Eurovoci märksõnad (näita)

10 EUROOPA ÜHENDUSED1011 Euroopa Liidu õigusEuroopa Ühenduse õigusühenduse õiguse siseriiklik rakendamine

12 ÕIGUS1211 tsiviilõigustsiviilõiguslepingtagatismaksevõime

12 ÕIGUS1211 tsiviilõigustsiviilõigusvõlaõigusnõue

12 ÕIGUS1211 tsiviilõigustsiviilõigusvõlaõigusvõlg

12 ÕIGUS1211 tsiviilõigustsiviilõigusõiguslik seisundfüüsiline isik

12 ÕIGUS1221 õiguskohtumenetlus

12 ÕIGUS1226 õiguskorraldusõiguserialaavalik-õigusliku ameti kandjakohtutäitur

24 RAHANDUS2416 krediidi- ja finantseerimisasutusedkrediiteraisiku pankrot [V4.3]

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4006 ettevõtluse korraldusäritegevuslikvideeriminepankrotivara haldamine

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4006 ettevõtluse korraldusäritegevusraskustes olev äriühing

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4411 tööturgtööjõudkutsekvalifikatsioon

HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

HALDUSÕIGUSVabad elukutsed

KOHTUMENETLUSÕIGUSMaksejõuetusmenetlus

KOHTUMENETLUSÕIGUSTäitemenetlus

Teksti suurus:

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (lühend - FIMS)

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.12.2022
Avaldamismärge:RT I, 20.06.2022, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
09.06.2022 otsus nr 130

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus1

Vastu võetud 01.06.2022

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise.

  (2) Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 2.  Seaduse eesmärk

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

  (2) Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus.

  (3) Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

  (4) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 3.  Seaduse kohaldamisala

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse füüsilisest isikust võlgniku suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga.

  (2) Võlgade ümberkujundamist võib taotleda sellise võlgniku suhtes, kelle elukoht või kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja on seda olnud vähemalt ühe aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist.

§ 4.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine ning teate avaldamise, saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused

  (1) Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (3) Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (4) Teates võib avaldada menetlusdokumendi resolutsiooni väljavõtte.

  (5) Kohus võib avaldada teate mitmel korral. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev.

  (6) Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

  (7) Kohus võib teate saatmise või menetlusdokumendi kättetoimetamise teha ülesandeks usaldusisikule.

  (8) Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja.

§ 5.  Kohtute pädevus ja kohtualluvus

  (1) Füüsilise isiku maksejõuetusasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse.

  (2) Maksejõuetusavaldus esitatakse võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht või asukoht on mujal.

  (3) Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu maksejõuetusavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja need vaatab läbi kohus, kellele maksejõuetusavaldus kõigepealt esitati.

  (4) Abikaasade ühine maksejõuetusavaldus esitatakse abikaasade ühise elukoha järgsele maakohtule. Kui abikaasadel puudub ühine elukoht, esitatakse avaldus ühe abikaasa elukoha või ettevõtte asukoha järgsele maakohtule abikaasade valikul.

§ 6.  Kohtujuristi pädevus

  (1) Kohtu ülesandeid võib kohtuniku asemel täita ka kohtujurist.

  (2) Kohtunik otsustab enda ja kohtujuristi tööjaotuse ning võib anda kohtujuristile suuniseid.

  (3) Ainult kohtunik võib otsustada maksejõuetusavalduse lahendamise, usaldusisiku nimetamise, ümberkujundamiskava kinnitamise, muutmise ja tühistamise, usaldusisikule tasu ja kulutuste hüvitise määramise, füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise.

  (4) Kohtujuristi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse vastavalt kohtute seaduse § 1251 lõigetes 1–3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lõikes 21 sätestatut.

§ 7.  Määruste jõustumine ja edasikaebamine

  (1) Määrus, millega maksejõuetusavaldus rahuldatakse või ümberkujundamiskava kinnitatakse või muudetakse, kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus, millega maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, menetlus lõpetatakse või millega ümberkujundamiskava jäetakse kinnitamata või see tühistatakse, kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

  (2) Käesolevas seaduses nimetatud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud.

  (3) Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele.

  (4) Maksejõuetusavalduse menetlemist, võlgade ümberkujundamise menetlust ega kohustustest vabastamise menetlust ei või peatada.

§ 8.  Menetluskulud

  (1) Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud.

  (2) Kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja.

  (3) Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule.

  (4) Kohus võib jätta võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda, kui võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu maksejõuetusavalduse või põhjustas võlausaldajatele menetluskulusid muul viisil teadvalt ebaõigete andmete, põhjendamatu taotluse või vastuväite esitamisega.

  (5) Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama.

  (6) Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 9.  Vormide kasutamine menetluses

  (1) Maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse, võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade ümberkujundamise kava vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vormid on igaühele vabalt ja tasuta kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning kohtus.

2. peatükk Maksejõuetusavaldus 

§ 10.  Pankrotiseaduse kohaldamine

  Maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 11.  Võlgniku maksejõuetusavaldus

  (1) Võlgnik võib makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

  (2) Maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:
  1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta;
  2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada;
  3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse;
  4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

  (3) Võlgnik, kes taotleb võlgade ümberkujundamist ja kellel on ettevõte, peab avalduses lisaks põhistama, et ettevõte vajab ümberkujundamist ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik, samuti kirjeldama, millised on ümberkujundamise tagajärjed ettevõtte töötajatele.

  (4) Abikaasad võivad esitada ühise maksejõuetusavalduse. Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal, ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata.

  (5) Kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (6) Võlgnik peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi. Kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, peavad nad kasutama § 9 lõike 1 alusel kehtestatud abikaasade ühise maksejõuetusavalduse vormi.

§ 12.  Võlausaldaja maksejõuetusavaldus

  (1) Võlausaldaja võib võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja maksejõuetusavaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kui võlausaldaja soovib maksejõuetusavalduse kaudu algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, võib võlausaldaja võlgniku kirjalikul nõusolekul esitada maksejõuetusavalduse, mille puhul ei pea olema täidetud pankrotiseaduse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eeldused.

  (3) Võlausaldaja maksejõuetusavalduse kättetoimetamisel võlgnikule, kui võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, küsib kohus võlgnikult, kas ta taotleb ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik peab kohtule teatama kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist hiljemalt maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

  (4) Võlausaldaja peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud võlausaldaja maksejõuetusavalduse vormi.

  (5) Kohus võib määrusega kohustada maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajat tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa, kui on alust eeldada, et võlgniku vara ja sissetulekuid selleks ei jätku. Määruse peale võib maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

  (6) Kui kohus algatab võlausaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, hüvitatakse võlausaldajale tema poolt deposiiti tasutud summa võlgniku makstud deposiidi arvel või võlgade ümberkujundamise kava alusel esimeses järjekorras. Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kohaldatakse pankrotiseaduse § 11 lõike 2 esimeses lauses sätestatut.

§ 13.  Avalduse menetlusse võtmine

  (1) Avalduse menetlusse võtmise määrus edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale. Kui avalduse on esitanud üks abikaasa, toimetatakse avalduse menetlusse võtmise määrus kätte teisele abikaasale.

  (2) Kohus võib juba enne avalduse esitamist või menetlusse võtmise lahendamist kohaldada selle tagamiseks esialgset õiguskaitset, muu hulgas peatada täitemenetluse või muu sundtäitmise võlgniku vara suhtes, või kohaldada muud pankrotiavaldust tagavat abinõu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati.

  (4) Kohus võib avalduse lahendamise või usaldusisiku nimetamise käigus suunata võlgniku taotlema ja kasutama sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võlanõustamisteenust. Võlanõustamisteenuse osutamine ei peata maksejõuetusavalduse menetlemist ega usaldusisiku nimetamist.

§ 14.  Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

  (1) Kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui:
  1) esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv;
  2) välja on kuulutatud võlgniku pankrot või maksejõuetusavaldus põhineb nõudel, mille kohta kehtib võlgade ümberkujundamise kava või mille alusel ei saa käesoleva seaduse § 48 lõikest 1 tulenevalt sissenõuet võlgniku varale pöörata.

  (2) Kui on esitatud abikaasade ühine maksejõuetusavaldus ja avaldust ei saa menetlusse võtta mõlema abikaasa suhtes, võib kohus avalduse menetlusse võtta ühe abikaasa suhtes.

  (3) Määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 15.  Usaldusisiku nimetamine

  (1) Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti. Usaldusisiku nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb arvestada usaldusisiku kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.

  (2) Abikaasade ühise maksejõuetusavalduse alusel võib kohus abikaasadele nimetada erinevad usaldusisikud, kui see on nende huve arvestades vajalik.

  (3) Usaldusisikuks võib nimetada isiku, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. Isiku usaldusisikuks nimetamiseks on vajalik tema nõusolek.

  (4) Usaldusisik ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku usaldusisikuna tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu.

  (5) Usaldusisikuks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtujuristi pankrotiseaduse § 117 lõikes 1 nimetatud lähikondne.

  (6) Kohus kuulab enne usaldusisiku nimetamist ära ka võlgniku arvamuse usaldusisiku kandidaadi kohta.

  (7) Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks.

  (8) Usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

  (9) Kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

  (10) Kohus määrab usaldusisiku nimetamise määruses kuni 30 päeva pikkuse tähtaja võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade kohtule esitamiseks. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni kümne päeva võrra.

  (11) Usaldusisikul on tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendamiseni lisaks käesolevas seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik seaduses sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (12) Kui usaldusisikuks on nimetatud isik, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, võivad võlgnik ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada usaldusisiku nimetamise määruse peale määruskaebuse. Kui kohus tühistab selle isiku usaldusisikuks nimetamise, nimetab kohus uue usaldusisiku, kes jätkab usaldusisiku ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust.

§ 16.  Usaldusisiku nimetamise tagajärjed

  (1) Usaldusisiku nimetamisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. See ei kehti nõuete kohta, mille ümberkujundamist võlgnik ei taotle, või kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot.

  (2) Usaldusisiku nimetamisel ei saa võlausaldaja lõpetada võlgnikuga sõlmitud lepingut enne maksejõuetusavalduse esitamist toimunud rahalise kohustuse rikkumisele tuginedes ega keelduda sel alusel oma kohustuste täitmisest. Kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja maksejõuetusavalduse esitamisel või ümberkujundamiskava kinnitamisel lepingu lõpetada, on tühine. Kui lepingu täitmise jätkamine on võlausaldaja suhtes ebaõiglane ja võlgniku seisukohast ebavajalik, eelkõige kui võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on ebatõenäoline või lepingu täitmise jätkamine ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise seisukohast vajalik, võib kohus võlausaldaja avalduse alusel lubada võlausaldajal lepingu lõpetada.

  (3) Usaldusisiku nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani:
  1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud;
  2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise;
  3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda;
  4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid.

  (4) Kohus ei peata kohtumenetlust rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamiseks kriminaalmenetluses, samuti kaebuse läbivaatamiseks väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta ega kasuta muid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid võlgniku varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud aresti või kohtuliku hüpoteegi suhtes.

  (5) Võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades võib kohus võlausaldaja avalduse alusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist ja võlausaldajal võlgniku antud tagatistest tulenevate õiguste teostamist ka enne pankroti väljakuulutamist, ümberkujundamiskava kinnitamist või menetluse lõppemist.

  (6) Usaldusisiku nimetamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel või pankroti väljakuulutamisel pankrotiseaduses sätestatu kohaselt.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2, lõike 3 teises lauses või lõikes 5 sätestatud alusel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati.

§ 17.  Vara- ja võlanimekiri

  (1) Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule:
  1) võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja (edaspidi varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga eseme eeldatava väärtuse ning eraldi võlgniku osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses;
  2) võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (edaspidi võlanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides kõikide võlausaldajate nimed, kontaktandmed, põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, samuti millises ulatuses tagatis nõuet tagab, ning tuues eraldi välja jooksvad kulutused (näiteks eluasemekulud, ülalpidamiskohustused) ja solidaarkohustused;
  3) võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad.

  (2) Usaldusisik esitab koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada.

  (3) Kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Eraldi tuleb märkida neile tingimustele vastavad tehingud, mis on tehtud lähikondsetega pankrotiseaduse § 117 lõike 1 tähenduses.

  (4) Ühe abikaasa poolt eraldi esitatud maksejõuetusavalduse korral tuleb võlanimekirjas eraldi märkida kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik.

  (5) Võlanimekirjas tuleb märkida, milliseid võlgasid võlgnik ei tunnista. Võla- ja varanimekirjas tuleb märkida, kas ja millise vara või nõude kohta on käimas kohtumenetlus või muu menetlus, sealhulgas täitemenetlus.

  (6) Usaldusisik peab vara- ja võlanimekirja esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud vastavat vormi.

§ 18.  Maksejõuetusavalduse läbivaatamine

  (1) Maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

  (2) Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus:
  1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;
  2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule;
  3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule;
  4) jätab avalduse rahuldamata või
  5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule.

  (3) Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

  (4) Määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes.

  (5) Kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma.

  (6) Kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus nende suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluslikud otsustused eraldi. Kohus võib algatada abikaasade suhtes ühise võlgade ümberkujundamise menetluse.

  (7) Vajaduse korral kuulab kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Kohus võib ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta.

  (8) Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Selleks annab võlgnik suuliselt järgmise vande: „Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged.” Võlgnik kirjutab vandetekstile alla.

  (9) Maksejõuetusavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik.

  (10) Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

3. peatükk Võlgade ümberkujundamise menetlus 

1. jagu Menetluse algatamine ning ümberkujundamiskava koostamine, esitamine ja kinnitamine 

§ 19.  Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine

  (1) Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

  (2) Kohus määrab enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgniku rahalist olukorda arvestades võib kohus võimaldada määratud summa tasuda osamaksetena menetluse jooksul. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse.

  (3) Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui:
  1) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta;
  2) võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu nõutud täiendavaid andmeid esitamast;
  3) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 381 ja 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
  4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
  5) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises;
  6) võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa tasumata.

  (4) Kohus ei algata võlgade ümberkujundamise menetlust, kui ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.

  (5) Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.

  (6) Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kestab usaldusisiku nimetamisest kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni, kuid mitte üle kaheksa aasta enne usaldusisiku nimetamist käesoleva seaduse § 34 lõike 3 alusel või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algust.

§ 20.  Võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja esitamine

  (1) Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava (edaspidi ka ümberkujundamiskava), milles on märgitud:
  1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse;
  2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg;
  3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida;
  4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon.

  (2) Kui ümberkujundamiskavaga taotletakse üksnes osa võlgade ümberkujundamist või eri võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab võlausaldajate erinevat kohtlemist põhjendama.

  (3) Usaldusisik hindab ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.

  (4) Kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse ja kohus on algatanud nende suhtes ühise võlgade ümberkujundamise menetluse, koostatakse abikaasade suhtes ühine ümberkujundamiskava.

  (5) Usaldusisik peab ümberkujundamiskava esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud vormi. Ümberkujundamiskava vormi kasutamine ei ole kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes soovib ettevõtte ümberkujundamist.

§ 21.  Võlgade ümberkujundamise sisu

  (1) Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul.

  (2) Üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses järgmiste nõuete puhul:
  1) elatisnõuded;
  2) tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded.

  (3) Võlgade ümberkujundamise menetluses saab ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist.

§ 22.  Kestvuslepingust tulenevate kohustuste ümberkujundamine

  (1) Ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et võlgniku poolt enne maksejõuetusavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb võlgnikule rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist, lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundada.

  (2) Ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidilepingu lõpetamise asemel kujundatakse ümber sellest tulenevad võlgniku rahalised kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates. Neid kohustusi saab ümber kujundada üksnes selliselt, et kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse või võimaldatakse võlgnikule kohustuste täitmist osamaksetena.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil soovitakse ümber kujundada liisingulepingust tulenevaid kohustusi, võib võlausaldajaks olev liisinguandja ühe nädala jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates lepingu erakorraliselt üles öelda. Selliseks puhuks võib ümberkujundamiskavas ette näha ka lepingu erakorralise ülesütlemise tagajärjel tekkivate nõuete ümberkujundamise, muu hulgas kohustuste vähendamise.

§ 23.  Võlgniku kohustused

  (1) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega.

  (2) Võlgnik osutab viivitamata usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu.

  (3) Kui võlgnik ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata.

§ 24.  Võlausaldajatele teatamine

  (1) Pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse.

  (2) Usaldusisik määrab võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele.

  (3) Usaldusisik edastab võlausaldajate seisukohad koos ümberkujundamiskavaga kohtule.

§ 25.  Nõude suuruse kindlaksmääramine

  (1) Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.

  (2) Kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid.

  (3) Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

  (4) Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata.

  (5) Määrus, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, toimetatakse kätte võlgnikule, võlausaldajale ja usaldusisikule.

  (6) Kohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada määruskaebuse.

§ 26.  Ümberkujundamiskava kinnitamine

  (1) Kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

  (2) Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

  (3) Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul:
  1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud;
  2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

  (5) Kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.

  (6) Pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Pandipidaja nõusolekut ei ole vaja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 järgi krediidilepingu lõpetamiseks.

  (7) Võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressi- ja viivisenõuete vähendamist seaduses sätestatud suuruseni.

  (8) Kohus võib enne ümberkujundamiskava kinnitamist kuulata ära võlgniku ja võlausaldajad ning määrata võlgade ümberkujundamise põhjendatuse hindamiseks eksperdi. Eksperdile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eksperdi kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (9) Kohus võib koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 27.  Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmine ja muutmine

  (1) Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui:
  1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega;
  2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline;
  3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta;
  4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust;
  5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

  (2) Kohus võib määrata usaldusisikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ja kui usaldusisik ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus võib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel otsustada sama määrusega:
  1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;
  2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-des 31 ja 45 sätestatule või
  3) lõpetada menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel.

  (4) Võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist.

§ 28.  Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus

  (1) Määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (2) Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 29.  Ümberkujundamiskava kinnitamine saneerimismenetluse põhimõtete järgi

  Kui võlgnik taotleb ettevõtte ümberkujundamist, võib kohus mõjuval põhjusel näha ümberkujundamiskava kinnitamiseks ette käesolevas peatükis sätestatu asemel ümberkujundamiskava kinnitamise saneerimisseaduse 4. peatükis sätestatud korras.

2. jagu Ümberkujundamiskava tagajärjed 

§ 30.  Ümberkujundamiskava kinnitamise üldised tagajärjed

  (1) Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse.

  (2) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei vabasta võlgniku kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik on oma kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuses, milles võlgnik vastutab kohustuse täitmise eest ümberkujundamiskava järgi.

  (3) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira pandi või muu esemelise tagatisega võlausaldaja, kes ei nõustunud oma nõude ümberkujundamisega, õigust rahuldada oma nõue tagatise arvel.

  (4) Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes ümberkujundamiskavaga võtab endale kohustuse tagada võlgniku kohustust võlausaldaja ees.

  (6) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab saadu ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel.

§ 31.  Ümberkujundamiskava kehtivuse välistamine

  Ümberkujundamiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole seda tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud.

§ 32.  Hagimenetlus ja täitemenetlus ümberkujundamiskava kehtivuse ajal

  (1) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

  (2) Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

  (3) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

§ 33.  Viivis ja leppetrahv ümberkujundamiskava kehtivuse ajal

  Ümberkujundamiskava kinnitamise järel arvestatakse nõudelt, mida ümberkujundamiskavaga ümber ei kujundata, viivist ja leppetrahvi alates maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest esialgse õigussuhte järgi.

§ 34.  Maksejõuetusavaldus ümberkujundamiskava kehtivuse ajal

  (1) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada maksejõuetusavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

  (2) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal vaatab maksejõuetusavalduse läbi ümberkujundamismenetlust läbi viiv kohtunik sama menetluse käigus.

  (3) Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetab ta usaldusisiku käesoleva seaduse §-s 15 sätestatu kohaselt. Kohus võib nimetada usaldusisikuks ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet teostava usaldusisiku või teda kaasata maksejõuetusavalduse läbivaatamisse.

  (4) Kui kohus nimetab maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks teise usaldusisiku kui selle, kes on nimetatud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses, ei tohi teine usaldusisik oma tegevusega põhjendamatult takistada ümberkujundamiskava täitmist. Usaldusisikud peavad tegema omavahel igakülgset koostööd.

  (5) Kui kohus tuvastab, et ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada, tühistab ta sama määrusega ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse.

  (6) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitatud maksejõuetusavalduse alusel ei saa kohus algatada uut võlgade ümberkujundamise menetlust.

  (7) Määruse peale, millega kohus maksejõuetusavalduse lahendab, võivad võlgnik ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 35.  Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise üle

  (1) Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

  (2) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel.

  (3) Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti.

  (4) Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande.

  (5) Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

§ 36.  Ümberkujundamiskava muutmine

  (1) Võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud kohtulahend.

  (2) Ümberkujundamiskava võib laiendada nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist või ümberkujundamiskava kinnitamist, kui need põhinevad enne seda tehtud tehingul või muul õiguslikul alusel.

  (3) Ümberkujundamiskava võib laiendada pandi realiseerimise järel ülejäävatele nõuetele, kui selline nõue põhineb enne maksejõuetusavalduse esitamist või ümberkujundamiskava kinnitamist tehtud tehingul või muul õiguslikul alusel.

  (4) Ümberkujundamiskava muutmisele ja kinnitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 24–29 sätestatut. Sellesse kaasatakse võlausaldajad, kelle õigusi soovitakse ümberkujundamiskava muutmisega kitsendada.

3. jagu Menetluse lõppemine 

§ 37.  Võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemise alused

  (1) Võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel, ümberkujundamiskava ennetähtaegsel täitmisel või ümberkujundamiskavas märgitud kava täitmise tähtaja möödumisel.

  (2) Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmise või menetluse lõppemise korral langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed.

§ 38.  Ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumise tagajärjed

  Võlausaldaja saab ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

§ 39.  Ümberkujundamiskava ennetähtaegne täitmine

  Ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise korral lõpeb menetlus, kui võlgnik on kõik kavaga võetud kohustused täitnud enne kava täitmise tähtaja möödumist.

§ 40.  Võlgade ümberkujundamise menetlus võlgniku surma korral ümberkujundamiskava kehtivuse ajal

  (1) Kui võlgnik sureb ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse.

  (2) Ümberkujundamiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg jääb kehtima võlgniku pärija suhtes.

  (3) Võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamisel kaotab ümberkujundamiskava kehtivuse ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

  (4) Kui võlgade ümberkujundamise menetlus algatati abikaasade ühise maksejõuetusavalduse alusel, võib menetlust üleelanud abikaasa suhtes jätkata. Kava võib vastavalt käesoleva seaduse §-s 36 sätestatule muuta.

§ 41.  Ümberkujundamiskava tühistamine

  (1) Kohus tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

  (2) Kohus võib ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et:
  1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;
  2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita;
  3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane;
  4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta;
  5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades;
  6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja;
  7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

  (3) Ümberkujundamiskava tühistamisel langevad tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 6 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud.

  (4) Ümberkujundamiskava tühistamise teeb kohus avalikult teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatama kohustada usaldusisiku.

  (5) Kui ümberkujundamiskava tühistatakse ja sellele järgneva kolme kuu jooksul kuulutatakse välja võlgniku pankrot, loetakse usaldusisiku ja eksperdi tasu ning kulutuste hüvitamise nõuded selles menetluses kaitsmiseta tunnustatuks.

  (6) Kohus võib ümberkujundamiskava tühistamisel sama määrusega:
  1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;
  2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule või
  3) lõpetada menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel.

  (7) Võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andma nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Määrus edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning selle kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (8) Kui see on põhjendatud, võib kohus abikaasade ühise maksejõuetusavalduse puhul teha abikaasade suhtes erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetluslikud otsustused.

  (9) Kohtumääruse peale, millega kohus tühistab ümberkujundamiskava, võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 42.  Teate avaldamine menetluse lõppemise kohta

  Kohus avaldab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise või lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatama kohustada usaldusisiku.

4. peatükk Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus 

1. jagu Pankrotimenetlus 

§ 43.  Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

  Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu Kohustustest vabastamise menetlus 

§ 44.  Võlgniku kohustustest vabastamine

  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras.

§ 45.  Menetluse algatamine

  (1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

  (2) Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

  (3) Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:
  1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;
  2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
  3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;
  4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;
  5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

  (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei takista see, kui võlgniku suhtes on varem algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus ja see on lõppenud.

§ 46.  Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

  (1) Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

  (2) Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata.

  (3) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

§ 47.  Võlgniku kohustused menetluse kestel

  (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

  (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

  (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

  (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

  (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

  (7) Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3–6, vaid kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut.

§ 48.  Sissenõude keeld

  (1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

  (2) Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

  (3) Kuni pankrotimenetluse lõpuni ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2, vaid kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut.

§ 49.  Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

  (1) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

  (2) Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud.

  (3) Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

  (4) Kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat.

  (5) Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

  (6) Kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

  (7) Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

  (8) Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

  (9) Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

  (10) Kui võlgniku pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss tühistatakse ja kohustustest vabastamise menetlus taastatakse, ei arvestata aega, mille kestel kompromissi täideti, kohustustest vabastamise perioodi hulka. Pankrotiseaduse § 190 lõike 6 alusel esitatud nõuete suhtes arvestatakse kohustustest vabastamise tähtaegasid alates kohustustest vabastamise menetluse taastamisest.

  (11) Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

  (12) Kui võlgnik vabastatakse kohustustest erinevatel aegadel tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatust, teeb kohus eraldi määruse nendest kohustustest vabastamise kohta, mille suhtes menetlus taastati, ja nende kohta, mis esitati pankrotiseaduse § 190 lõike 6 alusel. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetab kohus selle määrusega, millega otsustab võlgniku vabastamise kohustustest, millest vabastamise tähtaeg saabus hiljem. Kui kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, lõpetab kohus menetluse ka nende kohustuste suhtes, millest vabastamise tähtaeg ei ole veel saabunud.

  (13) Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

  (14) Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 50.  Võlgniku kohustustest vabastamise tagajärjed

  (1) Kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

  (2) Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

  (3) Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

  (4) Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

  (5) Võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

  (6) Kui võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpeb kohustustest vabastamisega enne, kui lõpeb tema suhtes läbiviidav pankrotimenetlus, loetakse pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõppenuks alates pankrotimenetluse lõppemisest.

  (7) Võlgniku kohustustest vabastamine ei takista pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotiseaduse § 165 lõikes 4 või §-s 166 sätestatu kohaselt.

§ 51.  Võlgniku kohustustest vabastamise määruse tühistamine

  (1) Kohus võib võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.

  (2) Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

  (3) Enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad taotluse esitanud isik ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

  (5) Kohus avaldab teate võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 52.  Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine aluse äralangemise tõttu

  (1) Kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui menetluse algatamise alus on ära langenud, eelkõige kui võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded.

  (2) Kui kohus lõpetab menetluse aluse äralangemise tõttu, ei tee kohus võlgniku kohustustest vabastamise kohta otsust.

  (3) Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta aluse äralangemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. peatükk Usaldusisik 

1. jagu Usaldusisiku ülesannete täitmine ja järelevalve 

§ 53.  Usaldusisiku ülesanded ja järelevalve

  (1) Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

  (2) Maksejõuetusavalduse menetlemisel usaldusisik:
  1) koostab võlgniku nimel võlgniku vara- ja võlanimekirja ning esitab need koos vajalike dokumentidega kohtule;
  2) esitab kohtule hinnangu võlgniku majandusliku olukorra ja selle lahendamiseks sobiva menetlusliigi kohta;
  3) täidab seaduses sätestatud ajutise halduri kohustusi füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemisel;
  4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik maksejõuetusavalduse menetlemisel.

  (3) Võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisik:
  1) koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku võlgade ümberkujundamise kava;
  2) toimetab ümberkujundamiskava kätte võlausaldajatele, kelle nõuded ümberkujundamiskavaga ümber kujundatakse, ning küsib võlausaldaja seisukohta tema nõude suuruse ja ümberkujundamise kohta;
  3) hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata;
  4) teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle;
  5) esitab menetluse lõppedes kohtule aruande võlgniku võlgade ümberkujundamise kava täitmise kohta;
  6) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks.

  (4) Kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik:
  1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses;
  2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras;
  3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta;
  4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

  (5) Usaldusisik täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve.

  (6) Usaldusisikul on õigus nõuda teavet ja dokumente, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks, võlgnikult, võlausaldajalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult ning võlgniku töötajalt ja endiselt töötajalt, kes on ametist lahkunud kahe aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist. Usaldusisikul on oma ülesannete täitmiseks ka muud käesolevas seaduses sätestatud õigused.

  (7) Usaldusisik on kohustatud nii töö- või teenistussuhte ajal kui ka pärast selle lõppemist hoidma saladuses talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust, samuti perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.

  (8) Usaldusisiku üle teostab järelevalvet kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 4772 sätestatule.

§ 54.  Usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine

  (1) Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

  (2) Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

  (3) Võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ning kohustustest vabastamise menetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

  (4) Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

  (5) Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

  (6) Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.

  (7) Kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

  (8) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib kohus usaldusisikule määratud tasu vähendada.

  (9) Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

  (10) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada usaldusisiku tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra.

  (11) Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 55.  Usaldusisiku vabastamine

  (1) Kohus vabastab usaldusisiku:
  1) tema taotlusel;
  2) kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemisel või kui kohus otsustab käesoleva seaduse § 18 lõike 2 alusel jätta maksejõuetusavalduse rahuldamata või kuulutab välja võlgniku pankroti ja ei nimeta teda pankrotihalduriks;
  3) kui usaldusisik on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt;
  4) kui selgub, et usaldusisikul ei ole õigust usaldusisikuna tegutseda või ta ei vasta käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

  (2) Vabastamise soovist teatab usaldusisik kohtule kirjalikult kümme päeva ette.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alustel vabastab kohus usaldusisiku omal algatusel või võlgniku või võlausaldaja avalduse alusel.

  (4) Kui usaldusisik vabastatakse võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse kestel, nimetab kohus uue usaldusisiku. Sätestatu ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. Kohus avaldab usaldusisiku vahetumise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (5) Vabastatud usaldusisik esitab kohtule tegevusaruande menetluse läbiviimise ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ning taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. Vabastatud usaldusisik annab uuele usaldusisikule üle menetluse kohta koostatud toimiku.

  (6) Määruse peale, millega kohus on usaldusisiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alusel vabastanud, võib usaldusisik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.

  (7) Määruse peale, millega kohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse alusel usaldusisiku vabastamisest, võib avalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 56.  Haldusjärelevalve

  (1) Usaldusisiku tegevuse üle teostab seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu juhatus.

  (2) Koja kutsekogu juhatus teostab haldusjärelevalvet usaldusisiku tegevuse üle koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et usaldusisik on oma kohustusi rikkunud.

  (3) Koja kutsekogu juhatusel on usaldusisiku tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida usaldusisiku kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi koja töötajaid.

