Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
09.06.2022 otsus nr 129

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)

Vastu võetud 30.05.2022

§ 1.  Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4⁶–4⁹ järgmises sõnastuses:

„4⁶) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse;
4⁷) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine;
4⁸) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal;
4⁹) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel;”;

2) paragrahvi 3 lõike 1² punktis 3 asendatakse tekstiosa „4–6” tekstiosaga „5, 6”;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:

„§ 3¹. Kaitseväe edasilükkamatu pädevus

(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Politsei- ja Piirivalveametil ohtu tõrjuda.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud esimesel võimalusel võtma Kaitseväelt üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lahendamise.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi võib rakendada üksnes vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelane.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet.

(7) Siseministeerium esitab Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel.”.

§ 2.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) Kaitseväe laeval Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 4⁶–4⁹ nimetatud ülesannete täitmise ajal.”.

§ 3.  Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 39¹⁰ ja 39¹¹ järgmises sõnastuses:

„§ 39¹⁰. Tegevteenistussuhte erisused seoses Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üleandmisega Kaitseväele

(1) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded viiakse üle Kaitseväkke (edaspidi politseiametnik), vabastatakse politseiteenistusest ja võetakse tegevteenistusse alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema kirjaliku taotluse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. Kirjalik taotlus tuleb Kaitseväele esitada hiljemalt 2022. aasta 1. oktoobril Politsei- ja Piirvalveameti kaudu. Kaitseväekohustuseta politseiametnik esitab ka nõusoleku kaitseväekohustuse võtmiseks.

(2) Politseiametniku tegevteenistusse võtmisel hindab Kaitseväe arstlik komisjon tema terviseseisundit kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud korras. Arstliku komisjoni otsus tuleb teha hiljemalt 2022. aasta 1. novembril.

(3) Kaitseväekohustuseta politseiametnik, kes Kaitseväe arstliku komisjoni otsusega vastab tegevväelase tervisenõuetele, loetakse kaitseväekohustuslaseks tegevteenistusse võtmise päevast arvates.

(4) Politseiametnik võetakse tegevteenistusse määramata ajaks.

(5) Tegevteenistusse võetud politseiametniku kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus säilib.

(6) Tegevteenistusse võetud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk rahuaja ametikohal on väiksem tema senisest palgast.

(7) Kaitseväeteenistuse seaduse § 92 lõikes 6 sätestatud tingimustel tegevteenistusse võetud ja rahuaja ametikohale nimetatud politseiametnik on kohustatud läbima ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või omandama hariduse viie aasta jooksul ametikohale nimetamise päevast arvates. Nõutava sõjaväelise väljaõppe läbimata jätmise või hariduse omandamata jätmise korral viiakse tegevväelane rahuaja ametikohale, mille tingimustele ta vastab, või vabastatakse rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu tegevteenistusest.

(8) Tegevteenistusse võetud politseiametniku viie aasta jooksul esmakordselt uuele rahuaja ametikohale nimetamiseks on nõutav tema eelnev nõusolek.

§ 39¹¹. Teenistus- ja töösuhte erisused seoses Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üleandmisega Kaitseväele

(1) Politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja viiakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema kirjalikul nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajatult üle ametikohale Kaitseväes, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2) Politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja Kaitsevägi sõlmib temaga töölepingu poolte kokkuleppel töölepingu seaduse 2. peatüki alusel Kaitseväes töötamiseks alates 2023. aasta 1. jaanuarist, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(3) Teenistusse võetud või Kaitseväega töölepingu sõlminud politseiametniku kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus säilib.

(4) Kaitseväega töölepingu sõlminud politseiametnikule makstakse Kaitseväes töötasu senise palga ulatuses, kui töötasu Kaitseväes on väiksem tema senisest palgast.”.

§ 4.  Kaubandusliku meresõidu koodeksi muutmine

Kaubandusliku meresõidu koodeksis tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 110 kolmandat lõiku täiendatakse pärast sõna „Transpordiametile” sõnadega „ja Kaitseväele”;

2) paragrahvi 111 kolmanda lõigu teist lauset, § 112 esimese lõigu esimest lauset ja § 114 teist lauset täiendatakse pärast sõna „politseiasutus” sõnadega „või Kaitsevägi” vastavas käändes;

3) paragrahvi 113 teises lõigus asendatakse sõna „politseiasutus” sõnaga „Kaitsevägi”.

§ 5.  Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 48 lõike 1¹ esimeses lauses asendatakse sõna „teeb” sõnaga „juhib”.

§ 6.  Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjalaevale laieneb üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, kui seadusega ei sätestata teisiti.”;

2) paragrahvi 44¹ lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „viivitamata teatab” sõnaga „Kaitseväele,”;

3) paragrahvi 47¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Laeva suunamise varjumispaika otsustab politseiasutus, kooskõlastades selle Kaitseväe, Keskkonnaameti ja Transpordiametiga. Vajaduse korral osutab Kaitsevägi, politseiasutus või Transpordiamet hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS).”;

4) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „võib” sõnadega „Kaitsevägi või”;

5) paragrahvi 71¹ lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „või politseiasutuse” sõnadega „, politseiasutuse või Kaitseväe”;

6) paragrahvi 72 lõike 1 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „viivitamata” sõnaga „Kaitseväele,”;

7) paragrahvi 76 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „politseiasutuse” sõnaga „, Kaitseväe”;

8) paragrahvi 76 lõiget 2² täiendatakse pärast sõna „politseiametnik” sõnadega „või Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik”;

9) paragrahvi 77¹ täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(4) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

10) paragrahvi 78 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „politseiasutusele,” sõnaga „Kaitseväele,”;

11) paragrahvi 94²⁶ lõiget 4¹ täiendatakse pärast sõna „politseiasutus” sõnadega „ja Kaitsevägi”.

