Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 14.12.2017 nr 179
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kesselaiu maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) Kesse panka ja saarel kasvavat lookuusikut, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on püsitaimestuga kivirannad (1220)3, merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (alvarid ‒ 6280*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja puiskarjamaad (9070);
3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaiku. See liik on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);
4) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on randtiir (Sterna paradisaea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);
5) ohustatud ja haruldasi liike ning nende elupaiku. Need liigid on punane tolmpea (Cephalanthera rubra), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula).
(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas Kesse külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Telkimine ja lõkketegemine on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht.
(4) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel.
(5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
§ 6. Vajalik tegevus
Kaitsealal poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
§ 7. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk Sihtkaitsevöönd
§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Kesselaiu sihtkaitsevöönd.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaelupaigatüüpide ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja taastamine ning koosluste mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 11. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd;
4) adru varumine;
5) tee rajamine ja tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
6) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
7) olemasolevate ehitiste hooldustööd.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine.
4. peatükk Piiranguvöönd
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Kesselaiu piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse ja taastamine ning maastikuilme säilitamine.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) häil- ja aegjärkne raie.
§ 16. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
3) maavara kaevandamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal.
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk Lõppsätted
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrus nr 184 „Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 2. novembri 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/1089 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1938. a otsusega nr 816 „Maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta” kaitse alla võetud Kesselaiu panga ja selle läheduses oleva maa-ala (60 hektari suurune mets) põhjal. Kaitseala nimetati maastikukaitsealaks Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrusega nr 184 „Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 hõlmab kaitseala Väinamere linnuala ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 517 Väinamere loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes
Lisa Kesselaiu maastikukaitseala
Facebook
Twitter