Teksti suurus:

Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.07.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 20.07.2022, 1

Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord

Vastu võetud 18.07.2022 nr 69

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 874 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega reguleeritakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi ja korda.

  (2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud õigusvastast kahju, või tema õigusjärglasele (edaspidi kahju kannatanud isik).

§ 2.  Kahju hüvitamise taotluse esitamine

  (1) Taotlus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks (edaspidi kahju hüvitamise taotlus) esitatakse haldusorganile, kes tekitas kahju või vastutab kahju vahetult tekitanud isiku eest (edaspidi kahju tekitanud haldusorgan).

  (2) Kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada, siis esitatakse taotlus asjaomasele ministeeriumile, kes viib kahju hüvitamise menetluse läbi ulatuses, mis on vajalik vastutava haldusorgani väljaselgitamiseks või tõendi tagamiseks.

  (3) Kui kahju tekkimises on osalenud mitu haldusorganit, siis esitatakse kahju hüvitamise taotlus asjaomasele ministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud valitsusasutusele.

§ 3.  Kahju hüvitamise taotluse menetlemise kord

  (1) Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, millal kahju kannatanud isik kahjust teada sai või pidi teada saama.

  (2) Kahju hüvitamise taotlus peab olema kirjalik.

  (3) Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
  1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
  2) kahju kannatanud juriidilise isiku ärinimi ja registrikood;
  3) kahju kannatanud isiku elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud kontaktandmed;
  4) kahju tekitanud haldusorgani või asjaomase ministeeriumi nimetus ja muud teada olevad andmed;
  5) õigusvastane haldusakt, toiming või muu tegu, millega kahju tekitati;
  6) isikule teada olevad kahju tekitamise asjaolud ning sellekohased tõendid;
  7) isiku selgelt väljendatud taotlus, sealhulgas kas isik soovib hüvitist või tagajärje kõrvaldamist;
  8) arvelduskonto andmed, millele soovitakse hüvitise ülekandmist;
  9) muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud.

  (4) Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ja kontaktandmed ning põhjendada taotluse esitamist.

  (5) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest.

  (6) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga.

§ 4.  Kahju hüvitamise tingimused ja piirangud

  (1) Kahju tekitanud haldusorgan hüvitab üksnes riigikaitseseaduse §-des 872 ja 873 sätestatud kahju.

  (2) Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud piiranguid, arvestades riigikaitseseaduse § 873 lõikes 2 sätestatud erisusi.

  (3) Kahju ei hüvitata, kui kahju kandmist võib oodata kahju kannatanud isikult üldise kodanikukohustuse osana. Kodanikukohustuse täitmisena käsitatakse eelkõige teiste isikute õiguste arvestamist ja õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmist, kodaniku vabatahtlikku ja kohustuslikku osalemist riigikaitses, isiku ametiseisundist, liikmesusest või muust kuuluvusest tulenevate ülesannete täitmist, hoolsuskohustuse täitmist isiku, looma või asja suhtes või vabatahtlikku tegevust.

  (4) Kahju tekitanud haldusorgan ei hüvita kahju, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kulust ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.

§ 5.  Kahju hüvitise väljamaksmine

  (1) Kahju hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole.

  (2) Hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma.

Kaja Kallas
Peaminister

Kalle Laanet
Kaitseminister

Kristi Purtsak
Riigikantselei õigusosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json