§ 7.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, merereostuse avastamine ja likvideerimine”;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) otsingu- ja päästetöö tegemine välislepinguga sätestatud Eesti päästepiirkonnas;”;

3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„4¹) merereostuse avastamisel osalemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis;
4²) reostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus;”;

4) paragrahvi 3 lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osalevad Päästeamet ja Kaitsevägi. Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Kaitseväe koostöö korraldamisel lähtutakse kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus.”;

5) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Otsingu- ja päästetöö tegemise korra Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise korra Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

6) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39¹⁰ lõike 1 alusel tegevteenistusse võetud tegevväelasel arvatakse politseiteenistuse staaži hulka tegevteenistuses oldud aeg alates 2023. aasta 1. jaanuarist.

(3²) Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39¹¹ lõike 1 või 2 alusel politseiteenistusest vabastatud ja Kaitseväes olevale avaliku teenistuse ametikohale üle viidud ametnikul või töökohal töölepingu sõlminud töötajal arvatakse vastavalt politseiteenistuse staaži hulka katkematult Kaitseväes oleval avaliku teenistuse ametikohal või Kaitseväes oleval töökohal töötamise aeg alates 2023. aasta 1. jaanuarist.”;

7) paragrahvi 111¹ lõike 1 punkte 1–3 täiendatakse pärast sõna „politseiteenistusest” sõnadega „või sellega võrdustatud teenistusest”;

8) paragrahvi 111¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Politseiteenistusega võrdsustatud teenistuseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–3 tähenduses on:
1) tegevteenistus, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39¹⁰ lõike 1 alusel võetud tegevteenistusse ning on pensioniõigusliku ea täitumisel olnud katkematult tegevteenistuses;
2) avalik teenistus, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39¹¹ lõike 1 alusel tähtajatult üle viidud Kaitseväes olevale avaliku teenistuse ametikohale ning on pensioniõiguse tekkimise ajal olnud katkematult Kaitseväes oleval ameti- või töökohal;
3) töölepingust tulenev töösuhe, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39¹¹ lõike 2 alusel vabastatud politseiteenistusest ja Kaitsevägi on temaga sõlminud töölepingu ning isik on pensioniõiguse tekkimise ajal olnud katkematult Kaitseväes oleval ameti- või töökohal.”;

9) paragrahvi 111² täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui tegevväelane vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39¹⁰ lõike 1 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile katkematult Kaitseväes tegevteenistuses olemise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha palgaastmestiku keskmine.

(9) Kui ametnik vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39¹¹ lõike 1 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile Kaitseväes oleval ameti- või töökohal katkematult töötamise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema pensioni määramise ajal Kaitseväes oleva ameti- või töökoha viimane põhipalk või töötasu.

(10) Kui töötaja vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39¹¹ lõike 2 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile Kaitseväes oleval ameti- või töökohal katkematult töötamise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema pensioni määramise ajal Kaitseväes oleva ameti- või töökoha viimane põhipalk või töötasu.”.

§ 8.  Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal on välispiiri ületanud laevast keelatud Kaitseväe ja tolli loata kaupade peale- ja mahalaadimine ning isikute väljumine, välja arvatud:”;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal on välispiiri ületanud rongist või õhusõidukist keelatud politsei ja tolli loata kaupade peale- ja mahalaadimine ning isikute väljumine, välja arvatud inimelude päästmisel ja õnnetusjuhtumite korral.”;

3) paragrahvi 9⁴ lõikest 1 jäetakse välja sõna „politsei”;

4) paragrahvi 9⁴ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Riigipiiri maismaal ja piiriveekogudel valvab politsei. Riigipiiri merel valvab Kaitsevägi.”;

5) paragrahvi 9⁴ lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „politsei” sõnadega „merepiiri ja”;

6) paragrahvi 9⁴ lõiget 4 ja § 9⁵ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võib” sõnadega „Kaitsevägi ja”;

7) paragrahvi 11⁴ täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Merepiiri valvamise ning sise- ja territoriaalmerel piirirežiimi tagamisega seotud riikliku järelevalve teostamisel võib Kaitsevägi kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(1²) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib merepiiri valvamise ning sise- ja territoriaalmerel piirirežiimi tagamisega seotud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

8) paragrahvi 11⁴ lõikes 2 asendatakse sõnad „politsei või toll” sõnadega „politsei, toll või Kaitsevägi”;

9) paragrahvi 11⁴ lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Politseil” sõnadega „ja Kaitseväel”;

10) paragrahvi 11⁴ lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „Politsei” sõnadega „ja Kaitsevägi”;

11) paragrahvi 11⁴ lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 14 lõikes 1¹ asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveametiga” sõnaga „Kaitseväega”;

13) paragrahvi 17⁶ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse §-s 17¹ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Kaitsevägi.”;

14) paragrahvi 18 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi ning merepiiri.”.

§ 9.  Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduse § 30 lõike 2 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „teabe” sõnaga „Kaitseväele,”.

§ 10.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „politseiasutuste” sõnaga „, Kaitseväe”.

§ 11.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2022. aasta 1. oktoobril.