Teksti suurus:

Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse

Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse - sisukord
Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 20.06.2017, 8

Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse

Vastu võetud 07.01.2013 nr 1
RT I, 18.01.2013, 2
jõustumine 21.01.2013, osaliselt 01.07.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.01.2016RT I, 10.02.2016, 213.02.2016
13.06.2017RT I, 20.06.2017, 201.07.2017

Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisele, paigaldamisele, käitlusele, hooldusele ja automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamisele Häirekeskusesse, samuti loetelu ehitistest, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) adresseeritud seade – üksik adresseeritud andur, tulekahjuteatenupp või sobitusseade, mis teate edastamisel annab täpse aadressi keskseadmele, või adresseeritud juhtimisseade, mis toimib keskseadmest antud juhtimiskäsu järgi;
 2) adresseeritud süsteem – automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, milles teated süsteemi võimalike seisundite kohta edastatakse ja kuvatakse keskseadme monitoril teate tekitanud adresseeritud seadme täpse füüsilise asukoha aadressina: hoone, korrus, ruum, seadme aadress;
 3) konventsionaalne süsteem – süsteem, mille puhul keskseade kuvab tulekahjuteate ahela täpsusega;
 4) alarmiseade – seade, mille abil tulekahjuteade antakse heli- ja/või valgussignaalina;
 5) ahel – keskseadmega ühenduv silmusekujuline või tupikliin, millega on ühendatud tulekahjuandurid, tulekahjuteatenupud, sobitus-, alarmi- või muud seadmed;
 6) automaatne teateedastussüsteem – süsteem, mis vahendab automaatselt tulekahjuteate keskseadmest Häirekeskusse;
 7) automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem – süsteem, mis annab automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest;
 8) kordusnäidu paneel – paneel, mille monitor kordab keskseadme monitoril kuvatud infot (signaale) ja mis võib omada süsteemi juhtfunktsioone;
 9) avastamispiirkond – kontrollitav piirkond, mille täpsusega keskseade kuvab tulekahju teate;
 10) edastusseade – objektil paiknev seade, mis edastab talle etteantud andmed sidevõrgu kaudu Häirekeskusesse;
 11) keskseade – seade, mille abil antakse tulekahju anduritele nende tööks vajalik energia ja mida kasutatakse andurite poolt antud tulekahju teate vastuvõtmiseks, teate kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ning tulekahjukolde asukoha kindlaksmääramiseks, teateedastamissüsteemi kaudu tulekahjust Häirekeskusse teatamiseks ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi korrasoleku kontrolliks ning rikke kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks;
 12) toiteallikas – seade, mis toidab elektrienergiaga keskseadet ja sellega ühendatud seadmeid;
 13) tulekahjuandur – seade, mis jälgib pidevalt või lühikeste ajavahemike järel kontrollitaval alal tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi või keemilisi muutusi;
 14) tulekahjuteatenupp – seade, mille abil tulekahju teade antakse keskseadmesse käsitsi;
 15) autonoomne tulekahjuandur – tulekahjusignalisatsiooni lokaalne seade, mis sisaldab samas korpuses kõiki vajalikke komponente (erandiks võib olla toiteallikas) tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks;
 16) autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem – lokaalne süsteem, mille põhielemendiks on autonoomne tulekahjuandur.

§ 3.  Tulekahjuandurid

  Olenevalt jälgitavast nähtusest jagunevad tulekahjuandurid (edaspidi andur):
 1) temperatuuriandur – andur reageerib temperatuuri tõusule;
 2) suitsuandur – andur reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevate osakeste mõjule;
 3) leegiandur – anduri töö põhineb leegist lähtuval infrapunase või ultraviolettkiirguse toimel;
 4) kombineeritud andur on eelnimetatud anduritüüpide kombinatsioon;
 5) muud andurid, mis vastavad Euroopa harmoneeritud standardiseeriale EN 54.

§ 4.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavus teistele nõuetele

 (1) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemide komponentide omadused peavad tagama Euroopa harmoneeritud standardiseerias EN 54 toodud ohutuse taseme.

 (2) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel ja kasutamisel tuleb järgida elektriohutuse nõudeid.

2. peatükk Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine ja paigaldamine 

§ 5.  Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimise ja paigaldamise nõuded

 (1) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtutakse käesolevast määrusest ja tootjapoolsetest juhistest. Samuti võib nõutava ohutustaseme saavutamiseks kasutada asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone ja standardeid. Nõutava ohutustaseme saavutamiseks võib lähtuda tehnilises spetsifikatsioonis CEN/TS 54-14 toodud põhimõtetest.

 (2) Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate.

 (3) Hoonele projekteeritakse üldjuhul kogu hoonet hõlmav tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Kui tulekahjusignalisatsioonisüsteem ei hõlma hoonet kogu ulatuses, siis peab olema tulekahju korral tagatud kõigi ohus olevate isikute teavitamine.

 (4) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisel koostatavas projekti seletuskirjas tuleb kirjeldada, millistest juhistest ja nõuetest lähtuvalt on süsteem projekteeritud.

