HALDUSÕIGUSMaksuõigus

Teksti suurus:

Käibemaksuseadus (lühend - KMS)

Käibemaksuseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:21.04.2020
Avaldamismärge:RT I, 19.12.2019, 15

Käibemaksuseadus1

Vastu võetud 10.12.2003
RT I 2003, 82, 554
jõustunud vastavalt §-le 50.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.04.2004RT I 2004, 41, 27801.06.2004
06.05.2004RT I 2004, 43, 29920.05.2004, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt 2004. aasta 1. maist
12.05.2004RT I 2004, 45, 31527.05.2004
20.10.2004RT I 2004, 75, 523jõust. tagasiulatuvalt 2004. aasta 1. maist
08.12.2004RT I 2004, 89, 60301.01.2005
09.02.2005RT I 2005, 13, 6301.05.2005
12.10.2005RT I 2005, 57, 45118.11.2005
07.12.2005RT I 2005, 68, 52801.01.2006, osaliselt 01.01.2007, osa muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 01.11.2005 ja nende jõustumiseaeg on 23.12.2005
15.11.2006RT I 2006, 55, 40501.01.2007
08.02.2007RT I 2007, 17, 8301.03.2007, paragrahvi 50 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. juulist
08.02.2007RT I 2007, 17, 8301.01.2008
terviktekst RT paberkandjalRT I 2007, 30, 186
26.09.2007RT III 2007, 32, 25926.09.2007
19.11.2008RT I 2008, 51, 28301.01.2009
04.12.2008RT I 2008, 58, 32301.01.2009
04.12.2008RT I 2008, 58, 32431.12.2008, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.12.2008
04.12.2008RT I 2008, 58, 32401.01.2009
04.12.2008RT I 2008, 58, 32401.01.2010
17.12.2008RT I 2008, 58, 32901.01.2009
22.04.2009RT I 2009, 24, 14601.06.2009
18.06.2009RT I 2009, 35, 23201.07.2009
01.09.2009RT I 2009, 46, 30716.09.2009, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2009
11.11.2009RT I 2009, 56, 37601.01.2010, osaliselt 01.01.2011
25.02.2010RT I 2010, 11, 5501.05.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
25.11.2010RT I, 10.12.2010, 301.01.2011
22.02.2011RT I, 15.03.2011, 1101.04.2011
16.06.2011RT I, 08.07.2011, 618.07.2011
07.12.2011RT I, 20.12.2011, 201.01.2012
08.03.2012RT I, 27.03.2012, 701.01.2013, osaliselt 01.04.2012
10.10.2012RT I, 25.10.2012, 101.12.2012
15.05.2013RT I, 01.06.2013, 101.07.2013
11.12.2013RT I, 23.12.2013, 101.01.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020
29.01.2014RT I, 18.02.2014, 201.03.2014, osaliselt 01.10.2014 ja 01.01.2015
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 301.01.2018, osaliselt 23.03.2014 ja 01.01.2016
07.05.2014RT I, 29.05.2014, 101.11.2014, osaliselt 01.07.2014
21.05.2014RT I, 06.06.2014, 201.07.2014
01.07.2014RT I, 11.07.2014, 301.12.2014
01.07.2014RT I, 11.07.2014, 401.08.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
18.12.2014RT I, 30.12.2014, 401.01.2015
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 301.07.2015
15.06.2015RT I, 30.06.2015, 101.01.2016, osaliselt 01.01.2017 - välja jäetud [RT I, 24.12.2016, 1]
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 501.01.2016
17.12.2015RT I, 31.12.2015, 1001.01.2016
20.04.2016RT I, 29.04.2016, 601.05.2016, osaliselt 01.07.2016 ja 01.01.2017
15.06.2016RT I, 05.07.2016, 101.01.2017
26.10.2016RT I, 08.11.2016, 101.01.2017, osaliselt 01.01.2018
19.12.2016RT I, 24.12.2016, 101.01.2017
31.05.2017RT I, 16.06.2017, 101.07.2017
14.06.2017RT I, 27.06.2017, 101.07.2017
19.06.2017RT I, 07.07.2017, 301.08.2017, osaliselt 01.01.2018
11.10.2017RT I, 25.10.2017, 101.01.2018
15.11.2017RT I, 28.11.2017, 201.01.2018
21.03.2018RT I, 03.04.2018, 315.04.2018, osaliselt 01.05.2018
04.04.2018RT I, 24.04.2018, 201.05.2018, osaliselt 01.10.2018
14.11.2018RT I, 29.11.2018, 201.01.2019, osaliselt 01.02.2019
04.12.2019RT I, 19.12.2019, 201.01.2020

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Maksu objekt

  (1) Käibemaksu objekt on:
  1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti;
  2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17);
  3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5 ning § 101 lõige 4), välja arvatud maksuvaba käive;
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) lisanud käibemaksu;
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
  5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).

  (2) Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel.

§ 2.   Mõisted

  (1) Käesolevas seaduses kasutatakse riikide ja territooriumidega seotud mõisteid järgmises tähenduses:
  1) Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium;
  2) ühendus on käesoleva lõike punktis 3 määratletud liikmesriikide territoorium;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  3) liikmesriik on Euroopa Liidu (edaspidi liit) liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), artikli 5 punktile 2 ja artiklile 7;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  4) välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti;
  5) ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva lõike punkti 3 tähenduses.

  (2) Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Käesolevas seaduses kasutatakse kauba ja teenuse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandi- ja korteriühistuseaduse tähenduses. Ehitusmaana käsitatakse sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja;
[RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.10.2018]
  2) paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest teises liikmesriigis ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5 protsenti tehingu maksustatavast väärtusest;
  3) teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.

  (31) Nõudmiseni varu käesoleva seaduse tähenduses on kaup, mis toimetatakse teise liikmesriiki, arvestades kõiki järgmisi tingimusi:
  1) kaup toimetatakse maksukohustuslase poolt teise liikmesriiki, et võõrandada kaup seal 12 kuu jooksul saabumisest arvates selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isikule vastavalt maksukohustuslaste vahel sõlmitud kokkuleppele;
  2) isik, kellele kaup võõrandamiseks toimetatakse, on registreeritud maksukohustuslasena liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse, ning see isik ja temale selles liikmesriigis väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number on kaupa toimetavale maksukohustuslasele teada;
  3) maksukohustuslasel, kes kauba teise liikmesriiki toimetab, ei ole asukohta või püsivat tegevuskohta teises liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse;
  4) maksukohustuslane peab teise liikmesriiki toimetatud kauba kohta arvestust vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud korrale;
  5) maksukohustuslane esitab teise liikmesriiki toimetatud kauba soetaja andmed ühendusesisese käibe aruandes.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Elektrooniliselt osutatav teenus käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) veebikeskkonna võõrandamine;
  2) veebi administreerimine;
  3) programmi ja seadme kaughooldus;
  4) elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine;
  5) elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise võimaldamine;
  6) elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas hasartmäng;
  7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja teadusalane ning meelelahutuslik ülekanne;
  8) elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused.

  Kui teenuse osutaja ja teenuse saaja suhtlevad elektroonilisel teel, ei loeta teenust seetõttu elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.

  (5) Võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine käesoleva seaduse tähenduses on ka kauba üleandmine komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine niisuguse tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral.

  (6) Omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine ja teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Omatarbena ei käsitata sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle kauba osa sisendkäibemaksu oma arvestatud käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud.
[RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (7) Uus transpordivahend käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) veesõiduk pikkusega üle 7,5 meetri, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on sõitnud alla 100 tunni, välja arvatud käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 3 nimetatud merelaev;
  2) õhusõiduk stardimassiga üle 1550 kilogrammi, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on lennanud alla 40 tunni, välja arvatud käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 4 nimetatud õhusõiduk;
  3) maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori võimsusega üle 7,2 kilovati, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri;

  (8) Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) esimese liikmesriigi maksukohustuslane (edaspidi võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi edasimüüja kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi soetaja kolmnurktehingus);
  2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;
  3) edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
  4) soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.

  (9) Kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.

  (10) Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on kullaturgudel heakskiidetud kaaluga kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mille müügihind ei ületa rohkem kui 80 protsendi võrra mündis sisalduva kulla hinda vabaturul.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (11) Vahendamisteenuse osutamine on maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel. Teise isiku nimel ja arvel tegutsemiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused:
  1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba või teenuse vahendamiseks sõlminud lepingu;
  2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse osutaja;
  3) kaup võõrandatakse või teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel;
  4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes vahendustasu;
  5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja või teenuse osutaja nimel.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (12) Sõiduauto käesoleva seaduse tähenduses on M1-kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.
[RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (13) Vautšer käesoleva seaduse tähenduses on instrument, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja on kohustatud vastu võtma tasuna või osana tasust kauba või teenuse eest ning mille puhul on võõrandatav kaup või osutatav teenus või kauba müüja või teenuse osutaja märgitud kas vautšeril või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise vautšeri kasutamise tingimustes. Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab õiguse saada kauba soetamisel või teenuse saamisel allahindlust, kuid mis ei anna õigust kaupa soetada või teenust saada. Vautšer on üheotstarbeline, kui vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht (§-d 9, 10 ja 101) ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada. Vautšer on mitmeotstarbeline, kui selle väljastamise ajal ei ole kauba võõrandamise või teenuse osutamise käibe tekkimise koht või sissenõutav käibemaksusumma teada.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019, käesolevas lõikes sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.]

§ 3.   Maksukohustuslane ja maksukohustus

  (1) Maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena (§ 21). Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele.

  (3) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast.

  (31) Välisriigi maksukohustuslast ei käsitata tema Eestis oleva ettevõtlusega tegeleva püsiva tegevuskoha tõttu Eesti maksukohustuslasena, kui välisriigi isik ei osale maksustamisele kuuluvas tehingus või toimingus oma Eestis oleva püsiva tegevuskoha kaudu.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu:
  1) oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustatav käive);
  2) teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
  3) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  4) kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;
  5) käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
  6) teiselt maksukohustuslaselt käesoleva seaduse § 411 lõikes 2 nimetatud kauba soetamiselt.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud toimingutelt ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 loetletud toimingutelt.

  (6) Käibemaksu peab maksma ka:
  1) võlgnik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), tähenduses;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  2) maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma;
  3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist;
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
  4) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab alkoholi, tubakatoodet või kütust, välja arvatud maagaasi, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses (edaspidi aktsiisikaup) teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  5) kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise (§ 441) lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu paigutamisel, välja arvatud kauba riigisisesele käibele, importimisele või kauba ühendusesisesele soetamisele järgnenud kauba maksulattu paigutamisel, ning kaupa ei ole maksuladustamise ajal võõrandatud;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  6) ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse käesoleva lõike punkti 5.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]

2. peatükk MAKSUSTATAVAD TEHINGUD JA TOIMINGUD 

§ 4.   Käive

  (1) Käive on:
  1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
  2) kauba või teenuse omatarve;
  3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3);
  4) kauba sundvõõrandamine tasu eest.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (11) Üheotstarbelise vautšeri üleandmist enda nimel tegutseva isiku poolt käsitatakse vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamisena. Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle teise isiku nimel tegutsev isik, käsitatakse sellise vautšeri üleandmist vautšeriga seotud kauba võõrandamisena või teenuse osutamisena teise isiku poolt, kelle nimel vautšeri üle andnud isik tegutseb.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019, käesolevas lõikes sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.]

  (2) Käivet ei teki:
  1) ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  2) kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul;
  3) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest;
  4) äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele;
  5) [kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
  6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  7) [kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  8) ettevõtluses kasutatava sõiduauto tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel.
[RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

§ 5.   Kauba eksport

  (1) Kauba eksport on:
  1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt;
  2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba reeksport liidu tolliterritooriumilt;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  3) seestöötlemise tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba reeksport liidu tolliterritooriumilt või toimetamine liiduvälisesse riiki suunduvale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna, varuosadena, lisavarustusena või tarbevaruna;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  4) välistöötlemise tolliprotseduuriga liidu tolliterritooriumilt väljaveetud kauba võõrandamine ja selle suhtes tolliprotseduuri lõpetamine;
  5) kauba võõrandamine koos selle toimetamisega kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt ühendusevälisesse riiki, mis on liidu tolliterritooriumi osa.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (2) Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti käsitada kauba ekspordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis;
  2) isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot;
[RT I, 20.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]
  3) ostja viib kauba avamata pakendis ühendusest välja hiljemalt kauba võõrandamise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks;
  4) maksukohustuslasel on tolli või Politsei- ja Piirivalveameti kinnitus kauba ühendusest väljaviimise kohta ostja poolt.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (4) Kauba ekspordina käsitatakse ka kauba võõrandamist ühendusevälisesse riiki suunduvale reisijale rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ettenähtud alal asuvas müügipunktis.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5) Kauba eksporti tõendatakse kauba ühendusest väljatoimetamist ja kauba võõrandamist tõendavate dokumentidega. Maksuhalduril on õigus nõuda kauba eksporti tõendavaid lisadokumente.

