1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Gümnaasiumi lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.“;
2) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eesti õppekeelega koolis või klassis tagab kool oma õppekavaga eestikeelse õppe vähemalt 60% ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust, kusjuures eesti kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, muusikat ja geograafiat tuleb õpetada eesti keeles.“;
3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Õpilase minimaalse kohustusliku õppekoormuse hulka arvatakse valikkursusena õpilasuurimus või praktiline töö, mille maht sätestatakse kooli õppekavas, kusjuures see ei tohi olla lühem kui 35 õppetundi.“;
4) paragrahvi 11 lõike 11 tekst loetakse teiseks lauseks ja lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:
„Riigikooli ning kooli, mille pidajaga on riik sõlminud kokkuleppe spetsiifiliste hariduslike erivajadustega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks võimaluste loomiseks, õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõikes 3 sätestatud kohustust pakkuda õpilasele võimalust valida laia ja kitsa matemaatika vahel.“;
5) paragrahvi 18 lõike 1 neljas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse kokkuvõtvad hinded ning käimasolevate kursuste jooksul saadud hinded viie palli süsteemi.“;
6) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Õpilased, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena, õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, ning õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, võivad valida, kas sooritavad eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.“;
7) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Paragrahvi 11 lõiget 31 rakendatakse õpilasuurimuste ja praktiliste tööde osas, mille sooritamine on tulenevalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 31 lõike 6 punktist 3 gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks alates 1. septembrist 2013. a.“;
8) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 21. Määruse § 11 lõike 2 rakendamine
(1) Munitsipaalkoolides, kus 1. septembri 2010. a seisuga oli õppekeeleks eesti keelest erinev keel ning Vabariigi Valitsus ei ole „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ alusel andnud luba eesti keelest erineva õppekeele kasutamiseks, rakendatakse § 11 lõiget 2 õpilaste suhtes, kes alustavad gümnaasiumiõpinguid 2011/2012. õppeaastal või hiljem ning kogu gümnaasiumi ulatuses viiakse õpe nendes koolides § 11 lõikega 2 kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2013. a.
(2) Kuni kogu gümnaasiumi ulatuses õppe § 11 lõikega 2 kooskõlla viimiseni võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolis enne 2011/2012. õppeaastat õpinguid alustanud õpilaste suhtes kohaldada eesti keelest erinevat õppekeelt, kusjuures eesti keeles õpetatakse:
1) 2009/2010. õppeaastal gümnaasiumiõpinguid alustanutele vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust ja muusika kolme kursust;
2) 2010/2011. õppeaastal gümnaasiumiõpinguid alustanutele vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust, muusika kolme kursust ja Eesti ajaloo kaht kursust.“;
9) paragrahvi 22 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Õpilased, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena, õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, ning õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, võivad eesti keele riigieksami asemel sooritada eesti keele teise keelena riigieksami. Õpilane, kellele on vastavalt „Keeleseadusele“ väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning kes esitab vastava tunnistuse koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti keele teise keelena riigieksamit.“;
10) paragrahvi 22 lõike 12 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) isikule, kellel on õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmistel õppeaastatel ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäi riigieksam sooritamata või ta sooritas riigieksami mitterahuldavalt, ja kes on järgmistel õppeaastatel sooritanud vähemalt 20 hindepallile kõik valitud riigieksamid, v.a lõigetes 13 ja 14 sätestatud erijuhtudel.“;
11) lisa 1 punkti 1.2 esimeses lõigus asendatakse lause „Valikkursusi on kokku 8: 1 eesti keele ja 1 vene keele kursus ning 3 kirjanduskursust eesti keeles ja 3 vene keeles koolile või klassile, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt vene keeles.“ lausega „Valikkursusi on kokku 8: 1 eesti keele ja 1 vene keele kursus ning 6 kirjanduse kursust, neist 3 koolile või klassile, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt vene keeles.“;