 (5) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamisel, sealhulgas andurite tüübi valikul, tuleb arvestada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projektiga, tootjapoolsete kasutusjuhistega, käesolevas määruses toodud nõuetega ning muude asjakohaste juhistega.

 (6) Ehitis, kuhu on kohustuslik paigaldada automaatne või autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 10.02.2016, 2 - jõust. 13.02.2016]

§ 6.  Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimise erisused

 (1) Ravi-, hooldus- ja lasteasutustes ning kogunemis- ja kõrghoonetes peab varustama tulekahjuanduritega ka automaatsete tulekustutussüsteemidega kaitstud tuletõkkesektsioonid, välja arvatud ehitise osad, kus tulekahjuanduri paigaldamine on välistatud või kui tulekahjuandur ei taga varasemat tulekahju avastamist võrreldes automaatse tulekustutussüsteemiga.

 (2) Automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud tuletõkkesektsiooni võib jätta kaitsmata automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga, kui on tagatud tulekahju kiire avastamine inimeste ohutuks evakuatsiooniks. Sellisel juhul varustatakse automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud alad tulekahjuteatenuppude ja alarmseadmetega. Samas hoones paiknevate automaatse kustutussüsteemiga kaitsmata ruumid tuleb varustada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.

 (3) Tuletõkkesektsioon tuleb varustada anduritega täielikult, lisaks sellele varustatakse anduritega:
 1) katuse- või varjualune, kus hoiustatakse põlevmaterjali, mille põlemiskoormus on üle 300 MJ/m² ning mille pindala 5 m² ja enam;
 2) pööningud kõrgusega alates 1,5 m.

 (4) Kontrollitavas hoones võib vastavalt asjakohastele juhistele jätta anduritega varustamata hoone osa, mis oma väikese pindala, kasutamistingimuste või väikese tulekahjuohu tõttu ei ohusta inimeste turvalisust.

 (5) Plahvatusohtlikes ruumides tuleb kasutada selliseid tulekahjusignalisatsiooni seadmeid, mis on ohutud ja sobilikud nimetatud keskkonnas kasutamiseks. Nõutava ohutustaseme saavutamiseks võib lähtuda standardis EVS-EN 60079-0 toodud põhimõtetest.

 (6) Kui kontrollitavas ruumis on sundventilatsioon, peab olema tagatud selle automaatne väljalülitumine keskseadme poolt tulekahjualarmi väljastamisel. Ventilatsiooni väljalülitumise korral peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud.

 (7) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kõrghoonesse projekteerimisel tuleb arvestada kõrghoone erisustega. Kõrghoonesse ning ehitisse, kus on keerukas ruumide planeering tuleb kasutada analoog-adresseeritud süsteemi. Kõrghoone ruumid, mida kasutatakse eluruumidena, tuleb korteri osas varustada vähemalt ühe tulekahjuanduriga. Nõutava ohutustaseme saavutamiseks võib kõrghoonesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda standardis EVS 812-8 toodud põhimõtetest.

§ 7.  Avastamispiirkond

 (1) Tulekahjukolde kindlakstegemiseks tuleb moodustada konventsionaalse süsteemi korral anduritest ja teatenuppudest nummerdatud avastamispiirkonnad. Avastamispiirkondade numeratsiooni alustatakse hoone madalaimalt korruselt. Kui objekt koosneb mitmest eraldi hoonest/hooneosast, peab nummerdama avastamispiirkonnad läbiva numeratsiooniga hoonete/hooneosade kaupa, alates alumiselt korruselt ülemisele, jätkates järgmise hoone alumiselt korruselt.

 (2) Avastamispiirkond võib konventsionaalse süsteemi korral hõlmata ainult ühte korrust ja ühte tuletõkkesektsiooni. Erandiks on trepikoda, valguse- ja liftišaht. Alla 30 m² pindalaga tuletõkkesektsioonid võivad kuuluda ühte avastamispiirkonda, kuid kõik need tuletõkkesektsioonid tuleb varustada valgusdioodiga.

 (3) Ühte avastamispiirkonda võib konventsionaalsete süsteemide korral kuuluda maksimaalselt 20 ruumi, mis asuvad ühel korrusel ja ruumide uksed avanevad ühte koridori või ruumi ja ühe avastamispiirkonna poolt kontrollitav pindala, olenevalt ruumide arvust, ei tohi olla suurem kui määruse lisas 1 näidatud.

§ 8.  Toimimine kaablirikke korral

  Kaablirikke korral adresseeritud süsteemi puhul võib tööst välja lülituda korraga mitte rohkem kui määruse lisas 1 ühel real näidatud ruumide arv ja pindala, mis asuvad ühel korrusel.

§ 9.  Anduri tüübi valikul otsustavad tegurid

 (1) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kavandamisel peab valima sõltuvalt ehitise erisusest ja selle kasutamisotstarbest kasutamiseks sobivat tüüpi andurid, mis peab tagama tulekahju avastamise võimalikult varases staadiumis ning välistama valehäire tekkimise.