  (6) Rahvusvahelise lennujaama ainult reisijatele ettenähtud alal asuvas müügipunktis võõrandatava kauba ekspordina käsitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 6.   Kauba import

  (1) Kauba import on:
  1) liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile või imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile suunamine;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile;
  3) muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku tähenduses.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) Liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamist ei käsitata kauba impordina, kui sellele:
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  1) eelnes kauba suunamine imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  2) vahetult järgneb kauba toimetamine ühendusevälisesse riiki, mis on liidu tolliterritooriumi osa, ja kaup on kuni selle Eestist väljatoimetamiseni tolli järelevalve all.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (3) Kauba import toimub Eestis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduurile suunamine toimub Eestis.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Eestis toimuv kauba import on ka liidu tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

§ 7.   Kauba ühendusesisene käive

  (1) Kauba ühendusesisene käive on:
  1) kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel;
  2) aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki;
  3) kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel;
  4) nõudmiseni varuna Eestist teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamine.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Kauba ühendusesisese käibena ei käsitata:
  1) kauba ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja teise liikmesriiki toimetamist üürile, rendile või kasutusvaldusse andmiseks;
  2) kauba ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
  3) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki tööks vallasasjaga, sealhulgas remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks (edaspidi töö vallasasjaga), kui vallasasi toimetatakse pärast vastava teenuse osutamist vallasasja teise liikmesriiki saatnud maksukohustuslasele Eestisse tagasi;
  4) teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist;
  5) kauba kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki;
  6) kauba, sealhulgas pardal tarbitava ja kaasamüüdava kauba toimetamist käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud vee- või õhusõidukile;
  7) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba teise liikmesriiki toimetamisest;
  8) kauba võõrandamist soetajale kolmnurktehingus;
  9) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia toimetamist Eestist teise liikmesriiki;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  10) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see kaup oli toimetatud Eestisse ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
  11) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see vallasasi oli toimetatud Eestisse ajutiselt tööks vallasasjaga;
  12) nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki;
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
  13) nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui seda ei võõrandatud 12 kuu jooksul arvates nõudmiseni varu teise liikmesriiki saabumisest ning kui see on nimetatud aja jooksul Eestisse tagasi toimetatud;
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
  14) nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui selle soetaja asendatakse teise maksukohustuslasega 12 kuu jooksul arvates nõudmiseni varu teise liikmesriiki saabumisest.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tehingu või toimingu aluse äralangemise korral käsitatakse tehingut kauba ühendusesisese käibena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning kauba ühendusesisene käive loetakse tekkinuks aluse äralangemise päeval.

  (31) Kui Eestist teise liikmesriiki toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul arvates kauba teise liikmesriiki saabumisest, loetakse ühendusesisene käive tekkinuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 3, välja arvatud sama paragrahvi lõike 2 punktis 13 ja lõikes 3 nimetatud juhtudel.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 8.   Kauba ühendusesisene soetamine

  (1) Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

  (3) Kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata:
  1) kauba ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks;
  2) kauba ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
  3) vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui vallasasi toimetatakse Eestisse selle ühendusest väljatoimetamise eesmärgil;
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
  4) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt;
  5) kauba toimetamist Eestisse kaugmüügiks;
  6) kauba, välja arvatud uue transpordivahendi soetamist füüsilise isiku poolt isiklikuks otstarbeks;
  7) kauba soetamist maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt alla käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära;
  8) kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes rakendab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda oma maksukohustuse arvestamisel teises liikmesriigis;
  9) kauba soetamist soetaja poolt kolmnurktehingus;
  10) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  11) kauba toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse teises liikmesriigis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba Eestisse toimetamisest;
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
  12) kauba toimetamist Eestisse, kui see kaup oli toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
  13) vallasasja toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse, kui vallasasi oli Eestist toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt tööks vallasasjaga;
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
  14) nõudmiseni varu toimetamist Eestisse.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toimingu aluste äralangemise korral käsitatakse toimingut kauba ühendusesisese soetamisena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning kaup loetakse ühendusesiseselt soetatuks aluse äralangemise päeval.

  (5) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et:
  1) käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või
  2) ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.

  (6) Kauba ühendusesisene soetamine on ka nõudmiseni varuna Eestisse toimetatud kauba soetamine.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (7) Kui Eestisse toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul arvates kauba Eestisse saabumisest, loetakse see kaup ühendusesiseselt soetatuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, välja arvatud juhul, kui kaup on selle aja jooksul tagasi toimetatud liikmesriiki, kust kaup lähetati.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

3. peatükk MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 9.   Kauba käibe tekkimise koht

  (1) Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
  1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul;
  2) Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik teostab kaugmüüki Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
  3) ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab paigaldatava või kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis või see kaup paigaldatakse või pannakse Eestis kokku tema eest;
  4) kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile;
  5) Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  6) võrgu kaudu edastatav maagaas või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana, kui selle soetaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane:
  1) on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja teostab kaugmüüki selle teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
  2) võõrandab kauba ja paigaldab või paneb selle kokku teises liikmesriigis;
  3) võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Edasimüüja on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 punkti 3 tähenduses ettevõtlusega tegelev isik, kes soetatud maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia peamiselt võõrandab ja kellel on nende kaupade oma tarbeks kasutamine väikese osatähtsusega.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Kui sama kaup võõrandatakse mitu korda järjest ja selle kauba toimetab maksukohustuslasest edasimüüja ühest liikmesriigist teise otse esimeselt kauba võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellisele edasimüüjale kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjal tekib kauba ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Kui tehingute ahelas osalev edasimüüja, kes toimetab kauba ühest liikmesriigist teise tehingute ahela esimeselt võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, on kauba võõrandajale teatanud oma maksukohustuslasena registreerimise numbri kauba lähetamise liikmesriigis, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellise edasimüüja poolt kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjalt kauba soetajal tekib ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 10.   Teenuse käibe tekkimise koht

  (1) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

  (2) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
  1) osutatakse Eestis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;
  2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2011]
  21) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2011]
  3) osutatakse Eestis reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu;
  4) osutatakse Eestis restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 sätestatud juhtudel;
  5) osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile;
  6) transpordivahend antakse Eestis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse;
  61) transpordivahend antakse üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja kelle asu- või elukoht on Eestis, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 62 ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 41 sätestatud juhtudel;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
  62) huvi- või lõbusõidulaev antakse Eestis üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 sätestatud juhtudel;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
  7) tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga või hinnatakse Eestis asuvat vallasasja ning käesolevas punktis nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
  8) osutatakse Eestis kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 9 ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 sätestatud juhtudel;
  9) osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
  10) osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
  11) vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.
  12) [kehtetu - RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui:
  1) osutatakse välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;
  2) osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2011]
  21) osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2011]
  3) tehakse tööd välisriigis asuva vallasasjaga või hinnatakse välisriigis asuvat vallasasja ning käesolevas punktis nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
  4) osutatakse väljaspool Eestit reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu;
  41) transpordivahend antakse välisriigis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  42) transpordivahend antakse üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja kelle asu- või elukoht on välisriigis, välja arvatud käesoleva lõike punktides 41 ja 43 ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhtudel;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
  43) huvi- või lõbusõidulaev antakse välisriigis üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on välisriigis, välja arvatud käesoleva lõike punktis 41 sätestatud juhtudel;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
  5) osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist rahvusvahelisele reisile;
  51) osutatakse välisriigis restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhtudel;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  6) osutatakse kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
  7) osutatakse väljaspool Eestit kaubaveoga seotud kõrvalteenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
  8) vahendatakse tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
  9) osutatakse käesoleva lõike punktides 1–8 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel teenust Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule.
  10) [kehtetu - RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane osutab ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule järgmisi teenuseid:
  1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
  2) reklaamiteenus;
  3) konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
  4) finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
  5) tööjõu kasutada andmine;
  6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine;
  7) elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses (edaspidi elektroonilise side teenus), kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  8) elektrooniliselt osutatav teenus;
  9) maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  10) atmosfääriõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine;
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  11) tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

  (6) Transpordivahend käesoleva paragrahvi tähenduses on sõiduk, lennuk, laev ja muu transpordivahend, mille nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodi (edaspidi KN kood) esimesed kaks numbrit on 86, 87, 88 või 89.

  (7) Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse transpordivahend, välja arvatud laev, lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse antuks, kui nimetatud teenust osutatakse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 30 kalendripäeva. Laev loetakse lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse antuks, kui nimetatud teenust osutatakse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 90 kalendripäeva.

  (8) Kaubaveoga seotud kõrvalteenused on kauba laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veo raames, samuti kindlustamine, kaubaga seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

§ 101.   Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht

  (1) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust osutatakse Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) teenust osutab ainult ühes liikmesriigis, välja arvatud Eestis, asukohta või püsivat tegevuskohta omav välisriigi isik;
  2) teenust osutatakse muus liikmesriigis kui teenuse osutaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
  3) käesolevas lõikes nimetatud tingimustele vastava teenuse käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot;
  4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isik ei ole punktis 3 nimetatud käibe tekkimise kohana määratlenud liikmesriiki, kus on teenuse saaja asu- või elukoht.

  (3) Kui teise liikmesriigi isiku käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud käive ületab kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.

  (4) Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud käibe tekkimise koht on Eesti juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) teenuse osutaja ei oma asukohta või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriigis peale Eesti;
  2) teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
  3) käesolevas lõikes nimetatud teenuste käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuste täitmisel võib teenuse osutaja määrata teenuse käibe tekkimise koha lõike 4 alusel vähemalt kaheks kalendriaastaks.

  (7) Kui isiku käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud käive ületab kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 4 nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

§ 11.   Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese soetamise aeg

  (1) Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
  1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
  2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;
  3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Kauba ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 3 ja 31 ning § 8 lõigetes 4 ja 7 sätestatud juhtudel.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (21) Üheotstarbelise vautšeriga seotud kauba või teenuse käive tekib vautšeri üleandmise päeval vautšeri väärtuse ulatuses või enne vautšeri üleandmist vautšeri eest osalise või täieliku makse laekumisel makstud osa ulatuses. Üheotstarbelise vautšeri üleandmisel teise isiku nimel tekib isikul, kelle nimel vautšer üle antakse, makstud osa ulatuses käive päeval, mil vautšeriga seotud kaup võõrandatakse või teenust osutatakse, või vautšeri eest osalise või täieliku makse laekumisel, kui see toimub enne vautšeriga seotud kauba võõrandamist või teenuse osutamist.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019, käesolevas lõikes sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.

  (4) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Kui teenust osutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja selle puhul tekib maksukohustus teenuse saajal, loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks teenuse osutamise algusest arvates iga kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuse eest tasutud ning selle osutamist ei ole lõpetatud.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]

  (5) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguist oli tehtud enne maksukohustuslase kohustuste tekkimist (§ 24), peab maksukohustuslane arvestama tehingu maksustatavalt väärtuselt käibemaksu vaid juhul, kui kaup lähetati ostjale või tehti talle kättesaadavaks või teenus osutati eelnimetatud kohustuste kehtimise ajal.

  (6) Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel on importimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse tolliseadustiku tähenduses, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla tekkimise päev ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul päev, mil kaup toimetati Eestisse.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (7) Sellise korduskasutuspakendi, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata, käive loetakse tekkinuks 31. detsembril. Käibe suurus võrdub kalendriaasta jooksul tagastamata korduskasutuspakendite tagatisraha summaga.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 12.   Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus

  (1) Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 6, 71, 10, 13 ja 14 nimetatud juhtudel.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (11) Sellise kauba või teenuse maksustatav väärtus, mille eest tasutakse mitmeotstarbelise vautšeriga, on vautšeri eest makstud tasu või selle kohta teabe puudumise korral vautšeril või sellega seotud dokumentides märgitud rahaline väärtus ja kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt või teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019, käesolevas lõikes sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.]

  (2) Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka maksukohustuslasele kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks antav sihtotstarbeline toetus. Toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (3) Kauba tasuta võõrandamise ja kauba tasuta ühendusesisese soetamise puhul, samuti kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral (§ 7 lõike 1 punkt 3) on maksustatav väärtus kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal määratud väärtus.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (31) [Kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (4) [Kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (5) [Kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 71 sätestatud juhul.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (61) Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud Eestis või välisriigis makstav käibemaks, mida kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba soetajalt või teenuse saajalt tehinguga seoses nõuab.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (7) [Kehtetu - RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (71) Kui omatarbe moodustab tööandja liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto või käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel tööandja sõiduauto kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (8) Maksustatav väärtus ei sisalda ostjale võimaldatavat hinnasoodustust, kui soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal ning ärilisel eesmärgil. Samuti ei arvata kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba käibe maksustatava väärtuse hulka.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (9) Maksustatav väärtus ei sisalda kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol. Kulude summa peab olema tõendatav. Maksukohustuslane ei või maha arvata kauba ostja või teenuse saaja nimel ja arvel tehtud kuludes sisalduvat sisendkäibemaksu.

