Teksti suurus:

Eesti Mereakadeemia põhimäärus

Eesti Mereakadeemia põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2014
Avaldamismärge:RT I, 19.12.2012, 18

Eesti Mereakadeemia põhimäärus

Vastu võetud 29.01.2009 nr 24
RT I 2009, 9, 60
jõustumine 09.02.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.12.2011RT I, 04.01.2012, 607.01.2012
13.12.2012RT I, 19.12.2012, 1501.01.2013

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Õppeasutuse liik, nimi ja õiguslik seisund

  (1) Eesti Mereakadeemia (edaspidi akadeemia) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

  (2) Akadeemia nimi inglise keeles on Estonian Maritime Academy.

  (3) Akadeemia on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2.   Akadeemia asukoht ja postiaadress

  (1) Akadeemia asub Tallinnas. Akadeemia struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis.

  (2) Akadeemia postiaadress on Kopli 101, 11712 Tallinn.

§ 3.   Pitsat, konto ja eelarve

  Akadeemial on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvad arvelduskontod ning oma eelarve.

2. peatükk AKADEEMIA EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 4.   Akadeemia eesmärk

  Akadeemia eesmärk on pakkuda riigisiseselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetset merendusharidust, korraldada, arendada ja koordineerida merendusalast õpet ning korraldada merendusalaseid rakendusuuringuid ja teadustegevust ning täiendusõpet.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

§ 5.   Akadeemia ülesanded

  Akadeemia ülesanne on:
  1) viia läbi õpet Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe õppekavade alusel;
  2) tagada õppe- ja töökorraldus, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
  3) luua akadeemia liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, merendusalaste rakendus- ja teadusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ning suhtlemiseks teiste õppejõudude, pedagoogide, üliõpilaste ja õpilastega Eestis ja välisriikides;
  4) hankida õppetööks, rakendus- ja teadusuuringuteks ning arendustegevuseks vajalikud seadmed, kirjandus, inventar ja muud vahendid;
  5) arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
  6) korraldada merendusvaldkonna konverentse, seminare ja muid üritusi;
  7) tegeleda merendusalase nõustamisega;
  8) korraldada õppe- ja teadustööga seonduvate õpikute ja õppemetoodiliste materjalide koostamist ja väljaandmist;
  9) teha merendushariduse arendamiseks ja mereohutuse tagamiseks koostööd rahvusvaheliste merendusorganisatsioonidega, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, juriidiliste isikute ning teiste organisatsioonidega;
  10) luua üliõpilastele ja õpilastele eeldused juhtimisoskuste ja -kogemuste omandamiseks ning õpetada «Meresõiduohutuse seadusega» reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleva õppekava raames meretraditsioone ning kujundada õppijais mereteenistuseks vajalikke harjumusi ja isikuomadusi;
  11) teha riigikaitselise väljaõppe korraldamisel koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga;
  12) osaleda merendusterminoloogia väljatöötamises ja merendusajaloo materjalide kogumises;
  13) osutada põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid.

3. peatükk REKTOR JA REKTORAAT 

§ 6.   Rektori pädevus

  Akadeemiat juhib rektor. Rektor vastutab akadeemia üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 7.   Rektori ülesanded

  Rektor:
  1) teostab oma pädevuse piires akadeemias kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
  2) esindab akadeemiat «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste piires;
  3) võib volitada prorektoreid või teisi akadeemia töötajaid esindama akadeemiat ja tegema selle nimel tehinguid talle «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste piires;
  4) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametisse, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud;
  5) juhib akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu) tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
  6) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
  7) kinnitab käskkirjaga akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused;
  8) kinnitab käskkirjaga akadeemia sisekorra- ja asjaajamiseeskirja;
  9) hoolitseb õppe- ning teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
  10) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja õpilasi;
  11) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõudude, pedagoogide ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
  12) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid akadeemia töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
  13) tagab akadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
  14) kinnitab akadeemia eelarve ja tagab selle täitmise;
  15) käsutab akadeemia eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
  16) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
  17) on aruandekohustuslik nõukogu ja haridus- ja teadusministri ees ning tagab õigusaktidest tulenevate andmete esitamise Haridus- ja Teadusministeeriumile;
  18) kinnitab vormiriietuse kirjelduse ja eraldusmärgid akadeemia töötajatele ja üliõpilastele, kes õpivad «Meresõiduohutuse seadusega» reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleva õppekava alusel;
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]
  19) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 8.   Rektori õigusaktid

  Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 9.   Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

  (1) Rektor valitakse avaliku konkursiga kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

  (2) Rektori ametikohale valitud akadeemia töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda akadeemias ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

  (3) Rektori ametitunnus on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab nõukogu.