 (2) Anduri tüübi valik sõltub konkreetsetest tingimustest ja seejuures peab arvestama järgmisi tegureid:
 1) inimeste ohutus;
 2) põlevmaterjalide olemasolu ja põlemisviis kontrollitavas piirkonnas;
 3) kontrollitava piirkonna planeering, sealhulgas lae kõrgus;
 4) ventilatsiooni- ja kütteseadmete mõju;
 5) keskkonnatingimused ruumis;
 6) valehäire esinemise tõenäosus.

 (3) Üldjuhul eelistatakse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kavandamisel tulekahju võimalikult varases staadiumis avastamiseks suitsuandureid. Teist tüüpi andurite valikul tuuakse põhjendus ning valiku aluseks olnud tingimused ja tegurid tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projektdokumentatsiooni seletuskirjas.

§ 10.  Andurite arv ja asukoht

 (1) Andurite arvu ja asukoha määramisel ning andurite paigutamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest või muudest asjakohastest juhistest või nende puudumisel käesolevas määruses toodud nõuetest. Paigaldamise aluseks olnud nõuded peab välja tooma projektdokumentatsiooni seletuskirjas.

 (2) Temperatuuri- ja suitsuandurite ning kombineeritud andurite kasutamisel tuleb andurite arvu ja asukoha määramisel võtta arvesse:
 1) kontrollitavat pindala;
 2) kaugust kontrollitava ruumi lae mis tahes punktist lähima andurini;
 3) ruumi kõrgust ja lae konfiguratsiooni;
 4) ventilatsiooni mõju;
 5) mis tahes takistusi põlemisjääkide konvektiivsel liikumisel.

 (3) Leegiandurite kasutamisel tuleb andurite arvu ja asukoha määramisel võtta arvesse:
 1) anduri avastamispiirkond;
 2) võimalikke varjavaid takistusi vaatekiirele;
 3) segavate kiirgusallikate olemasolu.

 (4) Anduri asukoha valikul tuleb arvestada paigaldamistingimustega, et anduri toimimine ei oleks häiritud lähtuvalt tema tööd mõjutavatest takistustest nagu sein, laest välja ulatuv takistus või süvend, ripplagi, tööd mõjutav tehnosüsteem või seade või muud mõjutavad asjaolud.

 (5) Temperatuuri- ja suitsuandurite paigutamisel tuleb varjatult paigaldatud andurite asukohad tähistada järgmiselt:
 1) konventsionaalsete süsteemide puhul tähistatakse anduri asukoht nähtavalt valgusdioodiga;
 2) adresseeritava süsteemi puhul paigaldatakse anduri asukohta näitav kleebis või kasutatakse selleks mõnda muud arusaadavat tähistust.

§ 11.  Tulekahjuteatenupp

 (1) Tulekahjuteatenupp tuleb paigaldada igale evakuatsiooniteele, iga evakuatsioonitrepikoja ukse juurde ja iga evakuatsiooniväljapääsu juurde.

 (2) Tulekahjuteatenuppu peab kasutama õnnetuse või õnnetuseohu korral ehitises viibivatele inimestele evakuatsiooni märguande andmiseks. Muuks otstarbeks tulekahjuteatenuppu ei tohi kasutada.

§ 12.  Tulekahjualarm

 (1) Tulekahjualarm kontrollitavas hoones tuleb anda alarmiseadme või automaatse helisüsteemi kaudu, mis tagab kõikide hoones viibivate inimeste teavitamise. Piirkondades, kus helisignaal võib olla ebaefektiivne või kui on tegemist tugeva taustmüraga, kuulmispuuete või kuulmiskaitsevahenditega inimestega, tuleb lisaks helisignaalile kasutada täiendavaid valgussignaale.

 (2) Hoonesse tuleb paigaldada vähemalt kaks alarmiseadet ka siis, kui soovitatav heli tase on saavutatav ühe alarmiseadmega.

 (3) Automaatse helisüsteemi kasutamine ei tohi tekitada hoones viibivates inimestes segadust ega vähendada tulekahjualarmi kuuldavust hoones. Nõutava ohutustaseme saavutamiseks võib lähtuda standardis EVS-EN 60849 toodud põhimõtetest.

§ 13.  Keskseadme asukoht

 (1) Keskseade tuleb paigutada kohta, kus:
 1) näidikud ja juhtimisseadised on kergesti juurdepääsetavad päästemeeskonnale ning omanikule;
 2) turvavalgustus on valgustihedusega 5 lx ja paigaldatud selliselt, et sildid ja visuaalsed näidud on selgesti nähtavad ja loetavad;
 3) tausta müratase võimaldab kuulda helisignaale;
 4) ümbritsev keskkond on puhas ja kuiv;
 5) tõenäosus seadmete mehhaanilisteks kahjustusteks on väike;
 6) tõenäosus tulekahju tekkeks on väike ja asukoht on varustatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.

 (2) Kui keskseade koosneb rohkem kui ühest osast, peab iga osa paigutus vastama lõikes 1 sätestatud nõuetele. Keskseadme eri osade vaheline ühendus tuleb kaitsta võimalike mehaaniliste ja tulekahjust tingitud kahjustuste eest ning varustada rikkekontrolliseadmega. Ehitises peab olema üks keskseade, kuhu tuleb koondada kõigi ehitisega seotud eraldiseisvate keskseadmete signaalid.

