Teksti suurus:

Riigikaitseliste kohustuste täitmisega seotud õiglase hüvitise maksmise ‎tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.07.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 20.07.2022, 2

Riigikaitseliste kohustuste täitmisega seotud õiglase hüvitise maksmise ‎tingimused ja kord

Vastu võetud 18.07.2022 nr 70

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 876 lõike 9 alusel.

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega reguleeritakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande täitmise ning isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest õiglase hüvitise (edaspidi õiglane hüvitis) maksmise tingimusi ja korda.

  (2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele on seaduse alusel või haldusaktiga pandud ühekordne töökohustus, ühekordse riigikaitseülesande täitmise kohustus või kellele kuuluv asi on võetud sundkasutusse või sundvõõrandatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal, ja tema õigusjärglasele (edaspidi isik).

§ 2.  Õiglase hüvitise maksmise alused

  Õiglast hüvitist makstakse ulatuses, milles riik on avalikes huvides koormanud isikut rohkem või piiranud tema õigusi rohkem, kui see avalik-õiguslike kohustuste täitmisel üldiselt ühiskonna liikmeid koormab või on hõlmatud isiku üldisest kodanikukohustusest.

§ 3.  Õiglase hüvitise taotlemine

  (1) Õiglase hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile, kes määras ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande või rakendas asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist, kirjaliku taotluse (edaspidi õiglase hüvitise taotlus).

  (2) Õiglase hüvitise taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul alates ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande täitmise või asja sundkasutuse lõppemisest või asja sundvõõrandamise otsuse tegemisest.

  (3) Taotluses märgitakse järgmised andmed:
  1) füüsilisest isikust taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi või selle puudumisel sünniaeg;
  2) juriidilisest isikust taotluse esitaja ärinimi ja registrikood;
  3) taotluse esitaja elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud kontaktandmed;
  4) ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande, sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise otsuse teinud haldusorgani nimetus ning otsuse tegemise aeg;
  5) õiglase hüvitise maksmise aluseks olevad asjaolud;
  6) muud õiglase hüvitise maksmise otsustamisel tähtsust omavada asjaolud.

  (4) Haldusorgan teavitab isikut, kellele ta on määranud ühekordse töökohustuse, kes täidab ühekordset riigikaitseülesannet või kelle suhtes on rakendatud asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist, õiglase hüvitise maksmise tingimusest ja korrast. Kui haldusorgan on rikkunud teavitamise kohustust ja isik on sellel põhjusel lasknud õiglase hüvitise taotluse tähtaja mööda, siis ennistab haldusorgan taotluse esitamise tähtaja enda algatusel või isiku taotluse alusel.

§ 4.  Õiglane hüvitis ühekordse töökohustuse täitmise eest

  (1) Isikule hüvitatakse ühekordse töökohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule töökohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu.

  (2) Isikule makstakse õiglast hüvitist ühekordse tööülesande täitmise eest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

  (3) Kui lõike 2 alusel makstav tasu oleks ühekordse töökohustuse sisu ja selle täitjalt oodatavat kvalifikatsiooni arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan maksta õiglase hüvitisena tasu nõutavale kvalifikatsioonile vastava ameti- või töökoha Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga alusel.

§ 5.  Õiglane hüvitis ühekordse riigikaitseülesande täitmise eest

  (1) Isikule hüvitatakse ühekordse riigikaitseülesande täitmisega tekkinud otsene kulu õiglases ulatuses. Isikule ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse riigikaitseülesandega isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.

  (2) Ühekordse riigikaitseülesande täitmise õiglaseks kuluks on eelkõige järgmised kulud:
  1) kulunud esemete, ainete ja materjalide soetusmaksumus;
  2) osalenud töötaja ja ametniku töötasu- ja palgakulu;
  3) teenust osutanud isikule makstud tasu ja maksud.

  (3) Kui lõike 2 alusel makstav hüvitis oleks ühekordse riigikaitseülesande täitmise tegelikku dokumentaalselt tõendatud kulu arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan hüvitada isikule täiendavalt kütte, elektri, vee, gaasi ja muu ühekordse riigikaitseülesande täitmisega seotud otsese kulu.

  (4) Haldusorgan võib, arvestades lõigetes 1–3 sätestatut, leppida ühekordset riigikaitseülesannet täitva isikuga kokku muu õiglase hüvitise.

