määratava tasu suurusele seatud raamid KrMS § 178 lõikega 2, mille kohaselt ei või eksperdile või asjatundjale makstav tunnitasu olla väiksem kui töösuhtes olevale isikule maksta lubatud vähim tunnitasu (tunnipalga alammäär) ega ületada seda rohkem kui 50 korda. Seega ei saa eksperdile makstav tunnitasu olla väiksem kui kehtiv tunnipalga alammäär ehk 3,86 eurot. Valitsuse määrusega nr 322 kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiisile ja kompleksekspertiisile kehtestatud tükipõhised hinnad ei taganud käesolevas kriminaalasjas KrMS § 178 lõikega 2 ekspertiisitasule sätestatud alampiiri järgimist. Kohtuasja andmetel tegid eksperdid ekspertiisiakti koostamisel 416,4 tundi tööd, kuid neile makstava tasu kogusumma ei saanud põhiseadusvastaseks tunnistatud sätete kohaselt olla ühelgi juhul suurem kui 1140 eurot, mis teeb tunnitasuks 2,7 eurot (1140 : 416,4). Seega on Vabariigi Valitsus eiranud volitusnormi piire ja määrus on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega ning formaalselt põhiseadusvastane. Vaidlusalused piirangud ei ole ka sisuliselt põhiseadusega kooskõlas. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse normide järgi menetluskulu, mille peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama süüdimõistetu kohtu määratud ulatuses. Seega on tasu suurusele seatud piirangu eesmärgiks kohtumenetluse osaliste kaitsmine selle eest, et nad ei peaks kandma kriminaalmenetluses liiga kõrgeid kulusid. Kuna tasu suurust saab vähendada selle kaudu, et riik võtab osa kulutusi enda kanda, on piirangu lõppeesmärk riigieelarve vahendite säästlik kasutamine. Kui ekspertiisitasu on selline, mis teeb kriminaalmenetluses kvaliteetse ekspertiisi saamise võimatuks või takistab pädeva eksperdi leidmist, ei ole riik taganud menetlusosaliste PS § 15 lõikest 1 tulenevat põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele, samuti võidakse rikkuda ekspertide PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust. Praegusel juhul ei ole piiranguga seatud eesmärk ja sellega kaasnev mõju omavahel vastavuses, ebaproportsionaalselt riivitakse põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele ja ettevõtlusõigust.

14. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) leiab, et määrust nr 322 on küll vaja uuendada, ent see on põhiseadusega kooskõlas. Kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiise määratakse ja tehakse kohtumenetlustes proportsionaalselt muudest kohtuekspertiisidest rohkem. Määrusega neile ekspertiisidele kehtestatud fikseeritud hinnad tagavad kodanikele võrdse juurdepääsu kohtumõistmisele. Piirmäärade eemaldamisel muutuksid ekspertiisihinnad prognoosimatuks, kaoks regulatsiooni paindlikkus ja usaldusväärsus ning saaksid kahjustada asjassepuutuvate isikute õigused.

Ekspertiisi tehes rakendab ekspert ühesuguseid teaduslikke meetodeid ja teeb iga kord enam-vähem samu uuringuid ning pole kohane käsitada ekspertiisiakti teadustööna. EKEI kogemuse põhjal võtab ühe kohtupsühhiaatria ekspertiisi valmimine aega 24-30 tundi ja kompleksekspertiis 48–60 tundi, mistõttu jääb arusaamatuks käesolevas asjas kompleksekspertiisi valmimisele kulunud 416,4 tundi.

15. Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing, Eesti Psühhiaatrite Selts ning Eesti Psühholoogide Liit on seisukohal, et määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkt 2 ja lõige 3 on põhiseadusega vastuolus. Ekspertiiside tasustamist reguleerivad õigusaktid peavad võimaldama maksta kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiiside eest õiglast tasu, mis motiveeriks spetsialiste ekspertiise tegema ning end kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia alal koolitama. See tasu peab arvestama majandusnäitajaid, valdkondade keskmise töötasu muutumist ning olema ajas muutuv. Vaidlusaluste normidega kehtestatud ja pikka aega samal tasemel püsinud fikseeritud tasumäärad on ebaõiglaselt madalad, ei paku psühhiaatritele ja kliinilistele psühholoogidele motivatsiooni kohtuekspertiise teha ja ennast erialaselt arendada. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertide minimaalne brutotunnitasu peab olema vähemalt samaväärne advokaadi tunnitasuga riigi õigusabi osutamisel. Kohtupsühhiaatriaeksperdi ning kliinilise kohtu- ja korrektsiooni psühholoogi kutsega eksperdi tasu peab olema vähemalt 30–40% kõrgem ekspertiisi tegeva kutseta spetsialisti tasust.

16. Eksperdid XX ja YY leiavad, et määrusega nr 322 ette nähtud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiiside tasustamise kord on põhiseadusega vastuolus, kuna see sätestab ekspertide oluliselt halvema kohtlemise võrreldes mistahes muid töid tegevate isikutega, on ebaõiglane ega arvesta tööturu tegelikku olukorda. Tasu ülempiiri määramine fikseeritud rahasummana, mida ei korrigeerita vastavalt alampalga ega keskmise töötasu suurenemisele, viib eksperdi tegeliku tasu püsivale langusele. Mida töömahukam on ekspertiis, seda väiksemaks kujuneb eksperdi ajapalk, jäädes sageli madalamaks kehtivast töötasu alammäärast.

17. Süüdistatava esindaja vandeadvokaat Ahto Sirendi nõustub õiguskantsleri arvamusega.


PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

18. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 52 lõike 1 punkt 2 ja lõige 3 sätestavad:

„(1) Kohtupsühhiaatriaekspertiiside ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiiside tasud on järgmised:
[---]
2) kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis - 380 eurot;
[---]

(3) Ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest tingitud vahendite või ajakulu suurenemise tõttu võib kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu suurendada kuni kolm korda.”


KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (alates Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsusest asjas nr 3-4-1-10-00, punkt 10). Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral otsustama põhikohtuasjas teisiti kui põhiseadusele vastavuse ja kehtivuse korral (alates Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).

20. Määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkt 2 ja lõige 3 määravad kompleksekspertiisi tegemise eest ekspertidele makstava tasu suuruse. Kuna põhikohtuasjas oli kompleksekspertiis määratud ja eksperdid olid selle teinud, siis tuli kohtul lahendada ka tasu küsimus. Seega oleks vaidlusaluseid norme tulnud kohtuasjas nende põhiseaduspärasuse korral igal juhul kohaldada ning kohus ei oleks saanud määrata tasu ekspertide taotletud suuruses. Nende normide põhiseaduspärasuse ja kehtivuse korral oleks tulnud seega teha teistsuguse resolutsiooniga kohtuotsus kui nende kehtetuse korral. Kolleegium ei näe, milliste täiendavate asjaolude väljaselgitamine põhikohtuasjas oleks saanud tingida vaidlusaluste normide kohaldamata jätmise, ega nõustu seetõttu justiitsministri seisukohaga, et vaidlusalused normid on asjassepuutumatud.

21. Konkreetse normikontrolli menetluses on määruse nr 322 § 52 lõige 3 asjassepuutuv siiski üksnes osas, milles see reguleerib kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu suurendamist.

22. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse põhimõtte kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Samasisulise nõude sätestab Vabariigi Valitsuse määruse puhul PS § 87 punkt 6. Seaduslikkuse põhimõtte osaks on seaduse reservatsiooni põhimõte, mille kohaselt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja ning seadusandja pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel. Seaduslikkuse põhimõte ei ammendu siiski seaduse reservatsiooni põhimõttes. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tuleneb nõue, et määrus peab olema lisaks volitusnormile kooskõlas ka muude seaduste ja põhiseadusega (Riigikohtu üldkogu 15. märtsi 2022. a otsus nr 5-19-29/38, punktid 56–58). Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. HMS § 89 lõige 1 sätestab määruse õiguspärasuse eeldusena selle kooskõla kehtiva õigusega.