 (3) Keskseade või kordusnäitude paneelid peavad olema paigutatud päästemeeskonna sisenemistee (vajadusel ka korruse sissepääsude) juurde. Päästemeeskonna sisenemistee peab olema märgistatud.

§ 14.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toiteallikas ja ühenduskaablid

 (1) Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem tuleb varustada kahe sõltumatu toiteallikaga, milleks üldjuhul on elektrivõrk ja akud. Neist kumbki peab olema eraldi võimeline toitma süsteemi ja võrgutoide peab olema toodud omaette grupiautomaadi alt.

 (2) Reservtoiteallikast tuleb tagada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi elektritoide valverežiimis 72 tunni jooksul ja lisaks pooletunnine alarmseadmete töö. Kui automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rikked on kohe avastatavad ning ehitise valdaja ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja vahel on sõlmitud leping, millega tagatakse maksimaalseks parandusperioodiks vähem kui 24 h, võib garanteeritud vooluvarustuse aega vähendada 72 tunnilt 30 tunnini. Perioodi võib lühendada veel nelja tunni võrra, kui kontrollitavas hoones on ööpäevane valvepersonal.

 (3) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi elektrienergiat ja signaale juhtivad kaablid peavad paigaldusel olema eraldatud kaablitest, mida kasutatakse teiste süsteemide jaoks kas maandatud ekraani või eraldava distantsi abil, hoidmaks ära elektromagnetilise interferentsi või muu kahjustuse. Kaablid peavad vastama nõuetele, mis on määratletud seadmete valmistaja poolt.

 (4) Kaablid tuleb juhtida läbi ruumide ja piirkondade sealt, kus tuleoht puudub või on vähese tõenäosusega. Kaablid, mis peavad funktsioneerima rohkem kui üks minut pärast tulekahju avastamist, peavad olema võimelised vastu pidama tulekahju mõjule vähemalt 30 minutit või olema kaitstud tulekahju eest sama perioodi vältel. Sellised kaablid peavad olema:
 1) keskseadme ja alarmiseadmete vahel;
 2) keskseadme eraldatud osade vahel;
 3) keskseadme ja mis tahes kordusnäitude paneeli vahel.

§ 15.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisdokumentatsioon

 (1) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projektdokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi osasid:
 1) seletuskiri;
 2) tehniline spetsifikaat või seadmete spetsifikatsioon;
 3) struktuurskeem, sealhulgas keskseadme poolt häire olukorras juhitavad seadmed ja rakendused;
 4) paigaldusplaanid;
 5) mitme hoone puhul välisvõrkude koondplaan.

 (2) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerib, sealhulgas valmistab ette projektdokumentatsiooni, vastavat kutset omav isik.

3. peatükk Nõuded automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteadete edastamiseks Häirekeskusesse 

§ 16.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ühendamine automaatse teateedastussüsteemiga

 (1) Nõuded, millistelt ehitistelt tuleb juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteated Häirekeskusesse, on esitatud määruse lisas 2.

 (2) Ehitise omanik, kelle ehitiselt tuleb määruse lisa 2 kohaselt juhtida automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevad tulekahjuteated Häirekeskusesse, peab esitama taotluse Päästeametile kooskõlastamiseks ning sõlmima lepingu sideettevõtjaga, kes on tulekahjuteate edastaja. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui ehitiselt on kohustuslik juhtida automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevad tulekahjuteated Häirekeskusesse ning täidetud on automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded.

 (3) Kui määruse lisas 2 nimetamata ehitise omanik või valdaja soovib juhtida automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevad tulekahjuteated Häirekeskusega, peab ta selleks eelnevalt oma taotluse kooskõlastama Päästeametiga ning sõlmima lepingu sideettevõtjaga, kes on tulekahjuteate edastaja. Päästeamet võib anda kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui ehitis või selles paiknev vara on muinsuskaitseline arhiiv, muuseum või muu riiklikult olulise väärtusega ehitis ning täidetud on automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded.

 (4) Ehitise automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ühendamisel automaatse teateedastussüsteemiga, et juhtida automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevad tulekahjuteated Häirekeskusesse, rakendab Päästeamet süsteemile kuni kahe kuu pikkust testperioodi. Testperioodi käigus tulekahjuteate edastaja teeb monitooringut valehäirete esinemise osas ning esitab testperioodi lõpus Päästeametile ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanikule monitooringu tulemused. Testperioodi monitooringu tulemusi võetakse arvesse valehäiretega seotud puuduste likvideerimisel.

 (5) Testperioodi edukal lõppemisel juhitakse ehitise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevad tulekahjuteated Häirekeskusesse.

 (6) Testperioodil kõrvaldamata jäänud puuduste avastamisel on Päästeametil õigus pikendada testperioodi kestust kuni puuduste kõrvaldamiseni. Päästeamet teavitab tulekahjuteate edastajat testperioodi lõppemisest. Enne puuduste kõrvaldamist ei juhita ehitise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevaid tulekahjuteateid Häirekeskusesse.

§ 17.  Tulekahjuteadete edastamine

 (1) Keskseadmesse tulevad tulekahjuteated tuleb edastada Häirekeskusesse, kus tulekahjuteate vastuvõtmiseks on seadmetele olemas tehnilised tingimused. Tulekahjuteade tuleb edastada Häirekeskusele tehniliselt sobival kujul.

