Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Suuremõisa lahe looduskaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 14.12.2017 nr 184

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Suuremõisa lahe looduskaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Suuremõisa lahe looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
  1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on lood (alvarid ‒ 6280*)³, sinihelmikakooslused (6410), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
  2) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis);
  3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need on kassikakk (Bubo bubo), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja mustviires (Chlidonias niger);
  4) haruldast ja ohustatud taimeliiki pisikannikest (Viola pumila).

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas Laheküla ja Pädaste külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 lõikes 2 sätestatud ajal Aljava ja Paeranna sihtkaitsevööndis.

  (2) Telkimine ja lõkketegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel.

  (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga sõitmine on lubatud teedel ja radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel rajatiste trassidel ning metsamajandus- ja põllumajandustöödel.

  (4) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga sõitmine.

  (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük, välja arvatud linnujaht 1. veebruarist 31. juulini.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) anda projekteerimistingimusi;
  5) anda ehitusluba;
  6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
  1) Aljava sihtkaitsevöönd;
  2) Paeranna sihtkaitsevöönd;
  3) Suuremõisa lahe sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Aljava ja Paeranna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse ning soodsa seisundi säilitamine looduslike protsessidena.

  (2) Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse ning koosluste mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus;
  3) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis;
  4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis;
  5) tee rajamine ja tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis;
  6) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis, kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt on lubatud ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis;
  7) olemasolevate ehitiste hooldustööd Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis;
  8) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis;
  9) pilliroo varumine.

§ 11.  Keelatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine.

  (2) Inimeste viibimine on keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel:
  1) Aljava sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini;
  2) Paeranna sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. juulini.

§ 12.  Vajalik tegevus

  Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik rohu ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või raadamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Aljava piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt on lubatud ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis;
  2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
  3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  4) häil- ja aegjärkne raie 1. augustist 14. veebruarini kuni kahe hektari suuruse langina.

  (3) Aegjärkse raie viimase raiejärgu tegemisel tuleb raielangile jätta säilikpuid vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta.

§ 16.  Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  3) maavara kaevandamine;
  4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määrus nr 131 „Suuremõisa lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 1080 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 20.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevalt kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

² Kaitseala on moodustatud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis” kaitse alla võetud Suuremõisa lahe ornitoloogilise keeluala ja keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrusega nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud kuld-soverbielli Suuremõisa püsielupaiga põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusest nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 408 hõlmab kaitseala Suuremõisa lahe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Suuremõisa lahe looduskaitseala