  (10) Faktooringuteenuse maksustatav väärtus on lepingutasu ja arvete käitlemise tasu.

  (11) Kauba käibe maksustatava väärtuse hulka ei arvata käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud korduskasutuspakendi maksumust juhul, kui maksukohustuslasest tootja ei võõranda korduskasutuspakendit.

  (12) Kauba maksustatava väärtuse hulka ei arvata pakendiseaduse alusel pakendile määratud tagatisraha.

  (13) Kauba maksuladustamise lõpetamisel või ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma kauba võõrandamiseta (§ 3 lõike 6 punktid 5 ja 6) on käibe maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam. Maksustatav väärtus võib vastava kauba maksulattu või aktsiisilattu paigutamisel laoarvestusse kantud väärtusest väiksem olla ainult põhjendatud juhtudel.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]

  (14) Kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest:
  1) väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksutäieliku mahaarvamise õigust;
  2) väiksem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust ning selle kauba võõrandamine või teenuse osutamine on maksuvaba käive;
  3) suurem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (15) Käesoleva paragrahvi lõiget 14 rakendatakse maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks. Nimetatud lõiget rakendatakse ka kauba ühendusesisese soetamise puhul.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (16) Käesolevas seaduses tähendab turuväärtus kogusummat, mis kauba soetajal või teenuse saajal tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda sellise kauba soetamiseks ja teenuse saamiseks samal turustusetapil, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse, sõltumatule kauba võõrandajale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (17) Kui ühtegi võrreldavat kauba võõrandamist või teenuse osutamist ei leita, on turuväärtus:
  1) kauba puhul summa, mis ei ole väiksem kauba või sarnase kauba soetusmaksumusest, või selle puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks kauba võõrandamise või teenuse osutamise ajal;
  2) teenuse puhul summa, mis ei ole väiksem maksukohustuslase kogukulust teenuse osutamisel.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

§ 13.   Imporditava kauba maksustatav väärtus

  (1) Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 käsitletud juhtudel, moodustavad tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Kui reisija on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud väärtus ei vasta tegelikult makstud summale, määratakse tolliväärtus, kasutades tolliseadustiku artiklis 74 nimetatud meetodeid.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Kui tolliterritooriumile toimetatud kaup imporditakse pärast selle eriprotseduurile suunamist, ei või imporditava kauba maksustatav väärtus olla üldjuhul väiksem, kui oleks olnud selle kauba maksustatav väärtus tolliterritooriumile toimetamisele vahetult järgnenud importimisel. Kui eriprotseduurile suunatud kauba importimisel deklareeritakse väiksem maksustatav väärtus, lähtub toll komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558–893), artiklis 140 sätestatust. Kui tolliseadustiku artiklites 69–76 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 127–146 sätestatud tingimused on täidetud ja väärtuse vähenemine tolli rahuldavalt põhjendatud, aktsepteerib toll deklareeritud maksustatavat väärtust. Kui maksustatava väärtuse vähenemine ei ole tolli rahuldavalt põhjendatud, määratakse tolliväärtus vastavalt tolliseadustiku artiklile 74.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5) Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel liitu selle kauba liidust eksportinud isiku poolt moodustavad maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kõik kauba väärtusele lisandunud laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud koos kõigi impordimaksudega. Standardvahetussüsteemi kasutamise korral määratakse asendustoote maksustatav väärtus käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid kohaldades, kusjuures see ei või olla väiksem kui väljaveetava kauba maksustatav väärtus.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (6) Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa (§ 6 lõige 4), kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (7) Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.

§ 14.   Eksporditava kauba maksustatav väärtus

  (1) Ekspordi korral kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid, kuid kauba harilikust väärtusest kõrgema hinnaga võõrandamise korral loetakse kauba maksustatavaks väärtuseks kauba harilik väärtus.

  (2) Seestöötlemise tolliprotseduuriga Eestisse sissetoodud kauba reekspordil või seestöötlemise loa alusel ekvivalentkaubast valmistatud toote eelneval ekspordil ei arvata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust või ekvivalentkauba väärtust maksustatava väärtuse hulka.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 15.   Käibemaksumäärad

  (1) Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Käibemaksumäär on 9 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
  1) raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend;
  2) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade meditsiiniseadme seaduse tähenduses ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  3) perioodiliselt väljaantav trükis, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
  4) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste kaupade maksustatavast väärtusest:
  1) eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba;
  2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena;
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
  3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud liidu vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
  5) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni või Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, rahvusvahelise organisatsiooni peakorterile, diplomaatilisele esindusele, konsulaarasutusele, erimissioonile või liidu institutsioonile;
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.05.2016]
  51) kaup, mis võõrandatakse Eestis asuvale liidu institutsioonile tingimusel, et kauba kogumaksumus käibemaksuta on arve kohaselt vähemalt 53 eurot, välja arvatud kommunaalmaksete ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses;
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.01.2017]
  6) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses, või rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile;
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.05.2016]
  61) kaup, mis võõrandatakse Eestis asuvale rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus, või ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi, välja arvatud Eesti relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks;
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.05.2016]
  7) [kehtetu - RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  8) liiduväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise, vabatsooni, seestöötlemise, transiidi või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud liiduväline kaup, tingimusel et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollialastes õigusaktides tolliseadustiku tähenduses ettenähtud juhtudel;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  9) ekspordi eesmärgil vabatsooni toimetatav ja võõrandatav liidu kaup ja vabatsoonis olev liidu kaup, mis eksporditakse vahetult vabatsoonist kahe kuu jooksul vabatsooni toimetamisest arvates;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  10) Eesti Pangale võõrandatav kuld;
  11) nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud kaup, kui see suunatakse viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud (§ 441) ja tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine. Sätet ei kohaldata tarbimisse lubatud kütusele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses, kui kütus on paigutatud aktsiisilattu;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
  12) aktsiisilattu paigutatud ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
  13) kaup, mis võõrandatakse Riigikogus ratifitseeritud välislepingus ettenähtud tingimusel rahvusvahelise sõjalise peakorteri kantiinis, kohvikus või messis.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number või selle kauba käivet pole kajastatud ühendusesisese käibe aruandes vastavalt käesoleva seaduse §-le 28.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste teenuste maksustatavast väärtusest:
  1) teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle teenuse käive maksuvaba;
  2) rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus;
  3) rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus;
  4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  5) [kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
  6) rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatav laev, või peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusse andmine või sellisel merelaeval või õhusõidukil kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusse andmine;
  7) vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3–6 ja 10 nimetatud kaupa või käesoleva lõike punktides 2–4, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust;
  8) välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb liiduvälises riigis;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  9) kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
  10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka;
  11) kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki;
  12) töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks soetatud Eestist või toimetatud Eestisse ning see vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist ühendusest välja;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  13) käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
  14) teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, liidu institutsioonile, relvajõududele või peakorterile;
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.05.2016]
  141) teenus, mida osutatakse Eestis asuvale rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus, või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 61 nimetatud relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks;
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.05.2016]
  142) teenus, mida osutatakse Eestis asuvale liidu institutsioonile tingimusel, et teenuse kogumaksumus käibemaksuta on arve kohaselt vähemalt 53 eurot, välja arvatud kommunaalmaksete ja sideteenuste puhul;
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.01.2017]
  15) teenus, mida osutab Riigikogus ratifitseeritud välislepingus ettenähtud tingimusel rahvusvahelise sõjalise peakorteri kantiin, kohvik või mess.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (5) Nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava teenuse osutamist tõendatakse teenuse osutamise kohta sõlmitud lepinguga, tellimiskirjaga, arvega või teenuse osutamist tõendava muu dokumendiga. Maksuhalduril on õigus nõuda teenuse osutamist tõendavaid lisadokumente.

  (51) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5–61 ning lõike 4 punktides 14–142 nimetatud juhtudel on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatavat käivet tõendav dokument nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.03.2011, lk 1–22), kehtestatud käibemaksuvabastustõend.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.01.2017]

  (52) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 51 ja 61 ning lõike 4 punktides 141 ja 142 nimetatud juhtudel kinnitab Eestis asuva liidu institutsiooni ja ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi relvajõudude ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning rahvusvahelise sõjalise peakorteri õigust nullprotsendise käibemaksumääraga kauba soetamiseks või teenuse saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud käibemaksuvabastustõendil valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.01.2017]

  (6) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendilise käibemaksumäära asemel maksuvabastust järgmistel juhtudel:
  1) pärast tolliseadustiku tähenduses eksportimist Eestisse tagasitoodud kauba asemel sellega sarnase kauba eksportimisel, kui asendatav kaup toodi Eestisse tagasi maksuvabalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 alusel;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  2) Eestisse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nullprotsendilise käibemaksumääraga või käesoleva seaduse § 17 alusel maksuvabalt imporditud kauba eksportimisel.

  (61) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendise käibemaksumäära asemel maksuvabastust teenusele, mille käibe tekkimise koht on teine liikmesriik, kui maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel oma teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit.

  (7) [Kehtetu - RT I 2009, 46, 307 - jõust. 16.09.2009, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2009]

§ 16.   Maksuvaba käive

  (1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet:
  1) universaalne postiteenus postiseaduse tähenduses ja riikliku pensionikindlustuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine;
  2) tervishoiuteenus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimpäritolu elund või kude, inimveri või inimverest valmistatud verepreparaat ja rinnapiim;
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]
  21) hambatehniku poolt kutsealases tegevuses osutatav teenus ning hambaarsti või hambatehniku poolt võõrandatav hambaprotees;
[RT I 2007, 17, 83 - jõust. 01.03.2007]
  3) teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmetele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  4) sotsiaalhoolekande seaduse §-des 8, 17, 20, 23, 26, 27, 30, 33, 41, 44, 455, 4515, 56, 87, 91, 94, 97, 100 ja 1301 nimetatud sotsiaalteenus ning §-s 451 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav sotsiaalteenus;
[RT I, 03.04.2018, 3 - jõust. 01.05.2018]
  5) laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus;
  6) alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus;
  7) haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele;
  8) teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud järgmised tingimused: teenus on otseselt vajalik liikme põhitegevuseks, mis on maksuvaba või ei kuulu käibemaksuga maksustamisele; teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud kulutusi ja teenuse maksuvabastus ei mõjuta oluliselt konkurentsi.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]

  (2) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet:
  1) kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
  2) kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  3) kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu, kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ega ehitusmaale. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist;
[RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.10.2018]
  4) Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses;
  5) [kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  6) väärtpaber, välja arvatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses ja selline väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse;
[RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018]
  7) loteriipilet ja hasartmängu korraldamine, välja arvatud kaubandusliku loterii korraldamine, ning sellise osavusmängu korraldamine, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus;
[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]
  8) investeeringukuld, investeeringukulla võõrandamise või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent;
  9) kaup, mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, välja arvatud juhul, kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslasena registreerimist või kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt.

  (21) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste finantsteenuste käivet:
  1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
  2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
  3) liisingutehingud;
  4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
  5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]
  6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
  7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud kaubeldavate väärtpaberite ja välisvaluutaga ning muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
[RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018]
  8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
[RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018]
  9) rahamaakleri tegevus;
  10) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus;
  11) investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele:
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]
  1) kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  2) kinnisasi või selle osa, välja arvatud eluruum;
  3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 ja lõikes 21 nimetatud teenus, välja arvatud juhul, kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  4) investeeringukuld, mille teisele maksukohustuslasele võõrandab maksukohustuslane, kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku toorainena kasutatava kulla käivet, või maksukohustuslane, kes toodab investeeringukulda või muudab muul otstarbel kasutatavat kulda investeeringukullaks, või sellise käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.

  (4) Kui maksukohustuslane lisab teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, maksustatakse sellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Käibemaksuga ei maksustata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–21 nimetatud teenuste käivet, mis on käsitatav elektrooniliselt osutatava teenuse käibena.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]

§ 17.   Maksuvaba import

  (1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi:
  1) kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16);
  2) Eesti Panga imporditav kuld;
  3) Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi omavad rahatähed ja mündid;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  4) maksumärk;
  5) võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia ning gaasi transportiva tankeriga maagaasivõrku pumbatav gaas;
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  6) viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
  7) reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud tubakatooted ja alkohol alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  8) reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaup 300 euro väärtuses ning lennu- ja meretranspordi, välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, kasutamise korral 430 euro väärtuses. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi, kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  9) kaubasaadetis väärtusega kuni 22 eurot, välja arvatud alkohol, tubakatooted, parfüüm ja tualettvesi ning käesoleva lõike punktides 7, 8 ja 10 sätestatud juhud;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  10) ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud kuni 500 grammi kohvi või 200 grammi kohviekstrakti või -essentsi ja 100 grammi teed või 40 grammi tee-ekstrakti või -essentsi ühe kuni 45 euro väärtusega saadetise kohta.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (2) Nõukogu määruses (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (ELT L 324, 10.12.2009, lk 23–57), välja arvatud artiklites 23, 24, 42, 44–52, 57 ja 58 ning artikli 67 lõike 1 punktis a ja artikli 68 lõike 1 punktis a, nimetatud kaupade ja tolliseadustiku 6. jaotise 2. peatükis nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel. Tolliseadustiku 6. jaotise 2. peatüki 1. jaos nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga juhul, kui kauba on reimportinud selle kauba eksportinud isik. Käesolevas lõikes nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud impordi puhul, kui see on kooskõlas tollimaksuvabastuse kohaldamise nõuetega.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (21) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamisel, kui on täidetud järgmised tingimused:
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  1) kauba importija või teda esindav tolliagentuur on Eesti maksukohustuslane;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
  2) kaup toimetatakse pärast importi samas seisundis viivitamata teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;
  3) teise liikmesriiki kauba toimetamisest tekib kauba ühendusesisene käive;
  4) kauba importija või teda esindav tolliagentuur tõendab importimisel kavatsust toimetada kaup teise liikmesriiki seal registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele ning pärast toimetamist esitab tollile kauba ühendusesisest käivet tõendavad dokumendid;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
  5) käesolevas lõikes sätestatud tingimuste mittetäitmisel tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks on esitatud tagatis. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollialastes õigusaktides sätestatud korras.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (22) Kauba importijat esindava tolliagentuuri poolt kauba toimetamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 3 sätestatud tingimust arvestades tolliagentuuri ühendusesisese käibena.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]

  (3) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade importi:
  1) raamat, perioodiline väljaanne või muu teavik, mis on saadetud raamatukogule, teadus-, arendus- või õppeasutusele;
  2) konfiskeeritud võltsitud kaup, mis antakse seaduse alusel üle tervishoiuteenust osutavale asutusele, hoolekandeasutusele või kohalikule omavalitsusüksusele.
[RT I 2010, 11, 55 - jõust. 01.05.2010]

§ 18.   Kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine

  Käibemaksuga ei maksustata:
  1) kauba, mille käive on maksuvaba (§ 16), ühendusesisest soetamist;
  2) kauba, mille import on maksuvaba (§ 17), ühendusesisest soetamist;
  3) kauba ühendusesisest soetamist välisriigi maksukohustuslase poolt, kui on täidetud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud käibemaksu tagastamise tingimused;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  4) kauba ühendusesisest soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt kolmnurktehingu puhul;
  5) kauba ühendusesisest soetamist, kui kaup suunatakse viivitamata maksuladustamisele (§ 441).
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

4. peatükk MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 19.   Maksukohustuslasena registreerimise kohustus

  (1) Kui isiku tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele.
[RT I, 08.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast arvates isiku tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ja Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab veel samal kalendriaastal 40 000 eurot, tekib tal uuesti registreerimiskohustus nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast arvates. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuste käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele.
[RT I, 08.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille tekkimise koht on Eesti, kuid mida maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki Eesti isikule teostatava kaugmüügi korral ega juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Registreerimiskohustust ei teki teise liikmesriigi maksukohustuslasel ja ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel juhul, kui isik tegutseb elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja kaugmüügi käibe maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 35 000 eurot, tekib tal registreerimiskohustus nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab aktsiisikauba kaugmüüki Eesti füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, tekib tal registreerimiskohustus aktsiisikauba kaugmüügi käibe tekkimise päevast.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 20.   Maksukohustuslasena registreerimine

  (1) Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks. Isik võib esitada avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks äriregistri infosüsteemi kaudu digitaalallkirjastatult või taotleda notarilt avalduse koostamist ja e-notari infosüsteemi kaudu esitamist.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks järgmistel juhtudel:
  1) isikul ei ole registreerimiskohustust käesoleva seaduse § 19 alusel veel tekkinud;
  2) kauba ühendusesisese maksuvaba soetamise korral;
  3) ekspordi korral.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (3) Maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena, kandes tema andmed viie tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamisest, maksukohustuslaste registrisse (edaspidi registreerimine) registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud avalduse põhjal registreerib maksuhaldur isiku maksukohustuslasena asjakohase avalduse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kas avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (41) Isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (5) Maksuhaldur teeb registreerimist käsitleva otsuse isikule teatavaks hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

  (6) Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, tuleb end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse § 43 lõikes 21 nimetatud juhul.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (7) Registreerimise avalduse esitamisel peab füüsiline isik, samuti juriidilise isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse esindaja tõendama oma isiku. Volitatud isik peab täiendavalt esitama volitust tõendava dokumendi.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (8) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne registreerimiskohustuse tekkimist maksustataks tema kaugmüük Eestis ning et ta saaks end maksukohustuslasena registreerida käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, peab ta esitama oma asukohariigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse, et see ametiasutus on registreerimisest teadlik.

  (9) Kui maksukohustuslane teostab kaugmüüki teise liikmesriigi isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne vastavas liikmesriigis kehtestatud kaugmüügi piirmäära ületamist maksustataks tema kaugmüüki selles liikmesriigis ning et ta saaks end registreerida selle liikmesriigi maksukohustuslasena, peab ta oma soovist maksuhaldurit kirjalikult teavitama 30 päeva enne maksukohustuse üleminekut teise liikmesriiki. Maksuhaldur väljastab kirjaliku kinnituse, et on teadlik isiku soovist hakata teises liikmesriigis teostatava kaugmüügi eest maksu maksma selles teises liikmesriigis.

  (10) Kui maksuhalduril on andmeid, et isikul on tekkinud registreerimiskohustus, kuid ta ei ole registreerimisavaldust tähtaegselt esitanud, registreerib maksuhaldur isiku omal algatusel registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

  (11) Kui maksuhaldur tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning isik oleks pidanud hakkama täitma maksukohustuslase kohustusi (§ 24) enne maksuhalduri otsuses nimetatud kuupäeva, tunnistab maksuhaldur oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, teeb uue otsuse ning registreerib maksukohustuslase selle päeva seisuga, mil registreerimiskohustus tekkis. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

  (12) Isiku maksukohustuslasena registreerimise avalduse vorm ja maksukohustuslase registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 21.   Piiratud maksukohustuslasena registreerimine

  (1) Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§ 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud juhul. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (21) Kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast. Sätet ei kohaldata kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (§ 18).

  (3) Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks.

  (4) Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist.

  (5) Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid.

  (6) Piiratud maksukohustuslase registreerimise avalduse vorm ja registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 22.   Maksukohustuslasena registrist kustutamine

  (1) Kui isik on registreeritud maksukohustuslasena ja tema tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

  (2) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kes kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük), registreeriti maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel enne registreerimiskohustuse tekkimist ja ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ning tema tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 või 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (3) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta.

  (31) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Kui maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist.

  (5) Maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslasena registrist maksuhalduri otsuse alusel. Enne maksukohustuslasena registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema majandustegevust. Maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

§ 23.   Piiratud maksukohustuslasena registrist kustutamine

  (1) Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 kohaselt, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena.

  (2) Kui isik on olnud piiratud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ja tema poolt ühendusesiseselt soetatud kauba väärtus ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks piiratud maksukohustuslasena.

  (3) Kui piiratud maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur ta registrist piiratud maksukohustuslasena.

  (4) Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri otsuse alusel. Enne registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema tegevust. Piiratud maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

§ 24.   Maksukohustuslase õigused ja kohustused

  (1) Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka Eestis maksukohustuslasena registreeritud välisriigi isikule, kelle käive tekib Eestis, välja arvatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 31 nimetatud juhtudel ning juhul, kui Eestis registreeritud välisriigi isikul puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 25.   Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused

  (1) Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 12 sätestatule, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt. Piiratud maksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsioone vastavalt käesoleva seaduse §-s 27 sätestatule üksnes juhul, kui ta on maksustamisperioodil teinud § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid. Piiratud maksukohustuslasel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

  (2) Piiratud maksukohustuslane, kes registreeriti käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenuse saamisel, ei ole kohustatud maksma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, välja arvatud aktsiisikauba või uue transpordivahendi ühendusesiseselt soetamiselt, kui kalendriaasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ei ületa 10 000 eurot. Nimetatud piirmäära ületamise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul peab piiratud maksukohustuslane teavitama maksuhaldurit kirjalikult kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Piiratud maksukohustuslane, kes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei maksa käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, ei tohi kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit teisest liikmesriigist kauba soetamisel. Kui piiratud maksukohustuslane kasutab teisest liikmesriigist kauba soetamisel oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, on ta kohustatud täitma kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi.

§ 26.   Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena

  (1) Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib maksuhaldur ühe maksukohustuslasena (edaspidi käibemaksugrupp) emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Samuti registreeritakse majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub samale isikule rohkem kui 50 protsenti või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Maksukohustuslane võib kuuluda samaaegselt ainult ühte käibemaksugruppi.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Käibemaksugrupp registreeritakse taotluse esitanud isikute valitud esindusisiku nimele, kes esindab käibemaksugruppi, esitab käibedeklaratsioone ja käibemaksu enammakse tagastamistaotlusi. Esindusisik valitakse käibemaksugruppi kuuluvate isikute hulgast. Käibemaksugrupile antakse ühine maksukohustuslasena registreerimise number.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Maksuhaldur registreerib käibemaksugrupi kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga. Käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 3 alusel registrist kustutatud käibemaksugrupi võib maksuhaldur uuesti registreerida käibemaksugrupina selle kustutamisele järgneva päeva seisuga, kui registreeritavast käibemaksugrupist jäetakse välja üksnes äriregistrist kustutatud äriühingud ja äriühingud, mille pankrot on välja kuulutatud.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Enammakstud käibemaks tagastatakse esindusisikule, kes esindab käibemaksugruppi.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]

  (7) Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavahelisi tehinguid ei loeta käibeks. Käibemaksugrupi iga maksukohustuslase tehingut käibemaksugrupivälise isikuga loetakse käibemaksugrupi tehinguks selle isikuga.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]

  (8) Maksuhaldur kustutab käibemaksugrupi registrist, kui:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid enam ei esine – nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
  2) käibemaksugrupi esindusisik esitab taotluse käibemaksugrupi kustutamiseks registrist, kui muutub grupi koosseis või muul põhjusel – avalduse saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
  3) käibemaksugrupi koosseisu kuuluvale äriühingule kuulutatakse välja pankrot või ta kustutatakse äriregistrist – pankroti väljakuulutamise või äriregistrist kustutamise kuupäeva seisuga.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (9) Maksuhaldur teavitab käibemaksugruppi kuuluvaid isikuid käibemaksugrupi registrist kustutamisest.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]

  (10) Käibemaksugrupi registrist kustutamise päevast alates loetakse maksukohustuslased taas registreerituks eraldi maksukohustuslastena.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]

  (11) Käibemaksugrupina registreeritud isikud esitavad ühise käibedeklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni lisa esitatakse käibemaksugruppi kuuluvate maksukohustuslaste kaupa. Käibemaksugrupina registreeritud isikud vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Käibemaksugrupi registrist kustutamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, kui nad olid registreeritud käibemaksugrupina.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

  (12) Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavaheliste tehingute puhul arveid käesoleva seaduse § 37 alusel ei väljastata.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]

  (13) Käibemaksugruppi kuuluva maksukohustuslase ja tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist käsitatakse ettevõtlusena.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (14) Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

§ 27.   Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon

  (1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa (edaspidi koos käibedeklaratsioon) esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

  (11) Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse enam kui viis arvet. Maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada käibedeklaratsiooni esitamist paberkandjal.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

  (12) Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood. Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendise ja 9-protsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. Käibedeklaratsiooni lisal arveid ei summeerita.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

  (13) Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada ka käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud nende arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

  (14) Käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata selliste tehingute ja toimingute eest väljastatud ja saadud arvete andmeid, millele seaduse alusel laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada käesolevas lõikes nimetatud tehingute ja toimingute eest saadud arvete andmeid.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

  (2) Käibedeklaratsiooni on kohustatud esitama:
  1) maksukohustuslane;
  2) piiratud maksukohustuslane, kes on maksustamisperioodil teinud käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid, ilma käibedeklaratsiooni lisata;
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]
  3) käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isik tehingu puhul, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma.