 (2) Ehitisel, kus on tagatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, võib seadistada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või olla ajaliselt pikem kui kolm minutit, ei ole tulekahjuteadet tühistanud, siis edastatakse tulekahjuteade Häirekeskusesse. Tulekahjusignalisatsioonisüsteem võib olla seadistatud tööle ka selliselt, et pideva valve olemasolul edastatakse teade Häirekeskusesse viivitusega ning valve puudumisel edastatakse teade kohe.

 (3) Automaatne teateedastussüsteem edastab tulekahjuteated Häirekeskusesse, kes saabunud tulekahjuteate alusel annab väljasõidukorralduse päästemeeskonnale.

 (4) Ehitisel, millel on automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteade juhitud Häirekeskusesse, tuleb tagada päästemeeskonna pääs automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme või kordusnäidu paneeli juurde.

 (5) Edastatud tulekahjuteate võib tühistada saates selleks teateedastussüsteemi kaudu tulekahjuteate tühistamise teate. Tulekahjuteate tühistamise teate võib teateedastussüsteemi kaudu saata tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik või tema poolt volitatud isik, olles eelnevalt veendunud, et ehitises ei ole tulekahju.
[RT I, 20.06.2017, 2 - jõust. 01.07.2017]

 (6) Kui automaatse tulekahjuteate edastaja soovib lõpetada ehitiselt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kaudu tulekahjuteadete Häirekeskusesse edastamise, teavitab ta sellest Päästeametit.

 (7) Kui ehitis ei kuulu lisa 2 loetelusse, on lubatud ehitise omaniku soovil, teavitades Päästeametit, lõpetada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kaudu tulekahjuteate automaatne edastamine Häirekeskusesse.

§ 18.  Automaatne teateedastussüsteem

 (1) Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, automaatne teateedastussüsteem ja Häirekeskuse tulekahjuteate vastuvõtu tehnilised seadmed peavad moodustama ühtse funktsionaalse terviku. Automaatne teateedastussüsteem ega edastusseade ei ole tuleohutuspaigaldised. Automaatne teateedastussüsteem ei tohi vähendada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi usaldusväärsust ja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) automaatne teateedastussüsteem peab olema pidevalt kasutatav, kusjuures ühenduse kasutatavus tagatakse ühenduse katkemisest automaatse teavitamisega koheselt, kuid mitte hiljem kui 100 sekundi jooksul, millega tuleb välistada edastusühenduse imiteerimine;
 2) informatsioon peab olema Häirekeskusel hiljemalt 10 sekundi jooksul pärast edastuse algust;
 3) automaatne teateedastussüsteem peab olema tagatud pideva kontrolliga ning teatama hiljemalt 100 sekundi jooksul veast edastusühenduses pärast selle teket;
 4) edastusseadme reservtoide peab vastama § 14 lõikes 2 sätestatule;
 5) edastusseade peab võimaldama vähemalt kolme erineva signaali (teade süsteemi mittetoimimise kohta, tulekahjuteade ja tulekahjuteate tühistamise teade) edastamist ja signaalide liikumist objektile;
 6) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadmest peab olema tagatud tulekahjusignalisatsiooni signaalide siirdamine eraldi muudest signaalidest;
 7) edastusühenduse automaatse kontrolli signaal võib tekkida või ilmneda vaid ühenduse katkemise korral.

 (2) Kui automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem on ühendatud automaatse teateedastussüsteemiga, tuleb hoolduse teostamisel sideettevõtjat teavitada enne ja pärast katsetust.

§ 19.  Tulekahjuteate edastaja kohustused

 (1) Tulekahjuteate edastaja peab vastama elektroonilise side seaduses sideettevõtjale sätestatud nõuetele.

 (2) Tulekahjuteate edastaja vastutab:
 1) paragrahvis 18 automaatsele teateedastussüsteemile esitatud nõuete täitmise eest;
 2) automaatse teateedastussüsteemi katkematu toimimise jälgimise eest;
 3) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku teavitamise eest automaatse teateedastussüsteemi rikete ilmnemisel ning rikete likvideerimise eest.

 (3) Tulekahjuteate edastaja säilitab andmeid tulekahjusignalisatsioonisüsteemi edastatud teadete ja hooldusperioodidest teavitamise kohta vähemalt kaks aastat.
[RT I, 18.01.2013, 2 - jõust. 01.07.2013]

 (4) Tulekahjuteate edastaja paneb tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku või tema poolt volitatud isiku teate alusel süsteemi hooldusrežiimile. Kui hooldustööde ajal soovitakse kasutada ühendust Häirekeskusega, taastab tulekahjuteate edastaja ajutiselt süsteemi töörežiimi. Hooldustööde lõppemisel teavitab tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik või tema poolt volitatud isik koheselt tulekahjuteate edastajat, kes taastab süsteemi töörežiimi.
[RT I, 18.01.2013, 2 - jõust. 01.07.2013]

4. peatükk Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamise erisused 

§ 20.  Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamise erisused

 (1) Ruumides, kus on mehaanilise vigastuse oht tuleb andur varustada mehaanilise kaitsega. Kaitse peab olema sellise ehitusega, et see ei takistaks põlemisgaaside konvektsioonivoolusid ümbruses.

