Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 30.06.2022
Avaldamismärge: RT I, 20.06.2022, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
09.06.2022 otsus nr 132

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 01.06.2022


§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõikes 3, § 11 lõikes 1, § 23 lõikes 1, § 26 lõikes 1, § 263 lõikes 1 ja § 52 lõikes 3 asendatakse sõna „ravikindlustuseks” sõnadega „Eesti Haigekassa eelarvesse”;


2) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:


„Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teenindab perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid muu isik.”;


3) paragrahvi 8 lõiked 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Igal Eesti kodanikul, elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ning ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt kindlustatud isikul (edaspidi ajutiselt Eestis viibiv välismaalane) on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse isiku andmete Eesti Haigekassa andmekogusse edastamisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast.


(31) Eestis sündinud vastsündinu, kelle ema elukoht on rahvastikuregistri alusel Eestis, registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.”;


4) paragrahvi 8 lõikes 32, § 9 lõikes 2, § 34 lõigetes 1–3 ja 5–7, § 35 lõigetes 2 ja 3, lõike 4 punktides 3 ja 4 ning lõikes 5 ja § 38 lõikes 4 asendatakse sõna „Terviseamet” sõnadega „Eesti Haigekassa” vastavas käändes;


5) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ja ajutiselt Eestis viibiva välismaalase tegeliku elukoha alusel Eesti Haigekassa määratud isikutest.”;


6) paragrahvi 8 lõiget 41 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:


„3) perearstile nimistu esmakordsel kinnitamisel kuni kaheks aastaks perearstiga kokkuleppel ja teeninduspiirkonna teisi nimistuid arvestades väiksem kui käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud nimistu ülemine piirmäär.”;


7) paragrahvi 8 lõige 42 tunnistatakse kehtetuks;


8) paragrahvi 8 lõiked 43–45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(43) Eesti Haigekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse ning teeb muudatuse isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.


(44) Eesti Haigekassa arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis ning kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eesti Haigekassa teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui 100 isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Eesti Haigekassale teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.


(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, võib Eesti Haigekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Eesti Haigekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse.”;


9) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:


„Perearsti asendamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu nimistuga perearstina tegutsedes, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.”;


10) paragrahvi 9 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Perearsti teeninduspiirkond on Eesti Haigekassa määratud üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust, linnaosa või osavalda, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad üldarstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele, tehes vajaduse korral koduvisiite.”;


11) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:


„(3) Perearst teavitab oma nimistusse kantud inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui tema tegevuskoht muutub, välja arvatud juhul, kui tegevuskoha muutumine on tingitud perearstist sõltumatutest asjaoludest.”;


12) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:


„(11) Eesti Haigekassa määrab selliste nimistute loetelu, kus on vähem kui 1200 isikut ja mis on vajalikud regionaalse üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks, kooskõlastades loetelu valdkonna eest vastutava ministriga.”;


13) paragrahvi 15 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearsti nimistu ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohaliku omavalitsuse üksusele kolme kuu jooksul nimistu äravõtmisest arvates.”;


14) paragrahvi 15 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõnad „nimistu moodustamise õiguse andja” sõnaga „Terviseameti”;


15) seaduse 2. peatüki 51. jao pealkirjas asendatakse arv „51” arvuga „6”;


16) paragrahvi 35 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Terviseamet otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotlus rahuldamata” sõnadega „Eesti Haigekassa otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata”;


17) paragrahvi 35 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „perearsti nõusolekul”;


18) paragrahvi 35 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(6) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.


(7) Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval.”;


19) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:


„(8) Eesti Haigekassa võib kinnitada nimistu peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile tingimusel, et nimistuga perearstina tegutsemise alustamise hetkeks on tema erialaks Terviseameti registris märgitud perearst.


(9) Eesti Haigekassa võib üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb isikute hulk nimistus nimistu ülemisest piirmäärast väiksemaks. Kui uues nimistus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.”;


20) paragrahvi 36 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;


21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:


„(4) Perearst on kohustatud esitama Eesti Haigekassale käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistuga perearstina töötamisest loobumist.”;


22) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 37. Perearstilt nimistu äravõtmine


(1) Eesti Haigekassa võtab perearstilt nimistu ära, kui:

1) seda taotleb perearst ise;

2) perearstile on kohtuotsusega kohaldatud perearsti erialal tegutsemise keeld;

3) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;

4) perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 81 lõikes 7 kehtestatud aeg;

5) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;

6) perearst on surnud või tunnistatud surnuks.


