Teksti suurus:

Maaeluministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 20.01.2021, 7

Maaeluministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 19.01.2021 nr 10

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse riigieelarves Maaeluministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks ettenähtud vahendite arvelt „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi arengukava) eesmärkide saavutamiseks tegevustoetuse ja projektitoetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

  (2) Määrust kohaldatakse üksnes nende riigieelarves Maaeluministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kasutamisele, mis on määratud § 3 lõike 1 alusel toetuse andmiseks arengukava eesmärkide saavutamiseks.

§ 2.   Toetatav tegevus

  (1) Tegevustoetust antakse Eesti põllu- ja maamajandussektori huvide esindamiseks üleeuroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA.

  (2) Projektitoetust antakse sellise tegevuse elluviimiseks, millega panustatakse järgmiste arengukava eesmärkide saavutamisse:
  1) tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond või
  2) kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata käskkirjaga prioriteetsed arengukava eesmärgid, mille saavutamiseks, või tegevussuunad, millesse panustamiseks eelarveaastal projektitoetust antakse.

§ 3.   Eelarveaastal toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister määrab käskkirjaga igaks eelarveaastaks toetuste andmiseks ettenähtud eelarvevahendid ning nende jaotuse toetuseliikide, arengukava eesmärkide või tegevussuundade või muul asjakohasel põhjendatud alusel.

  (2) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui asjakohase abi andmist ei ole lõike 1 alusel eelarveaastal ette nähtud.

§ 4.   Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

  Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, juhindutakse abi andmisel maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ja konkurentsiseaduses ning Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise tingimustest.

§ 5.   Toetuse taotleja

  (1) Tegevustoetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle tegevuse korraldus ja rahastatus võimaldavad tal esindada Eesti põllu- ja maamajandussektori huve üleeuroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA ning:
  1) kelle liikmeteks on põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsa- ja maamajandusettevõtjaid ühendavad ühingud ning
  2) kelle põhikirjaline tegevus on suunatud põllu- ja maamajandussektori edendamisele, soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisele ning ühistegevuse arendamisele.

  (2) Projektitoetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle põhikirjaline tegevus on suunatud põllu-, maamajandus- või kalandussektori või maaelu tasakaalustatud arengu edendamisele või ühistegevuse arendamisele .

  (3) Taotleja võib tegevuse elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- ja mittetulundussektorist.

  (4) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal ei ole riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
  2) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;
  3) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

§ 6.   Toetatava tegevuse kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu, mille hüvitamiseks toetust antakse, peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

  (2) Riigiabina antava toetuse puhul ei või toetatava tegevuse elluviimist alustada varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

  (3) Mitteabikõlblikud kulud on:
  1) tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
  2) sularahas tehtud kulutus;
  3) teenustasu pangatoimingu eest, intress;
  4) erisoodustusmaks;
  5) amortisatsioonikulu;
  6) viivis, trahv ja muu rahaline karistus, kohtukulu, riigilõiv;
  7) maa ja olemasoleva ehitise ostmise või liisimise kulu;
  8) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut abi;
  9) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel;
  10) kulu, mis on sisuliselt ja majanduslikult ebaotstarbekas või mis ei ole vajalik tegevuse elluviimiseks.

§ 7.   Toetuse suurus

  Valdkonna eest vastutav minister võib määrata käskkirjaga eelarveaastal ühe projektitoetuse taotluse kohta antava toetuse maksimaalse suuruse, sealhulgas arengukava eesmärkide või tegevussuundade kaupa.

§ 8.   Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Maaeluministeerium teatab oma veebilehel taotluse esitamise tähtaja. Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud juhul avaldatakse teates ka prioriteetsed eesmärgid, mille saavutamiseks, ja tegevussuunad, millesse panustamiseks projektitoetuse taotlusi oodatakse.

  (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja Maaeluministeeriumile selleks ettenähtud tähtajal kirjaliku taotluse. Taotluse vorm avaldatakse Maaeluministeeriumi veebilehel.

  (3) Taotlejad võivad toetuse saamiseks esitada ühise taotluse.

§ 9.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:
  1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed;
  2) tegevustoetuse puhul teave selle kohta, kui suurt osa põllu- ja maamajandussektorist taotleja otseselt või kaudselt esindab, samuti selle kohta, milline on tema kogemus sektori huvide esindamisel üleeuroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA;
  3) projektitoetuse puhul kavandatava projekti eesmärk, üksikasjalik kirjeldus ja elluviimise algus- ja lõpptähtpäev ning vajadusel täpsem ajakava;
  4) projekti oodatava tulemuse kirjeldus ning projekti elluviimisega kaasnev mõju;
  5) kavandatava tegevuse kogumaksumus ning taotletava toetuse suurus;
  6) toetatava tegevuse elluviimiseks vajalike kulude eelarve kululiikide kaupa;
  7) andmed kaastatud partnerite ja nende panuse kohta.

  (2) Kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, esitab taotleja lisaks:
  1) teabe selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;
  2) teabe taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta.

§ 10.   Taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

  Maaeluministeerium vaatab taotluse läbi ning kontrollib taotluse tähtaegset esitamist, taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu, taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele.

§ 11.   Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Maaeluministeerium hindab nõuetekohaseid taotlusi ja moodustab hindamise tulemusel taotluste paremusjärjestuse.

  (2) Tegevustoetuse taotluste hindamisel eelistatakse sellise mittetulundusühingu taotlust, kes esindab otseselt või kaudselt suuremat osa põllu- ja maamajandussektorist ning kellel on suurem kogemus sektori huvide esindamisel üleeuroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA.

  (3) Projektitoetuse taotluste hindamisel eelistatakse taotlust, milles kavandatud tegevuste elluviimisega panustatakse paremini arengukava eesmärkide saavutamisse ning mille elluviimise tulemusena need eesmärgid suurema tõenäosusega saavutatakse.

  (4) Taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, mis koosneb vähemalt viiest liikmest, kellel on head teadmised arengukavast ja selle eesmärkidest.

§ 12.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Nõuetekohastest tegevustoetuse taotlustest rahuldatakse taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus.

  (2) Nõuetekohastest projektitoetuse taotlustest rahuldatakse eelarve piires taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused.

  (3) Taotluse rahuldamise otsusega määratakse isikud, kellega alustatakse läbirääkimisi toetusraha kasutamise lepingu sõlmimiseks.

  (4) Kui taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele, või taotluse rahuldamiseks puuduvad vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (5) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab selleks taotlusvooruks või § 2 lõike 3 kohaselt kehtestatud prioriteetse eesmärgi saavutamiseks või tegevussuunda panustamiseks ettenähtud vahendite jäägi, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (6) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, võib taotleja nõusolekul teha taotluse osalise rahuldamise otsuse. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Valdkonna eest vastutav minister teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 13.   Toetusraha kasutamise leping

  (1) Toetusraha kasutamise täpsemad tingimused lepitakse kokku toetusraha kasutamise lepingus, mille sõlmivad Maaeluministeerium ja toetuse saaja kümne tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse tegemisest.

  (2) Maaeluministeerium ja toetuse saaja lepivad kokku vähemalt järgmises:
  1) toetuse kasutamise eesmärk;
  2) tegevuse elluviimise tingimused ja tähtaeg;
  3) toetuse maksmise tingimused ja kord;
  4) toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja vastutus lepingu rikkumise eest;
  5) toetuse mittesihipärase kasutamise korral selle tagasimaksmise tingimused ja kord.

  (3) Kui toetusraha kasutamise lepingut toetuse saajast tulenevatel põhjustel lõikes 1 sätestatud tähtajal ei sõlmita, loetakse, et toetuse saaja on tegevuse elluviimisest loobunud ja oma taotluse tagasi võtnud.

  (4) Kui toetuse saaja loobub tegevuse elluviimisest, võib Maaeluministeerium ettenähtud eelarvevahendite piires rahuldada taotluste paremusjärjestuse alusel järgmise toetuse saaja taotluse.

Arvo Aller
Maaeluminister

Tiina Saron
Kantsler

/otsingu_soovitused.json