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Maksuhaldur võib oma otsusega kehtestada maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi, mis algab kalendrikuu või esimese maksustamisperioodi esimesel päeval ja lõpeb mõne sellele järgneva kalendrikuu viimasel päeval. Ka sellisel juhul esitatakse maksuhaldurile käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

  (5) Kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni.

  (6) Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse maksustamisperioodi kohta kaks käibedeklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

§ 28.   Ühendusesisese käibe aruanne

  (1) Maksukohustuslane peab esitama ühendusesisese käibe aruande, kui:
  1) tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive, ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus või ta on toimetanud Eestist teise liikmesriiki nõudmiseni varu, sealhulgas juhul, kui nõudmiseni varu soetaja muutub või nõudmiseni varu on toimetatud Eestisse tagasi;
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
  2) ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenust, mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendise maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kui maksukohustuslane muudab eelmise perioodi kohta esitatud ühendusesisese käibe aruande andmeid, on ta kohustatud vastava perioodi kohta esitama maksuhaldurile ühendusesisese käibe muutmise aruande. Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve, kajastatakse sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitataval ühendusesisese käibe aruandel.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Ühendusesisese käibe aruande vorm ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (5) Maksukohustuslane, kes on teise liikmesriigi isikule võõrandanud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, peab lisama ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Ühendusesisese käibe aruandel ja ühendusesisese käibe muutmise aruandel kajastatakse summad täiseurodes.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 29.   Käibemaksusumma arvutamine

  (1) Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingute ja toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Arvestatud käibemaksu hulka ei arvata tollialaste õigusaktide kohaselt tasutud käibemaksu.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:
  1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
  2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 23.12.2005, rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
  3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
  4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

  (4) Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. Sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti, võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse.
[RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (5) Maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva soetanud kaupu, välja arvatud põhivara, nende võõrandamiseks või võõrandatavate kaupade tootmiseks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks maksustamisperioodil, kui need kaubad maksustatava käibena võõrandati.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (51) Maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva saanud teenuseid, on õigus maha arvata nende teenuste sisendkäibemaks maksustamisperioodil, kui neid teenuseid maksustatava käibena edasi osutati.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (52) Enne isiku maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha arvata, võttes arvesse käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatut.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (6) Maksukohustuslasel on õigus käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud kauba ekspordi korral vähendada oma maksukohustust § 5 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise maksustamisperioodil tolli kinnitusega dokumendil märgitud käibemaksusumma võrra, kui kauba võõrandamise maksustamisperioodi eest käibedeklaratsiooni esitamise ajal ei olnud täidetud kõik tingimused, mille kohaselt kauba võõrandamist käsitatakse kauba ekspordina.

  (7) Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (8) Kui kauba käive on toimunud, kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkestatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja tagastab kauba, võib müüja korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra.

  (9) Kui müüjale on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui ta on summa ostjale tagastanud.

  (10) Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Võõrandamata põhivaralt soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatule.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (11) [Kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (12) Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toimingutelt arvestatud käibemaks.

  (13) Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratud päeval kehtivast maksumäärast. Kui kauba impordi puhul on käibemaksusumma arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate tolliseadustiku sätete kohaselt. Kui muu tehingu puhul on käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 30.   Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud

  (1) Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata töölähetuses töötajate majutamiseks kasutatud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

  (3) Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust.
[RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata, kui:
  1) sõiduauto soetatakse müügiks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode müügiga ning maksukohustuslane ei võta müügiks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;
  2) sõiduauto soetatakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning maksukohustuslane ei võta kasutusele andmiseks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;
  3) sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või taksoveo puhul taksoveoluba ja sõidukikaart;
[RT I, 31.12.2015, 10 - jõust. 01.01.2016]
  4) sõiduautot kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba;
  5) sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.
[RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (41) Sõiduauto ettevõtluses kasutamisena käsitatakse ka töötajate transporti elu- ja töökoha vahel tulumaksuseaduse § 48 lõikes 51 sätestatud tingimustel.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel ka käesoleva seaduse §-s 32 sätestatut.
[RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisest tuleb maksuhaldurit teavitada käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud käibedeklaratsiooni vormil.
[RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud juhtudel ei kohaldata sõiduauto soetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangut juhul, kui sõiduautot kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel järjest vähemalt kahe aasta jooksul selle soetamisest arvates või müügiks soetatud sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates. Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetamata otstarbel ning maksukohustuslane on nimetatud kahe aasta jooksul arvestanud käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel kasutatava sõiduauto omatarbena kasutamiselt, vähendatakse tekkinud maksukohustust nimetatud kahe aasta jooksul sellise sõiduauto omatarbena kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra. Sätet ei kohaldata, kui sõiduauto võõrandatakse kahe aasta jooksul selle käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 4 rakendamise aluse äralangemise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut vähemalt ühe aasta jooksul aluse äralangemise maksustamisperioodi esimesest päevast arvates.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 4 rakendamisel peab maksukohustuslane tagama, et asjaomase sõiduauto kasutamine muul juhul kui lõikes 4 sätestatud on välistatud.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

§ 31.   Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused

  (1) Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

  (2) Kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise (§ 3 lõike 4 punkt 4) ja ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse järgi arvestama käibemaksu, ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse saamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt arvestama käibemaksu, ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel. Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa, arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi (§ 38 lõige 2) alusel.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (41) Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 23.12.2005, rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]

  (5) [Kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (6) Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (7) Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 23.12.2005, rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]

  (71) Liisingule antud eseme remontimiseks ja hooldamiseks saadud kaupadelt või teenustelt tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu ei käsitata liisinguandja sisendkäibemaksuna. Sätet ei kohaldata, kui:
  1) liisingulepingu objektiks oleva vara remontimise ja hooldamise kohustus on liisinguandjal ning liisingutehing on maksustatud nii kauba kui ka finantsteenuse osas või
  2) liisinguandja osutab remondi- ja hooldusteenust.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]

  (8) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal kaup või teenus on käesoleva seaduse § 11 kohaselt soetatud või saadud.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 23.12.2005, rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]

  (9) Soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekkis käive käesoleva seaduse § 11 kohaselt. Kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 32.   Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine

  (1) Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mille sisendkäibemaks on käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest (edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini.

  (2) Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist, kaasa arvatud juhul, kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud. Samuti ei võeta arvesse juhuslikku käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 6 ja lõikes 21 nimetatud teenuste osutamist ega juhuslikku kinnisasja kaubana võõrandamist.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral on maksukohustuslasel lubatud tema põhjendatud taotluse alusel maksuhaldurilt saadud kirjalikul loal muuta kalendriaasta kestel käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 käsitletud maksustatava käibe ja kogu käibe suhet juhul, kui jooksva kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe tegelik suhe sellest oluliselt erineb.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

  (4) Põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara raamatupidamislikku väärtust. Ettevõtluses kasutatava sõiduauto puhul arvestatakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 ja §-s 30 sätestatud korrale.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (41) Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik päevast, millal põhivara või põhivara tarbeks soetatud kaup või saadud teenus võetakse kasutuses oleva põhivarana raamatupidamises arvele, kuni jooksva kalendriaasta lõpuni.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (42) Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

  (5) Põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist ei tule teha ettevõtluses kasutatava kinnisasja võõrandamise korral krediidi- või finantseerimisasutusele, kui kinnisasja võõrandanud isik on lepingu alusel võtnud selle kinnisasja samal maksustamisperioodil krediidi- või finantseerimisasutuselt kasutusse ja jätkab selle kasutamist ettevõtluses vähemalt kümne aasta täitumiseni kinnisasja oma ettevõtluses kasutamise algusest.

  (51) Kui põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu, arvestatakse põhivara ja selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamist põhivara võõrandamise aastal kuni korrigeerimisperioodi lõpuni täielikult maksustatava käibe tarbeks kasutamisena. Kui põhivara võõrandamisel on selle maksustatav väärtus alla poole vara soetusmaksumusest, siis sisendkäibemaksu korrigeerimisel ajavahemikku põhivara võõrandamisele järgnevast kuust kuni korrigeerimisperioodi lõpuni arvesse ei võeta. Kui kinnisasja maksuvabal võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu, arvestatakse kinnisasja ja selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamist kinnisasja võõrandamise aastal kuni korrigeerimisperioodi lõpuni täielikult maksuvaba käibe tarbeks kasutamisena.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]

  (6) Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (7) Investeeringukulla maksuvaba käivet teostaval maksukohustuslasel on lubatud maha arvata:
  1) käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktis 4 nimetatud õigust kasutanud maksukohustuslaselt investeeringukulla ostmisel makstud sisendkäibemaks;
  2) tema imporditud, ühendusesiseselt soetatud või teiselt maksukohustuslaselt soetatud investeeringukullana mittekasutatavalt kullalt makstud sisendkäibemaks, kui ta muudab selle kulla investeeringukullaks;
  3) kulla vormi, massi või kullasisalduse muutmisega seotud teenuse saamisel makstud sisendkäibemaks.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 33.   Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodid

  (1) Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud juhul on maksukohustuslasel samal kalendriaastal lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.

  (2) Proportsionaalse mahaarvamise puhul rakendatakse maksustatava käibe ja kogu käibe suhet kogu sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe määratakse maksukohustuslase eelmise kalendriaasta käibe põhjal. Tulemust korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest. Kui ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, määrab maksustatava käibe ja kogu käibe suhte maksuhaldur oma otsusega maksukohustuslase taotluse alusel tema esimese kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe prognoositava suhte põhjal.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

  (3) Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi puhul arvatakse arvestatud käibemaksust maha maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks. Maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe suhtele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. Maksukohustuslane peab raamatupidamises eraldi kajastama maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid, samuti kaupu ja teenuseid, mis on soetatud või saadud nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.

  (4) Kui maksukohustuslasel on mõnes tegevusvaldkonnas üksnes maksuvaba või üksnes maksustatav käive ja mõnes tegevusvaldkonnas nii maksustatav kui maksuvaba käive, võib maksukohustuslane maksuhalduri kirjalikul loal selle tegevusvaldkonna nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu maha arvata, lähtudes maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest samas tegevusvaldkonnas. Muus osas rakendatakse sellisel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

§ 34.   Sisendkäibemaksu tagastamine maksukohustuslasele

  (1) Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

  (2) Maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 60 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui:
[RT I, 11.07.2014, 4 - jõust. 01.08.2014]
  1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või
  2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (3) Tagastusnõude täitmise tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Tagastusnõude õigsuse kontrollimisel ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
[RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Teise liikmesriigi maksuhaldur tagastab maksukohustuslasele tema Eestis maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel teises liikmesriigis tasutud käibemaksu ning käesoleva seaduse § 43 alusel erikorda rakendavale maksukohustuslasele tema maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel teises liikmesriigis tasutud käibemaksu. Taotlus käibemaksu tagastamiseks tuleb esitada Eesti maksuhaldurile elektrooniliselt hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

§ 35.   Sisendkäibemaksu tagastamine muudel juhtudel

  (1) Teise liikmesriigi maksukohustuslase taotluse alusel tagastatakse talle valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras tema asukohariigis toimuva ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
  1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
  2) tal on asukohariigis õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
  3) Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
  4) tagastatava käibemaksu summa on vähemalt 50 eurot kalendriaastas või vähemalt 400 eurot juhul, kui taotlus esitatakse perioodi kohta, mis on lühem kui kalendriaasta, kuid hõlmab vähemalt kolme kuud;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  5) taotlus on esitatud elektrooniliselt teise liikmesriigi maksukohustuslase asukohariigi maksuhalduri kaudu Eesti maksuhaldurile hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (11) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane, kellel on õigus oma asukohariigis sisendkäibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata osaliselt, esitab taotluse käibemaksu tagastamiseks tagastamisperioodi jooksul, siis osalise sisendkäibemaksu mahaarvamise proportsiooni muutumisel tuleb maksukohustuslasel esitada tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta jooksul käibemaksu tagastamise taotluse parandus.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (12) Maksuhaldur teatab teise liikmesriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise taotluse rahuldamisest või sellest keeldumisest nelja kuu jooksul või lisateabe, näiteks arve või impordidokumendi nõudmisel kuue kuu jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Täiendava lisateabe nõudmisel teatab maksuhaldur käibemaksu tagastamise taotluse kohta otsuse tegemisest taotluse saamise päevast arvates kaheksa kuu jooksul. Maksuhaldur edastab taotlejale dokumendid elektrooniliselt. Kui käibemaksu tagastamise taotlus rahuldatakse, tagastatakse käibemaks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul maksukohustuslasele taotluse rahuldamise otsusest teatamisest arvates.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (13) Kui käibemaks tagastatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele pärast käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud tähtaja möödumist, tasub maksuhaldur isikule intressi maksukorralduse seaduse §-s 117 sätestatud määras.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Ühendusevälise riigi maksukohustuslase kirjaliku taotluse alusel tagastatakse talle valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasja importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
  1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
  2) tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 320 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  3) Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
  4) ühendusevälise riigi maksukohustuslase asukohariigis on Eesti residendil käibemaksu tagasisaamise õigus.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Tagastatav käibemaks kantakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormis esitatud taotluses nimetatud pangakontole.