12) lisa 1 punkti 1.2 kolmandas ja neljandas lõigus asendatakse sõnad „Koolis või klassis, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning kirjanduse õpe toimub osaliselt vene keeles“ sõnadega „Koolis või klassis, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt vene keeles“;
13) lisa 1 punkti 4 pealkirja täiendatakse sõnadega „(koolile või klassile, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt vene keeles)“;
14) lisa 1 punkti 5 pealkirjas asendatakse sõnad „koolile või klassile, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning kirjanduse õpe toimub osaliselt vene keeles“ sõnadega „koolile või klassile, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt vene keeles“;
15) lisa 1 punkti 6 pealkirjast jäetakse välja sõnad „(koolis või klassis, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt vene keeles)“;
16) lisa 1 punktide 7 ja 8 pealkirjast jäetakse välja sõnad „(koolis või klassis, kus õpetatakse eesti keelt)“;
17) lisa 1 punktide 9 ja 10 pealkirjast jäetakse välja sõnad „(koolis või klassis, kus õpetatakse õppeainet „eesti keel”)“;
18) lisa 1 punktide 12–14 pealkirjas asendatakse sõnad „koolis või klassis, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning kirjanduse õpe toimub osaliselt vene keeles“ sõnadega „koolile või klassile, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt vene keeles“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 90 „Kutseharidusstandard“ (RT I 2006, 16, 131; 2009, 50, 344) lisas tehakse järgmised muudatused:
1) punkt 2.2 sõnastatakse järgmiselt:
„2.2. Kvalifikatsiooniraamistiku III tasemele vastab kutseõpe põhihariduse baasil.“;
2) punkt 3.2 sõnastatakse järgmiselt:
„3.2. Kvalifikatsiooniraamistiku IV tasemele vastavad kutsekeskharidusõpe ja kutseõpe keskhariduse baasil.“.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ (RT I, 28.12.2010, 14) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.“;
2) lisa 1 punktis 4.9 asendatakse sõnad „välja arvatud tööõpetuse osas“ sõnadega „kuid vähendada ei tohi tööõpetuse tundide arvu“;
3) lisa 1 punkti 6.4.5.3 täiendatakse alapunktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) nimetab ja näitab joonisel või mudelil inimese elundkondade tähtsamaid elundeid;
10) kirjeldab joonise või mudeli ja tugisõnade toel inimese elutähtsate organite põhifunktsioone.“;
4) lisa 1 punktid 6.4.8.1 ja 6.4.8.2 sõnastatakse järgmiselt:
„6.4.8.1. 8.–9. klassis luuakse kujutlus maailma loodusest. Omandatakse teadmisi universumist ja planeet Maa mitmepalgelisusest (Maa tsonaalsus, looduskomponentide vahelised seosed, looduse ja inimtegevuse vastastikused seosed). Võrdluses maailma ja Euroopa riikidega süvendatakse teadmisi Eestist (riigi loodus, haldusjaotus, majandus, tööstus, keskkonnaprobleemid jms) ning kujundatakse arusaam Eesti seostest Euroopa ja maailmaga (rahvastiku ränded, transport, kaubavahetus jms). Olulisel kohal on kaardiõpetus: orienteerumine gloobusel ja kaardil, õpitud piirkonna iseloomustamine kaardi abil.
Terviklik kujutlus maailmast sisaldab ka teadmisi inimese anatoomiast, erinevatest rassidest ja rahvustest ning igapäevaelus esinevatest füüsikalistest ja keemilistest nähtustest/protsessidest.
6.4.8.2. Õppevormid on samalaadsed 6.–7. klassis kasutatavatega. Suureneb tekstide kasutamise osatähtsus teadmiste hankimisel.
Kujundatakse oskust otsida teavet kaartidelt, õppe- ja teabekirjandusest, internetist ning esitada seda kaaslastele.
Tundides rakendatakse uurimuslikku õpet: katsete vaatlus ja sooritamine kirjaliku juhendi järgi, vaatlus- ja katsetulemuste kirjeldamine ning selgitamine plaani toel, uurimuslike ülevaadete koostamine teabeallikate ja praktiliste ülesannete põhjal.“;
5) lisa 1 punktid 6.4.9.1 ja 6.4.9.2 sõnastatakse järgmiselt:
„6.4.9.1. 8. klassi lõpuks õpilane:
1) leiab teavet kaartidelt ja atlastest; näitab kaardil ja nimetab ning kannab õpitud objektid/piirkonnad kontuurkaardile;
2) iseloomustab kaardi abil loodusvööndite paiknemist, nimetab piirkonnale iseloomulikke taimi ja loomi, kirjeldab inimtegevust ja selle mõju piirkonna loodusele;
3) rühmitab elusorganisme erinevatel alustel, toob näiteid erinevate organismide omavahelistest seostest looduses;
4) eristab õpitud aineid/materjale ja kirjeldab nende omadusi; toob näiteid nende kasutamise kohta igapäevaelus;
5) viib läbi mõõtmisi, teisendab mõõtühikuid (õpitu piires);
6) nimetab eriliigilisi valgusallikaid ja selgitab nende olulisi tunnuseid;
7) kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;
8) mõistab, milliseid ohtusid kätkeb kiire liikumine;
9) kirjeldab kehade vastastikust mõju ja jõudude rakendumist ning toob nende kohta näiteid igapäevaelust.
