Teksti suurus:

Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus

Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2014
Avaldamismärge:RT I, 19.12.2012, 21

Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus

Vastu võetud 29.01.2009 nr 27
RT I 2009, 10, 63
jõustumine 09.02.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.12.2012RT I, 19.12.2012, 1601.01.2013

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Õppeasutuse liik, nimi ja õiguslik seisund

 (1) Tallinna Tehnikakõrgkool (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

 (2) Kõrgkooli nimi inglise keeles on TTK University of Applied Sciences.
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]

 (3) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2. Kõrgkooli asukoht ja postiaadress

 (1) Kõrgkool asub Tallinnas. Kõrgkooli struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis.

 (2) Kõrgkooli postiaadress on Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn.

§ 3. Pitsat, konto ja eelarve

  Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvad arvelduskontod ning oma eelarve.

2. peatükk KÕRGKOOLI EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 4. Kõrgkooli eesmärk

  Kõrgkooli eesmärk on pakkuda riigisiseselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud konkurentsivõimelist koolitust ning viia läbi rakendus- ja teadusuuringuid ja arendustegevust tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse õppevaldkonnas, sealhulgas keskkonnakaitse ja transporditeenuste õppesuunal, ning korraldada täiendus- ja ümberõpet.

§ 5. Kõrgkooli ülesanded

  Kõrgkooli ülesanne on:
 1) viia läbi õpet Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel;
 2) tagada õppe- ja töökorraldus, mis võimaldab üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
 3) luua kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ning suhtlemiseks teiste õppejõudude ja üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
 4) hankida õppetööks, rakendus- ja teadusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikud seadmed, kirjandus, inventar ja muud vahendid;
 5) arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
 6) osaleda kõrgkooli eesmärkidest lähtudes rahvusvahelistes, riigisisestes ning ühiskondlikes projektides;
 7) korraldada põhitegevusega seotud konverentse, seminare ja muid üritusi;
 8) tegeleda nõustamisega tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse õppevaldkonnas, sealhulgas keskkonnakaitse ja transporditeenuste õppesuundadel;
 9) korraldada õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja väljaandmist ning anda õppekirjanduse kasutamise soovitusi;
 10) osutada põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid;
 11) rakendada elukestva õppe ja hariduse rahvusvahelistumise põhimõtteid.

3. peatükk REKTOR JA REKTORAAT 

§ 6. Rektori pädevus

  Kõrgkooli juhib rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 7. Rektori ülesanded

  Rektor:
 1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
 2) esindab kõrgkooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste piires;
 3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid esindama kõrgkooli ja tegema selle nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
 4) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametisse, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud;
 5) juhib kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
 6) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
 7) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
 8) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamiseeskirjad;
 9) hoolitseb õppe- ning teadus- ja arendustegevuse ning loometegevuse otstarbeka korraldamise eest;
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]
 10) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
 11) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõudude ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
 12) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
 13) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
 14) kinnitab kõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise;
 15) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
 16) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
 17) on aruandekohustuslik nõukogu ning haridus- ja teadusministri ees ning tagab õigusaktidest tulenevate andmete esitamise Haridus- ja Teadusministeeriumile;
 18) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 8. Rektori õigusaktid

  Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 9. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

 (1) Rektor valitakse avaliku konkursiga kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

 (2) Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

 (3) Rektori ametitunnus on rektori ametikett, mille statuudi kinnitab nõukogu.

§ 10. Rektorile umbusalduse avaldamine

 (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust.

 (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

 (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega.

 (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku lõpetada rektoriga tööleping.

§ 11. Rektoraat

 (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

 (2) Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja asjaomaseid struktuuriüksusi. Prorektorid ja teised rektoraadi liikmed asendavad rektorit temalt saadud volituse alusel.

 (3) Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks, arvestades teda ametisse nimetanud rektori töölepingu kehtivusaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (4) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

§ 12. Professorite kogu

 (1) Professorite kogu on rektorile akadeemilistes küsimustes nõu andev organ.

 (2) Professorite kogusse kuuluvad kõrgkooli korralised ja emeriitprofessorid, kellele vastava tegevusvaldkonna prorektor on teinud asjaomase ettepaneku. Professorite kogu liikmesus otsustatakse professorite kogu lihthäälte enamusega.
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]

 (21) Professorite kogu juhib professorite kogu vanem, kelle valib professorite kogu lihthäälte enamusega korraliste professorite seast.
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]

 (3) Professorite kogu koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

4. peatükk NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU 

§ 13. Nõukogu pädevus

  Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 14. Nõukogu koosseis

 (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, professorite kogu vanem, üks õppejõudude esindaja igast teaduskonnast ning üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust. Üliõpilaskonna esindajate arvu määrab rektor.

 (2) Nõukogu esimees on rektor.