 (2) Kohtades, kus kaablid läbivad tuletõkkesektsioonide piirdeid, tuleb teha läbiviik selliselt, et piirdetarindi tulepüsivus ei väheneks. Kui paigaldusruumi on piisavalt, tuleb monteerida juhtmed ja kaablid selliselt, et nende kaugus piksekaitse voolujuhtidest hoone ülaosas on vähemalt 2 m.

 (3) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme ja kordusnäidu paneeli asukoha tähistamiseks hoones pannakse selle juurde (näiteks ruumi uksele või mõnele muule kohale, mis on kergesti juurdepääsetav päästemeeskonnale) silt tekstiga „TULEKAHJUSIGNALISATSIOONISÜSTEEM”. Toiteallikad ja harukarbid varustatakse tekstiga „TULEKAHJUSIGNALISATSIOON”. Teksti kõrgus peab olema vähemalt 10 mm.

 (4) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kasutamiseks peab olema koostatud selge ja näitlik paiknemisskeem, mis on tehtud vastupidavast materjalist.

 (5) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ühendatud seade ja rakendus ei tohi häirida teise süsteemiga ühendatud seadme ja rakenduse tööd. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi erinevate seadmete ja rakenduste ühendamisel keskseadmega kasutatakse iga süsteemi ja rakenduse ühendamiseks sõltumatult toimivat kontakti.

 (6) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kasutamise kohta tuleb koostada üksikasjalik juhend ja päevik.

 (7) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi nõuetekohase paigalduse, paiknemisskeemi ja juhendi koostamise ning muu olulise süsteemiga seotud teabe dokumenteerimise tagab vastavat kutset omav isik.

§ 21.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi asendiplaan ja paiknemisskeem

01.06.2018 09:20
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "paiknemisskeem" Riigi teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

 (1) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi asendiplaan ja paiknemisskeem peab sisaldama vähemalt järgmisi osasid alljärgnevas järjestuses:
 1) asendiplaan, kui ühe keskseadmega on ühendatud mitme hoone tulekahjusignalisatsioon, millele märgitakse ehitise nimetus, kontrollitavad hooned või hoone osa (punase äärjoonega), keskseadme asukoht tekstiga „KESKSEADE”, kordusnäidu paneelid, võimalikud alamkeskused, päästemeeskonna sisenemistee ehitisse ja objektiga piirnevad tänavad ja teed ning nende nimed;
 2) paiknemisskeemil peavad olema välja toodud: ehitise nimetus, skeemi nimetus, ehitise aadress, korrus/hooneosa, ruumide nimetus, keskseadme ja korduspaneeli asukoht, tulekahjuandurid, tulekahjuteatenupud, alarmiseadmed, aadressmoodulid, tsoonide numbrid, tingmärgid.

 (2) Paiknemisskeemid koostatakse korruste kaupa ning numeratsiooni alustatakse hoone madalamast korrusest.

 (3) Konventsionaalsete süsteemide avastamispiirkonnad peab märkima skeemil värvilise piirjoonega. Piirkonna numbri peab märkima avastamispiirkonna keskele ringi sisse. Ringi pind ja piirjoon tuleb märkida sama värviga. Adresseeritud seadmed peab tähistama lisaks tingmärgile aadressnumbriga.

5. peatükk Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kasutuselevõtt ja kasutamine 

§ 22.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kasutuselevõtmine

 (1) Pärast paigaldustööde lõpetamist peab kontrollima paigalduse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele, projektile ja kasutusjuhiste vastavust tegelikule süsteemile. Kontrolli käigus avastatud puudused peab kõrvaldama enne automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi üleandmist.

 (2) Paigaldaja peab katsetama süsteemi korrasolekut, et:
 1) kõik andurid ja teatenupud oleksid töökorras ning akude mahtuvus vastab nõutud ajalisele kestusele;
 2) keskseadme edastatav teave oleks korrektne ja üheselt arusaadav;
 3) ühendused tulekahju- ja rikketeateid vastuvõtvate keskustega oleksid töökorras ning teated korrektsed ja selged;
 4) alarmiseadmed rakenduksid nõuetekohaselt;
 5) kõik keskseadme poolt juhitavad seadmed ja rakendused oleksid töörežiimis;
 6) projektdokumentatsioonis esitatud nõuded oleksid täidetud.

§ 23.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi üleandmine

 (1) Pärast paigaldustööde lõpetamist toimub automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi üleandmine omanikule.

 (2) Üleandmisel peab automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldanud isik kontrollima automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi töökorrasoleku, sealhulgas ka süsteemiga ühendatud keskseadme poolt juhitavate seadmete ja rakenduste toimimise.