  (5) Isikule ei hüvitata ühekordse riigikaitseülesande tõttu saamata jäänud tulu.

§ 6.  Hüvitis haiguse või vigastuse korral

  (1) Füüsilisele isikule, kes täitis ühekordset töökohustust või osales vahetult ühekordse riigikaitseülesande täitmisel ning kelle töövõime selle täitmisel saadud haiguse või vigastuse tõttu on osaline või puudub, võib haldusorgan maksta ühekordset hüvitist kuni kahe aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära summas või hüvitada ravi- ja ravimite kulu, mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa.

  (2) Lõikes 1 nimetatud hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile töövõimetoetuse seaduse §-s 10 sätestatud tõendi osalise või puuduva töövõime kohta.

§ 7.  Õiglane hüvitis asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eest

  (1) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamisega tekkinud otsene kulu õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded.

  (2) Asja sundkasutusse võtmisel ei hüvitata asja kasutuseelist.

  (3) Sundkasutusse võetud asja kasutuskõlbmatuks muutumisel või hävimisel hüvitatakse samaväärse asja keskmine turuhind või asendatakse see samaväärse asjaga. Sundvõõrandamisel hüvitatakse isikule asja keskmine turuhind. Hüvitise maksmisel võetakse aluseks asja turuhind asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise rakendamise hetkel. Haldusorgan võib vähendada hüvitist niivõrd, kui asja väärtus oleks vähenenud asja tavapärase kasutamise korral.

  (4) Sundkasutusse võetud asja kahjustamisel hüvitatakse asja väärtuse vähenemine. Haldusorgan võib hüvitise maksmise asemel asja enda kulul remontida. Hüvitist ei maksta asja sundkasutamise käigus tavapärase kulumise eest.

  (5) Kui isik põhjendatult keeldub sundkasutusse võetud asja tagasivõtmisest, siis võib haldusorgan hüvitada asja väärtuse lõikes 3 sätestatud tingimustel.

§ 8.  Õiglast hüvitist välistavad asjaolud

  (1) Õiglast hüvitist ei maksta, kui isik või teine isik, kelle eest isik vastutab:
  1) pani ühekordse töökohustuse või ühekordse riigikaitseülesande täitmisel või seoses asja sundkasutusse võitmise või asja sundvõõrandamisega toime kuriteo või väärteo;
  2) põhjustas kahju tekkimise, aitas sellele oluliselt kaasa või jättis võtmata kasutusele kahju ärahoidmiseks vajalikud meetmed;
  3) oli enda põhjustatud joobeseisundis.

  (2) Paragrahvis 6 sätestatud ühekordset hüvitist või ravikulude hüvitist ei maksta, kui haigus või vigastus tekkis isiku enda tegevuse tulemusena, eelkõige enesetapu katse ja enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest, tulemusena.

  (3) Õiglast hüvitist ei maksta, kui sundkasutusse võetud asi hävib sundkasutusse võtmisest sõltumatutel asjaoludel.

  (4) Õiglast hüvitist ei maksta, kui kahju tekkis sõjategevuse tagajärjel.

§ 9.  Õiglase hüvitise määramine

  (1) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise kolme kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest.

  (2) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise või sellest keeldumise haldusaktiga.

§ 10.  Õiglase hüvitise väljamaksmine

  (1) Õiglane hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole.

  (2) Õiglase hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega õiglase hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma.

§ 11.  Õiglasest hüvitisest loobumine

  (1) Kui haldusorgan on teavitanud isikut õigusest saada õiglast hüvitist ja isik ei ole esitanud tähtaegselt taotlust selle saamiseks, siis eeldatakse, et ta on hüvitisest loobunud.

  (2) Kui üks õiglast hüvitist solidaarselt saama õigustatud isikutest on taotlenud õiglase hüvitise maksmist, siis peab isik hüvitisest loobumiseks esitama kirjaliku avalduse.

  (3) Kui isik on loobunud õiglasest hüvitisest, siis ei ole tema õigusjärglasel õigust iseseisvalt hüvitist nõuda.

Kaja Kallas
Peaminister

Kalle Laanet
Kaitseminister

Kristi Purtsak
Riigikantselei õigusosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json