Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli põhimäärus

Vastu võetud 29.01.2009 nr 25
RT I 2009, 9, 61
jõustumine 09.02.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Õppeasutuse liik, nimi ja õiguslik seisund

  (1) Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

  (2) Kõrgkooli nimi inglise keeles on Lääne-Viru College.

  (3) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2.  Kõrgkooli asukoht ja postiaadress

  (1) Kõrgkool asub Vinni vallas. Kõrgkooli üks struktuuriüksus asub Rakveres. Kõrgkooli struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis.

  (2) Kõrgkooli postiaadress on Tiigivahe 2, Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Virumaa.
[RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]

§ 3.  Pitsat, konto ja eelarve

  Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvad arvelduskontod ning oma eelarve.

2. peatükk KÕRGKOOLI EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 4.  Kõrgkooli eesmärk

  Kõrgkooli eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud ajakohase õpikeskkonnaga majandus-, juhtimis-, ettevõtlus-, teenindus- ja sotsiaalalast koolitust pakkuv õppeasutus, kes ühtlasi aitab tõsta elanikkonna ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkust, võimaldab elukestvat õpet ning viib läbi rakendusuuringuid ja arendustegevust õpetatavatel erialadel.

§ 5.  Kõrgkooli ülesanded

  Kõrgkooli ülesanne on:
  1) viia läbi õpet Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja keskhariduse baasil kutseõppe õppekavade alusel;
  2) tagada õppe- ja töökorraldus, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
  3) luua kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ning suhtlemiseks teiste õppejõudude, pedagoogide, üliõpilaste ja õpilastega Eestis ja välisriikides;
  4) arendada ühistegevust tööandjate, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudmistega;
  5) koostada ja arendada kõrgkooli õppekavasid, korraldada õppemetoodilist tööd ning koostada täienduskoolituse õppekavasid;
  6) toetada ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamist ning väljaandmist;
  7) pidevalt parendada kõrgkooli ainelist baasi, lähtudes arengukavast ja õppekavadest;
  8) teavitada üldsust oma tegevusest;
  9) sõlmida koostöölepinguid õppe-, teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, lähtudes kõrgkooli õppetegevuse eesmärkidest;
  10) kaasata õppejõudude ja pedagoogidena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid;
  11) osutada põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid;
  12) pakkuda piirkonnas erialast, karjääri-, psühholoogilist ja kutsenõustamisteenust;
  13) arendada suhteid Eesti ja välisriikide õppeasutuste, teiste asutuste, ettevõtjate ja organisatsioonidega ning vahetada vastastikuse kokkuleppe alusel üliõpilasi, õpilasi, õppejõude ja pedagooge;
  14) osaleda õppetegevuse arendamiseks ja rakendusuuringute tegemiseks rahvusvahelistes ja riigisisestes projektides;
  15) korraldada põhitegevusest tulenevaid konverentse, seminare ja muid üritusi;
  16) osaleda Eesti sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamises.

3. peatükk REKTOR JA REKTORAAT 

§ 6.  Rektori pädevus

  Kõrgkooli juhib rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi, arengu ja rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 7.  Rektori ülesanded

  Rektor:
  1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
  2) esindab kõrgkooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste piires;
  3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid esindama kõrgkooli ja tegema selle nimel tehinguid talle «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste piires;
  4) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametisse, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud;
  5) juhib kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
  6) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
  7) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
  8) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamiseeskirja;
  9) hoolitseb õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
  10) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja õpilasi;
  11) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõudude, pedagoogide ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
  12) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
  13) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
  14) kinnitab kõrgkooli eelarve ja tagab selle täitmise;
  15) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
  16) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
  17) on aruandekohustuslik nõukogu ning haridus- ja teadusministri ees ning tagab õigusaktidest tulenevate andmete esitamise Haridus- ja Teadusministeeriumile;
  18) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 8.  Rektori õigusaktid

  Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 9.  Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

  (1) Rektor valitakse avaliku konkursiga kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

  (2) Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

  (3) Rektori ametitunnus on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab nõukogu.

§ 10.  Rektorile umbusalduse avaldamine

  (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust.

  (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

  (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega.

  (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku lõpetada rektoriga tööleping.

§ 11.  Rektoraat

  (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

  (2) Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja asjaomaseid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit temalt saadud volituse alusel.

  (3) Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks, arvestades teda ametisse nimetanud rektori töölepingu kehtivusaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

  (4) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

4. peatükk NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU 

§ 12.  Nõukogu pädevus

  Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 13.  Nõukogu koosseis

  (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektor(id), õppetoolide juhatajad, üks õppejõudude esindaja igast õppetoolist ning üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust. Üliõpilaskonna esindajate arvu määrab rektor.

  (2) Nõukogu esimees on rektor.

§ 14.  Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
  1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
  2) võtab vastu kõrgkooli arengukava ning esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
  3) otsustab kõrgkooli liikmesuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
  4) kehtestab kõrgkooli sümbolid (lipp, logo, rektori ametiraha, märk, medal jms) ja nende kasutamise korra;
  5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
  6) kinnitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja;
  7) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused;
  8) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
  9) kinnitab õppekorralduseeskirja;
  10) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt «Välismaalaste seaduse» § 168 lõikele 2;
[RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]
  11) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra;
  12) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
  13) [kehtetu - RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]
  14) võib kehtestada magistriõppe olemasolu korral selle alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
  15) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
  16) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
  17) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kõrgkooli lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) väljastamise korra;
  18) kinnitab õppeprorektori esitatud ettepanekute alusel lõputööde kaitsmise komisjonide esimehed ja liikmed;
  19) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
  20) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;
[RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]
  21) otsustab õppetöö üldküsimusi;
  22) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
  23) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
  24) kehtestab korralisele õppejõule loometööks või kutseoskuste täiendamiseks tööülesannetest vaba semestri andmise ja selle tasustamise tingimused ja korra;
  25) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
  26) kehtestab tingimused selle kohta, millal rektoril on õigus kutsuda ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks külalisõppejõuks teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid;
  27) võib nimetada kõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks;
  28) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
  29) kehtestab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
  30) [kehtetu - RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]
  31) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra, sealhulgas õppeteenustasude määrad;
  32) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
  33) kinnitab eelarve täitmise aruande;
  34) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
  35) kuulab ära rektori, prorektorite ja õppetoolide juhatajate tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli arengut, sealhulgas õppekavade arendamist puudutavates küsimustes;
  36) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
  37) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele», põhimäärusele ja teistele õigusaktidele.

§ 15.  Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

  (1) Rektor korraldab õppejõudude esindajate valimise nõukogusse iga kolmanda aasta juunis. Nõukogusse valitud liikme volitused algavad valimiste aasta 1. septembril ja kestavad kolm aastat.

  (2) Õppejõudude esindajaks võivad nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkooli korralised ja külalisõppejõud.

  (3) Õppejõudude esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus.

  (4) Üliõpilaskonna esindajad valib nõukogusse üliõpilasesindus. Üliõpilaskonna esindajate volitused kestavad valimiste aasta 1. septembrist kuni valimistele järgneva aasta 31. augustini, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.

  (5) Kui nõukogu liige viibib kõrgkoolist eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. Õppejõudude esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus.

§ 16.  Nõukogu õigusaktid ja töökord

  (1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.

  (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

  (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

  (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmeid. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

  (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu liikme õigused ja kohustused, istungi päevakorra koostamise alused, elektrooniliselt töötamise kord, avalikud suhted ja küsimuste arutamise kord.

  (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 14 punktides 1, 2, 5, 6, 32 ja 33 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

  (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

  (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik.

  (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna. Nõukogu istungil on õigus sõnaõigusega osaleda õpilaskonna esindajal.

§ 17.  Nõunike kogu

  Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE 

§ 18.  Struktuur

  (1) Kõrgkooli struktuuri moodustavad õppe-, arendus- ja haldusstruktuur.

  (2) Õppe-, arendus- ja haldusstruktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

  (3) Struktuuriüksuste eesmärk on täita kõrgkooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning kodukorra alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

  (4) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

  (5) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.