  (4) Haldusjärelevalve teostamisel ilmnenud usaldusisiku kohustuste rikkumisest teatab koja kutsekogu juhatus kohtule.

  (5) Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:
  1) saada usaldusisikult, võlgnikult, võlausaldajalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet, selgitusi ja dokumente;
  2) tutvuda asja kohtutoimikuga ja usaldusisiku aruannetega ning usaldusisiku kutsealase maksekonto väljavõtetega;
  3) esitada usaldusisikule arvamusi ja soovitusi.

§ 57.  Distsiplinaarvastutus

  (1) Usaldusisiku kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib koja aukohus määrata usaldusisikule distsiplinaarkaristuse.

  (2) Koja aukohus võib distsiplinaarkaristuse määrata muu hulgas:
  1) koja organi otsuste rikkumise eest;
  2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust usaldusisiku kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime usaldusisiku kohustusi täites.

  (3) Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist.

  (4) Koja aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv 64–3000 eurot;
  3) usaldusisikuna tegutsemise keeld kuni viieks aastaks.

  (5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahvisumma kantakse koja kutsekogu eelarveosasse. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.

  (6) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

  (7) Ühe rikkumise eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Kohtu poolt usaldusisiku vabastamist või trahvimist käesoleva seaduse § 53 lõike 8 alusel ei loeta distsiplinaarkaristuseks. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning käesolevas seaduses nimetamata muu organi või ametiisiku määratud distsiplinaarkaristust.

  (8) Kui ilmneb, et usaldusisik on rikkunud oma kohustusi käimasolevas menetluses, on koja aukohtul õigus jätta distsiplinaarkaristus määramata ja esitada kohtule taotlus:
  1) usaldusisiku vabastamiseks;
  2) usaldusisikule trahvi määramiseks.

  (9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud taotluse esitamist nõuab koja aukohus usaldusisikult kirjaliku seletuse kohustuste rikkumise asjaolude kohta.

  (10) Distsiplinaarkaristuse võib määrata rikkumisest teadasaamisest ühe aasta jooksul.

  (11) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub pärast kolme aasta möödumist selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

  (12) Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui usaldusisikule ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

2. jagu Usaldusisikuna tegutsemine 

§ 58.  Usaldusisikuna tegutsemise õigus

  (1) Usaldusisikuna tegutsemise õigus on isikul, kes on kantud usaldusisikute nimekirja.

  (2) Usaldusisikute nimekirja kantakse teovõimeline füüsiline isik, kes:
  1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või bakalaureusekraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
  2) on aus ja kõlbeline;
  3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
  4) on läbinud käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud eksami;
  5) on läbinud käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud esmase koolituse.

  (3) Usaldusisikuna võib usaldusisikute nimekirja kanda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.

  (4) Isik esitab enda usaldusisikute nimekirja kandmiseks koja kutsekogu juhatusele taotluse ühe aasta jooksul pärast eksami sooritamist ja esmase koolituskava täitmist. Koja kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama.

  (5) Usaldusisikute nimekirja ei kanta isikut:
  1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või välja heidetud advokatuurist või audiitorkogust või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel või kelle kohta kehtib pankrotihaldurina tegutsemise keeld;
  3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
  4) kes on pankrotivõlgnik;
  5) kelle kohta kehtib ärikeeld või kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla ettevõtja;
  6) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on usaldusisikuna tegutsemise õigus ära võetud.

§ 59.  Usaldusisiku eksami korraldus ja tasu

  (1) Usaldusisiku eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi koja metoodikakomisjon. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga.

  (2) Usaldusisiku eksami läbiviimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Usaldusisiku eksami erialateadmiste testi valdkonnad ning eksami hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Enne usaldusisiku eksami ja korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot. Nimetatud summa sisaldab ka esmase koolituskava koostamist ja täitmise kontrollimist. Kui isik on eksami sooritamisest vabastatud, kuid peab täitma esmase koolituse kava, peab ta kojale enne kava koostamist tasuma pool eksami tasust. Koda võib põhjendatud juhtudel eksami tasu määra alandada või isiku tasu maksmisest vabastada.

  (5) Pankrotihaldur ja vandeadvokaat ning isik, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud pankrotihaldurina, vandeadvokaadina, kohtunikuna või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, või kohtutäiturina, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 ja kes soovib usaldusisikuks saada viie aasta jooksul pärast pankrotihaldurina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, prokurörina või kohtutäiturina tegutsemise lõpetamist, ei pea usaldusisikuna tegutsemise õiguse saamiseks sooritama usaldusisiku eksamit ja neile koostatakse kohe käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud esmase koolituse kava.

§ 60.  Esmane koolitus

  (1) Pärast usaldusisiku eksami sooritamist koostab metoodikakomisjon isikule individuaalse esmase koolituse kava. Esmase koolituse kava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal.

  (2) Esmase koolituse kava koostamise ja kava täitmise kontrollimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 61.  Täiendusõpe

  (1) Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib metoodikakomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood).

  (2) Nõuded täiendusõppele ja täiendusõppe mahu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Metoodikakomisjon saadab vähemalt kaks kuud enne hindamisperioodi lõppemist isikule teate hindamisperioodi lõppemise kohta ning selgitab, millised andmed ja milliseks tähtpäevaks tuleb täiendusõppe kohustuse täitmise kohta esitada.

  (4) Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaat ja pankrotihaldur, kes läbib täiendusõppe kas koja kutsekogu liikmena või advokatuuris.

  (5) Kui usaldusisik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks metoodikakomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunab metoodikakomisjon isiku eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral loetakse eksam mittesooritatuks.

  (6) Kui usaldusisik ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, arvab koda ta usaldusisikute nimekirjast välja.

§ 62.  Usaldusisikuna tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine

  (1) Koja kutsekogu juhatus võib usaldusisiku kirjaliku taotluse alusel lõpetada või peatada tema usaldusisikuna tegutsemise õiguse kuni kolmeks aastaks. Koja kutsekogu juhatus vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul selle saamisest arvates. Ajal, kui usaldusisikuna tegutsemise õigus on peatatud, ei kohaldata usaldusisikute nimekirjas olemise eest tasu maksmise kohustust ega täiendusõppe kohustust.

  (2) Koja kutsekogu juhatus arvab isiku usaldusisikute nimekirjast välja:
  1) kui tema puhul esineb käesoleva seaduse § 58 lõikes 5 nimetatud asjaolu;
  2) käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 sätestatud juhul;
  3) kui talle on kohaldatud distsiplinaarkaristusena usaldusisikuna tegutsemise keeld;
  4) kui ta jätab määratud tähtpäevaks nimekirjas olemise tasu kutsekogu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata.

  (3) Usaldusisikute nimekirjast väljaarvamise kohta teeb koja kutsekogu juhatus kirjaliku otsuse, mis toimetatakse kätte nimekirjast välja arvatud usaldusisikule. Otsus peab olema põhjendatud ja sisaldama otsuse vaidlustamise korda.

  (4) Usaldusisikute nimekirjast väljaarvamisega kaotab isik õiguse tegutseda usaldusisikuna.

§ 63.  Usaldusisikute nimekiri

  (1) Pärast käesoleva seaduse § 58 lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamist kannab koja kutsekogu juhatus isiku andmed usaldusisikute nimekirja.

  (2) Usaldusisiku kohta märgitakse nimekirjas:
  1) nimi;
  2) kontaktandmed;
  3) usaldusisikuna tegutsemise õiguse saamise kuupäev;
  4) andmed hariduse kohta;
  5) usaldusisikuna tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus;
  6) kutsealase maksekonto andmed.

  (3) Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel.

  (4) Nimekirja kantud usaldusisik peab tagama esitatud andmete õigsuse.

§ 64.  Nimekirjas olemise tasu

  (1) Usaldusisik maksab kojale nimekirjas olemise eest tasu, mis laekub koja kutsekogu eelarveosasse.

  (2) Tasu kehtestatakse fikseeritud igakuises suuruses.

  (3) Tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 65.  Usaldusisiku vastutus

  (1) Usaldusisik vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest.

  (2) Usaldusisiku kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui kannatanu sai teada kahjust ja usaldusisiku vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta arvates usaldusisiku vabastamisest.

3. jagu Usaldusisiku kutsealane maksekonto 

§ 66.  Kutsealase maksekonto avamine ja sulgemine

  (1) Usaldusisik on kohustatud avama hiljemalt usaldusisikute nimekirja lisamisele järgneval tööpäeval Eestis tegutsevas krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis enda nimel vähemalt ühe kutsealase maksekonto.

  (2) Maksekonto avamisel on usaldusisik kohustatud märkima konto avamise lepingu lisatingimustes, et:
  1) maksekonto on avatud usaldusisiku kutsealaseks tegevuseks ja kontole laekuvad summad ei kuulu usaldusisikule;
  2) kutsealast maksekontot võib kasutada ainult kohustustest vabastamise menetluses võlgniku usaldusisikule üleantavate tulude hoidmiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks;
  3) kutsealane maksekonto ei kogu intresse.

  (3) Kui kohus nimetab käesoleva seaduse § 55 lõike 4 alusel uue usaldusisiku, peab vabastatud usaldusisik andma uuele usaldusisikule üle võlgnikuga seotud summad, mis on kantud vabastatud usaldusisiku kutsealasele maksekontole.

  (4) Kui usaldusisik arvatakse usaldusisikute nimekirjast välja, annab ta kutsealase maksekonto üle teisele usaldusisikule või konto suletakse hiljemalt väljaarvamise päeval. Konto sulgemise korral peab usaldusisik andma uuele usaldusisikule üle, või kui see on põhjendatud, tagastama võlgnikule võlgnikuga seotud summad, mis olid kantud suletavale maksekontole.

§ 67.  Kutsealase maksekonto kasutamine

  (1) Kutsealast maksekontot võib kasutada ainult kohustustest vabastamise menetluses võlgniku poolt usaldusisikule üleantavate tulude hoidmiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

  (2) Kutsealasele maksekontole laekunud raha ei või usaldusisik kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks ega ühelgi muul otstarbel peale võlausaldaja nõude rahuldamise. Vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 6 sätestatule peab usaldusisik maksekontole laekunud summadest kinni oma tasu ja vajalikud kulutused.

  (3) Usaldusisik peab eraldi arvestust kutsealasel maksekontol oleva raha kohta, eelkõige selle raha kohta, mis on jäänud võlausaldajal või võlgnikul vastu võtmata.

6. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 68.  Seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 69.  Paragrahvi 15 lõike 3 esimese lause ja § 58 lõike 1 rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse § 15 lõike 3 esimest lauset ja § 58 lõiget 1 rakendatakse 2024. aasta 1. juulist.

  (2) Kuni 2024. aasta 30. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus.

§ 70.  Paragrahvi 58 lõike 2 punkti 4 ja § 59 rakendamine

  Käesoleva seaduse § 58 lõike 2 punkti 4 ja § 59 rakendatakse 2026. aasta 1. juulist. 2026. aasta 30. juunini suunatakse isik § 58 lõike 2 punktist 5 ja §-st 60 tulenevalt esmasele koolitusele eksamit läbimata ning esmase koolituse kava koostatakse eksamitulemust arvestamata.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 71.  Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduse § 38 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõnad „ning Notarite Koja aukohtu” sõnadega „, Notarite Koja aukohtu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni”.

§ 72.  Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi pankrotihaldur või saneerimisnõustaja). Koja juurde kuuluvad usaldusisikud.”;

2) paragrahvi 68 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „koja organite” sõnadega „, välja arvatud metoodikakomisjoni”;

3) paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ametitegevuse ja pankrotihalduri” sõnadega „ning saneerimisnõustaja”;

4) paragrahvi 71 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest;”;

5) paragrahvi 74 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pankrotihaldurite” sõnadega „ja saneerimisnõustajate”;

6) paragrahvi 74 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada koja liikmemaksuks kuni viis protsenti kohtutäituri ametitegevusest laekunud kohtutäituri tasust, pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasust ja pankrotihalduri tasust ning saneerimismenetluses saneerimisnõustaja tasust.”;

7) paragrahvi 74 lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „õigus tegutseda pankrotihaldurina” sõnadega „või saneerimisnõustajana”;

8) paragrahvi 75 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kutsekogu kehtestab hea kutsetava, mis on pankrotihalduritele ja saneerimisnõustajatele järgimiseks kohustuslik. Pankrotihalduritele ja saneerimisnõustajatele võib kehtestada eraldi kutsetavad.”;

9) paragrahvi 77 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta, eelkõige büroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid.”;

10) paragrahv 78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 78. Koja ülesanded

Koja ülesanded on muu hulgas:
1) kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsetegevuse edendamine;
2) hea ameti- ja hea kutsetava väljatöötamine ja avaldamine ning nende järgimise üle haldusjärelevalve teostamine;
3) kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi korraldamine;
4) kohtutäiturite, kohtutäituri abide, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute nimekirja pidamine;
5) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute täiendusõppe korraldamine;
6) haldusjärelevalve kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsetegevuse ning väärika käitumise üle;
7) soovituste koostamine kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsepraktika ühtlustamiseks;
8) kohtutäiturite ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate väljaõppe läbiviimine;
81) usaldusisikute esmase koolituse korraldamine;
9) kohtutäituri, kohtutäituri abi, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku eksami läbiviimine;
10) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute täiendusõppe kohustuse täitmise kontrollimine;
11) kohtutäiturite asendamisega seotud küsimuste korraldamine ning kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta avalikkusele vajaliku info kättesaadavuse tagamine koja veebilehel;
12) Justiitsministeeriumi abistamine kohtutäiturite ja pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel;
13) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute tööks vajalike infosüsteemide arendamine ja haldamine;
14) välissuhtlusega seotud küsimuste korraldamine ning koja liikmete esindamine kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
15) kohtutäiturite tegevuse kohta statistiliste aruannete koostamine ja avaldamine seaduses sätestatud korras;
16) andmete väljastamine täitemenetlusregistrist selleks õigustatud isikutele;
17) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite arhiveeritavate dokumentide haldamise korraldamine ameti- või kutsekogu otsuse alusel;
18) kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsekindlustuse olemasolu kontrollimine;
19) ameti- ja kutsekogu otsuse alusel kindlustusandjaga kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kollektiivse ameti- või kutsekindlustuse sõlmimine;
20) koja vara valitsemine;
21) kohtutäituritele täitmiseks antavate avalik-õiguslike nõuete jaotamine vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale;
22) täitemenetluses ja pankrotimenetluses müüdava vallasvara ühislao pidamine;
23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmine;
24) koja vahekohtu tegevuse korraldamine.”;

11) paragrahvi 79 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) metoodikakomisjon.”;

12) paragrahvi 80 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kõik pankrotihaldurid” sõnadega „ja saneerimisnõustajad”;

13) paragrahvi 86 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kutsekogu:
1) valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi kutsekogu juhatuse;
2) valib kaks kutsekogu liiget revisjonikomisjoni töös osalemiseks;
3) valib neli kutsekogu liiget aukohtu töös osalemiseks;
4) valib kolm kutsekogu liiget ja kaks kutsekogu liikmete asendusliiget eksamikomisjoni töös osalemiseks;
5) kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse;
6) kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava;
7) annab juhiseid pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsepraktika ühtlustamiseks;
8) otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.”;

14) paragrahvi 91 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kutsekogu juhatusse kuulub kolm kutsekogu liiget.”;

15) paragrahvi 93 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kolm pankrotihaldurite kutsekogu määratud kutsekogu liiget;”;

16) paragrahvi 93 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eksamikomisjoni kutsekogu liikmest liiget asendab kutsekogu liikmest asendusliige.”;

17) paragrahvid 94 ja 95 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 94. Eksamikomisjoni pädevus

Eksamikomisjon:
1) korraldab ja viib läbi kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi;
2) korraldab ja viib läbi kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami;
3) kontrollib kohtutäituri abi ametisse kandideerija ning pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja kutse taotleja usaldusväärsust;
4) viib läbi hindamisvestlusi ja otsustab kohtutäituri, kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui kohtutäitur, kohtutäituri abi, pankrotihaldur või saneerimisnõustaja ei ole täitnud täiendusõppe kohustust käesolevas seaduses sätestatud korras;
5) eksamineerib täiendavale eksamile suunatud kohtutäitureid, kohtutäituri abisid, pankrotihaldureid ja saneerimisnõustajaid;
6) kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel;
7) koostab kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja väljaõppekava ning hindab selle täitmist.