§ 15. Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
 1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
 2) võtab vastu kõrgkooli arengukava ning esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
 21) kinnitab kõrgkooli arengukavast lähtuvalt kõrgkooli põhitegevuste pikemaajalised arengusuunad;
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]
 3) otsustab kõrgkooli liikmesuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
 4) kehtestab kõrgkooli sümbolid (lipp, logo, rektori ametikett, märk, medal jms) ja nende kasutamise korra;
 5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
 6) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
 7) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused;
 8) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
 9) kinnitab õppekorralduse eeskirja;
 10) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt «Välismaalaste seaduse» § 168 lõikele 2;
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]
 11) kehtestab üliõpilaste kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra;
 12) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
 13) [kehtetu - RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]
 14) võib kehtestada magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
 15) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
 16) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
 17) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kõrgkooli lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) väljastamise korra;
 18) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
 19) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]
 20) kinnitab kõrgkooli nõunike kogu esitatud ettepanekute alusel lõputööde kaitsmise komisjonide esimehed ja liikmed;
 21) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda;
 22) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
 23) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
 24) kehtestab korralisele õppejõule loometööks või kutseoskuste täiendamiseks tööülesannetest vaba semestri andmise ja selle tasustamise tingimused ja korra;
 25) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
 26) kehtestab tingimused selle kohta, millal on rektoril õigus kutsuda ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks külalisõppejõuks teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid;
 27) võib nimetada kõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks;
 28) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
 29) nimetab audoktorid;
 30) kehtestab kõrgkoolis korraldatava täiendus- ja ümberõppe vormid ning täiendus- ja ümberõppe läbiviimise korra;
 31) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra;
 32) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
 33) kinnitab kõrgkooli eelarve täitmise ja majandusaasta aruande;
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]
 34) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
 35) kuulab ära rektori ja prorektorite tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]
 36) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
 37) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele», põhimäärusele ja teistele õigusaktidele.

§ 16. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

 (1) Rektor korraldab õppejõudude esindajate valimise nõukogusse iga kolmanda aasta juunikuus. Nõukogusse valitud liikme volitused algavad sama aasta 1. septembril ja kestavad kolm aastat.

 (2) Õppejõudude esindajaks võivad nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkooli korralised õppejõud.

 (3) Õppejõudude esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus.

 (4) Üliõpilaskonna esindajad valib nõukogusse üliõpilasesindus.

 (5) Kui nõukogu liige viibib kõrgkoolist eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. Õppejõudude esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus.

§ 17. Nõukogu õigusaktid ja töökord

 (1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.

 (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

 (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

 (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku selle liikmeid. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

 (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu töökorralduse põhialused.

 (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 15 punktides 1, 2, 5, 6, 32 ja 33 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

 (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

 (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik.

 (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna.

§ 18. Nõunike kogu

  Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE 

§ 19. Struktuur

 (1) Kõrgkooli struktuuri moodustavad akadeemiline ja tugistruktuur.

 (2) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

 (3) Struktuuriüksuste eesmärk on täita kõrgkooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes nõukoguga kooskõlastatud ja rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse, sisekorraeeskirja ja kodukorra alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

 (4) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

 (5) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.

§ 20. Akadeemiline ja tugistruktuur

 (1) Akadeemilise struktuuri moodustavad:
 1) teaduskonnad ja nende koosseisus olevad allüksused (osakonnad, instituudid, õppetoolid);
 2) asutused;
 3) keskused.

 (2) Tugistruktuuri moodustavad akadeemilise struktuuri tegevust toetavad struktuuriüksused.

§ 21. Teaduskond

 (1) Teaduskond on kõrgkooli akadeemilise struktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste valdkondade õppe- ning teadus- ja arendustööd. Teaduskonna põhimääruse võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor.

 (2) Teaduskonna tööd juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras.

§ 22. Osakond, instituut ja õppetool

 (1) Osakond on teaduskonna struktuuriüksus, mis ühendab lähedasi instituute või õppetoole ning korraldab õppe-, teadus- ja arendustööd. Osakonna tööd juhivad osakonnajuhataja ja osakonna nõukogu teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras.

 (2) Instituut on osakonna struktuuriüksus, mis ühendab lähedasi õppetoole. Instituuti juhib instituudi juhataja teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras.

 (3) Õppetool on osakonna või instituudi allüksus, mis tagab õppesuuna järgimise ja arendamise ning ühendab teadus- ja arendustööga tegelevaid õppejõude ning teisi õppetooli tegevusvaldkonda kuuluvaid töötajaid.

 (4) Õppetooli juhataja on korraline professor, kelle nõukogu valib konkursi korras viieks aastaks. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor. Kui õppetooli juhataja ametikohta ei ole võimalik täita professori ametikohale kehtestatud nõuetele vastava isikuga, võib rektor kinnitada dekaani esildise alusel kuni kolmeks aastaks õppetoolile hoidja.

6. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 23. Õppekava

  Kõrgkoolis toimub kõrghariduse tasemel õppetöö Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe ja rakenduskõrghariduse õppekavade alusel, mis vastavad «Rakenduskõrgkooli seadusele» ning «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile.

§ 24. Üliõpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine

  Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ja arvatakse sealt välja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 25. Õppekorralduse alused

  Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduseeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded.

§ 26. Kõrgkooli lõpetamine ja lõpudokumendid

 (1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidustaseme õppekava täies mahus, antakse talle «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele vastav diplom või ühisõppekava korral ühisdiplom koos akadeemilise õiendi ning ingliskeelse akadeemilise õiendiga (Diploma Supplement).