§ 10.   Rektorile umbusalduse avaldamine

  (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada akadeemia ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust.

  (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

  (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

  (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku lõpetada rektoriga tööleping.

§ 11.   Rektoraat

  (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

  (2) Akadeemia prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja asjaomaseid struktuuriüksusi. Prorektorid ja teised rektoraadi liikmed asendavad rektorit temalt saadud volituse alusel.

  (3) Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks, arvestades teda ametisse nimetanud rektori töölepingu kehtivusaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

  (4) Prorektori ametikohale nimetatud akadeemia töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda akadeemias ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

§ 12.   Professorite kogu

  (1) Professorite kogu on rektorile akadeemilistes küsimustes nõu andev organ.

  (2) Professorite kogusse kuuluvad akadeemia professorid, kellele professorite kogu on teinud asjaomase ettepaneku. Professorite kogu juhib professorite kogu vanem, kelleks on vanim korraline professor.

  (3) Professorite kogu liikmete arvu, professorite kogu moodustamise ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. Loodava professorite kogu kutsub kokku rektor.

4. peatükk NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU 

§ 13.   Nõukogu pädevus

  Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 14.   Nõukogu koosseis

  (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, dekaanid, professorite kogu vanem, õppeosakonna juhataja, kutseõppeosakonna juhataja, täiendus- ja ümberõppe osakonna juhataja, teadus- ja arenduskeskuse juhataja, igast teaduskonnast üks teaduskonna üldkoosolekul valitud õppejõudude esindaja, üks kutseõppe pedagoogide üldkoosolekul valitud pedagoogide esindaja, üliõpilaskonna esindajad ja üks kutseõppe õpilaskonna esindaja, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust. Üliõpilaskonna esindajate arvu määrab rektor.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

  (2) Nõukogu esimees on rektor.

§ 15.   Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
  1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
  2) võtab vastu akadeemia arengukava ning esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
  3) otsustab akadeemia liikmesuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
  4) kehtestab akadeemia sümbolid (logo, lipp, märk, rektori ametiraha, medal jm) ja nende kasutamise korra;
  5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
  6) kinnitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja;
  7) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused, olles need vajaduse korral enne kooskõlastanud Veeteede Ametiga;
  8) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
  9) kinnitab akadeemia kodukorra, akadeemia juhtimise ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjad;
  10) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt «Välismaalaste seaduse» § 168 lõikele 2;
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]
  11) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste akadeemiast väljaarvamise tingimused ja korra;
  12) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
  13) [kehtetu - RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]
  14) võib kehtestada magistriõppe alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]
  15) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]
  16) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
  17) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat akadeemia lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) väljastamise korra;
  18) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]
  19) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;
[RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]
  20) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda;
  21) kehtestab õppejõudude ja pedagoogide kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]
  22) kehtestab õppejõudude, pedagoogide ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]
  23) kehtestab korralisele õppejõule loometööks või kutseoskuste täiendamiseks tööülesannetest vaba semestri andmise ja selle tasustamise tingimused ja korra;
  24) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
  25) kehtestab tingimused selle kohta, millal on rektoril õigus kutsuda ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks külalisõppejõuks teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid;
  26) võib nimetada akadeemias vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks;
  27) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
  28) kehtestab akadeemias korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
  29) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra;
  30) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
  31) kinnitab eelarve täitmise aruande;
  32) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
  33) kuulab ära rektori, prorektorite, dekaanide ja teiste struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded, samuti akadeemia nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia arengut ja arendamist puudutavates küsimustes;
  34) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
  35) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele», põhimäärusele ja teistele õigusaktidele.

§ 16.   Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

  (1) Rektor korraldab õppejõudude ja pedagoogide esindajate valimised nõukogusse igal teisel aastal. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad valimiste aasta 21. augustist ülejärgmise aasta 20. augustini.

  (2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida akadeemia korraline õppejõud. Õppejõudude esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida akadeemias töölepingu alusel töötavad õppejõud.

  (3) Pedagoogide esindajaks võib nõukogusse kandideerida akadeemias töölepingu alusel töötav pedagoog või vähemalt 50% täistööajast kutseõppe õppekavade alusel töötav akadeemia korraline õppejõud. Pedagoogide esindaja kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida akadeemias töölepingu alusel töötavad pedagoogid ja vähemalt 50% täistööajast kutseõppe õppekavade alusel töötavad akadeemia õppejõud.