§ 95. Eksamite korraldus ja tasu

(1) Kohtutäituri eksamil, pankrotihalduri eksamil ja saneerimisnõustaja eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi eksamikomisjon ja selle täpsem korraldus nähakse ette koja põhikirjas. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga.

(2) Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust kohtutäituri ametikohustuste täitmiseks või pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks.

(3) Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Eksamid korraldatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Eksamid korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab eksamikomisjon. Teade eksami toimumise kohta avaldatakse koja veebilehel.

(5) Enne pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või kohtutäituri eksami, samuti käesoleva seaduse § 97 lõikes 4 nimetatud eksami ning korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot. Koda võib põhjendatud juhtudel eksami tasu määra alandada või isiku tasu maksmisest vabastada.

(6) Koda võib põhikirjas ette näha pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja kohtutäituri eksami eest tasumise, tasu alandamise ja tasumisest vabastamise täpsema korra.”;

18) paragrahvi 96 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast kohtutäituri ametisse nimetamist valdkonna eest vastutava ministri poolt või pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritamist koostab eksamikomisjon isikule individuaalse väljaõppekava. Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja väljaõppekava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal.

(2) Väljaõpet korraldavad ameti- ja kutsekogu juhatus ning eksamikomisjon. Väljaõppe korraldus ja hindamise kord nähakse ette koja põhikirjas.

(3) Väljaõppel olijale määrab ameti- või kutsekogu juhatus vähemalt kaks juhendajat, kes esitavad väljaõppe lõppemisel eksamikomisjonile kirjaliku põhistatud arvamuse juhendatava kohta. Saneerimisnõustaja eksami sooritanud isikule võib määrata ühe juhendaja.

(4) Väljaõppekava täitmise kohta esitab kohtutäitur eksamikomisjonile aruande kuue kuu jooksul ja pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritanud isik kümne kuu jooksul väljaõppekava kinnitamisest arvates. Isiku avalduse alusel võib eksamikomisjon väljaõppekava täitmise aruande esitamise aega pikendada.

(5) Väljaõppekava täitmise aruande ja juhendajate arvamuse alusel loeb eksamikomisjon väljaõppe läbituks või mitteläbituks. Eksamikomisjon võib jätta pankrotihalduri või saneerimisnõustaja väljaõppe tulemused hindamata ja pikendada väljaõppekava täitmise aega.”;

19) paragrahvi 97 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood).”;

20) paragrahvi 97 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui pankrotihaldur või saneerimisnõustaja ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, esitab eksamikomisjon kutsekogu juhatusele ettepaneku isikult pankrotihalduri või saneerimisnõustaja kutse äravõtmiseks.”;

21) seaduse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse 41. jaotisega järgmises sõnastuses:

41. jaotis
Metoodikakomisjon

§ 971. Metoodikakomisjon

(1) Metoodikakomisjon moodustatakse vähemalt viieliikmelisena viieks aastaks.

(2) Metoodikakomisjoni kuulub:
1) kolm usaldusisikut;
2) üks kohtunik;
3) üks õigusteadlane.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada metoodikakomisjoni liikmeks ka Justiitsministeeriumi esindaja.

(4) Metoodikakomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Metoodikakomisjoni koosolekut juhib metoodikakomisjoni esimees, kelle komisjoni liikmed valivad endi hulgast lihthäälteenamusega. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav metoodikakomisjoni esimehe hääl.

(5) Metoodikakomisjoni liiget asendab asendusliige. Metoodikakomisjoni liige peab enda mitteosalemisest komisjoni töös teavitama koda võimaluse korral vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Koda informeerib asendusliiget asendamise vajadusest.

(6) Metoodikakomisjoni liikme volitused kestavad kuni metoodikakomisjoni koosseisu volituste lõppemiseni.

(7) Metoodikakomisjoni liikmele hüvitatakse komisjoni töös osalemisega seotud kulutused.

(8) Metoodikakomisjoni liikmete ja asendusliikmete nimetamise, neile kulutuste hüvitamise, koosoleku kokkukutsumise ja koosoleku pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Metoodikakomisjoni tehnilise teenindamise tagab koda.

§ 972. Metoodikakomisjoni pädevus

Metoodikakomisjon:
1) korraldab ja viib läbi usaldusisiku eksami;
2) korraldab usaldusisiku esmase koolituse ning hindab selle täitmist;
3) kontrollib usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsust;
4) otsustab usaldusisiku täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui usaldusisik ei ole täitnud täiendusõppe kohustust;
5) eksamineerib täiendavale eksamile suunatud usaldusisikuid;
6) kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel;
7) koostab usaldusisiku esmase koolituse mudelkavad.”;

22) paragrahvi 99 lõikes 1 asendatakse sõna „kaheksaliikmelisena” sõnaga „üheksaliikmelisena”;

23) paragrahvi 99 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aukohtusse kuulub neli kohtutäiturit, neli kutsekogu liiget ja üks usaldusisik.”;

24) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Usaldusisikust aukohtu liikme nimetab usaldusisikute nimekirjas olevatest isikutest valdkonna eest vastutav minister.”;

25) paragrahvi 99 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe kohtutäituritest, pankrotihalduritest, saneerimisnõustajatest või usaldusisikutest liikmete seast.”;

26) paragrahvi 100 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku käitumise kohta esitatud kaebusi;
3) kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.”;

27) paragrahvi 101 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et kohtutäitur, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja või usaldusisik on toime pannud distsiplinaarsüüteo.”;

28) paragrahvi 102 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aukohtu nõudel on kohtutäitur, kohtutäituri abi, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja või usaldusisik kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid.”;

29) paragrahvi 103 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „juhatusele ettepaneku pankrotihaldurilt” sõnadega „, saneerimisnõustajalt või usaldusisikult”;

30) paragrahvi 103 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „ameti- või kutsekogu liikmetele” sõnadega „või usaldusisikule”;

31) paragrahvi 103 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Aukohtu otsuse peale võivad kohtutäitur, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja ja usaldusisik esitada kaebuse halduskohtule.”;

32) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1162 järgmises sõnastuses:

§ 1162. Esimese metoodikakomisjoni moodustamine

(1) Esimene metoodikakomisjon moodustatakse käesoleva seaduse § 971 lõike 1 alusel kaheks aastaks.

(2) Esimese metoodikakomisjoni koosseisus asendavad käesoleva seaduse § 971 lõike 2 punktis 1 nimetatud usaldusisikuid üks pankrotihaldur ja kaks sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele vastavat isikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metoodikakomisjoni liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ettepanekul.”.

§ 73.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;”.

§ 74.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 361 järgmises sõnastuses:

„361) füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikule ulatuses, mis on vajalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;”;

2) paragrahvi 100 lõiget 2 ja § 128 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „pankrotiavalduse” sõnadega „või maksejõuetusavalduse”;

3) paragrahvi 132 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõnad „võlgade ümberkujundamise avalduse” sõnaga „maksejõuetusavalduse”;

4) paragrahvi 133 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „avalduse” sõnadega „pankroti- või maksejõuetusavalduse”.

§ 75.  Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduse § 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Mittetulundusühingu majanduslikud raskused ja pankrotiavalduse esitamise kohustus

Kui mittetulundusühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab ühingu juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui mittetulundusühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule mittetulundusühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha mittetulundusühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud mittetulundusühingule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist mittetulundusühingu poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 32 sätestatut.”.

§ 76.  Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.”;

2) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.”;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustab kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel.”;

4) paragrahvi 4 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavaldus esitatakse kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 5 sätestatu kohaselt.”;

5) paragrahvi 4 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kui võlgnik sureb pärast maksejõuetusavalduse esitamist, jätkatakse tema pärandvara suhtes läbiviidavat pärandvara pankrotimenetlust kohtus, kuhu vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-le 5 esitati maksejõuetusavaldus.”;

6) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „varaline” sõnaga „rahaline”;

7) paragrahvi 81 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatud maksejõuetusavaldust, käsitatakse seda avaldust pärandvara pankrotiavaldusena. Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes pankroti väljakuulutamist, jätkatakse menetlust tema pärandvara suhtes läbiviidava pärandvara pankrotimenetlusena.”;

8) paragrahvi 81 lõikes 9 asendatakse sõna „pankrotiavaldust” sõnaga „maksejõuetusavaldust”;

9) paragrahvi 81 lõikes 9 asendatakse sõnad „ajutine haldur” sõnaga „usaldusisik”;

10) paragrahvi 14 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „või võlgade ümberkujundamise kava”;

11) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 41 asendatakse tekstiosa „§ 55 lõike 31” tekstiosaga „§ 60 lõike 1”;

13) paragrahvi 23 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel”;

14) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:

„(42) Kui kohus leiab võlgniku pankrotiavaldust läbi vaadates, et võlgnik ei ole maksejõuetu ja saneerimismenetluse algatamise eeldused on täidetud, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tema suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Kui võlgnik nõustub, käsitatakse pankrotiavaldust saneerimisavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul pankrotiavalduse rahuldamata ja lahendab saneerimisavalduse.

(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 42 sätestatut kohaldatakse ka võlausaldaja pankrotiavaldusele, kui kohtu ettepanekuga nõustuvad võlgnik ja avalduse esitanud võlausaldaja.”;

15) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.”;

16) paragrahvi 31 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „Kui pankrotiavalduse on esitanud” sõnadega „juriidilisest isikust”;

17) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Pankrotimääruse ja pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse edasikaebamine

(1) Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.

(2) Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

18) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „ettepanek võlausaldajatele” tekstiosaga „, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele”;

19) paragrahvi 33 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „Avalikud” sõnaga „Ametlikud”;

20) paragrahvi 34 lõike 1 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „Teates märgitakse” sõnadega „nõude esitamise tähtaeg ja”;

21) paragrahvi 34 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „Euroopa Liidu liikmesriigis” tekstiosaga „, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud isikute kohta”;

22) paragrahvi 35 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „vara valitsemise” sõnadega „ja käsutamise”;

23) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

§ 421. Kohtumenetlus elatise nõude üle, mis on muutunud sissenõutavaks pärast pankroti väljakuulutamist

(1) Isik, kellel on võlgniku vastu pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud elatise nõue, ei ole selle nõude osas pankrotivõlausaldaja ja seda nõuet ei saa pankrotimenetluses esitada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude võib esitada kohtule ja kohtumenetlus saab toimuda pankrotimenetluse ajal.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punkti 2 ja § 147 kohaldamist.”;

24) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „otsustamine kriminaalmenetluses” sõnadega „ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses”;

25) paragrahvi 43 lõikes 3 ja § 51 lõikes 2 asendatakse sõna „pankrotiavaldus” sõnadega „pankroti- või maksejõuetusavaldus” vastavas käändes;

26) paragrahvi 45 lõiget 1, § 99 lõiget 3, § 109 lõiget 2, § 110 lõike 1 punkte 1–4 ja lõiget 2, § 111 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning lõiget 2, § 112 punkte 1 ja 2, § 113 lõike 1 punkte 1–3, § 114 lõike 1 punkte 1–3, § 115, § 150 lõike 1 punkte 2 ja 5 ning § 162 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõnu „ajutise halduri” sõnadega „või usaldusisiku”;

27) paragrahvi 541 lõike 1 kolmandast lausest jäetakse välja sõna „poolena”;

28) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Halduri nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb arvestada halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.”;

29) paragrahvi 61 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kvoorumi hulka ei arvata käesoleva seaduse § 82 lõikes 8 nimetatud võlausaldajaid ega nende nõudeid ega võlausaldajaid, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, ega nende nõudeid.”;

30) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui võlausaldajate üldkoosolek pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnita, kuid ei suuda valida uut haldurit, loetakse pankrotimäärusega nimetatud haldur kinnitatuks.”;

31) paragrahvi 65 lõike 11 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 171 lõike 11” tekstiosaga „füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2”;

32) paragrahvi 65 lõige 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud riigi vahenditest halduri tasu hüvitamise piirmäära kohaldatakse ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 15 lõikes 21 või füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lõikes 9 nimetatud olukorras.”;

33) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 114 järgmises sõnastuses:

„(114) Kui haldur täidab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 46 lõike 1 alusel usaldusisiku ülesandeid, võib kohus määrata talle lisatasu selliste usaldusisiku ülesannete täitmise eest, mis ei vasta pankrotihalduri ülesannetele pankrotimenetluse läbiviimisel, arvestades füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses usaldusisiku tasustamise kohta sätestatut.”;

34) paragrahvi 661 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „Haldur esitab” sõnadega „hiljemalt kolm tööpäeva”;

35) paragrahvi 661 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui üldkoosolekul valitakse uus haldur, samuti halduri vabastamisel ja uue halduri nimetamisel, esitab uus haldur kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule ja võlausaldajatele seisukoha tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohta.”;

36) paragrahvi 68 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 56 lõikes 1, 3 või 4” tekstiosaga „§ 56 lõikes 1, 11, 3 või 4”;

37) paragrahvi 69 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohus võib tutvuda halduri toimikuga ning saada väljavõtteid halduri avatud võlgnikupõhise maksekonto kohta ja võlgniku arvelduskonto selle perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku arvelduskonto kasutamise õigus.”;

38) paragrahvi 70 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) saada halduri avatud võlgnikupõhise maksekonto ja võlgniku pangakonto väljavõtteid perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku pangakonto kasutamise õigus;”;

39) paragrahvi 74 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „selle pankrotimenetluse haldur” sõnadega „ega usaldusisik”;

40) paragrahvi 74 lõiget 8 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kvoorumi hulka ei arvata käesoleva seaduse § 82 lõikes 8 nimetatud võlausaldajaid ega nende nõudeid ega võlausaldajaid, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, ega nende nõudeid.”;

41) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kvoorumi hulka ei arvata käesoleva seaduse § 82 lõikes 8 nimetatud võlausaldajaid ega nende nõudeid, välja arvatud juhul, kui võlausaldajateks on üksnes § 82 lõikes 8 nimetatud võlausaldajad. Kvoorumi hulka ei arvata ka võlausaldajaid, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, ega nende nõudeid.”;

42) paragrahvi 80 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõna „esimest”;

43) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui võlausaldajateks on üksnes käesoleva seaduse § 82 lõikes 8 nimetatud isikud või isikud, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, teeb võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluva otsustuse võlausaldajate üldkoosoleku eest kohus määrusega halduri ettepanekul. Kohus ei tee kompromissi tegemise, ettevõtte tegevusega jätkamise ega juriidilise isiku lõpetamise otsust.