6.4.9.2. Põhikooli lõpetaja:
1) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi (plaani toel) objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta; esitab teavet kaasõpilastele;
2) eristab ja nimetab joonisele/mudelile toetudes inimkeha elundeid-elundkondi ning kirjeldab nende funktsioone;
3) teab ja väärtustab tervisliku eluviisi põhimõtteid;
4) demonstreerib õpisituatsioonis peamisi esmaabivõtteid;
5) kirjeldab-selgitab õpitud nähtuste iseloomulikke tunnuseid ning toob näiteid nende avaldumise kohta igapäevaelus;
6) kirjeldab olmes kasutatavate lihtsa tööpõhimõttega seadmete toimimist, käsitseb ohutult olmes kasutatavaid mõõteriistu;
7) toob näiteid õpitud ainete/materjalide kasutusvõimaluste kohta igapäevaelus; mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid;
8) toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta igapäevaelus, selgitab kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid;
9) mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust; kirjeldab keskkonna säästmise võimalusi.“;
6) lisa 1 punktid 6.6.9.1 ja 6.6.9.2 sõnastatakse järgmiselt:
„6.6.9.1. 8. klassi lõpuks õpilane:
1) arvestab ühistegevuses suhtluspartnerite erinevate (sh vastandlike) arvamustega, saavutab õpisituatsioonis õpetaja juhendamisel kokkuleppeid lahkarvamuste korral;
2) annab hinnangu oma ja kaaslaste käitumisviiside kohasusele situatsioonis; pakub õpisituatsioonis lahendusi pingeolukordadele; reageerib kohaselt sobimatule käitumisele;
3) kirjeldab rühma mõju inimese käitumisele ja demonstreerib õpisituatsioonis oskust keelduda tegevusest, mis kahjustab teda ennast ja teisi;
4) kirjeldab peamisi tervist tugevdavaid ja toetavaid tegureid, tervishoiu- ning sotsiaalsüsteemi teenuseid;
5) teab ja oskab igapäevaelus planeerida tervislikke valikuid seoses oma füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervisega;
6) teab tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse põhimõtteid ning mõistab nende rakendamise olulisust igapäevaelus;
7) teab ja otsib olulisi infoallikaid terviseteabe ja -abi saamiseks;
8) kirjeldab oma tervislikku seisundit, oskab pöörduda abi saamiseks arsti poole (vastuvõtt, kojukutse, hädaabi);
9) nimetab peremudeleid ja kirjeldab pereliikmete rolli perekonnas;
10) väärtustab lähisuhteid, oskab suhet alustada ning teab, kuidas suhteid hoida;
11) mõistab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning teab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid ja oma vastutust selles;
12) eristab lubatud ja lubamatut seksuaalkäitumist;
13) leiab infot nõustamis- ja kriisiabi võimaluste kohta kodukohas või selle lähiümbruses, kirjeldab, kuidas ja millal pöörduda õiguskaitseorganite poole;
14) mõistab uimastite omamise, tarbimise ja levitamisega seotud riske ja vastutust;
15) hangib teavet teistelt inimestelt ning õpetaja juhendamisel teabeallikatest ja -tekstidest;
16) selgitab riiete hooldusmärkide tähendusi;
17) oskab kasutada lihtsamaid pangateenuseid;
18) teadvustab oma võimete, teadmiste ja oskuste tugevusi/nõrkusi;
19) nimetab võimetekohase elukutse omandamise võimalusi.
6.6.9.2. Põhikooli lõpetaja:
1) suhtleb tavasituatsioonides adekvaatselt (kuulab vestluspartnerit, esitab küsimusi, selgitab oma seisukohti, otsib lahendust erimeelsustele, tunnistab oma eksimusi ja väärkäitumist); reageerib adekvaatselt kohatule käitumisele enda ja teiste suhtes;
2) hindab oma ja kaaslaste käitumise otstarbekust tavasituatsioonides ning vastavust ühiskonnanormidele, käitub vastavalt;
3) teab kooselu reegleid ja norme toetavates inimsuhetes ning väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;
4) kirjeldab imiku ja väikelapse arendamise tingimusi ning hooldamise võtteid;
5) mõistab inimtegevuse peamiste ressursside (aeg, teadmised/oskused, töö, raha) tähtsust oma elus; oskab planeerida ressursside täiendamise/kulutamisega seotud tegevusi;