 (2) Kõrgkooli väljaantud lõpudokumentide teave kantakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

7. peatükk LIIKMESKOND 

§ 27. Liikmeskond

  Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased.

§ 28. Õppejõud ja teadustöötajad

 (1) Kõrgkooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel vastavalt ametijuhendile haldusülesandeid.

 (2) Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile kohaldatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega», «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardiga ning nõukogu kehtestatud nõudeid.

 (3) Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad täidetakse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõigetele 7–9.

 (4) Kõrgkooli teadustöötajatele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» kehtestatud nõudeid. Kõrgkooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

 (5) Õppejõudude ja teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor vastava tegevusvaldkonna prorektori ettepanekul igaks õppeaastaks. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu.

§ 29. Teised töötajad

 (1) Teiste töötajate ülesanne on tagada kõrgkooli sujuv töö, hoida korras kõrgkooli vara ja osutada tugiteenuseid.

 (2) Teiste töötajate ametialased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 30. Töötajate õigused ja kohustused

 (1) Töötajal on:
 1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
 2) õigus kasutada õppe- ning teadus- ja arendustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
 3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult;
 4) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
 5) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
 6) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist.

 (2) Korralisel õppejõul on õigus taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks viie aasta jooksul ühte tööülesannetest vaba semestrit.

§ 31. Üliõpilased

  Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud kõrgkooli rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

§ 32. Üliõpilase õigused ja kohustused

  Üliõpilasel on:
 1) õigus saada kõrgkoolilt teavet õppekorralduse kohta;
 2) õigus õpi- ja karjäärinõustamisele;
 3) õigus koostada individuaalne õpingukava kõrgkooli õppekorralduseeskirjade alusel;
 4) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest;
 5) õigus läbida ühisõppekava alusel õppides oluline osa sellest teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
 6) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
 7) õigus kasutada õppetööks tasuta kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutiklasse, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
 8) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud üliõpilasesindusse;
 9) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
 10) õigus osaleda õppetöös;
 11) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
 12) õigus nõuda kõrgkooli õppekorralduseeskirja ja motiveeritud taotluse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
 13) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
 14) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
 15) õigus saada üks kord nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]
 16) õigus saada üliõpilaspilet «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punkti 9 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
 17) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras;
 18) õigus jätkata õppekava sulgemise või kõrgkooli tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal;
 19) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning järgida kõrgkooli õppekorraldus- ja sisekorraeeskirju;
 20) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

8. peatükk ÜLIÕPILASKOND 

§ 33. Üliõpilaskond

 (1) Kõrgkooli üliõpilased moodustavad kõrgkooli üliõpilaskonna.

 (2) Üliõpilaskond teostab oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.

§ 34. Üliõpilasesindus

 (1) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes kõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

 (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning üliõpilasesindust võib valida iga kõrgkooli vastuvõetud üliõpilane.

 (3) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel teaduskondade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

 (4) Üliõpilasesindus valitakse järgmiseks õppeaastaks hiljemalt jooksva õppeaasta aprillikuu lõpuks.

 (5) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna esindajad kõrgkooli nõukogusse ja teistesse kõrgkooli otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna põhikirjas sätestatud alustel.

 (6) Kõrgkooli eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Üliõpilasesindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna finantseerimiseks kõrgkooli eelarvest esitab üliõpilasesindus.

§ 35. Üliõpilaskonna põhikiri

 (1) Üliõpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna põhikiri.

 (2) Üliõpilasesindus valmistab ette üliõpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal üliõpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul üliõpilasesindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Üliõpilasesindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

 (3) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega. Kui üliõpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

 (4) Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna vastuvõetud põhikirja nõukogule kinnitamiseks.

 (5) Kui üliõpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.

 (6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

9. peatükk VARA JA FINANTSEERIMINE 

§ 36. Vara

  Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» sätestatud korras.

§ 37. Finantseerimine

 (1) Kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

 (2) Kõrgkooli teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras.

 (3) Kõrgkoolil on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid järgmistel juhtudel: täiendus-, ümber- ja tasemeõpe, sealhulgas eksternõpe, rakendusuuringud, lepingulised arendustööd, erialane nõustamine ja kirjastamine tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse õppevaldkonnas, sealhulgas transporditeenuste ja keskkonnakaitse õppesuundadel, liikmeskonna valmistatud toodete ja osutatud teenuste turustamine ning üliõpilastele majutusteenuse osutamine. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

10. peatükk ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 

§ 38. Aruandlus

  Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 39. Kontroll

  Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 40. Järelevalve

  Kõrgkooli tegevuse üle teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 41. Kõrgkooli õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

  Kõrgkooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul.

§ 411. Professorite kogu liikmed ja vanem

 (1) Professorite kogu olemasolevad liikmed jätkavad tegevust professorite kogu liikmetena.

 (2) Professorite kogu vanem valitakse § 12 lõikes 21 sätestatud korras hiljemalt 1. märtsiks 2013. a.
[RT I, 19.12.2012, 16 - jõust. 01.01.2013]

§ 42. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

/otsingu_soovitused.json