  (5) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada nende vallasasjade ja teenuste nimekiri, mille soetamisel või saamisel tasutud käibemaksu ei tagastata ühendusevälise riigi maksukohustuslasele ka siis, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuded on täidetud.

  (6) Eestis kauba soetamisel või importimisel tasutud sisendkäibemaks tagastatakse isikule, kes ekspordib selle kauba humanitaarabi korras, kui selle kauba eksport on tõendatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud dokumentidega. Humanitaarabi on rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigi valitsusele, välisriigi kohalikule omavalitsusele või välisriigi valitsusvälisele organisatsioonile antav tagastamatu abi, mis on ette nähtud puuduse leevendamiseks.

  (7) Isikule, kellel ei ole käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud õigust sisendkäibemaks maha arvata, tagastatakse uue transpordivahendi soetamisel tasutud või ostuhinnalt arvutatud käibemaks pärast uue transpordivahendi toimetamist teise liikmesriiki, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud. Käibemaksu ei tagastata rohkem, kui selle uue transpordivahendi teise liikmesriiki toimetamise ajal kindlaksmääratud harilikult väärtuselt arvutatud käibemaksu ulatuses.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (8) Isikule, kellel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, tagastatakse kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud.

  (9) [Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (10) Välisriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise kord ja käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vorm ning humanitaarabi korras kaupa eksportivale isikule käibemaksu tagastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (11) Uue transpordivahendi soetamisel tasutud käibemaksu erijuhul tagastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (12) [Kehtetu - RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (13) Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda rakendavale teise liikmesriigi maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule tagastatakse tema ettevõtluses kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, välja arvatud lõike 2 punktis 4 sätestatud tingimust.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

§ 36.   Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel

  (1) Maksukohustuslane on kohustatud:
  1) säilitama kronoloogilises järjestuses tema poolt või tema eest (§ 37 lõige 1) väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Arvel olev informatsioon tuleb säilitada algsel kujul. Kauba importimist tõendavad tollideklaratsioonid tuleb säilitada seitsme aasta jooksul, arvates tolliformaalsustele järgneva kalendriaasta algusest;
  2) pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu ning käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud sisendkäibemaksu ja imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu igapäevast arvestust valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras;
  3) pidama arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel;
  4) pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist võimaldava täpsusega;
  5) pidama käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud korduskasutuspakendiga seotud tehingute arvestust ning säilitama korduskasutuspakendit puudutavat dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat;
  6) pidama nõudmiseni varuga seotud tehingute ja toimingute arvestust, võttes arvesse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktides 12–14 ning § 8 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Maksukohustuslasena registreeritud investeeringukulla müüja on kohustatud pidama arvestust kõigi investeeringukullaga seotud tehingute ja investeeringukulla ostjate kohta ning säilitama iga tehingut käsitleva dokumentatsiooni viie aasta jooksul, alates tehingu toimumise päevast.

  (3) Piiratud maksukohustuslane on kohustatud:
  1) säilitama kronoloogilises järjestuses käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul, arvates nende väljastamise või saamise päevast. Arvel olev informatsioon tuleb säilitada algsel kujul;
  2) pidama käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 ning § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse ning soetatud ja imporditud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaksu kohta igapäevast arvestust valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras;
  3) pidama arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel;
  4) pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist võimaldava täpsusega.

  (4) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane võib valida arvete säilitamise koha ja viisi tingimusel, et ta teeb arved või arvetel säilitatava informatsiooni maksuhalduri soovil ning juhul, kui arvel kajastatud tehingult või toimingult arvestatud käibemaksu summa kuulub tasumisele teises liikmesriigis, ka teise liikmesriigi pädeva asutuse soovil viivitamata kättesaadavaks.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 37.   Arved

  (1) Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

  (11) Kui käibe tekkimise koht on Eesti, on maksukohustuslane kauba võõrandamise ja teenuse osutamise korral kohustatud väljastama käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve. Maksukohustuslane väljastab käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve ka juhul, kui käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis, ning juhul, kui teise liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele kauba soetaja või teenuse saaja liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kauba soetaja või teenuse saaja teises liikmesriigis väljastab arve talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta maksukohustuslase eest.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

  (12) Maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik väljastab käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve juhul, kui ta rakendab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast.

  (21) Kauba ühendusesisese käibe korral või teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse osutamisel on maksukohustuslane kohustatud väljastama arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 1, 2 või 21 sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena.

  (5) Kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve ning maksukohustuslane või välisriigi maksukohustuslane aktsepteerib seda. Kokkulepe peab sisaldama arvete maksukohustuslasepoolse või välisriigi maksukohustuslase poolse aktsepteerimise korda.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt.

  (7) Arvele tuleb märkida:
  1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
  2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
  3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
  4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
  5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
  6) kauba kogus või teenuse maht;
  7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
  9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
  10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 loetletule tuleb arvele märkida:
  1) nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käesoleva seaduse § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile või § 16 vastavale lõikele ja punktile või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132, 135, 146, 148, 151 või 156 vastavale punktile või artiklile 136, 142, 152, 153, 159, 160, 346, 347 või 382 või artikli 37 lõikele 3, kauba ühendusesisese käibe puhul artiklile 138 ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artiklile 142. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
  2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul märge „pöördmaksustamine”, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning käesoleva seaduse §-s 411 nimetatud juhtudel;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
  3) ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise (§ 5 lõige 2) puhul viide käesoleva seaduse § 5 lõikele 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 147;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  4) uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis tõendavad, et võõrandatav kaup on uus transpordivahend, ja viide käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktile 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punktile a;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  5) [kehtetu - RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  6) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 40) rakendamise puhul märge „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood”;
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
  7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§-d 41 ja 42) rakendamise puhul märge vastavalt „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad”, „kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed” või „kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed”;
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
  8) kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (§ 20), siis selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress ning viide käesoleva seaduse § 20 lõikele 6 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 204;
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
  9) käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel arve koostamisel märge „endale arve koostamine”.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

  (81) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1, 3–5 ja 8 nimetatud viited võib asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega.
[RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

  (9) Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
  1) reisijateveo teenuse osutamisel;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhtudel märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed:
  1) arve väljastamise kuupäev;
  2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number;
  3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
  4) maksustatav summa;
  5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma.

  (11) Maksukohustuslane, kellele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud nõuetele vastav arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri.

§ 38.   Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine

  (1) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.

  (2) Kauba importimisel makstakse käibemaksu tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul esitab isik andmed kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollialastes õigusaktides sätestatud korras.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (21) Maksukohustuslane võib maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades kauba impordilt arvestatavat käibemaksu deklareerida käibedeklaratsioonis juhul, kui maksuhaldur on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 23 kinnitanud, et maksukohustuslane vastab järgmistele tingimustele:
  1) ta on olnud registreeritud maksukohustuslasena järjestikku vähemalt eelnevad 12 kuud;
  2) [kehtetu - RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  3) [kehtetu - RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  4) tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone;
  5) tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud maksuvõlga.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]

  (22) Põhivara importimise korral ei pea maksukohustuslane vastama käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 1 nimetatud tingimusele. Kui maksukohustuslane ei vasta nimetatud tingimusele, peab ta maksuhaldurile esitama viimase nõudmisel tagatise. Maksuhaldur teavitab maksukohustuslast tagatise nõudest kirjalikult viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 21 kohase kirjaliku teate saamisest arvates.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (23) Maksuhaldur kontrollib maksukohustuslase vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele, arvestades lõigetes 22 ja 27 sätestatud erisust, ja kinnitab 30 päeva jooksul lõike 21 kohase kirjaliku teate saamisest arvates maksukohustuslase tingimustele vastamist või teavitab tingimustele mittevastamisest.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.02.2019]

  (24) Maksuhaldur kontrollib igal kuul maksukohustuslase jätkuvat vastamist käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele, arvestades lõigetes 22 ja 27 sätestatud erisust, arvates lõikes 23 sätestatud maksukohustuslase tingimustele vastamise kinnitamisest, ning kui ta ei vasta neile, on maksuhalduril õigus peatada kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus kuni järgmise kalendrikuu lõpuni. Maksuhalduril on õigus peatada kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus maksumenetluse ajaks.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.02.2019]

  (25) Kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus tunnistatakse kehtetuks maksukohustuslase kirjaliku teavituse alusel või maksukohustuslase kustutamisel maksukohustuslasena registrist.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]

  (26) Maksuhaldur võib kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse kehtetuks tunnistada maksuotsusega või kui see õigus on käesoleva paragrahvi lõike 24 alusel olnud peatatud kuus kuud järjestikku.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]

  (27) Kütuse importimise korral ei pea maksukohustuslane, kes on kütuse müüja vedelkütuse seaduse tähenduses, vastama käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele, kui tal on kütuse importimisel tagatise esitamise kohustus.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.02.2019]

  (3) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isikul tuleb tasuda käibemaks arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

  (4) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 3 nimetatud isik tasub valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra kohaselt käibemaksu maksuhaldurile kümne kalendripäeva jooksul teisest liikmesriigist soetatud uue transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 4 nimetatud isik tasub käibemaksu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisi maksmise korra kohaselt.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (51) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud isik, kes ei ole maksukohustuslane, esitab andmed kauba kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollialastes õigusaktides sätestatud korra kohaselt, arvestades vajalike erisustega.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (6) Käibemaks laekub riigieelarvesse.

  (7) Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt uue transpordivahendi ühendusesisesel soetamisel käibemaksu tasumise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

5. peatükk MAKSUSTAMISE ERISÄTTED 

§ 39.   Välisesindusele, diplomaadile, liidu institutsioonile ja välisriigi relvajõududele kohaldatavad maksusoodustused
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (1) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, liidu institutsioonile, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale. Kauba, välja arvatud toiduained, soetamisel ja teenuse saamisel Eestis tagastatakse käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud esindusele, asutusele, erimissioonile, peakorterile ja füüsilisele isikule, välja arvatud liidu institutsioon, nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel juhul, kui kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 64 eurot. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral.
[RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus, ning vajaliku kauba importi ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi, välja arvatud Eesti relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele. Välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmele ning tema ülalpeetavale, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajale, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmele ja tema ülalpeetavale ning peakorteri lepingupartneri töötajale ja tema ülalpeetavale ning välisriigi, mis ei ole NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule, rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kohaldatakse maksuvabastust kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestist, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus. Rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmete ja nende ülalpeetavate suhtes kohaldatakse kauba või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kogumaksumuse alammäära.
[RT I, 27.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni ja institutsiooni ning lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning nende liikme ja liikme ülalpeetava, relvajõudude lepingupartneri töötaja, peakorteri, peakorteri liikme ja tema ülalpeetava ning peakorteri lepingupartneri töötaja ja tema ülalpeetava ning õppeasutuse vajadusteks imporditava kauba käibemaksust vabastamise korra ja tingimused ning käibemaksu tagastamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 27.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (31) Eestis soetatud kauba eest tasutud käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (4) Erandeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha vastastikkuse põhimõttel välisministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni, institutsiooni ja füüsilise isiku ning lõikes 2 nimetatud rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmete ja nende ülalpeetavate õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab välisminister või tema volitatud ametnik.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning nende liikme ja liikme ülalpeetava, relvajõudude lepingupartneri töötaja, peakorteri, peakorteri lepingupartneri töötaja ja tema ülalpeetava ning õppeasutuse õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.
[RT I, 27.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 40.   Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord

  (1) Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust (edaspidi reisiteenus) ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust teisele Eesti või välisriigi maksukohustuslasele edasiosutamiseks.

  (3) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti. Reisiteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui reisiteenuse osutamisel kasutatud teiselt maksukohustuslaselt või ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud teenust osutab see teine isik ühendusevälises riigis. Kui osa reisiteenusest osutatakse ühendusevälises riigis, ei loeta Eestit käibe tekkimise kohaks üksnes ühendusevälises riigis osutatud teenusega seotud reisiteenuse osas.

  (4) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra.

  (5) Maksukohustuslase põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele loa kasutada reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel teenuse osutamisele eelnenud kalendriaasta keskmist marginaali. Marginaal on maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt reisiteenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse ja teenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma suhe. Maksukohustuslane, kes kasutab reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel maksuhalduri loal eelmise kalendriaasta keskmist marginaali, on kohustatud seda marginaali kasutama kuni kalendriaasta lõpuni ning korrigeerima reisiteenuse maksustatavat väärtust kalendriaasta lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest.