(4) Kui pankrotitoimkonna ülesandeid täidab käesoleva seaduse § 74 lõikest 7 tulenevalt võlausaldajate üldkoosolek ja võlausaldajateks on üksnes § 82 lõikes 8 nimetatud isikud või isikud, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, võib haldur teha toimingu käesolevas seaduses ettenähtud pankrotitoimkonna kooskõlastuseta või nõusolekuta.”;

44) paragrahvi 82 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab temale häälte määramiseks esitama haldurile nõudeavalduse hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. See ei mõjuta võlausaldaja õigust nõudeavaldust muuta käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kui halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et nõuet ei ole või see ei ole tõendatud, või nendest ilmneb menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus, võib haldur jätta võlausaldajale hääled määramata.”;

45) paragrahvi 82 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „enne ajutise halduri nimetamist” sõnadega „või pärast seda”;

46) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa vaidlustada põhjendusega, et käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu.”;

47) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui kohus teeb määruse käesoleva seaduse § 81 lõike 3 alusel, võib võlgnik, võlausaldaja või haldur esitada määruse peale määruskaebuse, kui otsustuse tegemisel on rikutud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.”;

48) paragrahvi 841 lõike 3 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 85 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Võlgnik peab kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.”;

50) paragrahvi 85 lõikes 3 asendatakse sõna „pankrotiavalduse” sõnadega „pankroti- või maksejõuetusavalduse”;

51) paragrahvi 87 pealkirjas asendatakse sõna „Pankrotimenetlusest” sõnaga „Menetlusest”;

52) paragrahvi 87 lõikes 2 ja § 89 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „pankrotimenetlusest” sõnaga „menetlusest”;

53) paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni” sõnadega „, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni,”;

54) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või” tekstiosaga „lõikes 2 nimetatud ärikeeld”;

55) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

56) paragrahvi 93 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „pankrotiavalduse” sõnadega „pankroti- või maksejõuetusavalduse”;

57) paragrahvi 1002 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) jaotised.”;

58) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui võlausaldaja on esitanud teise võlausaldaja nõudele vastuväite ja haldur ise võlausaldaja nõudele samasisulist vastuväidet esitanud ei ole, peab haldur esitama kohtule enda seisukoha selle võlausaldaja esitatud vastuväite kohta.”;

59) paragrahvi 1003 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „sisuliselt, määrab nõuete” sõnaga „suurused,”;

60) paragrahvi 1003 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

61) paragrahvi 1003 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kohus lahendab võlausaldaja vastuväite teise võlausaldaja nõudele sõltumata sellest, kas vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet tunnustatakse või mitte.”;

62) paragrahvi 102 lõike 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni.”;

63) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui pankrot on välja kuulutatud maksejõuetusavalduse alusel, mis esitati võlgniku võlgade ümberkujundamise kava kehtivuse ajal, lähtutakse tehingu tagasivõitmise tähtaja alguse arvestamisel selle usaldusisiku nimetamisest, kes nimetati füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 34 lõike 3 alusel.”;

64) seadust täiendatakse §-ga 1131 järgmises sõnastuses:

§ 1131. Saneerimismenetluses tehtud tehingute tagasivõitmise piirangud

(1) Kui võlgniku suhtes on läbi viidud saneerimismenetlus, ei saa järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita tehinguid, millega:
1) võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluses, et kinnitada ja täita saneerimiskava, ning sellise rahastuse suuruse, allikad ja tingimused on kohus saneerimiskavaga kinnitanud (edaspidi uus rahastamine);
2) võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel ajal ning see oli mõistlikel tingimustel ja viivitamata vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks, tema väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks (edaspidi vaherahastamine).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamata vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huve, eeldusel et kohus on saneerimiskava kinnitanud ja tehing ei ole tehtud pärast seda, kui võlgnik ei suutnud enam oma sissenõutavaid kohustusi täita. Nimetatud tehingu eesmärgiks on muu hulgas:
1) saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste, vastuvõtmise või kinnitamise, samuti saneerimismenetlusega tihedalt seotud küsimustes erialase nõu küsimise eest tasude maksmine ja kulude kandmine;
2) töötajate sissenõutavaks muutunud töötasu maksmine;
3) muud tavapärase majandustegevuse osana tehtud maksed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava rakendamise edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamata vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huve, eeldusel et tehing on tehtud kooskõlas saneerimiskavaga.”;

65) paragrahvi 128 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „korraldamise eest” sõnadega „alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest”;

66) paragrahvi 128 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Teises lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui otsustatakse juriidilisest isikust võlgniku lõpetamine.”;

67) paragrahvi 128 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

68) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-dega 1321 ja 1322 järgmises sõnastuses:

§ 1321. Kutsealane maksekonto

(1) Pankrotihaldur võib pankrotimenetluse läbiviimiseks avada Eestis tegutsevas krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis ühe pankrotivõlgniku põhise maksekonto (edaspidi kutsealane maksekonto).

(2) Pankrotitoimkonna nõusolekul võib pankrotihaldur avada pankrotimenetluse läbiviimiseks täiendavaid kutsealaseid maksekontosid. Kui pankrotitoimkonda ei ole moodustatud või pankrotitoimkond ei anna nõusolekut, võib pankrotihaldur taotleda nõusolekut kohtult.

(3) Pankrotihaldur avab kutsealase maksekonto enda nimel.

(4) Kutsealane maksekonto avatakse pankrotihalduri kutsealaseks tegevuseks ja kontole laekuvad summad ei kuulu pankrotihalduri pärandvara ega pankrotivara hulka, samuti ei saa neile pöörata sissenõuet pankrotihalduri suhtes algatatud täitemenetluses. Pankrotihaldur on kohustatud seda märkima konto avamise lepingu lisatingimustes.

(5) Pankrotihaldur võib vajaduse korral avada Eestis tegutsevas krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis kutsealase väärtpaberikonto. Konto avamisele ja lepingu tingimustele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korda.

(6) Pankrotihaldur sulgeb kutsealase maksekonto viivitamatult pärast pankrotimenetluse lõppu. Kohus võib pankrotihalduri taotluse alusel määrata konto sulgemiseks muu tähtaja. Kui see on vajalik, võib pankrotihaldur avada ka uue konto pärast pankrotimenetluse lõppu.

(7) Kui kohus vabastab pankrotihalduri menetluse kestel ja nimetab uue halduri, kannab vabastatud pankrotihaldur viivitamatult kutsealasel maksekontol olevad vahendid üle uue halduri poolt avatud kutsealasele maksekontole või võlgniku kontole.

§ 1322. Kutsealase maksekonto kasutamine

(1) Kutsealast maksekontot võib kasutada ainult pankrotimenetluse läbiviimiseks. Väljamakseid võib teha ainult käesolevas seaduses sätestatud alustel. Kutsealase maksekonto andmed märgitakse kõikidesse pankrotihalduri koostatud aktidesse.

(2) Kui pankrotihaldur avab kutsealase maksekonto, kasutatakse pankrotimenetluse läbiviimiseks seda kontot, välja arvatud juhul, kui on põhjendatud kasutada muud kontot.

(3) Pankrotihalduri tasu ei kanta kutsealasele maksekontole. Kutsealasele maksekontole laekunud raha ei või pankrotihaldur kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks.

(4) Pankrotihaldur peab eraldi arvestust kutsealasel maksekontol seisva raha kohta, eelkõige selle raha kohta, mis on jäänud võlausaldajal või võlgnikul vastu võtmata.

(5) Pankrotihaldur vastutab kutsealase maksekonto õiguspärase kasutamise eest.”;

69) seadust täiendatakse §-ga 1471 järgmises sõnastuses:

§ 1471. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksete erisused pärandvara pankrotimenetluses

(1) Kui käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 21 nimetatud väljamakse põhineb kohtulahendil, teeb haldur väljamakse üldises korras kohtulahendis märgitud ulatuses.

(2) Kui käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 21 nimetatud väljamakse ei põhine kohtulahendil, võib haldur väljamakse tegemisest täielikult või osaliselt keelduda, kui selle tegemine ei ole põhjendatud. Haldur teavitab keeldumisest ja selle põhjustest isikut, kes esitas nõude väljamakse tegemiseks.

(3) Kui haldur on väljamakse tegemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt keeldunud, võib väljamakset nõudev isik esitada kohtule 15 päeva jooksul alates ajast, kui haldur teda keeldumisest teavitas, avalduse käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 21 nimetatud väljamakse suuruse kindlaksmääramiseks.

(4) Pankrotivarast väljamaksmisele kuuluvate kulude suuruse määrab kohus kindlaks määrusega väljamakset nõudva isiku avalduse alusel. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada haldur ja avalduse esitanud isik.”;

70) paragrahvi 150 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) maksejõuetuse teenistuse kulud eriauditile või pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena;”;

71) paragrahvi 150 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) käesoleva seaduse § 1131 lõikes 1 nimetatud rahastamine.”;

72) paragrahvi 150 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Kui pankrotiavaldus rahuldatakse” sõnadega „või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot”;

73) paragrahvi 150 lõikes 3 asendatakse sõna „pankrotiavaldus” sõnadega „pankroti- või maksejõuetusavaldus” vastavas käändes;

74) paragrahvi 153 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „lõikes 1 nimetatud” tekstiosaga „lõikes 2 nimetatud”;

75) paragrahvi 154 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

76) paragrahvi 157 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

77) paragrahvi 158 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, kuid nõuete kaitsmine ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 esimeses lauses sätestatu alusel menetluse lõpetamise ajaks lõpuni viidud, viiakse see enne menetluse lõpetamist lõpuni ja kohus kinnitab võlausaldajate nimekirja.”;

78) paragrahvi 159 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes algatati ka kohustustest vabastamise menetlus, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamise ajaks veel lõppenud, lõpetab kohus koos pankrotimenetlusega ka kohustustest vabastamise menetluse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 52 alusel. Kui kohustustest vabastamise menetlus on juba lõpetatud, võib kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 51 lõike 1 alusel kohustustest vabastamise määruse tühistada.”;

79) paragrahvi 160 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes algatati ka kohustustest vabastamise menetlus, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamise ajaks veel lõppenud, lõpetab kohus koos pankrotimenetlusega ka kohustustest vabastamise menetluse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 52 alusel. Kui kohustustest vabastamise menetlus on juba lõpetatud, ei saa füüsilisest isikust võlgnik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust.”;

80) paragrahvi 161 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Füüsilisest isikust võlgniku puhul, kelle suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kellele on nimetatud usaldusisik, kuulab kohus ära ka usaldusisiku arvamuse.”;

81) paragrahvi 167 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 176” tekstiosaga „füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 50”;

82) seaduse 11. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

83) paragrahvi 180 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kompromissotsuse saab teha pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist.”;

84) paragrahvi 180 lõike 3 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Kui võlausaldaja nõude tunnustamise kohta on esitatud määruskaebus võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruse peale ja see määrus ei ole võlausaldaja nõude kohta kompromissotsuse tegemise ajaks jõustunud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel nõude alusel, mille kohus on võlausaldajate nimekirjas kindlaks määranud.”;

85) paragrahvi 184 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse ja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 52 alusel kohustustest vabastamise menetluse.”;

86) paragrahvi 184 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „ning tasuda pankrotimenetluse” sõnadega „ja kohustustest vabastamise menetluse korral usaldusisiku”;

87) paragrahvi 190 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus taastatakse. Kompromissi tühistab ning pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse taastab kohus määrusega.”;

88) paragrahvi 190 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Teate kompromissi tühistamise ning pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse taastamise kohta avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

89) paragrahv 191 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 191. Pankroti- ja maksejõuetusavaldus kompromissi kehtivuse ajal

(1) Kompromissi kehtivuse ajal ei saa esitada pankroti- või maksejõuetusavaldust nõude alusel, mille suhtes kompromiss kehtib.

(2) Kui kompromissi kehtivuse ajal esitatakse võlgniku suhtes pankroti- või maksejõuetusavaldus nõude alusel, mille suhtes kompromiss ei kehti, kaasab kohus avalduse läbivaatamisse kompromissi täitmise üle järelevalvet teostava halduri, kellele ta võib ülesandeks teha käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud ülesannete täitmise. Sellisel juhul on halduril ajutise halduri õigused ja kohustused.

(3) Kui kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuvastab, et kompromissis ettenähtut arvestades on siiski olemas alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tühistab kohus kompromissi ning taastab pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse, tehes selle kohta määruse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul avaldab kohus käesoleva seaduse § 190 lõikes 8 nimetatud teate.

(5) Määruse peale, millega kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse lahendab, võivad võlgnik ja avalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.”;

90) paragrahvi 1923 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kelle suhtes on algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus;”;

91) paragrahvi 1928 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmisel” sõnadega „seoses võlgniku pankrotimenetlusega ja”;

92) paragrahvi 1929 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Ajutine haldur” sõnaga „, usaldusisik”;

93) paragrahvi 19210 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „põhjendatud taotlusel võlgniku” sõnadega „, võlgniku lähikondse”;

94) paragrahvi 19210 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „avalik huvi võlgniku” sõnadega „või võlgniku lähikondse”;

95) paragrahvi 19210 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „Eriauditi võib võlgniku” sõnadega „või võlgniku lähikondse”;

96) paragrahvi 19210 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „võlausaldajatel ja” sõnadega „võlgniku lähikondsel ning”;

97) seadust täiendatakse §-ga 1933 järgmises sõnastuses:

§ 1933. Seaduse kohaldamine füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses

(1) Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

(2) Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.”;

98) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55).”.

§ 77.  Pärimisseaduse muutmine

Pärimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 143 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Pärast pankrotiavalduse esitamist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvaraga. Pärija on kohustatud pankrotivarasse välja andma selle, mis ta seoses pärandi avanemisega pärandaja varast on saanud või sellest loonud. Pankrotimenetluses esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast pankrotimenetluse lõppemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud.”;

2) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Pärandaja pärandvara suhtes läbiviidavas pankrotimenetluses ei rahuldata pankrotivõlausaldajate nõudeid pärija isikliku vara arvel, välja arvatud juhul, kui on rikutud käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses nimetatud kohustust või muud seadusest tulenevat kohustust ulatuses, millega on pankrotivõlausaldajatele kahju tekitatud.”.

§ 78.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „maksuhaldur pankrotiavalduse” sõnadega „või maksejõuetusavalduse”;

2) paragrahvi 59 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Võlgniku pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse, tema surma korral pärandvara suhtes pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot.”;

3) paragrahvi 59 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „pankrotiavalduse” sõnadega „või maksejõuetusavalduse”.

§ 79.  Saneerimisseaduse muutmine

Saneerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 1 asendatakse sõna „ettevõtte” sõnaga „ettevõtja”;

2) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2. Ettevõtja saneerimine

Ettevõtja saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Ettevõtja saneerimine ei piira ettevõtja muid võimalusi maksejõuetuse vältimiseks.”;

3) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmiste isikute suhtes:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155) artikli 13 punktides 1 ja 4 määratletud kindlustusandjad või edasikindlustusandjad;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutused;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 2 ja 7 määratletud investeerimisühingud ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punktis 1 määratletud kesksed vastaspooled;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72), artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositooriumid;
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus loetletud muud finantseerimisasutused ja ettevõtjad;
7) makseasutused;
8) e-raha asutused;
9) fondivalitsejad;
10) makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad.”;

4) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine ning teate avaldamise, saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused

(1) Saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Kohus võib avaldada teate mitmel korral. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev.

(4) Teates võib avaldada menetlusdokumendi resolutsiooni väljavõtte.

(5) Kui teade tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

(6) Kohus võib teate saatmise teha ülesandeks saneerimisnõustajale.

(7) Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja.

(8) Kui saneerimiskavaga kujundatakse ümber rohkem kui 200 võlausaldaja nõue, piisab võlausaldaja teavitamiseks teate avaldamisest ja teate või menetlusdokumendi edastamine ei ole vajalik.