  (4) Õppejõudude ja pedagoogide esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna ja õpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab vastavalt üliõpilasesindus ja õpilasesindus.

  (5) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna esindajad valivad nõukogusse üliõpilasesindus ja õpilasesindus igal aastal maikuu jooksul. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad valimiste aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, kui üliõpilaskonna või õpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.

  (6) Kui nõukogu liige viibib akadeemiast eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. Õppejõudude ja pedagoogide esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus, õpilaskonna esindaja asendusliikme õpilasesindus.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

§ 17.   Nõukogu õigusaktid ja töökord

  (1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.

  (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

  (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

  (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku selle liikmeid. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

  (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu liikme õigused ja kohustused, koosoleku päevakorra koostamise alused, veebipõhises keskkonnas töötamise kord, avalikud suhted ning küsimuste arutamise kord.

  (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Paragrahvi 15 punktides 1, 2, 5, 6, 30 ja 31 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu koosseisu häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

  (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

  (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik.

  (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

§ 18.   Nõunike kogu

  Nõunike kogu on akadeemiat ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE 

§ 19.   Struktuur

  (1) Akadeemia struktuuri moodustavad akadeemiline ja tugistruktuur.

  (2) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

  (3) Struktuuriüksuste eesmärk on täita akadeemia ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning sisekorraeeskirjade alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

  (4) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

  (5) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor. Akadeemilise struktuuriüksuse juhi valib struktuuriüksuse nõukogu, selle puudumisel akadeemia nõukogu, ja nimetab ametisse rektor.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

§ 20.   Akadeemiline ja tugistruktuur

  (1) Akadeemia akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad, keskused, instituudid ja osakonnad ning nende allüksused (õppetoolid, laboratooriumid, õppetöökojad ja filiaalid).
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

  (2) Akadeemia tugistruktuuri moodustavad osakonnad, teenistused, talitused, kirjastus ja raamatukogu, kes tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruste alusel neile antud õiguste piires.

§ 21.   Teaduskond

  (1) Teaduskond on akadeemia akadeemilise struktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe- ning arendus- ja teadustöö.

  (2) Teaduskond võib jaguneda õppetoolideks ja osakondadeks.

  (3) Teaduskonna tööd juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu.

  (4) Dekaani valib teaduskonna nõukogu teaduskonna korraliste professorite või dotsentide hulgast konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemuse kinnitab nõukogu. Dekaani nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.

  (5) Laevandus- ja mehaanikateaduskonna dekaani ametikohale võib kandideerida isik, kellel on lisaks sellele, et ta vastab lõikes 4 toodud nõuetele, vähemalt viieaastane praktilise meresõidu kogemus. Dekaani nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.

  (6) Kui dekaani ametikohta pole võimalik täita dekaani ametikoha nõuetele vastava isikuga, võib rektor nimetada teaduskonna nõukogu esildise alusel kuni kolmeks aastaks dekaani ametisse kohusetäitjana.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

  (7) Teaduskonna tegevuse alused ja korra sätestab teaduskonna põhimäärus, mille võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor.

§ 22.   Õppetool

  (1) Õppetool on lähedasi õppeaineid õpetavate õppejõudude, pedagoogide ning õppetooli koosseisu kuuluvate teadustöötajate ja laboratooriumide töötajate ühendus.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

  (2) Õppetooli juhataja on korraline professor või dotsent, kelle valib teaduskonna nõukogu konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.

  (3) Kui õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori või dotsendi ametikoha nõuetele vastava isikuga, võib rektor nimetada kuni kolmeks aastaks õppetooli juhataja ametisse kohusetäitjana.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

  (4) Õppetool tegutseb õppetooli põhimääruse alusel, mille võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor.

§ 23.   Kutseõppeosakond

  (1) Kutseõppeosakond on akadeemia akadeemiline struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Kutseõppe õppekavade rakendamisele akadeemias laienevad «Kutseõppeasutuse seaduse» kutseõppe õppekava ja kutseharidusstandardit reguleerivad sätted.

  (2) Kutseõppeosakonna põhimääruse võtab vastu kutseõppeosakonna nõukogu ja kinnitab rektor.

  (3) Kutseõppeosakonda juhib kutseõppeosakonna juhataja, kes valitakse kutseõppeosakonna nõukogus akadeemia rektori kehtestatud korras ja kelle nimetab ametisse rektor.