  (6) Erikorda rakendaval maksukohustuslasel ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu, mille ta on vahetult reisiteenuse saaja teenindamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel maksnud teisele maksukohustuslasele.

  (7) Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid teenuseid ja võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena.

  (8) Erikorda rakendav maksukohustuslane ei märgi erikorra alusel maksustatava reisiteenuse eest väljastatavale arvele kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.

  (9) Maksukohustuslane, kes osutab erikorra alusel maksustatavaid reisiteenuseid ning teenuseid, millele erikorda ei kohaldata, on kohustatud pidama eraldi arvestust erikorra alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste ning muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste kohta.

  (10) [Kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2008]

  (11) Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 41.   Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord

  (1) Maksukohustuslane, kes soetab kasutatud kauba, originaalkunstiteose või kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi tarbeks ning ei kasuta nimetatud kaupa, võib edasimüügil järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, kui ta on soetanud selle kauba:
  1) Eesti või teise liikmesriigi isikult, kes ei ole maksukohustuslane;
  2) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata;
  3) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kaupa, originaalkunstiteost ning kollektsiooni- ja antiikeset edasi müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda.

  (2) Kasutatud kaup on kasutuses olnud vallasasi, mis on kasutatav olemasoleval kujul või pärast parandamist, välja arvatud originaalkunstiteos, kollektsiooni- ja antiikese, väärismetall ja vääriskivi. Originaalkunstiteos on kaup, mis on nimetatud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osas A, kusjuures maksukohustuslane võib originaalkunstiteosena mitte käsitada nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osa A punktides 5–7 nimetatud kaupu. Kollektsiooniese on filateeliakaup, mille KN kood on 9704 00 00, ja zooloogiline, botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline, etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille KN kood on 9705 00 00. Antiikese on üle 100 aasta vanune ese, mille KN kood on 9706 00 00.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral on käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.

  (4) Maksukohustuslane, kes järgib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, ei märgi väljastatavale arvele või muule müügidokumendile kauba soetamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.

  (5) Kui maksukohustuslane on maksuhaldurit sellekohaselt teavitanud, võib ta järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda ka järgmiste kaupade edasimüügil:
  1) tema enda imporditud originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese;
  2) originaalkunstiteos, mille on maksukohustuslasele müünud autor või autoriõiguse valdaja.

  (6) Maksukohustuslane, kes rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust, peab selles lõikes nimetatud kaupade edasimüügil järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda vähemalt kahe kalendriaasta jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimaluse rakendamisest.

  (7) Maksukohustuslase imporditud originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme käibe puhul käsitatakse ostuhinnana käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavat väärtust, millele on lisatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

  (8) [Kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (9) Maksukohustuslasel ei ole tema teostatava käibe maksustamisel õigust arvata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korra alusel maha käibemaksu, mille ta on tasunud:
  1) originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme importimisel;
  2) originaalkunstiteose soetamisel autorilt või autoriõiguste valdajalt.

  (10) Maksukohustuslane on kohustatud pidama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda järgides eraldi arvestust võõrandatud kaupade soetamise ja võõrandamise kohta. Maksukohustuslasel peavad olema dokumendid, mis tõendavad kauba soetamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult ning kauba vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.

§ 411.   Kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete käibemaksuga maksustamise erikord
[RT I, 08.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (1) Kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud erikorda rakendatakse järgmiste kaupade käibe korral:
  1) kinnisasi või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama;
  2) metallijäätmed jäätmeseaduse § 104 tähenduses;
  3) investeeringukuld, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama;
[RT I, 06.06.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]
  4) väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses, välja arvatud investeeringukuld, ja väärismetalli sisaldav metallimaterjal, sealhulgas väärismetalli sisaldavad jäätmed, kui need võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele;
[RT I, 06.06.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]
  5) metalltooted KN koodidega 7208–7220 (välja arvatud tooted koodiga 721691, keevitustraat ja keevitusvardad), 7222, 7225, 7226, 7228 (välja arvatud keevitusvardad), 73011000, 730300–7306 (välja arvatud ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud), 73081000, 73082000, 73121061, 73121069, 731420 ja 73143900, mis on nimetatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1754/2015, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 285, 30.10.2015, lk 1–926).
[RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauba soetamisel kajastab maksustatava tehingu ja tasumisele kuuluva käibemaksusumma kauba soetaja oma käibedeklaratsioonil selle kauba eest arve kättesaamise maksustamisperioodil.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvab ostja sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käesolevas seaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehing peab olema arvel eraldi välja toodud koos märkega „pöördmaksustamine”. Kui arve esitamise ajaks ei ole käive vastavalt käesoleva seaduse §-le 11 täielikult toimunud, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohta väljastada eraldi arve koos märkega „pöördmaksustamine”.
[RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018]

§ 42.   Avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikord

  (1) Kui kasutatud kaup, originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese müüakse avalikul enampakkumisel, on enampakkumise korraldaja käibe maksustatav väärtus kauba müügihinna ja komitendile makstava hinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.

  (2) Kauba müügihind on summa, mille ostja on tasunud enampakkumise korraldajale tema väljastatud arve või muu müügidokumendi alusel. Kauba müügihind sisaldab kauba enampakkumise hinda ja muid summasid, mille kauba ostja on enampakkumise korraldajale kohustatud seoses kauba soetamisega tasuma.

  (3) Komitendile makstav hind on kauba enampakkumise hinna ja enampakkumise korraldaja poolt komitendilt lepingu alusel saadud või saadava komisjonitasu vahe.

  (4) Enampakkumise korraldaja ei märgi ostjale esitatavale arvele või muule müügidokumendile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldatakse juhul, kui enampakkumise korraldaja tegutseb käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikuga sõlmitud komisjonilepingu alusel, mille kohaselt kauba avalikul enampakkumisel makstakse müügilt komisjonitasu.

  (6) Enampakkumise korraldajana tegutsev maksukohustuslane, kellele on kaup toimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingu alusel, peab esitama komitendile aruande, milles on märgitud kauba enampakkumise hind ja tulemus, mis saadakse komitendi makstava komisjonitasu mahaarvamisel enampakkumise hinnast. Aruannet käsitatakse ühtlasi komitendi arvena enampakkumise korraldajale.

§ 43.   Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (1) Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorraga hõlmatud teenus) puhul võivad maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik) rakendada erikorraga hõlmatud teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) tingimusel, et:
  1) ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, osutab erikorraga hõlmatud teenust liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  2) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, osutab erikorraga hõlmatud teenust teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
  3) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid tema püsiv tegevuskoht asub Eestis, osutab erikorraga hõlmatud teenust teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

  (2) Erikorda rakendav isik on kohustatud erikorda kohaldama kõigile erikorraga hõlmatud teenustele, mida maksustatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.

  (3) Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda Eestis ega teises liikmesriigis, kus asub tema püsiv tegevuskoht.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Maksukohustuslane, kes soovib erikorda rakendada, või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib end erikorra alusel Eestis registreerida, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.

  (5) Maksuhaldur annab ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule registreerimisnumbri ja teavitab teda sellest elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates.

  (6) Erikorda hakatakse rakendama alates maksukohustuslase poolt erikorra valiku rakendamiseks maksuhaldurile avalduse esitamisele või ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku registreerimisele järgneva kvartali esimesest päevast.

  (7) Kui isik osutab erikorraga hõlmatud teenust enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud päeva, rakendatakse erikorda esimesest sellise teenuse osutamise päevast arvates tingimusel, et isik on esitanud avalduse erikorra rakendamiseks hiljemalt erikorraga hõlmatud teenuse osutamise kalendrikuule järgneva kuu kümnendal kuupäeval.

  (8) Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorraga hõlmatud teenuste osutamise lõpetamisest, oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta enam erikorda rakendada ei saa, ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduses esitatud andmete muutumisest muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Erikorra rakendamise lõpetamisest, kui isik jätkuvalt osutab ühenduses erikorraga hõlmatud teenust, tuleb teatada maksuhaldurile vähemalt 15 päeva enne selle kvartali lõppu, mil ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

  (9) Maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise või kustutab registrist ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku, kui:
  1) isik on teatanud, et ta enam ei osuta erikorraga hõlmatud teenuseid;
  2) isik ei ole kaheksa järjestikuse kvartali jooksul erikorra alusel maksustatavaid teenuseid osutanud või isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
  3) isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata;
  4) isik jätkab erikorraga hõlmatud teenuste osutamist, kuid on maksuhaldurile teatanud erikorra rakendamise lõpetamisest.

  (10) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule erikorra rakendamise lõpetamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub otsuse saatmise päevale järgneva kvartali esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval.

  (11) Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kvartali kohta erikorraga hõlmatud teenuste käibedeklaratsiooni. Erikorraga hõlmatud teenuste käibedeklaratsioon esitatakse kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Erikorda rakendav isik on kohustatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

  (12) Erikorraga hõlmatud teenuste käibedeklaratsioonis esitatakse järgmised andmed:
  1) erikorda rakendava isiku maksukohustuslasena registreerimise number;
  2) kvartal ja aasta, mille kohta deklaratsioon esitatakse;
  3) liikmesriik, kus erikorraga hõlmatud teenust osutati;
  4) teenuste maksustatav väärtus kokku eurodes liikmesriikide kaupa;
  5) maksumäär liikmesriikide kaupa;
  6) tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes liikmesriikide kaupa;
  7) kokku tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

  (13) Kui erikorraga hõlmatud teenuste eest on tasutud muus valuutas kui euro, siis erikorraga hõlmatud teenuste käibedeklaratsioonis vajalike andmete väljendamiseks eurodes kohaldatakse deklareerimisperioodi viimasel päeval kehtinud Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi.

  (14) Kui erikorda rakendav isik muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud erikorraga hõlmatud teenuste käibedeklaratsiooni andmeid, esitab ta selle maksustamisperioodi kohta uue, muudetud deklaratsiooni. Eelmiste perioodide deklaratsioonide andmeid võib muuta kolme aasta jooksul alates esialgse deklaratsiooni esitamise kuupäevast.

  (15) Erikorda rakendav maksukohustuslane ei või erikorraga hõlmatud teenuse tarbeks teises liikmesriigis kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaksu oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata, kuid tal on õigus see asjaomase liikmesriigi maksuhaldurilt tagasi küsida.

  (16) Erikorda rakendav isik on kohustatud säilitama kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist järgmist teavet:
  1) liikmesriik, kus teenust osutati;
  2) osutatud teenuse liik;
  3) teenuse osutamise kuupäev;
  4) maksustatav summa ja kasutatav vääring;
  5) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;
  6) kohaldatav käibemaksumäär;
  7) tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatav vääring;
  8) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa;
  9) enne teenuse osutamist tehtud ettemaksed;
  10) arve väljastamise korral arves sisalduv teave;
  11) kliendi nimi, kui see on maksukohustuslasele teada;
  12) teave, mida kasutatakse kliendi asu- või elukoha kindlaksmääramiseks.

  (17) Erikorda rakendav isik on kohustatud maksuhalduri või erikorraga hõlmatud teenuse saaja asukoha liikmesriigi maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud andmed elektrooniliselt kättesaadavaks.

  (18) Kui erikorda rakendav isik lõpetab erikorra rakendamise, kuid jätkab erikorraga hõlmatud teenuste osutamist ühenduses, ei ole isikul lubatud erikorda rakendada erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumisele järgneva kahe kvartali jooksul.

  (19) Kui maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase erikorra rakendamise või kustutab ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku registrist, kuna isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust erikorda rakendada erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumisele järgneva kaheksa kvartali jooksul.

  (20) Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmine korduv, kui:
  1) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva kvartali kohta meeldetuletused erikorraga hõlmatud teenuste käibedeklaratsioonide esitamise kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;
  2) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva kvartali kohta meeldetuletused käibemaksuvõlgnevusest, kuid isik ei ole võlgu olevat käibemaksusummat ühegi asjaomase kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates tasunud, välja arvatud juhul, kui maksmata summa on väiksem kui 100 eurot iga kvartali kohta;
  3) pärast maksuhalduri või erikorraga hõlmatud teenuse tarbimise liikmesriigi maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik teinud elektrooniliselt kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 16 sätestatud andmeid.