(9) Olenemata võlausaldajate arvust teavitatakse võlausaldajaid, kellel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, kommertspandiregistrist või väärtpaberite registrist nähtuvalt võib olla varaline nõue ettevõtja vastu, samuti teisi teadaolevaid võlausaldajaid, kellel on pandiõigus ettevõtja vara suhtes. Esimeses lauses sätestatu kehtib ka nende võlausaldajate kohta, kelle harilik viibimiskoht või elu- või asukoht on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

§ 41. Saneerimismenetluse kulud

(1) Ettevõtja kannab saneerimismenetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(2) Kohus võib jätta võlausaldajate menetluskulud ettevõtja kanda, kui ettevõtja esitas teadvalt põhjendamatu saneerimisavalduse või põhjustas võlausaldajatele menetluskulusid muul viisil teadvalt ebaõigete andmete või teadvalt põhjendamatu taotluse või vastuväite esitamisega.

(3) Ettevõtjale ei anta menetluskulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi.

(4) Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.”;

6) paragrahvi 6 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 6. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe tühisus

(1) Kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimisavalduse esitamise, saneerimismenetluse algatamise, saneerimiskava kinnitamise, käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud meetmete peatamise taotluse esitamise või selliste meetmete peatamise tõttu lepingu täitmisest keelduda, lepingu täitmist kiirendada, lepingu lõpetada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata pankrotiseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud tuletistehingu lõpetamisele või muutmisele, kui tuletistehingu üheks pooleks on asjaõigusseaduse § 3141 lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud isik või organisatsioon ning lepingu lõpetamine või muutmine saneerimismenetluse algatamisel on lepingu sõlmimise hetkel kokku lepitud.”;

7) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

§ 61. Määruskaebus

(1) Saneerimismenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul.

(2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud.

(3) Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele.

(4) Määruskaebemenetluses on menetlusosalisteks ettevõtja ja määruskaebuse esitanud võlausaldaja, osanik või aktsionär, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib vajaduse korral määruskaebemenetlusse kaasata ka teisi võlausaldajaid, keda saneerimismenetlus puudutab. Kohus võib küsida saneerimisnõustajalt seisukohta määruskaebuse kohta.”;

8) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avalduse ettevõtja saneerimismenetluse algatamiseks (edaspidi saneerimisavaldus) võib esitada ettevõtja või ettevõtja võlausaldaja.”;

9) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui saneerimisavalduse esitab ettevõtja võlausaldaja, tuleb avaldusele lisada ettevõtja kirjalik nõusolek saneerimismenetluse algatamiseks.”;

10) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Saneerimisavalduses esitatakse selgitus ettevõtja majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistatakse, et:
1) ettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;
2) ettevõtja vajab saneerimist;
3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.”;

11) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Ettevõtja nimetab saneerimisavalduses esmavajalikud täitmisele kuuluvad lepingud ja muud lepingud, millele ta käesoleva seaduse § 111 lõikes 1 nimetatud kaitset soovib, märkides, millised lepingud on esmavajalikud ja millised mitte. Esmavajalik täitmisele kuuluv leping on leping, mis on vajalik ettevõtja igapäevaseks majandustegevuseks, sealhulgas tarneleping, ja mille täitmise peatumise korral ettevõtja majandustegevus seiskuks. Muude lepingute puhul peab ettevõtja põhjendama, miks ta kaitset vajab.

(22) Kui ettevõtja soovib muude kui käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud meetmete peatamist või lõpetamist, esitab ta saneerimisavalduses vastavasisulise taotluse koos põhjendusega iga meetme kohta eraldi.”;

12) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettevõtja saneerimisavaldusele tuleb lisada ettevõtja eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade ettevõtja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, andmed ettevõtja vara kohta (varanimekiri) ning ettevõtja kõigi rahaliste kohustuste nimekiri, sealhulgas bilansiväliste kohustuste nimekiri (võlanimekiri) saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõuete suurused ja tagatised ning millises ulatuses tagatis nõuet tagab. Varanimekirjas märgitakse, millise vara üle, ja võlanimekirjas, milliste nõuete üle on käimas kohtu-, täite- või muu menetlus.”;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ettevõtja võib saneerimisavaldusele lisada saneerimiskava projekti.”;

14) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankroti- kui ka saneerimisavaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotiavalduse menetlemise kohta kehtivaid tähtaegu.”;

15) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja või võlausaldaja on põhistanud, et:
1) ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;
2) ettevõtja vajab saneerimist;
3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.”;

16) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus nimetanud ajutise pankrotihalduri;”;

17) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ei ole täidetud.”;

18) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kohus leiab saneerimismenetluse algatamise otsustamisel, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitatakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul saneerimisavalduse rahuldamata ja lahendab pankrotiavalduse.”;

19) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui saneerimisavalduse on esitanud võlausaldaja, võib kohus vajaduse korral eelnevalt ära kuulata ettevõtja ja saneerimisavalduse esitanud võlausaldaja.”;

20) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kohus vajab saneerimismenetluse algatamise üle otsustamiseks täiendavat dokumentatsiooni või teavet, võib kohus võlausaldaja saneerimisavalduse korral käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega pikendada kuni 14 päevani.”;

21) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kui 60 päeva” tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse § 361 lõikes 1 sätestatud juhul”;

22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Võlausaldaja saneerimisavalduse alusel saneerimismenetluse algatamise korral hüvitab ettevõtja võlausaldajale saneerimisavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.”;

23) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.”;

24) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks;”;

25) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kohus lõpetab ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel ettevõtja varale seatud aresti või muudab selle sisu, välja arvatud ettevõtja varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks või töösuhte alusel tekkinud nõude tagamiseks kohaldatud aresti korral, kui see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks;”;

26) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kohus võib ettevõtja taotluse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu või saneerimisnõustaja taotluse alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu varaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud, välja arvatud juhul, kui nõue on esitatud töösuhte alusel, kusjuures kohus ei peata kohtumenetlust kriminaalasjas;”;

27) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „pankrotimenetluse algatamise” sõnadega „ajutise pankrotihalduri nimetamise”;

28) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ettevõtja säilitab saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja vara üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, viivitamata teavitama saneerimisnõustajat.”;

29) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui ettevõtja soovib muude kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud meetmete, eelkõige pandiõiguse teostamise peatamist, võib kohus nimetatud meetmed ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada, kui see on saneerimiseks vajalik või see toetab saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi. Meetmeid ei või peatada töösuhte alusel tekkinud nõude puhul.

(12) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud peatamisest osaliselt või täielikult kõrvale kalduda, kui see ei ole saneerimiseks vajalik või see ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi.”;

30) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõna „ettevõtte” sõnaga „ettevõtja”;

31) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel lahendab saneerimismenetluse algatanud kohus ajavahemikul saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni hagi tagamise abinõude kehtivuse, välja arvatud töösuhte alusel tekkinud nõude puhul.”;

32) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4–10 järgmises sõnastuses:

„(4) Ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel võib kohus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 11 või 3, lõikes 11 või lõikes 3 sätestatut kohaldada nõude suhtes, mis tekkis pärast saneerimisavalduse esitamist või saneerimismenetluse algatamist, kui see on asjaoludest tulenevalt põhjendatud, eelkõige kui saneerimismenetluses on toimunud oluline edasiminek ja peatamise jätkumine on edukaks saneerimiseks vajalik ega kahjusta ühegi puudutatud isiku huve ja õigusi ebaproportsionaalselt.

(5) Kohus ei teavita võlausaldajat käesoleva paragrahvi lõike 1, 11, 3 või 4 alusel esitatud taotluse läbivaatamisest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõikes 11 nimetatud peatamise tähtaeg ei või olla pikem kui neli kuud saneerimismenetluse algatamisest arvates. Tähtaega on võimalik ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja taotluse alusel pikendada või peatamist uuesti kohaldada, kui see on asjaoludest tulenevalt põhjendatud, eelkõige kui saneerimismenetluses on toimunud oluline edasiminek ja peatamise jätkumine on edukaks saneerimiseks vajalik ega kahjusta ühegi peatamisest puudutatud isiku huve ja õigusi ebaproportsionaalselt. Kokku ei või tähtaeg koos pikendamiste ja uuendamistega olla pikem kui 12 kuud saneerimismenetluse algatamisest arvates.

(7) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõikes 11 nimetatud peatamise ennetähtaegselt lõpetada, kui:
1) peatamine ei täida enam saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste toetamise eesmärki;
2) ettevõtja või saneerimisnõustaja seda taotleb;
3) peatamine kahjustab või võib ebaõiglaselt kahjustada võlausaldajat või võlausaldajate rühma;
4) peatamine toob tõenäoliselt kaasa võlausaldaja maksejõuetuse.

(8) Kohus võib võlausaldaja, võlgniku või saneerimisnõustaja taotluse alusel tühistada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 11 või lõike 3 alusel otsustatud aresti või hagi tagamise abinõu kehtivuse lõpetamise ja aresti või abinõu taastada, kui see on vajalik võlausaldaja õiguste kaitseks, ei riku kolmandate isikute õigusi, aresti taastamine on võimalik ja see ei takista saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi.

(9) Saneerimismenetluse algatamisel pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kulub saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Pikendatud tähtaeg ei või ületada kaheksat aastat enne ajutise halduri nimetamist või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algust.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 11 ja 3 ning lõigetes 11, 12, 3, 4 ja 6–8 sätestatud alustel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati.”;

33) seadust täiendatakse §-dega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:

§ 111. Õiguskaitsevahendite kohaldamise piirang lepingute puhul

(1) Võlausaldaja ei või enne käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõikes 11 nimetatud meetme peatamist tekkinud võlgade tõttu ja ainult sellepärast, et ettevõtja ei ole neid tasunud, meetmete peatamise ajal esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute täitmisest keelduda, lepingute täitmist kiirendada, lepinguid lõpetada või neid lepinguid muul viisil ettevõtjat kahjustavalt muuta. Kohus kinnitab ettevõtja taotluse alusel, millised on esmavajalikud lepingud, ning otsustab milliste muude kui esmavajalike lepingute täitmine on vajalik saneerimismenetluse edukaks läbiviimiseks, käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kaitse kohaldamise määrusega. Võlausaldajale taotluse läbivaatamisest ei teatata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata krediidi- ja finantseerimislepingutele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud määruse peale võivad ettevõtja ja võlausaldaja, kelle õigusi piiratakse, esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada põhjusel, et tegemist ei ole esmavajaliku lepinguga või piirangu rakendamine on tema suhtes ebaproportsionaalselt koormav.

(4) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kohaldatud piirangu selle võlausaldaja taotlusel, kelle õigusi piiratakse, osaliselt või täielikult ennetähtaegselt lõpetada, kui piirangu rakendamine on võlausaldaja suhtes ebaproportsionaalselt koormav.

(5) Ettevõtja või võlausaldaja, kes esitas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse piirangu lõpetamiseks, võib sama lõike alusel tehtud määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 112. Finantstagatisele ning makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemidele kohalduvad erisused

(1) Käesoleva seaduse §-s 11 sätestatu ei mõjuta sellise käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.

(2) Käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut ei kohaldata pankrotiseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud tuletistehingu lõpetamisele või muutmisele, kui tuletistehingu üheks pooleks on asjaõigusseaduse § 3141 lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud isik või organisatsioon ning lepingu lõpetamine või muutmine saneerimismenetluse algatamisel on lepingu sõlmimise hetkel kokku lepitud.”;

34) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Saneerimisnõustaja avaldab saneerimismenetluse algatamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saneerimisnõustaja edastab saneerimisteate võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ja teavitab teda saneerimismenetluse algatamisest, võlausaldaja nõude suurusest, mis tal võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on, sealhulgas sellest, kas tema nõue on pandiga tagatud ja millises ulatuses, ning võlausaldaja suhtes kohalduvatest saneerimismenetluse algatamise tagajärgedest.”;

35) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) võlanimekirjas esitatud võlausaldaja nõude suuruse ja tagatusega tutvumise võimalused;”;

36) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva lõike punktis 3” sõnaga „võlanimekirjas”;

37) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) käesoleva seaduse §-st 11 tulenevad üldised saneerimismenetluse algatamise tagajärjed;”;

38) paragrahvi 12 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 13 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas nimetatud andmetega, esitab ta saneerimisnõustajale käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku avalduse, milles märgib, mis ulatuses ta nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid.”;

40) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Saneerimisnõustaja kontrollib nõudega mittenõustunud võlausaldaja nõude õiguspärasust ja hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.”;

41) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus võib enne nõude kindlaksmääramist ära kuulata ettevõtja, saneerimisnõustaja ja võlausaldaja, kelle nõuet see puudutab.”;

42) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole saneerimismenetluses võimalik mõistlikult hinnata. Ebaselge nõue jäetakse saneerimiskavast välja. Nõue ja selle ulatus on võimalik kindlaks määrata väljaspool saneerimismenetlust.”;

43) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Määrus, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus, toimetatakse kätte ettevõtjale ning edastatakse saneerimisnõustajale ja võlausaldajale.”;

44) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel tehtud määruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

45) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

§ 141. Ettevõtja töötajate õigused

Ettevõtja, sõltumata käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 sätestatust, on kohustatud töösuhte alusel tekkinud nõudeid omavaid isikuid teavitama ja nendega konsulteerima. Eelkõige on ettevõtja kohustatud töötajate esindajat teavitama järgmisest:
1) ettevõtja majandusolukorra halvenemisest ja maksejõuetuse tõenäolisusest;
2) saneerimismenetlusest, mis võib mõjutada töötajate õigusi;
3) kohtule kinnitamiseks esitatavast saneerimiskavast.”;

46) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 15. Saneerimisnõustaja nimetamine

(1) Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja ja suuremate nõuetega võlausaldajate arvamuse ärakuulamist. Kui kohus ei arvesta ettevõtja või suurema nõudega võlausaldaja arvamust, peab kohus seda põhjendama. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja või suurema võlausaldaja arvamusega seotud. Saneerimisnõustaja määramisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriülese juhtumi korral, tuleb arvestada saneerimisnõustaja kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.

(2) Kui kohus on nimetanud mitu saneerimisnõustajat, kuid ei ole nende ülesannete jaotust kindlaks määranud, täidavad saneerimisnõustajad ülesandeid omavahelise kokkuleppe alusel ja teevad igakülgset koostööd saneerimismenetluse läbiviimisel.

(3) Saneerimisnõustajaks võib nimetada isiku, kes on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) saneerimisnõustajate nimekirjas, või investeerimisühingu või krediidiasutuse.

(4) Kui saneerimisnõustajaks nimetatakse investeerimisühing või krediidiasutus, teatab ta kohtule selle füüsilise isiku nime ja kontaktandmed, kes tema nimel saneerimisnõustaja ülesandeid täidab või ülesande täitmist korraldab. See füüsiline isik peab olema saneerimisnõustajate nimekirjas.

(5) Saneerimisnõustaja või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik ei tohi olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. Andes kohtule nõusoleku enda saneerimisnõustajaks nimetamiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest sõltumatu.

(6) Saneerimisnõustaja määramiseks on vajalik isiku nõusolek.

(7) Kui saneerimisnõustajaks on nimetatud isik, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetele, võivad ettevõtja ja saneerimisavalduse esitanud võlausaldaja esitada saneerimisnõustaja nimetamise peale määruskaebuse. Kui kohus tühistab selle isiku saneerimisnõustajaks nimetamise, nimetab ta uue saneerimisnõustaja, kes jätkab saneerimisnõustaja ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise saneerimisnõustaja poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust.”;

47) seadust täiendatakse §-dega 151–153 järgmises sõnastuses:

§ 151. Saneerimisnõustajana tegutsemise õigus

(1) Saneerimisnõustajana tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes:
1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või bakalaureusekraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas, või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
2) on aus ja kõlbeline;
3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
4) on sooritanud saneerimisnõustaja eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras;
5) on läbinud saneerimisnõustaja väljaõppe kohtutäituri seaduse §-s 96 sätestatud korras.