(2) Terviseamet võtab perearstilt nimistu ära, kui:

1) perearst ei ole alustanud üldarstiabi osutamist käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval või on rohkem kui 60 kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise;

2) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;

3) perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel;

4) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid;

5) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud.


(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel otsuse tegemist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse.


(4) Kui käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel on perearsti nimistu kinnitanud Eesti Haigekassa ning Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel otsuse perearstilt nimistu ära võtta, loetakse Eesti Haigekassa otsusest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Terviseameti otsuse kehtima hakkamisest.


(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 või lõikes 2 sätestatud alusel tehtud otsus tehakse perearstile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Perearstilt nimistu äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.


(6) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Terviseametile. Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Eesti Haigekassale.”;


23) paragrahvi 38 pealkiri ning lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„§ 38. Toimingud perearstilt nimistu äravõtmisel


(1) Perearstilt nimistu äravõtmise korral korraldab Eesti Haigekassa perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uuele perearstile nimistu kinnitamiseni.


(11) Perearstilt nimistu äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul on üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või nimetatu puudumise korral Eesti Haigekassale käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud korras.”;


24) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Kui perearst oli üldarstiabi osutava äriühingu ainus osanik või aktsionär või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt on nimistu ära võetud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud juhul, korraldab Eesti Haigekassa nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele.”;


25) paragrahvi 541 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Lähtetoetust võib ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates taotleda eriarst, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ja käesoleva seaduse § 542 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.


(3) Eriarst, välja arvatud peremeditsiini eriala omandanud arst, võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal eriarstina tööle:

1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas;

2) töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas töökohal või töökohtadel, mis on väljaspool Tallinna või Tartu linna.”;


26) paragrahvi 542 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Lähtetoetust saama õigustatud arst esitab lähtetoetuse taotluse Sotsiaalministeeriumile.”;


27) paragrahvi 542 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Lähtetoetuse määr on 15 000 eurot. Lähtetoetust võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest piirkonnas.”;


28) paragrahvi 542 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse või osa toetusest proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 541 lõikes 3 või 4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse määramisest.”;


29) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:


„(51) Kui lähtetoetust saanud arst soovib töötada vähem kui viis aastat ning teavitab sellest toetuse taotlemisel, makstakse lähtetoetust proportsionaalselt planeeritava töötamise ajaga. Sellisel juhul loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud töötamise kohustus täidetuks taotluse rahuldamisel määratud tähtaja möödumisel. Kui lähtetoetust saanud arst otsustab töötada kauem kui lähtetoetuse andmise otsuses märgitud, võib ta esitada taotluse otsuse muutmiseks ja töötamise tähtaja pikendamiseks kuni viie aastani. Sotsiaalministeerium otsustab täiendavas osas lähtetoetuse maksmise 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.”;


30) paragrahvi 542 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „lähtetoetuse” sõnadega „määramise tingimused ning”;


31) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;


32) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 57. Terviseameti ja Eesti Haigekassa ülesanded”;


33) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „täidab” sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud ulatuses”;


34) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:


„(11) Käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 3. peatüki 2. jaos sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Eesti Haigekassa.”;


35) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Eesti Haigekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, tagades käesoleva seaduse § 81 lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise, ning edastab teabe asendamise kohta Terviseametile.”;


36) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:


„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, asendada perearsti pikaajalise asendamise korral kuni üks aasta.


(32) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.”;


37) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 33–36 järgmises sõnastuses:


„(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid Eesti Haigekassa otsuse alusel teenindada selline üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb taristus, milles osutab üldarstiabi vähemalt kolm nimistuga perearsti ja kus osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust, füsioteraapiateenust ja koduõendusteenust.


(34) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud korras teenuse osutamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu perearsti asendamise korral, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.


(35) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta.


(36) Eesti Haigekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit ja perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, üldarstiabi osutava isiku, üldarstiabi osutamise koha ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.”;


38) paragrahvi 572 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Terviseamet määrab antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse.


(3) Eesti Haigekassa tagab antidootide varu, selle kasutamiseks andmise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise.


(4) Eesti Haigekassa annab antidoodid tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist.


(5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide varu kohta.


