Teksti suurus:

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmed haridus- ja noortevaldkonnas

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.06.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 20.06.2020, 15

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmed haridus- ja noortevaldkonnas

Vastu võetud 28.04.2020 nr 12
RT I, 28.04.2020, 17
jõustumine 01.05.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.05.2020RT I, 21.05.2020, 1524.05.2020
18.06.2020RT I, 20.06.2020, 1423.06.2020

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi (edaspidi kriis) leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmed haridus- ja noortevaldkonnas.

§ 2.  Toetusmeetmete eesmärk

  (1) Käesolevas määruses nimetatud toetuse (edaspidi toetus) eesmärk on toetada haridus- ja noortevaldkonnas tegutsevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamisel ning kriisi ajal tekkinud vältimatute püsikulude katmisel.

  (2) Käesolevas määruses reguleeritud taotleja, kes korraldab lühilaagrit või lühimalevat, toetamise eesmärk on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamine kuni 26-aastastele noortele, kellele pakutakse täiendavaid arenguvõimalusi läbi lühiajaliste tegevuste lühilaagris või lühimalevas.
[RT I, 20.06.2020, 14 - jõust. 23.06.2020]

2. peatükk Toetuse taotlemine ja toetuse eraldamine 

§ 3.  Nõuded taotlejale

  (1) Toetust saab taotleda:
  1) eraõiguslik juriidiline isik, kes peab üldhariduskooli;
  2) eraõiguslik juriidiline isik, kes peab koolieelset lasteasutust;
  3) eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tegevusluba lapsehoiuteenuse osutamiseks ja kes osutab lapsehoiuteenust vähemalt kuuele lapsele;
  4) eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tegevusluba lapsehoiuteenuse osutamiseks ja kes osutab lapsehoiuteenust raske või sügava puudega lapsele;
  5) eraõiguslik juriidiline isik, kes peab huvikooli;
  6) eraõiguslik juriidiline isik, kelle peamine tegevusala põhikirja järgselt on huvihariduse või -tegevuse korraldamine või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on huvihariduse või -tegevuse korraldamine.

  (2) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele;
  1) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  2) tal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud;
  3) tal puuduvad esitamata majandusaasta aruanded;
  4) tal puuduvad Haridus- ja Teadusministeeriumi ees varasemad täitmata kohustused.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele peavad § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud taotleja vastama järgmistele tingimustele:
  1) ta on olnud registreeritud vähemalt kuus kuud Eesti äriregistris ja pakkunud kuni 26-aastaste noorte süsteemset ja juhendatud huviharidust või huvitegevust vähemalt üks kord nädalas kaheksa õppekuu jooksul;
  2) huviharidust ja -tegevust korraldavatel juhendajatel ja õpetajatel on erialane kutse- või kõrgharidus või kutsekvalifikatsioon või on läbitud vastavad koolitusprogrammid;
  3) huvitegevust ei korraldata üldhariduskoolides läbiviidava huvihariduse või -tegevuse osana.

§ 31.  Nõuded taotlejale, kes korraldab lühilaagrit või lühimalevat

  (1) Käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud toetust on õigus taotleda eraõiguslikul juriidilisel isikul:
  1) kes korraldab noortele laagrit, mille kestus on kolm kuni viis ööpäeva;
  2) kes korraldab noortele päevalaagrit, mille kestus on minimaalselt kolm päeva;
  3) kes korraldab noortele malevat, mille kestus on kolm kuni viis päeva või ööpäeva.

  (2) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) ta on tegutsenud vähemalt kuus kuud ning tema tegevusala on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine, noorte tervise edendamine, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine;
  2) ta ei ole saanud ega taotle toetust samal eesmärgil teistest riigieelarvelistest meetmetest;
  3) ta vastab käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud tingimustele.
[RT I, 20.06.2020, 14 - jõust. 23.06.2020]

§ 4.  Taotluse esitamine

  (1) Taotluse menetlemise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja järgmise teabe:
  1) andmed kriisiga seoses tehtud vältimatute püsikulude kohta;
  2) teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise meetmest saadud hüvitise suurus kohta ja selgitus, kui Eesti Töötukassasse ei ole pöördutud või ole osutunud kvalifitseerituks;
  3) teave, kas taotleja on taotlenud osadele või samadele vältimatutele püsikuludele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  4) käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja puhul üldhariduskoolis õppivate õpilaste arv seisuga 1. märts 2020;
  5) käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja puhul koolieelses lasteasutuses alusharidust omandavate laste arv seisuga 1. märts 2020;
  6) käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud taotlejate puhul lapsehoiuteenust tarbivate laste arv seisuga 1. märts 2020;
  7) käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud taotlejate puhul huvihariduses või huvitegevuses osalevate laste ja noorte arv seisuga 1. märts 2020;
  8) erahuvikooli ja huvitegevust pakkuva eraõigusliku juriidilise isiku puhul teave, mis tegevused on kriisi ajal või varem tehtud selleks, et pakkuda distantsõpet ja juhul, kui distantsõpet ei ole korraldatud, teave distantsõppe mittekorraldamise põhjuste kohta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud vältimatuks püsikuluks on kulu, mis on põhjendatud, tekib perioodil 1. märtsist 2020. aastal kuni 31. maini 2020. aastal, on kooskõlas õigusaktidega, on vajadusel tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud vältimatuks püsikuluks ei ole:
  1) põhitegevusega mitteseotud kulu;
  2) kulu, mis ei ole seotud vältimatute püsikuludega;
  3) mitterahaline kulu;
  4) vältimatu kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud teistest meetmetest;
  5) rahatrahv ja rahaline karistus;
  6) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.