(2) Saneerimisnõustaja eksami sooritanud ja väljaõppe läbinud isik esitab koja kutsekogu juhatusele kirjaliku taotluse saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel saneerimisnõustaja eksami sooritamisest. Kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama.

(3) Väljaõpet ei pea läbima saneerimisnõustaja eksami sooritanud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat õigus-, majandus- või finantsjuhtimisalast kõrgharidust nõudval tööl.

(4) Pankrotihaldur, vandeadvokaat, vandeaudiitor ja kohtutäiturina tegutsemise lõpetanud isik, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1, ei pea saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks sooritama saneerimisnõustaja eksamit ega läbima väljaõpet. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saab ta koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Nimetatud isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel.

(5) Saneerimisnõustajana tegutsemise õigust ei anta isikule:
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist, arvatud välja saneerimisnõustajate nimekirjast käesoleva seaduse § 152 lõikes 2 sätestatud juhul, välja heidetud advokatuurist või kelle kutsetegevus audiitorina on lõpetatud, välja arvatud audiitori kutsetegevuse lõpetamine isiku enda avalduse alusel;
3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
4) kes on pankrotivõlgnik;
5) kelle kohta kehtib ärikeeld;
6) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja.

(6) Saneerimisnõustaja kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 1171.

(7) Saneerimisnõustajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik lisatakse saneerimisnõustajate nimekirja tema avalduse alusel kümne päeva jooksul avalduse esitamisest.

§ 152. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine

(1) Kutsekogu juhatus võib saneerimisnõustaja kirjaliku taotluse alusel lõpetada või peatada tema saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse kuni kolmeks aastaks. Kutsekogu juhatus vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul selle saamisest.

(2) Kutsekogu juhatus arvab isiku saneerimisnõustajate nimekirjast välja:
1) kui tema puhul esineb käesoleva seaduse § 151 lõikes 5 nimetatud asjaolu;
2) kohtutäituri seaduse § 97 lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel;
3) kui talle on kohaldatud distsiplinaarkaristusena saneerimisnõustajana tegutsemise keeld;
4) kui ta jätab määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata.

(3) Saneerimisnõustajate nimekirjast väljaarvamise kohta teeb koda kirjaliku otsuse. Otsus peab olema põhjendatud ja sisaldama otsuse vaidlustamise korda.

(4) Saneerimisnõustajate nimekirjast väljaarvamisel kaotab isik õiguse tegutseda saneerimisnõustajana.

§ 153. Saneerimisnõustajate nimekiri

(1) Pärast saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse andmist kannab kutsekogu juhatus isiku andmed saneerimisnõustajate nimekirja.

(2) Saneerimisnõustaja kohta märgitakse nimekirjas:
1) nimi;
2) kontaktandmed;
3) saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamise kuupäev;
4) andmed hariduse kohta;
5) saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus.

(3) Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel. Nimekirja pidamise täpse korra võib kehtestada koja põhikirjas.

(4) Nimekirja kantud saneerimisnõustaja peab tagama esitatud andmete õigsuse.”;

48) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) koostab koostöös ettevõtjaga saneerimiskava ning osaleb läbirääkimistel võlausaldaja, osaniku, aktsionäri ja krediidiandjaga;”;

49) paragrahvi 18 lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „ka ettevõtja” sõnadega „ja võlausaldajad”;

50) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kohus võib põhjendatud juhul määrata saneerimisnõustajale tulemustasu eduka saneerimiskava eest, kui saneerimiskava täitmine on edukalt lõppenud.”;

51) paragrahvi 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud kohtumääruse peale võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

52) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse.”;

53) paragrahvi 19 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „saneerimisnõustajana tegutseda” tekstiosaga „või ta ei vasta käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatud nõuetele”;

54) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „algatusel või ettevõtja” sõnadega „või võlausaldaja”;

55) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus avaldab saneerimisnõustaja vahetumise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

56) paragrahvi 19 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.”;

57) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Määruse peale, millega kohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse alusel saneerimisnõustaja vabastamisest, võivad ettevõtja ja võlausaldaja esitada määruskaebuse.”;

58) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 191–193 järgmises sõnastuses:

§ 191. Kohtu järelevalve saneerimisnõustaja üle

Saneerimisnõustaja üle teostab järelevalvet kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 4772 sätestatule.

§ 192. Haldusjärelevalve

(1) Saneerimisnõustaja tegevuse üle teostab seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet koja kutsekogu juhatus.

(2) Koja kutsekogu juhatus teostab haldusjärelevalvet saneerimisnõustaja tegevuse üle koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et saneerimisnõustaja on oma kohustusi rikkunud.

(3) Koja kutsekogu juhatusel on saneerimisnõustaja tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida saneerimisnõustaja kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi koja töötajaid.

(4) Haldusjärelevalve teostamisel ilmnenud saneerimisnõustaja kohustuste rikkumisest teatab koja kutsekogu juhatus kohtule.

(5) Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:
1) saada saneerimisnõustajalt, ettevõtjalt, võlausaldajalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet ja dokumente;
2) tutvuda asja kohtutoimikuga;
3) esitada saneerimisnõustajale arvamusi ja soovitusi.

§ 193. Distsiplinaarvastutus

(1) Saneerimisnõustaja kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib koja aukohus määrata saneerimisnõustajale distsiplinaarkaristuse.

(2) Koja aukohus võib distsiplinaarkaristuse määrata muu hulgas:
1) koja organi otsuste ja hea kutsetava rikkumise eest;
2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust saneerimisnõustaja kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime saneerimisnõustaja kohustusi täites.

(3) Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist.

(4) Koja aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv 64–6400 eurot;
3) saneerimisnõustajana tegutsemise keeld kuni viieks aastaks.

(5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahvisumma kantakse koja kutsekogu eelarveosasse. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.

(6) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(7) Ühe rikkumise eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Kohtu poolt saneerimisnõustaja vabastamist või trahvimist käesoleva seaduse § 191 alusel ei loeta distsiplinaarkaristuseks. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning käesolevas seaduses nimetamata muu organi või ametiisiku poolt määratud distsiplinaarkaristust.

(8) Kui ilmneb, et saneerimisnõustaja on rikkunud oma kohustusi käimasolevas menetluses, on koja aukohtul õigus jätta distsiplinaarkaristus määramata ja esitada kohtule taotlus:
1) saneerimisnõustaja vabastamiseks;
2) saneerimisnõustajale trahvi määramiseks.

(9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud taotluse esitamist nõuab koja aukohus saneerimisnõustajalt kirjaliku seletuse kohustuste rikkumise asjaolude kohta.

(10) Distsiplinaarkaristuse võib määrata rikkumisest teadasaamisest ühe aasta jooksul.

(11) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub pärast kolme aasta möödumist selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

(12) Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui saneerimisnõustajale ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.”;

59) paragrahvi 20 pealkirjas asendatakse sõna „võlausaldajatele” sõnadega „puudutatud isikutele”;

60) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja koostöös ettevõtjaga saneerimiskava.”;

61) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Saneerimiskava koostamisel on ettevõtjal saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustus.”;

62) paragrahvi 20 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul tuleb:”;

63) paragrahvi 20 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „ettevõtte” sõnaga „ettevõtja”;

64) paragrahvi 20 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „võlausaldajaga” sõnadega „ja osaniku või aktsionäriga”;

65) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) teha muid ettevõtja saneerimise ettevalmistamiseks vajalikke toiminguid.”;

66) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaja lõppu avaldab saneerimisnõustaja teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele.”;

67) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Puudutatud isikuks on võlausaldaja, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, ning osanik või aktsionär, kelle huve saneerimiskava otseselt puudutab.”;

68) paragrahvi 20 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

69) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb teates märkida saneerimiskava projektiga tutvumise võimalused, saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku või selle üle hääletamise aeg ja koht või üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmise kuupäevaks kirjalikult seisukoht saneerimiskava vastuvõtmise kohta. Teates selgitatakse puudutatud isikutele koosolekult puudumise või seisukoha esitamata jätmise tagajärgi.”;

70) paragrahvi 21 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Saneerimiskava sisu”;

71) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ettevõtja vara- ja võlanimekiri saneerimiskava esitamise seisuga, ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus ning nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse;”;

72) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:

„11) vara väärtus pankrotimenetluse korral, kui pankrotimenetlus viidaks läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas, ning vara väärtus, kui saneerimiskava täidetakse, näidates mõlemal juhul ära ka pandiesemete väärtused;
12) ettevõtja identifitseerimisandmed;
13) saneerimisnõustajaks määratud isiku andmed;”;

73) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kirjeldus ettevõtja prognoositava majandusliku seisundi kohta pärast saneerimist ning põhjendused, miks saneerimiskaval on mõistlikud väljavaated vältida ettevõtja maksejõuetust ja tagada tema elujõulisus, sealhulgas kava õnnestumise eeltingimused;”;

74) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„31) isikud, keda saneerimiskava puudutab, ja nende nõuete suurused või huvide sisu, mis on saneerimiskavaga hõlmatud;
32) saneerimiskava vastuvõtmiseks moodustatud puudutatud isikute rühmad, rühmade moodustamise alused ja põhjendused;”;

75) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„41) iga võlausaldaja nõude rahuldamise määr saneerimiskava alusel võrrelduna nõude rahuldamise määraga pankrotimenetluses, kui pankrotimenetlus viidaks läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas;
42) võlausaldajad, keda saneerimiskava ei mõjuta, ning selle põhjused;”;

76) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) töötajate olukorra kirjeldus saneerimiskava esitamise seisuga ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajatele;”;

77) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, ettevõtja hinnangulised rahavood, saneerimiskava raames oodatav uus rahastamine, selle suurus, allikad ja tingimused ning põhjused, miks uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik.”;

78) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui saneerimiskava puudutab erineva õigusliku seisundiga isikuid, tuleb saneerimiskavas ette näha, et puudutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena. Eraldi rühmad moodustatakse vähemalt:
1) pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatest;
2) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest;
3) võlausaldajatest, kelle nõue rahuldataks madalamas järgus vastavalt pankrotiseaduse § 153 lõikele 41;
4) ettevõtja osanikest või aktsionäridest, kui kavas nähakse nõude ümberkujundamise meetmena ette kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga.”;

79) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud puudutatud isikute rühmadele võib moodustada muid puudutatud isikute rühmi lõikes 2 nimetatud rühmade sees. Ühe rühma võivad moodustada puudutatud isikud, kellel on ühesugused huvid, mis põhinevad kontrollitavatel kriteeriumidel ja on ühetaolised. Ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatest moodustatakse eraldi rühmad. Lähikondseks loetakse pankrotiseaduse § 117 lõikes 2 nimetatud isikud.

(4) Kui võlausaldaja nõue on osaliselt pandiga tagatud ja osaliselt mitte, kuulub ta pandiga tagatud osa ulatuses pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühma ja pandiga tagamata osa ulatuses pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühma.”;

80) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Saneerimiskavaga on võimalik ümber kujundada varalisi nõudeid ettevõtja suhtes.”;

81) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui nõue kujundatakse ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud meetmega, on vajalik selle võlausaldaja nõusolek, kelle nõue ümber kujundatakse.

(4) Kui nõue kujundatakse ümber kohustuse juriidilise isiku osa või aktsiaga asendamise kaudu, otsustatakse osa- või aktsiakapitali suurendamine või vähendamine käesolevas seaduses sätestatud korras. Osa- või aktsiakapitali suurendamiseks ega vähendamiseks üldkoosolekut kokku ei kutsuta. Osa- või aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise otsust asendab saneerimiskava kinnitamise määrus, sealhulgas juhul, kui osanikud või aktsionärid hääletasid saneerimiskava vastu. Määruses tuleb märkida äriseadustiku §-s 1921, 1971, 342 või 357 sätestatud tingimused. Kui osa- või aktsiakapitali muutmisega seoses on vaja muuta ühingu põhikirja, asendab määrus ka põhikirja muutmise otsust. Osanikel ja aktsionäridel ei ole eesõigust uute aktsiate või osade märkimisel.

(5) Tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet on saneerimiskavaga võimalik ümber kujundada üksnes täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise kaudu.

(6) Kui saneerimiskavas nähakse ette tingimuslikust tehingust tuleneva nõude ümberkujundamine, kohaldatakse kavas ettenähtud meetmeid alates vastava nõude sissenõutavaks muutumisest.”;

82) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

§ 221. Kestvuslepingust tulenevate kohustuste ümberkujundamine

(1) Saneerimiskavaga võib ette näha, et ettevõtja poolt enne saneerimisavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb ettevõtjale varalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast saneerimisavalduse esitamist, lõpeb saneerimiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel ettevõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad ettevõtja kohustused saab saneerimiskavaga ümber kujundada.

(2) Kui soovitakse ümber kujundada liisingulepingust tulenevaid kohustusi, võib saneerimiskavaga ette näha, et kui liisinguese on vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks ja saneerimismenetluse läbiviimiseks, võib liisingulepingu lõpetamise asemel ümber kujundada sellest tulenevad ettevõtja varalised kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul saneerimiskava kinnitamisest arvates. Neid kohustusi saab ümber kujundada üksnes selliselt, et kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse ühe aasta võrra saneerimiskava kinnitamisest arvates.”;

83) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks;

84) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõna „võlausaldajad” sõnadega „puudutatud isikud”;

85) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Osaniku või aktsionäri häälte arv on võrdeline tema osa suurusega osakapitalist või aktsiatega aktsiakapitalist vastavalt äriseadustikus sätestatule.”;

86) paragrahvi 24 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui puudutatud isikute rühmi ei ole moodustatud, on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletasid võlausaldajad, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.

(4) Kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest.

(5) Võlausaldaja, kelle nõuet saneerimiskavaga ümber ei kujundata, või osanik või aktsionär, kelle huve saneerimiskava ei puuduta, ei või hääletamisel osaleda ja tema nõude või osaluse suurust ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud suhtarvude arvutamisel.”;

87) paragrahvi 25 lõike 1 punktid 3–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) nende puudutatud isikute nimekiri, kellele saadeti käesoleva seaduse § 20 lõike 3 kohaselt teade või üleskutse;
4) koosolekul toimunud hääletamise korral ka koosolekul osalenud puudutatud isikute nimekiri ja nende häälte arv;
5) koosolekut pidamata toimunud hääletamisel osalenud puudutatud isikute nimekiri ja nende häälte arv;
6) hääletamistulemus, sealhulgas otsuse poolt hääletanud puudutatud isikud nimeliselt;
7) kui hääletamine toimus rühmades, siis hääletamistulemused rühmade kaupa;
8) saneerimiskava vastuvõtmises eriarvamusele jäänud puudutatud isiku nõudel tema eriarvamuse sisu;”;

88) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui hääletamine toimub koosolekut pidamata või puudutatud isik on koosoleku toimumise ajaks esitanud kirjalikult oma seisukoha, on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks puudutatud isiku kirjalik seisukoht.”;

89) paragrahvi 26 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Puudutatud isiku taotlus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks”;

90) paragrahvi 26 tekst loetakse lõikeks 1 ning selle sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib esitada kohtule käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui:”;

91) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

92) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi;”;

93) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esineb käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud muu asjaolu kava kinnitamata jätmiseks;”;

94) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

95) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Võlausaldajate huvide testiga tuvastatakse, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas.”;

96) paragrahvi 27 pealkirja täiendatakse pärast sõna „arvamus” sõnadega „vastuvõetud saneerimiskava kohta”;

97) paragrahvi 27 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, märkides kava õnnestumise eeltingimused;”;

98) paragrahvi 27 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

99) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja suhtes on järgitud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi.”;

100) paragrahvi 28 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid saneerimiskava projekti ning § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta.