23. Määrus nr 322 on kriminaalmenetlust puudutavas osas kehtestatud KrMS § 178 lõike 5 alusel. KrMS § 178 lõike 5 punkt 1 näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja asjatundjale makstava tasu suuruse ning maksmise korra. Seda volitusnormi konkretiseerib KrMS § 178 lõige 2, mis näeb ette, et tõlgile, eksperdile ja asjatundjale makstakse kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud juhul, kui nad täitsid oma kohustusi ametialase ülesandena. Eksperdile, asjatundjale ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50 korda.

24. Seega on määrus nr 322 seadusega kooskõlas üksnes juhul, kui see tagab, et eksperdile makstava tunnitasu määr ei jää ühelgi juhul allapoole töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust. Põhikohtuasjas otsustati ekspertidele tasu maksmine 2022. a tehtud ekspertiisi eest. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on tunnitasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2022. a 3,86 eurot.

25. Määruse vaidlusaluste sätete kohaselt on maksimaalne tasu kompleksekspertiisi tegemise eest ka eriti keeruka või ajamahuka ekspertiisi puhul 1140 eurot. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tegid eksperdid ekspertiisiakti koostamiseks 416,4 tundi tööd ning eksperdi tunnitasu oleks määruse kohaselt olnud seega maksimaalselt 2,74 eurot (1140 : 416,4). Justiitsminister leiab, et kohus ei tuvastanud põhikohtuasjas, kas kogu ekspertiisiakti koostamisele kulunud aeg oli põhjendatud, ja seega ei ole ka kindlaks tehtud, millise suurusega tunnitasu maksmine ekspertidele oleks tegelikult olnud põhjendatud. Kolleegium nendib, et ekspertiisiaktile kulunud aja ja tunnitasu hindamise kohustus on asja sisuliselt lahendaval menetlejal. Kolleegiumil ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses võimalik ekspertiisiakti kvaliteeti ja selle koostamisele kulunud aja põhjendatust hinnata, sest sellega sekkutaks põhikohtuasja lahendamisse (PSJKS § 14 lõike 2 teine lause). Kolleegium lähtub selles osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest (võrdle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-9-03, punkt 20; 23. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-13-15, punkt 32). Menetlusosalisel, kes leiab, et kohus on ekspertiisitasu määramisel rikkunud menetlusnorme, on võimalik tõstatada see küsimus kriminaalmenetluses kassatsioonkaebuse esitamisel. Kassatsioonitähtaeg hakkab kulgema Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates (KrMS § 345 lõige 4).

26. Määrusega nr 322 kehtestatud ekspertide tasustamise kord ei taganud seega põhikohtuasjas, et eksperdi tunnitasu määr ei jää allapoole töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust. Kuna vaidlusalused normid on põhiseadusvastased juba vastuolu tõttu KrMS § 178 lõikega 2, ei pea kolleegium vajalikuks nende põhiseaduspärasust muus osas hinnata.

27. Ringkonnakohus on tunnistanud määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 tervikuna põhiseadusega vastuolus olevateks. Kolleegium märkis eespool (otsuse punkt 21), et käesolevas konkreetse normikontrolli menetluses on määruse nr 322 § 52 lõige 3 asjassepuutuv üksnes osas, milles see reguleerib kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu suurendamist.

28. Eelnevast tulenevalt tunnistab kolleegium määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkti 2 ja sama paragrahvi lõike 3 tekstiosa „ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Erinormi puudumisel tuleb kompleksekspertiisi tegemise eest makstava tasu suurus määrata lähtudes määruse nr 322 §-s 4 sätestatud eksperditasu üldistest nõuetest.


(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Kõve, Velmar Brett, Hannes Kiris, Heiki Loot, Urmas Volens

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json