  (21) Ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes on valinud erikorra kasutamise, ei saa endale määrata maksuesindajat.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

§ 44.   Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord

  (1) Maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot, võib rakendada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord). Isik teavitab kirjalikult maksuhaldurit maksustamisperioodist, millest alates ta hakkab erikorda rakendama, kas enda maksukohustuslasena registreerimise taotluse esitamisel või hiljemalt erikorra rakendamisele eelneval maksustamisperioodil. Käesolevas lõikes nimetatud piirmäära arvestust peab maksukohustuslane kassapõhiselt. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Isik, kes soovib erikorda rakendada, peab käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud registreerimiskohustuse piirmäära arvestust kassapõhiselt. Tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse, tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Erikorra rakendamisel käsitatakse käibe tekkimise ajana päeva, kui tehti käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Erikorda rakendava maksukohustuslase poolt kauba tasuta võõrandamise korral on käibe tekkimise ajaks päev, kui kaup saajale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimene päev.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Kui lähetatud kaupade ja osutatud teenuste eest ei ole tasutud ning erikorda rakendav maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslaste registrist, siis loetakse käive toimunuks maksustamisperioodil, mille eest viimane käibedeklaratsioon kuulub esitamisele.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (7) Erikorra rakendamisel tekib kauba soetamisel või teenuse saamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus pärast kauba või teenuse eest tasumist. Kauba soetamise või teenuse saamise eest osalisel tasumisel on õigus sisendkäibemaks maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Erikorra rakendamisest loobumiseks teavitab maksukohustuslane sellest kirjalikult maksuhaldurit hiljemalt loobumisele eelneval maksustamisperioodil ning käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, millest alates loobuti erikorra rakendamisest.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (9) Maksukohustuslasel on kohustus erikorra rakendamisest loobuda, kui maksukohustuslase maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Nimetatud suuruses käibe tekkimisele järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast erikorda ei rakendata. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (10) Erikorra rakendamise lõppemise järgselt arvestab maksukohustuslane erikorra rakendamise perioodil lähetatud ja kättesaadavaks tehtud kaubalt ja osutatud teenuselt käibemaksu ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Enne erikorra rakendamist toimunud käibe ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestamisele kohaldatakse käibemaksuarvestuse üldkorda.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (11) Erikorda ei rakendata järgmiste tehingute ja toimingute korral:
  1) kauba import;
  2) kauba ühendusesisene käive ja ühendusesisene soetus;
  3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud sellise teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti;
  4) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult sellise teenuse saamine, mille käibe tekkimise koht on Eesti;
  5) käive, kauba soetamine ja teenuse saamine, kui kauba või teenuse eest tasumine toimub lepingu, näiteks liisingulepingu alusel kauba lähetamisele või teenuse osutamisele järgneva pikema perioodi jooksul kui kolm kalendrikuud.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (12) [Kehtetu - RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

§ 441.   Maksuladustamine

  (1) Maksuladustamine on nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud liidu kauba paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta käibemaksusoodustuse kohaldamiseks. Maksuladu on koht, kus toimub maksuladustamine.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]

  (2) Maksulaopidajal peab olema tagatis maksuladustatud kaubalt tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Maksukorralduse seaduses reguleerimata juhtudel kohaldatakse tagatise esitamisele, aktsepteerimisele, vabastamisele, kasutamisele ja selle suuruse arvutamisele tollialastes õigusaktides tollivõla kohta sätestatut.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Maksuladu pidada sooviv isik esitab kirjaliku taotluse, milles on maksulao pidamise loa saamiseks vajalik informatsioon.

  (4) Maksuhaldur väljastab maksulao pidamise loa, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) taotleja raamatupidamine võimaldab maksuhalduril taotleja tegevust kontrollida;
  2) taotlejal on kauba liikumise kohta täpne arvepidamine;
  3) taotlejal ei ole maksuvõlga;
  4) taotleja on maksuhaldurile esitanud tõesed andmed;
  5) taotlus on majanduslikult põhjendatud.

  (5) Maksuhaldur võib keelduda maksulao pidamise loa väljastamisest, kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-s 3891 või 3892 sätestatud kuriteo, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Maksulaopidaja peab maksuladustatud kaupade kohta maksuhalduri poolt heakskiidetud vormis laoarvestust. Kaup kantakse laoarvestusse kohe, kui asjaomane isik on toonud kauba maksulattu. Laoarvestus peab võimaldama maksuhalduril kaupa identifitseerida ning kajastama kaubaga tehtud tehinguid ja kauba liikumist.

  (7) Kaup on maksuladustatud, kui kaup on kantud laoarvestusse. Maksuladustamine lõpeb, kui kaup kantakse laoarvestusest välja.

  (8) Kui töötlemise tulemusena kaup ei kuulu enam nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas loetletud kaupade loetellu, tuleb selle kauba maksuladustamine viivitamata lõpetada.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (9) Maksuladustatud kaupa saab ühest maksulaost teise toimetada maksuladustamist katkestamata. Lähtemaksulao pidaja vastutab maksukohustuse täitmise eest seni, kuni kaup võetakse teises maksulaos arvele. Kui kaup toimetatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast välja ebaseaduslikult, vastutab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 sätestatud maksukohustuse täitmise eest laopidaja solidaarselt isikuga, kes on kauba välja toimetanud.

  (10) Maksulaost kadunud kaupa käsitatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast ebaseaduslikult väljaviidud kaubana. Pakendamata vedeliku ja puistematerjali mõõtetulemuse võrdlemisel kauba kohta käivate andmetega võib maksuhaldur võtta arvesse mõõteprotsessi mõõtemääramatust. Mõõtemääramatust ületava kauba puudujäägi puhul peab laopidaja maksuhaldurile tõendama, et puudujääk on tekkinud ettenägematu olukorra, loodusliku protsessi või kauba iseärasuste tõttu.

  (11) Maksuhaldur võib peatada maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, maksuhalduri nõuete täitmiseks või kauba maksulaost väljatoimetamiseks tähtaja, kui:
  1) laopidajat on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-s 3891 või 3892 sätestatud kuriteo;
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
  2) laopidajal on maksuvõlg;
  3) loa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
  4) maksulao tegevus ei ole maksulao pidamise nõuetega kooskõlas;
  5) maksulao tagatise nõuded ei ole täidetud.

  (12) Maksulao pidamise luba tunnistatakse kehtetuks laopidaja kirjaliku taotluse alusel või maksuhalduri algatusel. Maksuhaldur võib loa kehtetuks tunnistada, kui:
  1) loa kehtivus oli enne kehtetuks tunnistamist peatatud käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud põhjusel;
  2) laopidaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks.

  (13) Maksulao nõuded, maksulao pidamise loa väljastamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, maksuladustamisel oleva kauba hoidmise ja vedamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

§ 442.   Tagatised

  (1) Maksuhalduril on õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi käitlejalt, tubakatoote käitlejalt ja kütuse käitlejalt tagatist maksukorralduse seaduses kehtestatud korras.
[RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Vedelkütuse müüja esitab maksuhaldurile tagatise vedelkütuse seaduses kehtestatud korras.
[RT I, 15.03.2011, 11 - jõust. 01.04.2011]

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 45.   Enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse ka enne selle jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamisel, kui käive on tekkinud käesoleva seaduse kehtimise ajal.

  (2) Käive loetakse tekkinuks ajal, mis tuleneb kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseadusest, järgmistel juhtudel:
  1) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist, kuid käesolevast seadusest tulenevana käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem;
  2) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse kohaselt käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem, kuid käesolevast seadusest tulenevana enne käesoleva seaduse jõustumist. Mõlemal juhul täidab maksukohustuslane käibemaksuga seotud kohustusi vastavalt käibemaksuseadusele, mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni.

§ 46.   Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse maksukohustuslasena isikut, kes on maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ega ole registrist kustutatud. Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse ühe maksukohustuslasena maksukohustuslasi, kes on ühe maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ning kelle ühe maksukohustuslasena registreerimise otsust ei ole kehtetuks tunnistatud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni ning tasuma käibemaksu käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud maksustamisperioodi eest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud käibemaksuseaduses ettenähtud korras.

  (3) [Kehtetu - RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.10.2018]

  (4) Maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile andmise teenuse ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate maamaksu- ja hoonekindlustuskulude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.

  (5) Kinnisasja, mida maksukohustuslane on käesoleva seaduse jõustumisel kasutanud oma ettevõtluses vähem kui viis kalendriaastat, sisendkäibemaksu ümberarvestamise periood (§ 32) pikeneb kümne kalendriaastani alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses. Kalendriaastate arv alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses kuni seaduse jõustumiseni korrutatakse ümberarvestamise perioodi arvutamisel kahega.

  (6) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel maksuhalduri antud käibemaksuvabastuse ja nullprotsendilise käibemaksumäära rakendamise õigus kehtib ka juhul, kui tehing või toiming, mille kohta maksuhalduri otsus on tehtud, teostatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kaubalt või teenuselt tasutud käibemaks tagastatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

  (7) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendilepingu alusel kauba võõrandamisele kohaldatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et kaup on antud kauba lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist.

  (8) [Kehtetu - RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]

  (9) [Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (10) Eestisse toimetatavale ühenduse kaubale või Tšehhi Vabariigis, Küprose Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis või Slovaki Vabariigis (edaspidi liituvad riigid) vabas ringluses olnud kaubale, mille eksportimisega seotud tolliformaalsused on ühenduses või liituvas riigis enne käesoleva seaduse jõustumist lõpetatud, kohaldatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.

  (11) Isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel, tagastatakse käesoleva seaduse jõustumisest alates imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et selle kauba varasem eksportimine ühenduse liikmesriigist või liituvast riigist ei ole põhjustanud nullmäära rakendamist, käibemaksuvabastust ega käibemaksu tagastamist.

  (12) Kui kaup, mis on käesoleva seaduse jõustumisel ühenduses või liituvas riigis välistöötlemise tolliprotseduuril, toimetatakse Eestisse tollijärelvalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.

  (13) Kui Eesti kaup, mis oli enne käesoleva seaduse jõustumist toimetatud ühenduse liikmesriiki või liituvasse riiki imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise põhimõtetele vastaval eesmärgil, toimetatakse Eestisse tollijärelevalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba importimiseni.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (14) Kui kaup, mis oli 2009. aasta 1. jaanuaril Eestis tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril, suunatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, kohaldatakse sellise kauba impordile käesoleva seaduse 2008. aasta 31. detsembril kehtinud sätteid.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (15) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsused, mis on tehtud enne 2009. aasta 31. detsembrit, tunnistatakse kehtetuks alates 2010. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

  (16) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini käsitatakse kauba ekspordina kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks, kui isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38,35 eurot ja on täidetud käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud tingimused.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (17) Erandina käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktist 5 on teise liikmesriigi maksukohustuslasel õigus esitada taotlus 2009. aastal tema asukohariigis toimunud ettevõtluse tarbeks kasutatud kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamiseks hiljemalt 2011. aasta 31. märtsiks.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011, kohaldatakse vastavalt § 50 lõikele 6 tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. oktoobrist]

  (171) Maksuhaldur võib maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel anda loa jätta kuni 2015. aasta 20. juunini esitamata käibedeklaratsiooni lisa või selle osa. Luba antakse juhul, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 12 sätestatud kohustuse jõustumisel 2014. aasta 1. novembril kasvaks maksukohustuslase halduskoormus infotehnoloogiliste arenduste teostamiseks ebamõistlikult suureks. Taotlus tuleb esitada maksuhaldurile 2014. aasta 31. augustiks. Maksuhaldur teeb otsuse loa andmise kohta 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (172) Kuni 2014. aasta 31. juulini esitatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisele kohaldatakse kuni 2014. aasta 31. juulini kehtinud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise korda.
[RT I, 11.07.2014, 4 - jõust. 01.08.2014]

  (18) Maksukohustuslane või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib alates 2015. aasta 1. jaanuarist rakendada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda, võib alates 2014. aasta 1. oktoobrist esitada maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (19) Maksuhaldur annab ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule registreerimisnumbri ja teavitab teda sellest elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 18 nimetatud avalduse saamisest arvates.
[RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (20) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud käibedeklaratsiooni lisa tuleb esmakordselt esitada 2014. aasta 20. detsembriks.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

  (21) Kuni 2016. aasta 20. jaanuarini on maksukohustuslasel õigus kajastada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite kaupa valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]

  (22) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 13, § 4 lõikes 11, § 11 lõikes 21 ja § 12 lõikes 11 sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.
[RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

§ 47. – § 49. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 50.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub Euroopa Liiduga liitumisest alates.

  (2) Käesoleva seaduse § 48 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

  (3) [Kehtetu - RT I 2007, 17, 83 - jõust. 01.03.2007]

  (4) [Kehtetu - RT I 2007, 17, 83 - jõust. 01.03.2007]

  (5) Käesoleva seaduse § 40 lõige 10 kehtib kuni 2007. aasta 31. detsembrini.
[RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]

  (6) Käesoleva seaduse § 46 lõiget 17 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. oktoobrist.
[RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]


1 Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);
nõukogu direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15–18);
nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga (EL) 2018/1910 (ELT L 311, 07.12.2018, lk 3–7);
nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12);
nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.02.2008, lk 23–28), muudetud direktiiviga 2010/66/EL (ELT L 275, 20.10.2010, lk 1–2);
nõukogu direktiiv 2009/132/EÜ direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (ELT L 292, 10.11.2009, lk 5–30).
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json