(2) Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates.

(3) Saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu puudutatud isiku taotlusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.”;

101) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 11 nimetatud alusel, hindab kohus võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Muul juhul kohus omal algatusel ettevõtja vara väärtust ei hinda.”;

102) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohus võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et:
1) ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve;
2) ettevõtja on saneerimiskava koostamisel rikkunud saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust;
3) saneerimisteate avaldamisel või edastamisel on rikutud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korda või saneerimisteade ei vasta seal nimetatud nõuetele;
4) saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel või edastamisel on rikutud käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud nõudeid, sealhulgas saneerimiskava projekti ei ole puudutatud isikule edastatud, või teade ei vasta § 20 lõikes 5 nimetatud nõuetele;
5) saneerimiskava ei vasta käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele;
6) saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige saneerimiskava poolt ei ole antud nõutavat arvu hääli, või hääletamisel on rikutud puudutatud isiku õigusi;
7) käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud § 26 lõike 1 punkti 11 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks;
8) rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks ei vasta ettenähtud tingimustele ning piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid ei ole koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega;
9) rühmi ei ole moodustatud ja saneerimiskava alusel koheldakse võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega;
10) saneerimiskavaga nähakse ette uue rahastamise vajadus, kuid uus rahastamine ei ole saneerimiskava elluviimiseks vajalik ja kahjustab ebaõiglaselt võlausaldajate huve;
11) saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada.”;

103) paragrahvi 29 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotlus

(1) Kui puudutatud isikute rühmad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada kohtule taotluse selle kinnitamiseks.”;

104) paragrahvi 29 lõikes 2 asendatakse sõna „Avaldus” sõnaga „Taotlus”;

105) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taotlusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta.”;

106) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotluse esitab kohtule võlausaldaja või saneerimisnõustaja, tuleb taotlusele lisada ettevõtja nõusolek vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise kohta.

(5) Saneerimisnõustaja avaldab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotluse kohtule esitamise kohta ning edastab teate puudutatud isikutele.”;

107) seadust täiendatakse §-dega 291 ja 292 järgmises sõnastuses:

§ 291. Saneerimisnõustaja arvamus vastuvõtmata saneerimiskava kohta

(1) Saneerimisnõustaja esitab kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal või käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta.

(2) Saneerimisnõustaja annab põhjendatud hinnangu muu hulgas käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud asjaoludele ja sellele, kas §-s 36 nimetatud rühmadeülese kohustamise tingimusi on järgitud.

(3) Koos arvamusega esitab saneerimisnõustaja kohtule tegevuse ja kulutuste aruande.

§ 292. Puudutatud isiku taotlus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks

(1) Saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib esitada kohtule põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui:
1) ei ole järgitud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi;
2) käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimus ei ole täidetud;
3) muu käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tingimus kava kinnitamiseks ei ole täidetud.

(2) Taotlus esitatakse kohtule 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud teate avaldamisest.”;

108) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;

109) paragrahvi 31 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks;

110) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel küsida saneerimismenetluses tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige ettevõtte väärtuse hindamiseks, eksperdi arvamust.”;

111) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Eksperdi nimetamisel märgib kohus määruses summa, mille ettevõtja peab tasuma eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole, ja tasumise tähtaja. Kui taotluse on esitanud puudutatud isik, teeb kohus deposiidi tasumise kohustuslikuks temale.

(52) Kui eksperdi tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa deposiidina on jäetud selleks ettenähtud kontole tähtpäevaks tasumata, jätab kohus taotluse rahuldamata. Kui summa jätab tasumata ettevõtja, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

(53) Kui kohus nimetab eksperdi puudutatud isiku taotluse alusel, võib kohus jätta eksperdi määramisega seotud menetluskulud taotluse esitanud puudutatud isiku kanda, kui puudutatud isik on esitanud teadvalt põhjendamatu taotluse.

(54) Käesoleva paragrahvi lõikes 53 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib taotluse esitanud puudutatud isik esitada määruskaebuse.”;

112) paragrahvi 31 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

113) paragrahvid 32–34 tunnistatakse kehtetuks;

114) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine rühmadeülese kohustamise alusel

(1) Kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tingimusi, välja arvatud seal viidatud § 24 lõike 4 sätestatud poolthäälte tingimus;
2) saneerimiskava on heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktis 4 nimetatud rühm või muu rühm, kes saneerimiskava alusel ettevõtja väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitada huve või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huve, kui kohaldatakse pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärke;
3) saneerimiskavaga tagatakse, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama järguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama järguga rühma;
4) ükski puudutatud isikute rühm ei või saneerimiskava alusel saada rohkem, kui on tema kogunõue ettevõtja vastu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud järkude järjekorra määramisel lähtutakse pankrotiseaduses sätestatud rahuldamisjärkudest, kuid see ei puuduta väljamaksete järjekorda.

(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatust kõrvale kalduda, kui see on vajalik edukaks saneerimiseks.

(4) Saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitatud võlausaldaja taotlusele. Kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks käesoleva seaduse § 292 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel, hindab kohus võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Muul juhul kohus omal algatusel ettevõtja vara väärtust ei hinda.

(5) Kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise 30 päeva jooksul alates käesoleva seaduse § 292 lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumisest. Saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks võib kohus pidada istungi.”;

115) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

§ 361. Saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamine ja saneerimiskava muutmise võimaldamine

(1) Saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel võib kohus mõjuval põhjusel pikendada saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega või määrata saneerimiskava kinnitamata jätmise korral täiendava tähtaja, mille jooksul tuleb puudutatud isikutele esitada muudetud saneerimiskava, korraldada uus hääletus saneerimiskava vastuvõtmiseks ning esitada saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Kui taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus tähtaja pikendamise ja saneerimiskava muutmise põhjendatuse kohta.

(2) Kui kohus pikendab saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega või määrab saneerimiskava kohtule esitamiseks täiendava tähtaja, ei või saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg olla kokku pikem kui 90 päeva alates saneerimismenetluse algatamisest.

(3) Kohus avaldab teate saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamise ja saneerimiskava kohtule esitamiseks täiendava tähtaja määramise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus edastab määruse ettevõtjale, saneerimisnõustajale ja puudutatud isikutele.”;

116) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määrus edastatakse ettevõtjale ja kõikidele puudutatud isikutele. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on viivitamata täidetav. Saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet.

(2) Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse.

(21) Kohus lahendab saneerimiskava kinnitamise määrusega ka hagi tagamise abinõu, maksuhalduri täitetoimingu või maksuhalduri maksekonto arestimise ja täitemenetluses seatud aresti või keelumärke kehtivuse, mis on seotud saneerimiskavaga hõlmatud nõudega.

(22) Teade saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib esitada määruskaebuse ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, esitades selle otse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates lõikes 22 nimetatud teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebus on esitatud puudusega, annab kohus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja kuni kaks tööpäeva.

(6) Menetlusosalisel on õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus juhul, kui määruskaebus on olnud ringkonnakohtu menetluses vähemalt 15 päeva. Samuti võib menetluse kiirendamise taotluse esitada juhul, kui kohus lükkab kohtuistungi asja arutamiseks edasi kauemaks kui 15 päeva. Menetluse kiirendamise taotluse peab kohus lahendama viivitamata.

(7) Määruskaebuse lahendamisel võtab kohus arvesse saneerimiskava faktilist täitmist. Kui ettevõtja ei asu saneerimiskava täitma, võib see olla aluseks puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamisele.

(8) Ringkonnakohus ja Riigikohus vaatavad määruskaebuse läbi asjatu viivituseta.”;

117) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Teade saneerimismenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

118) paragrahvi 39 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 30 lõike 4” tekstiosaga „§ 31 lõike 52”;

119) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) ettevõtja koostöö- ja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu – käesoleva seaduse § 20 lõike 11 kohaselt;”;

120) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

121) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) ettevõtja poolt nõuete kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu – käesoleva seaduse § 43 kohaselt.”;

122) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

123) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitatakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus lõpetab sellisel juhul saneerimismenetluse ja lahendab pankrotiavalduse.”;

124) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise korral

Kui võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamise edasi lükanud vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktile 4, jätkab kohus saneerimiskava kinnitamata jätmise või saneerimismenetluse lõpetamise korral võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamist.”;

125) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

126) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Saneerimismenetluse lõpetamine nõuete kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu

(1) Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on nõuete kohta esitanud ebaõigeid andmeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

127) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „algatamise tagajärjed” tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 9 nimetatud tagajärjed”;

128) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile” tekstiosaga „peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile, sundtäitmist läbiviivale maksuhaldurile”;

129) seaduse 6. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „kehtivus” sõnaga „täitmine”;

130) paragrahvi 45 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

131) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Saneerimiskavas sisalduvad tahteavaldused loetakse antuks seaduses või kokkuleppes ettenähtud vormis.”;

132) paragrahvi 45 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes saneerimiskava alusel tagasinõudeõigus üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi ja milles solidaarselt vastutava isiku poolt tehtud maksed võlausaldajale ja saneerimiskava alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldajal saneerimiskava kinnitamise hetkel olnud algset nõude summat.”;

133) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;

134) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlust, sundtäitmist, kohtumenetlust või muud käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud meedet jätkatakse nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava ei kehti.”;

135) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlus, sundtäitmine, kohtumenetlus või muu käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud meede jääb nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava kehtib, peatatuks.”;

136) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib.”;

137) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõnad „pankrotimenetluse algatamise avaldus” sõnaga „pankrotiavaldus”;

138) paragrahvi 49 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.”;

139) paragrahvi 50 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „ettevõtte” sõnaga „ettevõtja”;

140) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Järelevalve teostamise ajal kohaldatakse saneerimisnõustaja suhtes käesoleva seaduse §-des 17–191 sätestatut. Järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks kord aastas saneerimisnõustaja taotlusel. Saneerimisnõustaja peab taotluses märkima, milliseid ülesandeid ta järelevalvet teostades täidab ja kuidas on taotletav tasu nende ülesannetega kooskõlas.”;

141) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale, millega kohus on saneerimisnõustajale järelevalve teostamise eest tasu määranud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

142) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:

§ 501. Kinnitatud saneerimiskava muutmine

(1) Kohus võib saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel saneerimiskava muuta selle puudutatud isiku nõusolekul, kelle õigusi soovitakse saneerimiskava muutmisega kitsendada. Puudutatud isiku nõusolek ei ole vajalik, kui muudatus ei mõjuta oluliselt tema õigusi ega kahjusta oluliselt tema huve. Kui taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust.

(2) Kui see on vajalik ja põhjendatud saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohtu kinnitatud saneerimiskava muuta, kui saneerimiskavaga on vaja hõlmata esialgu saneerimiskavast välja jäänud nõudeid, mis olid olemas enne saneerimisavalduse esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse saneerimiskava muutmisele, vastuvõtmisele ja kinnitamisele käesoleva seaduse §-des 11–13 ja 20–37 sätestatut. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust.

(3) Kohus algatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saneerimiskava muutmise saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel määrusega, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 10 saneerimismääruse kohta sätestatut.

(4) Kohus kaasab saneerimiskava muutmisse saneerimisnõustaja, ettevõtja ja isikud, kelle õigusi soovitakse saneerimiskava muutmisega kitsendada.”;

143) paragrahvi 51 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „tagajärjed ära tagasiulatuvalt” tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 9 nimetatud tagajärjed”;

144) paragrahvi 51 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „läbiviivale kohtutäiturile” sõnadega „, sundtäitmist läbiviivale maksuhaldurile”;

145) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja või avalduse esitanud võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.”;

146) paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 52. Pankroti väljakuulutamine

Kui saneerimiskava tühistatakse ja sellele järgnevalt kuulutatakse ettevõtja suhtes välja pankrot, loetakse kaitstuks saneerimisnõustaja, eksperdi ja järelevalvet teostava saneerimisnõustaja nõue tasu ja kulutuste hüvitamise kohta.”;

147) seadust täiendatakse §-dega 56 ja 57 järgmises sõnastuses:

§ 56. Saneerimisnõustajate nimetamise ja koja kutsekogu liikmeks saamise erisused

(1) Käesoleva seaduse § 15 lõikeid 3 ja 4 rakendatakse alates 2024. aasta 1. juulist. Kuni selle ajani kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni § 15 lõikeid 3, 4 ja 7. Kohus hindab, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus.

(2) Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks ei pea sooritama saneerimisnõustaja eksamit ega läbima väljaõpet isik, kes on viimase viie aasta jooksul olnud saneerimisnõustajaks vähemalt kolmes saneerimismenetluses. Arvesse ei võeta menetlusi, kus saneerimisnõustaja vabastati käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 3 või 4 alusel. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saab isik koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel. Isik võib avalduse esitada kuni 2024. aasta 30. juunini.

§ 57. Seaduse kohaldamine enne 2022. aasta 1. juulit esitatud saneerimisavaldusele

Kui saneerimisavaldus on esitatud enne 2022. aasta 1. juulit, kohaldatakse saneerimismenetlusele käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni.”;

148) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55).”.

§ 80.  Sihtasutuste seaduse muutmine

Sihtasutuste seaduse § 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 45. Sihtasutuse majanduslikud raskused ja pankrotiavalduse esitamise kohustus

(1) Kui sihtasutuse majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui sihtasutus on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule sihtasutuse pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha sihtasutuse eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud sihtasutusele hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist sihtasutuse poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustus laieneb juhatuse liikmete puudumisel nõukogu liikmetele, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sihtasutuse püsivast maksejõuetusest.”.

§ 81.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 183 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.”;

2) paragrahvi 3111 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „Advokaadile, notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile” sõnadega „, saneerimisnõustajale, usaldusisikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse tähenduses”;

3) paragrahvi 336 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „pankrotihaldur” sõnadega „, saneerimisnõustaja, usaldusisik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse tähenduses”.

§ 82.  Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lõike 2 punktis 31 asendatakse sõnad „võlgade ümberkujundamise avalduse” sõnaga „maksejõuetusavalduse”.

§ 83.  Tulundusühistuseaduse muutmine

Tulundusühistuseaduse § 55 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui tulundusühistu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui ühistu on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühistu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha ühistu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud ühistule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist ühistu poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 631 sätestatut.”.

§ 84.  Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduse § 19 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kohus on teinud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 15 lõike 41 alusel usaldusisiku nimetamata jätmise määruse või füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 27 lõike 41 alusel maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise määruse;”.

§ 85.  Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kehtetuks tunnistamine

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 86.  Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1121 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1121. Täisühingu majanduslikud raskused ja pankrotiavalduse esitamise kohustus”;

2) paragrahvi 1121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui täisühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peavad täisühingu seaduslikud esindajad astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel täisühingu maksejõuetuse ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse.”;

3) paragrahvi 1121 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud pankrotiavalduse esitamise ja 2. lõikes sätestatud kohustuse rikkumise korral vastutavad avalduse esitamiseks kohustatud isikud rikkumisega tekitatud kahju eest solidaarselt.”;

4) paragrahvi 180 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest.”;

5) paragrahvi 306 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kui aktsiaseltsi majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 315 sätestatut.”;

6) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55).”.

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 87.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55).

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json