  (4) Kutseõppeosakonna peamised ülesanded on õpilastega seotud õppe- ja kasvatustöö koordineerimine ning kutseõppe õppekavade haldamine.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

§ 24.   [Kehtetu - RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

6. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 25.   Õppekava

  Akadeemias toimub õppetöö:
  1) kõrghariduse tasemel «Rakenduskõrgkooli seadusele» ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile vastavate Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel;
  2) kutsehariduse tasemel «Kutseõppeasutuse seadusele» ja «Kutseõppeasutuse seaduse» § 101 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardile vastavate, kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kutseõppe õppekavade alusel.

§ 26.   Üliõpilaste ja õpilaste akadeemiasse vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine

  (1) Üliõpilased võetakse akadeemiasse vastu ning arvatakse sealt välja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

  (2) Õpilased võetakse kutseõppe õppekavadele vastu vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõikele 1 ning arvatakse akadeemiast välja vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 22 lõikele 1 ja nõukogu kehtestatud tingimustele ja korrale.

§ 27.   Õppekorralduse alused

  Akadeemia õppetöö üksikasjalik korraldus, sealhulgas akadeemias õppimine eksternina, sätestatakse nõukogu kinnitatud akadeemia juhtimise ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjades.

§ 28.   Akadeemia lõpetamine ja lõpudokumendid

  (1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidustaseme õppekava täies mahus, antakse talle «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele vastav diplom või ühisõppekava korral ühisdiplom koos akadeemilise õiendi ning ingliskeelse akadeemilise õiendiga (Diploma Supplement).

  (2) Kui õpilane on täitnud kutseõppe õppekava täies mahus, antakse talle «Kutseõppeasutuse seaduse» § 22 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele vastav lõputunnistus ja hinneteleht.

  (3) Akadeemia väljaantud lõpudokumentide teave kantakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

7. peatükk LIIKMESKOND 

§ 29.   Liikmeskond

  Akadeemia liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, pedagoogid, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

§ 30.   Õppejõud, pedagoogid ja teadustöötajad

  (1) Akadeemia õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus ja vastava õppetooli juhatajaga kooskõlastatult, samuti täidab valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel vastavalt ametijuhendile haldusülesandeid.

  (2) Akadeemia rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile kohaldatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega», «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardiga ning nõukogu kehtestatud nõudeid.

  (3) Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad täidetakse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõigetele 7–9.

  (4) Kutseõppe õppekavade pedagoogide ametikohad täidetakse vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõigetele 2 ja 4, võttes arvesse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõike 3 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõudeid.

  (41) Kutseõppe õppekavade alusel töötav õppejõud peab vastama «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõigetele 2 ja 4, võttes arvesse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõike 3 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõudeid.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

  (5) Akadeemia teadustöötajatele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» kehtestatud nõudeid. Akadeemia teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

  (6) Õppejõudude, pedagoogide ja teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor igaks õppeaastaks. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu.

§ 31.   Teised töötajad

  (1) Teiste töötajate ülesanne on tagada akadeemia sujuv töö, hoida korras akadeemia vara ja osutada tugiteenuseid.

  (2) Teiste töötajate ametialased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 32.   Töötajate õigused ja kohustused

  (1) Töötajal on:
  1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
  2) õigus kasutada õppe- ning teadus- ja arendustööks tasuta akadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
  3) kohustus kasutada akadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult;
  4) õigus ja kohustus hoida akadeemia mainet;
  5) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
  6) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, akadeemia sisekorraeeskirjast, kollektiivlepingust ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist.

  (2) Akadeemia korralisel õppejõul on õigus taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras viie aasta jooksul ühte tööülesannetest vaba semestrit oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks.

§ 33.   Üliõpilased ja õpilased

  (1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud akadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

  (2) Õpilased on isikud, kes on vastu võetud akadeemia kutseõppesse.

