Teksti suurus:

Kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2015
Avaldamismärge:RT I, 19.12.2014, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.12.2014 otsus nr 547

Kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 03.12.2014

§ 1.  Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine

Kunstiteoste tellimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud, ning muu eraõiguslik juriidiline isik tingimusel, et ta on asutatud eesmärgiga täita või ta täidab põhi- või kõrvaltegevusena avalikes huvides ülesannet, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mille täitmist põhiliselt rahastavad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud;”;

2) paragrahvi 2 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tellija on kohustatud tellima kunstiteose, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kunstiteose tellimise kohustust ei ole, kui:
1) ehitatakse ajutine ehitis;
2) ehitatakse ehitise tehnosüsteem või selle osa;
3) ehitustööde hankelepingu või kontsessioonilepingu hind koos käibemaksuga ilma tehnosüsteemi ehitamise kuludeta on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud piirmäärast või
4) ehituse kogumaksumus finantseeritakse välisprojektist või -programmist ja kunstiteose tellimine ei ole abikõlblik.”;

4) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kunstiteose hind ilma käibemaksuta võib ületada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summat.”;

5) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Kunstiteose tellimine

(1) Kunstiteose tellimine toimub avaliku konkursi teel, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 8 sätestatud juhul.

(2) Kunstiteose tellimise konkursi tulemusena tellitakse ainulaadne kunstiteos, mis on vallasasi või kinnisasja oluline osa ja mis pannakse avalikult ja püsivalt välja avaliku otstarbega hoones või selle juures.

(3) Tellitav kunstiteos peab olema hoone arhitektuurilise terviku ja selle kasutaja tegevusega sobituv avalikku ruumi rikastav kujutava kunsti teos, mis on autori või autorite originaallooming ning mis ei ole mõeldud hoone igapäevaste funktsioonide tagamiseks.

(4) Kunstiteose tellimise konkursil hinnatakse esitatud tööde esteetilisi, funktsionaalseid ja keskkonda mõjutavaid omadusi.”;

6) seadust täiendatakse §-dega 31–36 järgmises sõnastuses:

§ 31. Kunstiteose tellimise konkursi korraldamine

(1) Kunstiteose tellimise konkursi alustamiseks avaldab tellija konkursiteate oma kodulehel.

(2) Kunstiteose tellimise konkurss kuulutatakse välja esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui aasta pärast ehitustööde hankelepingu sõlmimist või juhul, kui ehitustööde hange on jaotatud ühe hankemenetluse raames osadeks, aasta pärast viimase osa kohta hankelepingu sõlmimist.

(3) Kunstiteose tellimise konkursi tähtaeg ei tohi olla lühem kui 50 kalendripäeva.

(4) Konkursile esitatud kavandid on kuni žürii otsuse tegemiseni anonüümsed.

(5) Tellija võib kehtestada konkursil osalejatele kvalifikatsiooninõuded. Kui need kehtestatakse, peab vähemalt ühel kolmandikul žürii liikmetest olema samaväärne kvalifikatsioon.

(6) Tellija teavitab Kultuuriministeeriumi konkursi väljakuulutamisest ja edastab konkursi tingimused.

(7) Konkursi toimumise ajal tagab tellija ligipääsu lõplikku ruumimuljet edasi andvale kolmemõõtmelisele kujutisele ja võimaluse korral tellitava kunstiteose asukohale, välja arvatud riigisaladusele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel.

(8) Julgeolekuasutuse Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud otsuse alusel võib julgeolekuasutus soetada valmis kunstiteose Kultuuriministeeriumi nimetatud eksperdi osalusel konkursita, kui käesolevas seaduses sätestatud korra järgimine ohustaks julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või julgeolekuasutuse turvalisust.

§ 32. Kunstiteose tellimise konkursside liitmine

(1) Kui ühele kinnisasjale on kavas ehitada mitu hoonet, võib Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatult kunstiteose tellimise konkursid liita ja mitme konkursi asemel korraldada ühe konkursi või kuulutada konkursid välja samal ajal.