  (5) Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avalikustatud elektroonilise keskkonna kaudu:
  1) taotluste esimeses voorus hiljemalt 15. maiks 2020. aastal;
  2) nende taotlejate osas, kes esimeses voorus toetust ei taotlenud, taotluste teises voorus hiljemalt 29. maiks 2020. aastal.
[RT I, 21.05.2020, 15 - jõust. 24.05.2020]

§ 41.  Taotluse esitamine lühilaagri või lühimaleva korraldamise toetamiseks

  (1) Käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud eesmärgil esitatud taotluse menetlemise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja põhjendab lühilaagri või lühimaleva pidamise eesmärki seoses COVID-19 kriisiga.

  (3) Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avalikustatud elektroonilise keskkonna kaudu hiljemalt 10. juuliks 2020. aastal.
[RT I, 20.06.2020, 14 - jõust. 23.06.2020]

§ 5.  Toetuse eraldamine

  (1) Taotlejale eraldatava toetuse suuruse leidmiseks korrutatakse 80 eurot ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku teenust tarbivate õpilaste, laste või noorte arv koefitsiendiga 0,5.

  (2) Kui taotleja tegelik toetamise vajadus püsikulude katmisel on väiksem, võrreldes käesoleva paragrahvi lõikes 1 arvestatud toetuse suurusest, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus tegelikku vajadust ületav summa toetusest maha arvestada.

  (3) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus enne toetuse eraldamise otsuse tegemist nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud teabe õigsuse ja asjakohasuse hindamiseks.

  (4) Haridus- ja teadusminister otsustab käskkirjaga:
  1) eraldada toetust, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele;
  2) mitte eraldada toetust, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (5) Eraldatud toetust on taotlejal õigus kasutada kuni 31. detsembrini 2020. tekkivate püsikulude katmiseks.

  (6) Haridus- ja teadusminister võib käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil eraldada toetust:
  1) püsilaagri või projektilaagri korraldamiseks juhul, kui laagri korraldamist on toetatud Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud taotlusvooru „Noorte tervistav ja arendav puhkus” kaudu;
  2) maleva korraldamiseks juhul, kui maleva korraldamist on toetatud Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud taotlusvooru „Malevasuvi 2020” kaudu.
[RT I, 20.06.2020, 14 - jõust. 23.06.2020]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud toetuse eraldamisel ei kohaldata käesoleva määruse §-des 3–41, § 5 lõigetes 1–5, §-s 51 ja §-des 6–7 sätestatut.
[RT I, 20.06.2020, 14 - jõust. 23.06.2020]

§ 51.  Toetuse eraldamine lühilaagritele ja lühimaleva pidajatele

  (1) Taotlejal on õigus lühilaagri või lühimaleva korraldamiseks saada toetust ühe osaleva noore kohta maksimaalselt järgnevalt:
  1) 40 eurot ööpäevas vastavalt kaasatavate noorte arvule lühilaagri või lühimaleva puhul, mis hõlmab osalejate ööbimist;
  2) 20 eurot päevas vastavalt kaasatavate noorte arvule lühilaagri või lühimaleva puhul, mis ei hõlma ööbimist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust on õigus kasutada lühilaagri või lühimaleva korraldamise tegelike ja möödapääsmatute kulude katmiseks, mille sisse ei arvata inventari ja muu põhivara soetamiseks tehtud kulusid.

  (3) Kui taotleja taotleb lühilaagi või lühimaleva korraldamise eest toetust käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud mahus, ning toetus ei kata lühilaagi või lühimaleva korraldaja tegelikke kulusid, võib puudujääva osa ulatuses küsida osalemise eest tasu.

  (4) Haridus- ja teadusminister otsustab käskkirjaga toetuse eraldamise või mitte eraldamise käesoleva määruse § 5 lõikes 4 sätestatud alustel.

  (5) Eraldatud toetust on taotlejal õigus kasutada kuni 31. detsembrini 2020.
[RT I, 20.06.2020, 14 - jõust. 23.06.2020]

3. peatükk Aruandlus ja toetuse tagasinõudmine 

§ 6.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruande toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks.

§ 7.  Toetuse tagasinõudmine

  Haridus- ja Teadusministeerium võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda, kui:
  1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud;
  2) toetuse saaja pole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks;
  3) toetuse saaja suhtes algatatakse toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus.

/otsingu_soovitused.json