§ 34.   Üliõpilase ja õpilase õigused ja kohustused

  (1) Üliõpilasel ja õpilasel on:
  1) õigus saada akadeemialt teavet õppetöö ja -korralduse kohta;
  2) õigus õpi- ja karjäärinõustamisele;
  3) õigus valida kõrgharidustaseme õppekava alusel õppides oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest või kutseõppe õppekava alusel õppides valida õppeaineid valikainete piires;
  4) õigus läbida ühisõppekava alusel õppides oluline osa sellest ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
  5) õigus kuulata akadeemias õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
  6) õigus kasutada õppetööks tasuta akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
  7) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud üliõpilas- või õpilasesindusse;
  8) õigus ja kohustus hoida akadeemia mainet;
  9) õigus osaleda õppetöös ja kohustus sooritada õigel ajal ettenähtud eksamid, arvestused ja õppepraktikad;
  10) õigus esitada rektorile üliõpilas- või õpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
  11) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
  12) õigus nõuda akadeemia juhtimise ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjade ja motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
  13) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
  14) õigus saada üks kord nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks, sealhulgas kutseõppes, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
[RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]
  15) õigus saada üliõpilaspilet «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punkti 9 või õpilaspilet «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõike 6 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
  16) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras;
  17) õigus jätkata õppekava sulgemise või akadeemia tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
  18) kohustus kasutada akadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt tekitatud kahju;
  19) õigus kasutada muid «Rakenduskõrgkooli seadusest», «Kutseõppeasutuse seadusest», põhimäärusest, sisekorraeeskirjast ja teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi.

  (2) Lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele lisaks on üliõpilasel, kes õpib «Meresõiduohutuse seadusega» reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval õppekaval, õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele ning kohustus täita akadeemia kodukorra nõudeid ning omandada mereteenistuseks vajalik vastutustunne, distsipliin ja juhtimiskogemus.
[RT I, 04.01.2012, 6 - jõust. 07.01.2012]

8. peatükk ÜLIÕPILASKOND JA ÕPILASKOND 

§ 35.   Üliõpilaskond ja õpilaskond

  (1) Akadeemia üliõpilased moodustavad akadeemia üliõpilaskonna.

  (2) Akadeemia õpilased moodustavad akadeemia õpilaskonna.

  (3) Üliõpilaskond ja õpilaskond teostavad oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.

  (4) Üliõpilaskond ja õpilaskond võivad moodustada vastavalt üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjale ühiseid esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid, kes tegutsevad neile põhikirjaga antud volituste piires.

§ 36.   Üliõpilas- ja õpilasesindus

  (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on üliõpilasesindus ja õpilasesindus (edaspidi mõlemad esindus), kes esindavad üliõpilaskonda ja õpilaskonda suhetes akadeemiaga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

  (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga akadeemiasse vastuvõetud üliõpilane. Õpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga akadeemiasse vastuvõetud õpilane.

  (3) Esinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Esinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas.

  (4) Esindus valitakse iga teise aasta aprillikuus järgmiseks kaheks õppeaastaks.

  (5) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna ja õpilasesindus õpilaskonna esindajad akadeemia nõukogusse ning teistesse akadeemia otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas sätestatud alustel.

  (6) Akadeemia eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida esindus kasutab üliõpilas- ja õpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ning üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Esindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna ja õpilaskonna finantseerimiseks akadeemia eelarvest esitab esindus.

§ 37.   Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri

  (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri.

  (2) Esindus valmistab ette üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele ja õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul esindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu üliõpilaskonnale ja õpilaskonnale vastuvõtmiseks.

  (3) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond ja õpilaskond vastu koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega. Kui üliõpilane või õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

  (4) Esindus esitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastuvõetud põhikirja nõukogule kinnitamiseks.

  (5) Kui üliõpilaskond ja õpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab esindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.

  (6) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

9. peatükk VARA JA FINANTSEERIMINE 

§ 38.   Vara

  Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks akadeemia kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» sätestatud korras.

§ 39.   Finantseerimine

  (1) Akadeemiat finantseeritakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

  (2) Akadeemia teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras.

  (3) Akadeemial on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid järgmistel juhtudel: taseme- ja tööalane koolitus, sealhulgas eksternõpe, rakendus- ja teadusuuringud, lepinguline õppe- ja arendustöö, merendusalane nõustamine ja kirjastamine, tellimustööde täitmine ning ühiselamuteenuste pakkumine üliõpilastele. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

  (4) Lõikes 3 nimetatud teenuste osutamisest ja lepinguliste tööde tegemisest laekunud rahalised vahendid moodustavad akadeemia eelarve ja finantseerimise lahutamatu osa.

10. peatükk ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 

§ 40.   Aruandlus

  Akadeemia peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 41.   Kontroll

  Akadeemia majandustegevust ning akadeemia kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 42.   Järelevalve

  Akadeemia tegevuse üle teostab seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 43.   Akadeemia õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

  Akadeemia rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul.

§ 44.   Akadeemia postiaadress

  (1) Käesoleva määruse § 2 lõige 2 jõustub 1. septembril 2009. a.

  (2) Kuni 31. augustini 2009. a on akadeemia postiaadress Mustakivi tee 25, 13912 Tallinn.

§ 45.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json