(2) Konkurss tuleb välja kuulutada hiljemalt aasta pärast viimase ehitustööde hankelepingu sõlmimist.

(3) Tellitava kunstiteose või tellitavate kunstiteoste hind ilma käibemaksuta ei või olla madalam kui eraldi konkursside väljakuulutamise korral.

§ 33. Žürii koosseis ja ülesanded

(1) Kunstiteose tellimise konkursile esitatud kunstiteose kavandeid hindab vähemalt viieliikmeline žürii. Žürii liikmetest vähemalt kaks kolmandikku nimetab kujutava kunsti alal tegutseva loomeliidu juhatus. Ülejäänud žüriiliikmed nimetab tellija.

(2) Žürii töösse kaasatakse vajaduse korral liikme või eksperdina hoone arhitekt, kasutaja esindaja, muinsuskaitse- või muid eksperte.

(3) Tellija kooskõlastab konkursi lähteülesande ja põhitingimused žüriiga ning vajaduse korral ekspertidega enne konkursi väljakuulutamist.

(4) Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning lähtub üksnes konkursiteates sätestatud kriteeriumidest.

(5) Žürii koostab oma tegevuse kohta protokolli, kuhu kantakse:
1) žürii põhjendatud otsus võitnud teose kohta;
2) premeerimise korral premeeritavate teoste paremusjärjestus;
3) žürii liikmete märkused ja võimalikud lisaselgitust vajavad asjaolud.

(6) Protokollile kirjutavad alla kõik žürii liikmed.

§ 34. Kunstiteose tellimise konkursi tulemus ja sellest teavitamine ning võitjaga hankelepingu sõlmimine

(1) Tellija kuulutab konkursi võitjaks žürii otsusel parima kavandi esitanud osaleja.

(2) Tellija teatab Kultuuriministeeriumile viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kunstiteose tellimise konkursi tulemustest, edastab žürii protokollid ning nimetab tellitud kunstiteose liigi, autori ja asukoha. Kultuuriministeerium avalikustab info kunstiteose tellimise kohta oma veebilehel.

(3) Kunstiteose tellimise konkursi võitjaga sõlmitakse hankeleping riigihangete seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel.

§ 35. Kunstiteose eest tasumine

(1) Kunstiteose tellimisel võib tasustamine toimuda hankelepingu alusel ühe maksena või osamaksetena, kui see on vajalik kunstiteose valmimise tagamiseks.

(2) Esimese osamakse tasumise aluseks on teose eskiis.

(3) Viimase osamakse tasub tellija kunstiteose vastuvõtmisel.

§ 36. Kunstiteose väljapanek ja säilitamine

(1) Kunstiteos peab olema püsivalt välja pandud vastuvõetud kujul ning sellele peab olema võimaldatud ligipääs, mis arvestab avaliku otstarbega hoones oleva asutuse töö iseloomu ja töökorda.

(2) Kunstiteose autor annab koos teosega tellijale üle kunstiteost selgitava kirjelduse ning kunstiteose hooldamise ja säilitamise juhendi.

(3) Tellija avalikustab oma veebilehel tellitud kunstiteose illustreerivad fotod, liigi, autori, asukoha ja autoripoolse lühikirjelduse ning edastab need andmed Kultuuriministeeriumile ühe kuu jooksul kunstiteose vastuvõtmisest arvates.

(4) Kunstiteose kahjustumisel või asukoha muutmisel, hoone lammutamisel või otstarbe muutmisel, asutuse likvideerimisel või muudel kunstiteose eksponeerimist mõjutavatel juhtudel kooskõlastatakse kunstiteosega seotud edasine tegevus Kultuuriministeeriumiga ja autoriga või tema õiguste omajaga.”;

7) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

8) paragrahvi 7 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Enne 2015. aastat väljakuulutatud konkurss, mis ei ole 2015. aasta 1. veebruariks lõppenud, viiakse lõpule selle väljakuulutamise ajal kehtinud regulatsiooni alusel.”.

§ 2.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. veebruaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json