Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. augusti 2010. a määruse nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 17.05.2011 nr 34

Määrus kehtestatakse „Välisõhu kaitse seaduse” § 120⁷ lõike 2 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. augusti 2010. a määruses nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord” (RT I, 29.12.2010, 54) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4, 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(4) KredEx võib erandina lõigetest 1 ja 2 eraldada toetuse, kui:
1) korterelamu vastab renoveerimislaenu väljastamise tingimustele, kuid teostab tööd kommertslaenuga;
2) korterelamu ei ole korteriomanike maksevõlgnevuse tõttu või tulenevalt asjaolust, et määrusele vastavad energiasäästu andvad tööd on teostatud enne 2008. aastat, saanud renoveerimislaenu väljastavast krediidiasutusest positiivset otsust renoveerimislaenu lepingu sõlmimiseks ning on võtnud vähemalt kahest krediidiasutusest kommertslaenu pakkumise. Kui taotleja ei vali madalaima intressiga pakkumist, peab ta seda toetuse taotluses põhjendama ja omakäeliselt kinnitama;
3) taotleja on esitanud vastavasisulise avalduse ja tõendanud punktis 2 nimetatud tingimuse täidetust.

(5) Lõikes 4 sätestatud juhul loeb KredEx ükskõik millise krediidiasutuse positiivse otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks vajaliku laenulepingu sõlmimise kohta projekti elluviimise omafinantseeringuks ning kohaldab taotluse menetlemisele omafinantseeringuga taotletava toetuse sätteid.

(6) Lõike 4 punkti 1 alusel eraldatud toetuste kogusumma võib olla maksimaalselt 10% toetuse eelarvelisest kogumahust.”;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) korterelamu akende ja välisuste vahetamisega või renoveerimisega seotud kulu;”;

3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise, projektijuhtimise ja omanikujärelevalvega seotud kulu;”;

4) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Toetatava rekonstrueerimistöö alguskuupäev ei tohi olla varasem kui taotluse KredExile või tema poolt volitatud isikule esitamise kuupäev. Rekonstrueerimistöö alguskuupäevaks loetakse selle teostamiseks sõlmitava ehituslepingu jõustumise kuupäev või juhul, kui kohases ehituslepingus on sätestatud rekonstrueerimistööde alguskuupäev, siis nimetatud kuupäev.”;

5) määrust täiendatakse paragrahviga 5¹ järgmises sõnastuses:

„§ 5¹. Kulude abikõlblikkuse erisused

(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 10 alusel on projektijuhtimise kulud abikõlblikud, kui korterelamu rekonstrueerimistööde teostamiseks on taotleja sõlminud vastava lepingu isikuga, kellel on õigussuhe vastutava spetsialistiga omanikujärelevalve või ehitusjuhtimise täpsel tegevusalal või on isik ise pädev tegutsema ühel neist tegevusaladest vastutava spetsialistina.

(2) Projekti kulud ei ole abikõlblikud proportsionaalselt kohalikule omavalitsusele kuuluvate sotsiaal- või munitsipaaleluruumide osaga.”;

6) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) rekonstrueerima korterelamu küttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele küttekulude allokaatorid või seadmed, mis võimaldaksid jaotada kütte energiatarbimist korterite kaupa. Termostaatseadmed peavad olema varustatud piirajatega, mis ei võimalda tahtlikult langetada korteri temperatuuri alla 16 kraadi. Mis tahes osapoolel on keelatud viidatud piirajaid eemaldada või nende seadeid muuta;”;

7) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad osaliselt või täies mahus soojusjuhtivuse taotlustasemega U≤0,22 W/(m²·K), kusjuures lõplik soojusjuhtivuse suurus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast energiatõhususarvust. Fassaad võib olla vähem soojustatud või soojustamata, kui kohalik omavalitsus on motiveeritult keelanud välisseinte lisasoojustamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;”;

8) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad energiasäästlike akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusjuhtivus paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K) ning paigaldama need soovituslikult soojustuse tasapinda või olema korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu. Aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada akende renoveerimisega (näiteks klaaside vahetamisega, klaaspaketi paigaldamisega ja tihendamisega) või teiste rekonstrueerimistöödega. Aknad, mis ei mõjuta hoone energiakulu, võib jätta vahetamata;”;

9) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) rekonstrueerima korterelamu küttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele küttekulude allokaatorid või seadmed, mis võimaldaksid jaotada kütte energiatarbimist korterite kaupa. Termostaatseadmed peavad olema varustatud piirajatega, mis ei võimalda tahtlikult langetada korteri temperatuuri alla 16 kraadi. Mis tahes osapoolel on keelatud viidatud piirajaid eemaldada või nende seadeid muuta;”;

10) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad osaliselt või täies mahus soojusjuhtivuse taotlustasemega U≤0,22 W/(m²·K), kusjuures lõplik soojusjuhtivuse suurus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast energiatõhususarvust. Fassaad võib olla vähem soojustatud või soojustamata, kui kohalik omavalitsus on motiveeritult keelanud välisseinte lisasoojustamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;”;

11) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad energiasäästlike akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusjuhtivus paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K) ning paigaldama need soovituslikult soojustuse tasapinda või olema korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu. Aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada akende renoveerimisega (näiteks klaaside vahetamisega, klaaspaketi paigaldamisega ja tihendamisega) või teiste rekonstrueerimistöödega. Aknad, mis ei mõjuta hoone energiakulu, võib jätta vahetamata;”;

12) paragrahvi 7 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Lõigetes 3–5 nimetatud eelduste täitmisel arvestatakse energiasäästu määra arvutamisel ka enne käesoleva määruse jõustumist teostatud rekonstrueerimistöid tingimusel, et need võimaldavad täita käesoleva määruse alusel nõutud energiasäästu nõudeid. Teostatud töid arvestatakse vastavalt § 7 lõike 3 alapunktis 1, § 7 lõike 4 alapunktis 1 ning § 7 lõike 5 alapunktis 1 sätestatud vajaliku energiasäästu koguhulga arvutamisel juhul, kui energiaaudiitor kinnitab, et varasemalt teostatud rekonstrueerimistööd on kvaliteetsed, nende ümbertegemine oleks põhjendamatult kulukas ja seni teostatud rekonstrueerimistööd võimaldavad täita käesolevas määruses sätestatud energiasäästumäära saavutamist. Energiasäästu arvutamisel lähtutakse esmasest kasutusele võtmise energiatarbest.”;

13) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse taotleja on toodud § 1 lõikes 4. Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Taotleja korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele või olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Kohalikule omavalitsusele võib kuuluda kuni 30% korteriomanditest.”;

14) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotleja korterelamu esmasest kasutusloa saamisest või muul viisil tegelikult kasutusse võtmisest peab olema möödunud vähemalt kolm aastat.”;

15) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) korterelamu energiaaudit ning hoone rekonstrueerimistööde tervikprojekt (vähemalt põhiprojekti staadiumis), mille vastavust energiaauditi soovitustele on kinnitanud energiaaudiitor;”;

16) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) korterelamu kaasomandiosade kindlustuspoliis.”;

17) paragrahvi 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Rekonstrueeritava korterelamu korteriomanike kaasomandiosad tuleb enne toetuse taotluse esitamist kindlustada tulekahju, veeavarii, loodusõnnetuse ja vandalismi vastu. Kindlustus on nõutav kogu projekti perioodi jooksul.”.