§ 19.  Õppe- ja arendusstruktuur

  (1) Kõrgkooli õppestruktuuri moodustavad õppetoolid ja muud õppetööd korraldavad struktuuriüksused.

  (2) Õppetool on ühe või mitme lähedase õppekava või õppeaine õpetamist ja arendamist korraldav üksus, mis ühendab samas valdkonnas õppe- ja arendustööga tegelevaid õppejõude, pedagooge, õppijaid ning teisi õppetooli tegevusvaldkonna töötajaid.

  (3) Kõrgkooli arendusstruktuuri moodustavad arendustööd tegevad õppetoolid, täiendus- ja ümberõppekeskus ning muud tugiüksused, kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel.

§ 20.  Haldusstruktuur

  Kõrgkooli haldusstruktuuri moodustavad üksused, kelle põhitegevus on arendus- ja õppetöö toetamine ning kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruste alusel.

6. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 21.  Õppekava

  Kõrgkoolis toimub õppetöö:
  1) kõrghariduse tasemel «Rakenduskõrgkooli seadusele» ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile vastavate Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe ja rakenduskõrghariduse õppekavade alusel;
  2) kutsehariduse tasemel «Kutseõppeasutuse seadusele» ja «Kutseõppeasutuse seaduse» § 10¹ alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardile vastavate, kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud keskhariduse baasil kutseõppe (edaspidi kutseõpe) õppekavade alusel.

§ 22.  Üliõpilaste ja õpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine

  (1) Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ja arvatakse sealt välja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

  (2) Õpilased võetakse kutseõppe õppekavadele vastu vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõikele 1 ning arvatakse kõrgkoolist välja vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 22 lõikele 1 ja nõukogu kehtestatud tingimustele ja korrale.

§ 23.  Õppekorralduse alus

  Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduseeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded.

§ 24.  Kõrgkooli lõpetamine ja lõpudokumendid

  (1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidustaseme õppekava täies mahus, antakse talle «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele vastav diplom või ühisõppekava korral ühisdiplom koos akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendiga (Diploma Supplement).

  (2) Kui õpilane on täitnud kutseõppe õppekava täies mahus, antakse talle «Kutseõppeasutuse seaduse» § 22 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele vastav lõputunnistus ja hinneteleht.

  (3) Kõrgkooli väljaantud lõpudokumentide teave kantakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

7. peatükk LIIKMESKOND 

§ 25.  Liikmeskond

  Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, pedagoogid, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

§ 26.  Õppejõud, pedagoogid ja teadustöötajad

  (1) Kõrgkooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel vastavalt ametijuhendile haldusülesandeid.

  (2) Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile kohaldatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega», «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardiga ja nõukogu kehtestatud nõudeid.

  (3) Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad täidetakse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõigetele 7–9.

  (4) Kutseõppe õppekavade pedagoogide ametikohad täidetakse vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõigetele 2 ja 4, võttes arvesse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõike 3 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõudeid.

  (5) Teadustöötajate ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» kehtestatud nõudeid. Kõrgkooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

  (6) Õppejõudude, pedagoogide ja teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor asjaomase tegevusvaldkonna prorektori ettepanekul igaks õppeaastaks.

§ 27.  Teised töötajad

  (1) Teiste töötajate ülesanne on tagada kõrgkooli häireteta töö, hoida korras kõrgkooli vara ja osutada tugiteenuseid.

  (2) Teiste töötajate ametialased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 28.  Töötajate õigused ja kohustused

  (1) Töötajal on:
  1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
  2) õigus kasutada õppetööks, rakendusuuringuteks ja arendustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
  3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult;
  4) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
  5) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
  6) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist.

  (2) Kõrgkooli korralisel õppejõul on õigus taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks viie aasta jooksul ühte tööülesannetest vaba semestrit.

§ 29.  Üliõpilased ja õpilased

  (1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud kõrgkooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

  (2) Õpilased on isikud, kes on vastu võetud kõrgkooli kutseõppesse.