6) oskab küsida teavet kaasinimestelt, kasutada teabetekste ja teatmikke;
7) kirjeldab eluaseme omandamise, sisustamise ning hooldamisega seotud vajadusi, võimalusi, ohtusid ja kohustusi;
8) hindab nõustaja suunamisel adekvaatselt oma võimeid, teadmisi, oskusi, jätkuõppevõimalusi ja -tingimusi ning teeb enda jaoks sobivaima karjäärivaliku;
9) teab oma peamisi õigusi ja kohustusi töötajana, nimetab info ja abi saamise võimalusi tööõigusega seotud küsimustes;
10) mõistab lepinguta töötamise ja ümbrikupalgaga seotud riske ja negatiivseid tagajärgi;
11) tunneb tööotsimisel ära inimkaubandusele viitavad märgid, teadvustab ohte ning kirjeldab õiget käitumist inimkaubanduse ohvriks sattumise korral.“;
7) lisa 1 punkti 6.10.9.2.3 alapunkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) loeb tööjoonist õpitud teadmiste/oskuste ulatuses;“;
8) lisa 1 punkti 6.10.9.2.3 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
9) lisa 2 punktides 3.1, 3.2, 6.1.2, 6.1.3, 6.1.4.3, 6.2.2, 6.2.3, 6.3.2, 6.3.3, 6.5.2, 6.5.3, 6.6.2, 6.6.3, 6.7.2, 6.7.3, 6.8.2 ja 6.8.3 asendatakse sõnad „1.–2. klassis“ sõnadega „I arengutasemel“;
10) lisa 2 punktides 3.2, 6.1.3, 6.1.4.1, 6.2.1.16, 6.2.3, 6.3.3, 6.5.3, 6.6.3, 6.7.3 ja 6.8.3 asendatakse sõnad „2. klassi“ sõnadega „I arengutaseme“;
11) lisa 2 punktides 3.3, 3.4, 6.1.4, 6.1.5, 6.2.4, 6.2.5, 6.3.4, 6.3.5, 6.4.2, 6.4.3, 6.5.4, 6.5.5, 6.6.4, 6.6.5, 6.7.4, 6.7.5, 6.8.4 ja 6.8.5 asendatakse sõnad „3.–6. klassis“ sõnadega „II arengutasemel“;
12) lisa 2 punktides 3.4, 6.1.5, 6.2.5, 6.3.5, 6.4.3, 6.5.5, 6.6.5, 6.7.5 ja 6.8.5 asendatakse sõnad „6. klassi“ sõnadega „II arengutaseme“;
13) lisa 2 punktides 3.5, 3.6, 6.1.6, 6.1.7, 6.2.6, 6.2.7, 6.3.6, 6.3.7, 6.4.4, 6.4.5, 6.5.6, 6.5.7, 6.6.6, 6.6.7, 6.7.6, 6.7.7, 6.8.6 ja 6.8.7 asendatakse sõnad „7.–9. klassis“ sõnadega „III arengutasemel“;
14) lisa 2 punktides 3.6 ja 6.2.7 asendatakse sõna „Põhikooli“ sõnadega „III arengutaseme“;
15) lisa 2 punkt 4.2 sõnastatakse järgmiselt:
„4.2. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, mille aluseks on arengutasemetes kirjeldatud tegevused ning teemad. Toimetulekuõppel olev õpilane liigub igal õppeaastal järgmisesse klassi, kuid õppesisu ja taotletavad pädevused valitakse vastavalt õpilase individuaalsele arengutasemele.“;
16) lisa 2 punkti 4.5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„I arengutasemel jaguneb õpetus tegevusvaldkondadeks, järgmistel tasemetel õppeaineteks, mis realiseeritakse üldõpetuse põhimõttel.“;
17) lisa 2 punkt 4.9 sõnastatakse järgmiselt:
„4.9. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele võib kohaldada punktis 4.7 toodud tunnijaotusplaanist erinevat tunnijaotusplaani, kuid vähendada ei tohi tööõppe mahtu. Erineva tunnijaotusplaani kohaldamisel võib õppeaineid liita ja ümber kujundada. Toimetulekuõppel olevale õpilasele, kes õpib klassis, kus õpe toimub põhikooli riikliku õppekava järgi, kehtestatakse erisused tunnijaotusplaanis individuaalse õppekavaga. Toimetulekuõppel olevate õpilaste klassis rakendatakse erisusi tunnijaotusplaanis hoolekogu nõusolekul ja see kehtestatakse kooli õppekavas.“;
18) lisa 2 punkt 4.10 tunnistatakse kehtetuks;
19) punktides 6.1.7, 6.3.7, 6.4.5, 6.5.7, 6.6.7, 6.7.7 ja 6.8.7 asendatakse sõnad „Põhikooli lõpetaja“ sõnadega „III arengutaseme lõpuks õpilane“;
20) lisa 2 punktis 6.2.6.1 asendatakse sõnad „1.–6. klassis“ sõnadega „I ja II arengutasemel“;
21) lisa 2 punktis 6.4.1.2 asendatakse sõna „tundide“ sõnaga „tegevuste“;
22) lisa 2 punktis 6.4.1.5 asendatakse sõna „kooliastmel“ sõnaga „arengutasemel“.
§ 4. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ (RT I, 14.01.2011, 1) § 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.“.
]]>