Varbla laidude looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 15.09.2016 nr 99
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Varbla laidude looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Varbla laidude looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada:
1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku;
2) laidude maastikuilmet;
3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I ja II lisas, ning rändlinnuliike: mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väiketiir (Sterna albifrons), liivatüll (Charadrius hiaticula), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), jääkoskel (Mergus merganser), hahk (Somateria mollissima) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: veealused liivamadalad (1110)3, karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ja rannaniidud (1630*).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ning piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Mereäärse, Rannaküla ja Kadaka külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Laidude sihtkaitsevööndis.
(2) Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Laidude sihtkaitsevööndis.
(3) Kaitsealal on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.
(4) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;
2) jahipidamine väikekiskjatele.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk Sihtkaitsevöönd
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujunevate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ning rannikuelustiku elutingimuste ja mitmekesisuse säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Laidude sihtkaitsevöönd;
2) Pihelgalaiu sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Laidude ja Pihelgalaiu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vee- ja rannikulinnustiku ning nende elupaikade kaitse ja säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad, karid, väikesaared ning laiud ja rannaniidud.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud telkimine ja lõkketegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(2) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) pilliroo ja adru varumine.
§ 11. Vajalik tegevus
Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine 1. aprillist 15. juulini Laidude sihtkaitsevööndis, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;
4) sõiduki ja maastikusõidukitega sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
4. peatükk Piiranguvöönd
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Jaagu piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Jaagu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ning mere- ja rannikulinnustiku toitumisalade ja rändepeatuspaikade säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad ja karid.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.
(2) Piiranguvööndis on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
§ 16. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine.
5. peatükk Lõppsätted
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määrus nr 90 „Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 7. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 15 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2 Esimest korda on ala kaitse alla võetud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” moodustatud Kuralaiu, Pihelgalaiu, Rangilaiu, Põntsilaiu, Kitselaiu, Kändmelaiu, Orikalaiu, Piiukaaselaiu, Selilaiu ja Pööriotsalaiu kohaliku tähtsusega zooloogilise kaitsealana. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” reorganiseeriti need kaitstavad objektid Varbla laidude kaitsealaks, mille alusel moodustati Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määrusega nr 90 „Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri” Varbla laidude maastikukaitseala.
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti 66 kohaselt hõlmab kaitseala osa Väinamere linnualast ning tulenevalt lisa 1 punkti 2 alapunktist 517 hõlmab kaitseala osa Väinamere loodusalast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 8000) alusel. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Taavi Rõivas
Peaminister
Marko Pomerants
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa Varbla laidude looduskaitseala
Facebook
Twitter