§ 30.  Üliõpilaste ja õpilaste õigused ja kohustused

  Üliõpilasel ja õpilasel on:
  1) õigus saada kõrgkoolilt teavet õppetöö ja -korralduse kohta;
  2) õigus õpi- ja karjäärinõustamisele;
  3) õigus valida kõrgharidustaseme õppekaval õppides oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest või valida kutseõppe õppekaval õppides õppeaineid valikainete piires;
  4) õigus läbida ühisõppekaval õppides oluline osa sellest ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
  5) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
  6) õigus kasutada õppetegevuseks tasuta kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, praktikumiruume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
  7) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilas- või õpilasesindusse;
  8) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
  9) õigus osaleda õppetöös;
  10) õigus esitada rektorile üliõpilas- või õpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
  11) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
  12) õigus nõuda õppekorralduseeskirja ja motiveeritud taotluse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
  13) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
  14) õigus saada üks kord nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks, sealhulgas kutseõppes, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
[RT I, 19.12.2012, 15 - jõust. 01.01.2013]
  15) õigus saada üliõpilaspilet «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punkti 9 alusel või õpilaspilet «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõike 6 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
  16) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras;
  17) õigus jätkata õppekava sulgemise või kõrgkooli tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
  18) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt tekitatud kahju;
  19) teised üliõpilastele ja õpilastele «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud õigused ja kohustused.

8. peatükk ÜLIÕPILASKOND JA ÕPILASKOND 

§ 31.  Üliõpilaskond ja õpilaskond

  (1) Kõrgkooli üliõpilased moodustavad kõrgkooli üliõpilaskonna.

  (2) Kõrgkooli õpilased moodustavad kõrgkooli õpilaskonna.

  (3) Üliõpilaskond ja õpilaskond teostavad oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.

  (4) Üliõpilaskond ja õpilaskond võivad moodustada vastavalt üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjale ühiseid esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid, kes tegutsevad neile põhikirjaga antud volituste piires.

§ 32.  Üliõpilasesindus ja õpilasesindus

  (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on üliõpilasesindus ja õpilasesindus (edaspidi mõlemad esindus), kes esindavad üliõpilaskonda ja õpilaskonda suhetes kõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

  (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga kõrgkooli vastuvõetud üliõpilane. Õpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga kõrgkooli vastuvõetud õpilane.

  (3) Esinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Esinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas.

  (4) Esindus valitakse järgmiseks õppeaastaks hiljemalt jooksva õppeaasta aprillikuu lõpuks.

  (5) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna ja õpilasesindus õpilaskonna esindajad kõrgkooli nõukogusse ning teistesse kõrgkooli otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas sätestatud alustel.

  (6) Kõrgkooli eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida esindus kasutab üliõpilas- ja õpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ning üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Esindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna ja õpilaskonna finantseerimiseks kõrgkooli eelarvest esitab esindus.

§ 33.  Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri

  (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri.

  (2) Esindus valmistab ette üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele ja õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul esindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu üliõpilaskonnale ja õpilaskonnale vastuvõtmiseks.

  (3) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond ja õpilaskond vastu koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega. Kui üliõpilane või õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

  (4) Esindus esitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastuvõetud põhikirja nõukogule kinnitamiseks.

  (5) Kui üliõpilaskond ja õpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab esindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.

  (6) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

9. peatükk VARA JA FINANTSEERIMINE 

§ 34.  Vara

  Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» sätestatud korras.

§ 35.  Finantseerimine

  (1) Kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

  (2) Kõrgkooli rakendusuuringuid ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras.

  (3) Kõrgkoolil on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid järgmistel juhtudel: täiendus- ja tasemekoolitus, sealhulgas eksternõpe, rakendusuuringud, lepinguline arendustöö, nõustamine ja kirjastamine, liikmeskonna osutatud teenuste turustamine ning üliõpilastele ja õpilastele majutusteenuse osutamine.

10. peatükk ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 

§ 36.  Aruandlus

  Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 37.  Kontroll

  Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 38.  Järelevalve

  Kõrgkooli tegevuse üle teostab seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 39.  Kõrgkooli õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

  Kõrgkooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul.

§ 40.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]