 (3) Üleandmisel peab paigalduse teostanud isik andma automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi edasisele omanikule:
 1) tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekti ja teostusjoonised;
 2) paiknemisskeemid;
 3) struktuurskeemi;
 4) tulekahjusignalisatsioonisüsteemi komponentide vastavussertifikaadid või vastavusdeklaratsioonid;
 5) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavusdeklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon);
 6) kasutamisjuhendi, kus on vajadusel välja toodud süsteemiga ühendatud seadmete ja rakenduste töörežiimi taastamise järjekord;
 7) tehnilised passid ja paigaldatud seadmete spetsifikatsiooni;
 8) katsetamise protokollid;
 9) hooldusreglemendi;
 10) päeviku, kuhu kantakse andmed tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kohta ja selle tööd mõjutavad sündmused, sealhulgas välja- ja sisselülimised, hooldustoimingud, rikked ning nende kõrvaldamine;
 11) vastutavate isikute juhendamise päeviku/koolituse aktid.

 (4) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi üleandmisel peab paigalduse teostanud isik teostama esmase süsteemi kasutamise juhendamise.

§ 24.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi deklaratsioon

 (1) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldanud isiku poolt koostatud deklaratsioon on dokument, mis kinnitab paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavust projektile, tootjapoolsetele või muudele asjakohastele juhistele ning käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele.

 (2) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi deklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) isiku kinnitust automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavuse kohta projektile, tootjapoolsetele või muudele asjakohastele juhistele ja käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele;
 2) ehitise või ehitise osa aadressi;
 3) süsteemi projekteerija nimetust;
 4) süsteemi paigaldaja nimetust;
 5) vastutava spetsialisti nime, ametinimetust ja allkirja;
 6) allkirjastamise kuupäeva;
 7) deklaratsiooni lisa automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi katsetamise kohta, sealhulgas automaatse teateedastussüsteemi ühenduse ja teiste keskseadme poolt juhitavate seadmete ja rakenduste katsetamise protokolli, kuhu on märgitud katsetuse aeg ja katsetuste kirjeldus;
 8) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga kaetud ala kirjeldust, kui on kaitstud ehitise osa.

§ 25.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku kohustused

 (1) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanikul peab olema automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi päevik. Päevikusse märgitakse järgmised andmed:
 1) kontrollitava ehitise nimetus ja aadress;
 2) süsteemi korrasoleku eest vastutav isik;
 3) süsteemi paigaldaja;
 4) süsteemi hooldaja nimi ja tema kontaktandmed;
 5) hoolduse teostamine;
 6) andmed sündmuste kohta: kuupäev, kellaaeg, sündmuse kirjeldus, tehtud tööde kirjeldus ja sissekande teinud isiku nimi ja allkiri;
 7) kui on toimunud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tööd mõjutav mis tahes muudatus ehitisel.

 (2) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku ülesandeks on tagada:
 1) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavus käesolevale määrusele ja tootja juhistele;
 2) erinevate häirete, hoiatuste ja teiste süsteemist pärinevate juhtumite puhul tegutsemise protseduuride kindlaksmääramine ja täitmine;
 3) töötajate väljaõpe;
 4) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi töökindluse säilimine, sealhulgas andurite ümber vaba ruumi kindlustamine;
 5) valehäirete ennetamine, võttes tarvitusele vajalikke meetmeid, et hoida ära andurite rakendumine ja tulekahju teatenuppude ebaõige kasutamine;
 6) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sobivuse kohandamine, kui muutub ehitise kasutamisotstarve või märkimisväärselt planeering;
 7) päeviku pidamine ja sinna kõikide automaatsest tulekahjusignalisatsioonisüsteemist tulenevate või automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mõjutavate sündmuste registreerimine;
 8) regulaarne hooldus, sealhulgas hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamine;
 9) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse kindlustamine pärast riket, tulekahju või muu sündmuse toimumist;
 10) ühe või mitme füüsilise isiku määramine lõike 2 punktides 1 kuni 9 loetletud ülesannete täitmiseks ning nende isikute nimede registreerimine päevikus;
 11) igapäevane vaatlus, kus kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda. Kui keskseade ei näita normaalolukorda, siis tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest viivitamatult hooldajale. Lisaks sellele kontrollitakse, et igale eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud ja printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud.

 (3) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi päevikus tuleb dateeritult registreerida kõik tulekahjuteated, sealhulgas valehäired, rikked, katsetused, lahti ühendused ja kontroll, hooldus- ja remonditööd. Iga tehtud töö kohta tuleb teha kokkuvõtlik kirjeldus. Päevikut tuleb säilitada volitustega isikutele juurdepääsetavas kohas, sealhulgas võimalusel keskseadme läheduses. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik määrab päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku.

 (4) Paiknemisskeemid peavad olema kättesaadavad iga keskseadme ja kordusnäitude paneelide juures.

6. peatükk Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldus 

§ 26.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldus

 (1) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi veatu ja katkematu funktsioneerimise tagamiseks tuleb automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi regulaarselt kontrollida ja hooldada, tehes seda kohe paigaldustööde lõpetamisel, olenemata hoone asustatusest. Valdajal tuleb tagada kehtiva hoolduslepingu olemasolu pädeva automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldava isikuga. Hooldaja nimi ja telefoni number peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval.

 (2) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik peab tagama automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse kord kvartalis ja iga-aastase hoolduse selleks vastavat kutset omava isiku poolt.

 (3) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja peab:
 1) teostama kord kvartalis ja iga-aastase hoolduse vastavalt §-s 27 toodud nõuetele;
 2) teavitama kirjalikult viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanikku hoolduse käigus avastatud puudustest, mis võivad põhjustada valehäireid või takistada süsteemi pidevat toimimist. Puudustest teavitamisel esitab hooldaja ettepanekud puuduste kõrvaldamiste kohta;
 3) teavitama kirjalikult Päästeametit puudustest, mis võivad põhjustada valehäireid või takistada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi pidevat toimimist, hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast puuduste avastamist. Kui omanik on koheselt võtnud tarvitusele meetmeid hoolduse käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, ei ole Päästeameti teavitamine vajalik.

 (4) Hooldustegevus ei tohi põhjustada kõrvalekaldeid käesolevas määruses esitatud nõuetest. Kui katsetamise ajal kasutatakse ühendust Häirekeskusega, tuleb enne katset ja ka pärast katse lõppu teavitada sellest tulekahjuteate edastajat ning Häirekeskust. Kui katsel signaalide edastamine ei toimi, peab olema antud keskseadme tabloole vastav teade automaatselt või tuleb keskseadme juurde nähtavale kohale panna vastav kirjalik teavitus.

 (5) Hoolduse käigus avastatud kõrvalekallete kohta käesolevas määruses esitatud nõuetest teeb tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja märke päevikusse. Puuduste kõrvaldamist tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik.

 (6) Omanik peab viivitamatult teavitama hooldajat, et võtta tarvitusele abinõud, kui:
 1) tablool on mis tahes automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rikkenäit;
 2) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mis tahes osa on kahjustatud.

 (7) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik peab määrama automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse eest vastutava isiku.

 (8) Hoolduse teostamise peab fikseerima kirjalikult vastavalt lisadele 3 ja 4. Hooldaja võib vastavalt objekti eripäradele, enda ettevõttes kehtivale kvaliteedi kontrolli süsteemile või tööde spetsiifikale tuginedes täpsustada või täiendada lisades 3 ja 4 toodud hoolduse aktides kirjeldatud tegevusi, arvestades seejuures aktidele kehtestatud miinimumnõudeid. Hooldaja annab hoolduse aktist ühe eksemplari automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanikule ning jätab hoolduse aktist teise eksemplari endale. Hooldaja ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik säilitatavad hoolduse akti vähemalt järgmise hoolduseni või vähemalt kaks aastat.
[RT I, 18.01.2013, 2 - jõust. 01.07.2013]

§ 27.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldamise tähtajad

 (1) Üks kord kvartalis tuleb:
 1) kontrollida kõiki tehtud sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele;
 2) kontrollida reservtoite akude mahtuvust;
 3) kontrollida keskseadme häire-, rikke- ja abifunktsioone;
 4) kontrollida visuaalselt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi seadmeid ja märke niiskuse sattumisest keskseadmesse;
 5) teha kõik ahelate kontrollid ja katsetused, mis on määratletud paigaldaja, tarnija või tootja poolt;
 6) hinnata süsteemi toimimise terviklikkust ja teavitada valdajat inventari paigutusest ja hoone kasutusviisist tingitud süsteemi töö häiretest;
 7) kontrollida igast ahelast vähemalt ühe anduri või tulekahjuteatenupu rakendumist (igal kvartalil erinevast avastamispiirkonnast), et katsetada keskseadme võimet võtta vastu signaale. Kontrolli käigus kontrollitakse alarmiseadmete tööd ja rakendatakse kõiki teisi väljundeid ja ühendusi keskusega.

 (2) Üks kord aastas tuleb lisaks üks kord kvartalis kontrollitavale:
 1) kontrollida iga anduri, teatenupu ja alarmseadme tööd vastavalt tootja soovitustele, sealhulgas vajadusel tuleb komponente hooldada ja puhastada mustusest, tolmust vms. Kontrolli võib teostada ka kvartali kaupa vastavalt aastasele kontrollplaanile;
 2) kontrollida visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud;
 3) kontrollida akude seisukorda;
 4) kontrollida kõigi süsteemiga ühendatud keskseadme poolt juhitavate seadmete ja rakenduste toimimist.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 28.  Ehitis, kus varasemalt on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated juhitud Häirekeskusesse

  Kui käesoleva määruse jõustumisest ehitiselt ei tule enam juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated Häirekeskusesse, kuid ehitise omanik on varasemalt liitnud ehitise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi Häirekeskusega, võib nimetatud ehitistelt ka edaspidiselt juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated Häirekeskusesse.

§ 29.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 30.  Määruse jõustumine

  Käesoleva määruse § 17 lõige 5, § 19 lõiked 3 ja 4 ning § 26 lõige 8 jõustuvad 2013. aasta 1. juulil.

Lisa 1 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ruumide piirarv ja maksimaalne avastamispiirkond

Lisa 2 Ehitised, kus tuleb juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated Häirekeskusesse

Lisa 3 Kvartali hooldustööde akt

Lisa 4 Aasta hooldustööde akt