(6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Eesti Haigekassa antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.”;


39) paragrahvi 572 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;


40) paragrahvi 592 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(11) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi:

1) vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele andmed surma põhjuse kohta, kui kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel;

2) vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud nakkushaiguste loetelule andmed kohtuarstlikul lahangul avastatud nakkushaiguste kohta.”;


41) paragrahvi 593 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „isiku ja surnu”;


42) seadust täiendatakse §-ga 669 järgmises sõnastuses:


„§ 669. Üldarstiabi korraldamise ülesannete üleminek Eesti Haigekassale


Kui Terviseamet on enne 2022. aasta 1. juulit käesoleva seaduse § 34 lõike 11 alusel välja kuulutanud avaliku konkursi nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks, viib Terviseamet nimetatud konkursi lõpuni. Terviseamet kinnitab valitud kandidaadile perearsti nimistu või loeb konkursi luhtunuks, kui konkursile kandideerimiseks avaldusi ei esitatud või kui ükski kandidaatidest ei osutunud sobivaks.”;


43) seadust täiendatakse §-dega 723 ja 724 järgmises sõnastuses:


„§ 723. Käesoleva seaduse § 541 lõike 2 rakendamine


Isikul, kes asus eriarstina tööle omandatud erialal või tegutsema nimistuga perearstina perioodil 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini, kellele lähtetoetust ei ole makstud ja kes vastab käesoleva seaduse § 541 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele, on õigus taotleda lähtetoetust 2022. aasta 31. detsembrini.


§ 724. Käesoleva seaduse § 541 lõike 4 rakendamine


Käesoleva seaduse § 541 lõike 4 kohaldamisel rakendatakse kuni 2025. aasta 31. detsembrini Tallinna linna ja Tartu linnaga vahetult piirnevate kohaliku omavalitsuse üksuste kindlaksmääramiseks 2017. aasta 30. juunini kehtinud Eesti territooriumi haldusüksuste jaotust.”;


44) seadust täiendatakse §-ga 725 järgmises sõnastuses:


„§ 725. Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 rakendamine


Perearstide teeninduspiirkonnad, mis ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 9 lõikega 1, viiakse viidatud sättega vastavusse 2023. aasta 31. detsembriks.”.

§ 2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „täitmist” sõnaga „uuendamist”;


2) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõna „Terviseametile”;


3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:


„(51) Eesti Haigekassa korraldab riiklikult hangitud immuunpreparaatide jaotamist, säilitamist ja vedu ning külmahela toimimist. Immuunpreparaatide jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.”;


4) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„3) teeb nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral immuunpreparaatide hankimise ja jaotamise ettepaneku Eesti Haigekassale;”.

§ 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kindlustusandjate” sõnadega „ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi”;


2) paragrahvi 31 lõiget 5 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:


„Ravimi manustamist sisaldava teenuse lisamise või muutmise võib algatada ravimi müügiloa hoidja.”;


3) paragrahvi 41 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil, välja arvatud kiirabi osutamisel, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil.”;


4) paragrahvi 481 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, hinnakokkuleppes sätestatust või piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaühendus.”;


5) paragrahvi 51 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „arst või hambaarst” sõnaga „tervishoiutöötaja”;


6) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu haigekassa andmekogusse.”;


7) paragrahvi 52 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal, välja arvatud kiirabi osutamisel.”;


8) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:


„(22) Õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral.”;


9) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormi ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;


10) paragrahvi 53 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;


11) paragrahvi 60 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 asendatakse sõna „arsti” sõnaga „tervishoiutöötaja”.

§ 4. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 33 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(14) Ravimi väljakirjutamise õigus on tervishoiuteenuse osutamise õigust omaval arstil, hambaarstil, ämmaemandal, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks.”;


2) paragrahvi 33 lõige 17 loetakse lõikeks 18 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:


„(17) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel on ravimi väljakirjutamise õigus juhul, kui ta on alates 2019/20. õppeaastast lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistriõppe ja omandanud õendusabi eriala või kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse, mis kajastub tervishoiutöötajate riiklikus registris.”.

§ 5. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 34 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„7) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 56 lõike 1 punkti 7 alusel” tekstiosaga „§ 32 lõike 9 alusel”;”;


2) paragrahvi 34 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„11) paragrahvi 264 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:


„51) tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuslepingu sõlmimisega seotud andmed;”;”;


3) paragrahvi 34 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„15) seadust täiendatakse §-ga 6610 järgmises sõnastuses:


„§ 6610. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse lõpetamine


(1) Kuni 2024. aasta 30. juunini käesoleva seaduse alusel tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebuste menetlemisele ja nimetatud komisjoni tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 30. juunini.


(2) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus lõpetatakse hiljemalt 2024. aasta 31. detsembril. Lõpetamise korraldab valdkonna eest vastutav minister.”.”.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 5, 8, 10, 12–14, 16–24, 32–36, 42 ja 44 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 37–39 ning § 2 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 5 jõustub 2024. aasta 1. juulil.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees