Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nõo Reaalgümnaasiumi põhimäärus

Vastu võetud 30.09.2011 nr 53
RT I, 05.10.2011, 6
jõustumine 08.10.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 66 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Nõo Reaalgümnaasium (edaspidi kool).

§ 2.   Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

  (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

  (2) Kooli tegutsemise vorm on gümnaasium. Kooli tegevus on suunatud süvendatud loodus- ja reaalainete õppele.

§ 3.   Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

  (1) Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Nõo vald, Tartu maakond.

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.02.2018, 1 - jõust. 23.02.2018]

§ 4.   Pitsat ja sümbolid

  Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid.

§ 5.   Asjaajamise keel ja õppekeel

  (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

  (2) Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 6.   Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded

  (1) Kooli tegevuse eesmärk on olla Eestis kõrgelt tunnustatud reaal- ja loodusainete süvaõppega innovaatiline, uusi teadmisi ja tehnoloogiaid propageeriv gümnaasium.

  (2) Kooli ülesanne on olla oma tegemistes optimistlik, lahendustes paindlik, võimalustes realistlik ning avatud koostööks kõigi huvigruppidega.

2. peatükk Kooli õppe ja kasvatuse korraldus 

§ 7.   Õppe ja kasvatuse korralduse alused

  (1) Koolis omandatakse üldkeskharidust statsionaarses õppes.

  (2) Õpingute alusdokumendiks koolis on „Gümnaasiumi riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava.

  (3) Valikkursuste valikul arvestab kool õppesuundi, õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate ettepanekuid ning oma võimalusi.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

§ 8.   Kooli raamatukogu

  Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

3. peatükk Kooli õppekavaväline tegevus 

§ 9.   Kooli õppekavaväline tegevus

  (1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks (edaspidi õppekavaväline tegevus) ning kooli osutatavateks teenusteks.

  (2) Õppekavaväliseks tegevuseks käesoleva põhimääruse tähenduses loetakse kooli korraldatud huvitegevust, tegevust õpilaskodus, üritustel ja väljasõitudel.

  (3) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

  (4) Kool võib korraldada õppekavavälist tegevust, milles osalemine ja sellega kaasnev kaasrahastamine toimub õpilase või tema vanema nõusolekul.

  (5) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kool osutada järgmisi teenuseid:
  1) õpilaste, vanemate ja nendega tegelevate spetsialistide nõustamine ja koolitamine;
  2) õppematerjalide koostamine ja levitamine;
  3) pedagoogilise tegevusega seotud ürituste korraldamine;
  4) kooli kasutuses olevate vara üürimine ja rentimine;
  5) toitlustamine;
  6) majutamine;
  7) materjalide paljundamine.

  (6) Teenuste osutamise eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnõu arvamuse avaldamiseks koos kalkulatsioonidega kooli hoolekogule ning kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

  (7) Koolis korraldatud nõustamisteenus on õpilastele, nende vanematele ja kooli töötajatele tasuta.

§ 10.   Kooli õpilaskodu

  (1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus.

  (2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õpi-, elamis- ja kasvatustingimused.

  (3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele, kes avaldavad selle kohta arvamust.

  (4) Õpilaskodus elamine on õpilase jaoks tasuta.

4. peatükk Kooli juhtimine 

§ 11.   Direktor

  (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

  (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.

  (3) Kooli direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja.

  (4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone.

  (5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning kooli varade, seahulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudmisel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.

§ 12.   Kooli hoolekogu

  (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

  (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses”, teistes seadustes õigusaktides sätestatu alusel.

§ 13.   Kooli õppenõukogu

  Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

5. peatükk Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused 

§ 14.   Õpilaste õigused

  Õpilasel on õigus:
  1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis võimaldatud õppesuunal;
  2) võtta osa õppetööst;
  3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras;
  4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;
  5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut;
  6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli direktori kehtestatud korras tasuta;
  7) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;
  8) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;
  9) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
  10) teha kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
  11) elada õpilaskodus kooli võimalustest lähtuvalt ja vastavalt kooli poolt kehtestatud tingimustele;
  12) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
  13) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.

§ 15.   Õpilaste kohustused

  Õpilane on kohustatud:
  1) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;
  2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;
  3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid;
  4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;
  5) täitma kooli kodukorda;
  6) hoidma kooli head mainet;
  7) järgima tervislikke eluviise;
  8) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
  9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 16.   Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

  (1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest” tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.

  (2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor kokku uue üldkoosoleku hiljemalt järgmisel poolaastal.

  (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.

  (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond õpilasesinduse põhimääruse, milles neid toetab direktori määratud koolitöötaja. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.

§ 17.   Vanemate õigused ja kohustused

  (1) Vanemal on õigus:
  1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;
  2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;
  3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist;
  4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;
  5) osaleda vanemate koosolekul;
  6) kandideerida kooli hoolekogusse;
  7) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.

  (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama oma lapse õppes osalemist, sealhulgas:
  1) looma oma õppes osalemiseks lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
  2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;
  3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
  4) tegema „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd.

§ 18.   Töötajate õigused ja kohustused

  (1) Töötajal on õigus:
  1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;
  2) saada „Täiskasvanute koolituse seaduses” ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust;
  3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;
  4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta;
  5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;
  6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

  (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

  (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.

  (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

6. peatükk Kooli majandamise ja asjaajamise alused 

§ 19.   Kooli vara ja eelarve

  (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on koolile andnud sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.

  (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara „Riigieelarve seaduse”, „Riigivaraseaduse” ja teiste õigusaktide kohaselt.

  (3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister.

  (4) Kooli tegevuse rahastamine toimub kooli eelarve kaudu, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud kooli osutavatest teenustest saadud tuludest.

§ 20.   Asjaajamine ja aruandlus

  (1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”.
[RT I, 20.02.2018, 1 - jõust. 23.02.2018]

  (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.

  (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel.