Riigikogu seadus terviktekst RiPSavaldamine avaldatud 1994-06-30 RT I 1994 54 902 31960 1994-07-31 RT I 2022-09-20+03:00 2022 6 120092022006 2022-09-30 2022-12-31 2010-12-06 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 120092022006 85 2022-12-14 Ene Kasesalu 159254 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Riigipiiri seadus 1 1997-10-22 RT I 1997 77 1315 74185 1998-01-01 1999-02-15 RT I 1999 25 365 77253 2000-01-01 2000-11-08 RT I 2000 86 550 72415 2000-12-02 2001-02-14 RT I 2001 23 126 72797 2001-03-16 2002-06-19 RT I 2002 58 363 179344 2002-07-11 2002-06-19 RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01 2002-10-15 RT I 2002 90 516 212480 2002-12-01 2002-11-20 RT I 2002 102 599 229273 2004-05-01 2003-02-12 RT I 2003 23 138 262852 2003-04-15 2003-02-12 RT I 2003 26 156 264747 2003-03-21 2003-06-11 RT I 2003 51 350 606799 2003-07-19 2003-12-17 RT I 2003 88 591 690845 2004-01-01 2003-12-17 RT I 2004 2 4 692072 2004-01-16 2004-03-24 RT I 2004 24 164 735199 2004-04-25 2004-04-14 RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01 2004-04-14 RT I 2004 30 208 742737 2004-05-01 2004-11-10 RT I 2004 81 541 820172 2004-12-10 2004-12-14 RT I 2004 89 606 831591 2005-01-07 2005-02-22 RT I 2005 15 86 867973 2005-04-03 2005-12-14 RT I 2005 71 548 972655 2006-01-08 , osaliselt 01.03.2006 2005-12-14 RT I 2006 2 3 974633 2006-07-01 2006-05-17 RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01 , jõust. Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008 2006-12-21 RT I 2007 3 14 12776193 2007-07-01 2007-12-04 RT I 2007 68 420 12894443 jõust. vastavalt Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008. EL Nõukogu 6. detsembri 2007. a otsus Schengeni  acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis, artikkel 1 lõiked 1 ja 2 (avaldatud 8.12.2007, EL Teataja, L 323) 2008-02-27 RT I 2008 13 88 12937108 2008-03-24 2008-04-16 RT I 2008 19 132 12959190 2008-05-23 2009-11-26 RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 , jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-06-10 RT I 2010 37 222 13332253 2010-06-30 , osaliselt 1.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-11-25 RT I 2010-12-09 1 109122010001 2011-01-01 2011-12-08 RT I 2011-12-29 1 129122011001 2012-01-01 2012-06-13 RT I 2012-07-10 2 110072012002 2013-04-01 2014-02-19 RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 2014-02-27 RT I 2014-03-21 2 121032014002 2014-10-01 , osaliselt 01.05.2014 ja 01.01.2015 2014-06-19 RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-11-18 RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 ; osaliselt 01.01.2016 jõustuma pidanud muudatused välja jäetud [RT I, 31.12.2015, 9] 2014-12-17 RT I 2014-12-31 4 131122014004 2015-01-01 2015-02-11 RT I 2015-03-12 1 112032015001 2016-01-01 2015-12-17 RT I 2015-12-31 9 131122015009 2016-01-01 2016-03-16 RT I 2016-04-06 1 106042016001 2016-05-01 2017-05-31 RT I 2017-06-16 1 116062017001 2017-07-01 2018-06-06 RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 2019-01-16 RT I 2019-02-05 1 105022019001 2019-02-15 2020-06-17 RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2021-06-15 RT I 2021-07-08 1 108072021001 2021-07-15 2022-07-19 RT I 2022-08-06 1 106082022001 2022-08-16 2022-09-12 RT I 2022-09-20 1 120092022001 2022-09-30 ; osaliselt jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks 1 ÜLDSÄTTED 1 Reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise, maismaapiiripunkti sisenemise korraldamise, piirirežiimi ning vastutuse piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2 Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52). Käesolevat seadust kohaldatakse Schengeni piirieeskirjadega reguleerimata osas. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2 Eesti riigipiir 1 Eesti riigipiir (edaspidi riigipiir) on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. 1 1)]]> Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ühine maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir. RT I 2007 68 420 12894443 2007-12-21  ja osaliselt 30.03.2008 1 2)]]> Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2 Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. 3 Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste piirilepingutega. 4 Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir. 3 Eesti territoriaal- ja siseveed ning õhuruum 1 Eesti territoriaalveed on Eesti territoriaalmeri. Eesti Vabariigi suvereniteet laieneb territoriaalvete põhjale ning maapõuele selle all. 2 Eesti siseveed on: 1 Eesti sisemeri; 2 sadamarajatiste kõige merepoolsemaid punkte ühendavast mõttelisest joonest kalda poole jäävad Eesti sadamate veed; 3 jõgede, järvede ja muude veekogude, mille kõik kaldad asuvad Eesti maa-alal, veed. 3 Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum. 4 Piiriveekogu käesoleva seaduse mõistes on jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir. 4 Riigipiiri kulgemine Riigipiir kulgeb: 1 maismaal mõttelise joonena läbi Eesti Vabariigi välislepingutega (edaspidi välislepingud) kindlaks määratud piirimärkide keskkohtade; 2 merel mööda Eesti territoriaalmere välispiiri; 3 riigipiiriga ristuval jõel sirgjoonena, mis ühendab jõe kallastele väljuvaid mõttelisi riigipiiri punkte; 4 järvel ja muul looduslikul veekogul sirgjoonena läbi välislepingutega kindlaks määratud piirimärkide keskkohtade või mööda keskmise veeseisu ajal määratud veepeegli keskjoont; 5 tehisveekogul vastavalt riigipiiri kulgemisele enne veekogu täitmist; 6 mittelaevatataval piirijõel mööda jõe keskmise veeseisu ajal määratud keskjoont, laevatataval piirijõel mööda pealaevatee keskjoont; 7 sillal, tammil või piiriveekogul paikneval muul rajatisel mööda selle keskkohta või tehnoloogilist telge, sõltumata piirijoone kulgemisest veekogul. 5 Riigipiiri tähistamine 1 Riigipiir tähistatakse: 1 maismaal alaliste piirimärkidega; 2 piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega. 2 Piirimärkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab , võttes arvesse sõlmitud välislepinguid. RT I 2003 51 350 606799 2003-07-19 6 Piiririba 1 Piiririba moodustab välispiiril riigipiirist, piirijõe või -oja kaldast või piiriteest sisemaa poole asuv maa-ala, kus on lubatud üksnes tegevus, mis on seotud piirimärgi ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimisega ning riigipiiri valvamise või riigipiiri ületava kommunikatsiooni remontimise ja hooldamisega. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2 Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2 1)]]> Narva jõe kaldal piiririba ei ole. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 3 Piiririba laiuse määrab määrusega, arvestades piiririba kujundust ja selle elementide rajamise vajadust, taristu ohutuseks vajaliku maa-ala suurust ning looduslikke tingimusi. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 3 1)]]> Piiririba kujunduse ja selle elementide kirjelduse välispiiri maismaaosal kehtestab määrusega, võttes arvesse sõlmitud välislepinguid. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 4 Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 5 Piiriribal asuva kommunikatsiooni remontimine ja hooldamine tuleb kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga vähemalt 48 tundi enne tööde tegemist või erakorralisel juhul esimesel võimalusel. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 6 1. ]]> Piirivöönd 1 Piirivöönd kehtestatakse välispiiri maismaapiiril riigipiiri valvamiseks ja kaitsmiseks ning piirirežiimi tagamiseks. 2 Piirivöönd on kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole. Piiririba on piirivööndi osa. 3 Piirivööndi laiuse määrab määrusega, arvestades riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi. 4 Piirivööndi tähistamiseks on politseil õigus paigaldada märke ja tähiseid. Märkide ja tähiste paigaldamine kooskõlastatakse pädevate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ning maaomanikega. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 7 Riigipiiri hooldamine 1 Politsei jälgib piiririba ja -märkide seisundit, hoiab need korras ning takistab riigipiiri ja piiririba tähistuse seadusevastast muutmist. Piirimärkide ja piirirajatiste hooldamise korra kehtestab vastavalt riikidevahelistele lepingutele määrusega. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2 Riigipiiri valvamiseks on politseil õigus paigaldada riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavaid, liiklust piiravaid või suunavaid märke, viitasid, tähiseid ja tõkkepuid piiripunkti territooriumile ja piiri vahetusse lähedusse, kooskõlastades nende paigaldamise pädevate asutustega, ning piirile ja piiriveekogu kaldale viivatele teedele ja radadele, kooskõlastades nende paigaldamise pädevate asutustega, kohalike omavalitsuste ning maaomanikega. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märkide, viitade ja tähiste kuju, konstruktsioonid, elemendid, mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab . RT I 2003 51 350 606799 2003-07-19 1 1. peatükk]]> SÕIDUKITE MAANTEEPIIRIPUNKTI SISENEMISE KORRALDAMINE RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 7 1. ]]> Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine 1 Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine on tegevus, mille käigus võetakse sõidukile ootejärjekorras koht, mis registreeritakse piiriületuse ootejärjekorra andmekogus, ja võimaldatakse sõiduk kuni maanteepiiripunkti suunamiseni parkida piiriületuse ootealal. 2 Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eesmärk on tagada liiklusohutus, vähendada looduskeskkonda kahjustavat mõju ja tagada avalik kord. 3 Ooteala on maa-ala sõiduki piiriületuse ootejärjekorda võtmiseks, maanteepiiripunkti suunamise ootamiseks ja sinna suunamiseks. 4 Enne maanteepiiripunkti jõudmist tuleb sõidukile võtta koht ootejärjekorras ja läbida ooteala. Ootejärjekorras ei pea kohta võtma ega ooteala läbima sõiduk, mis ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ega liiniveobuss ühistranspordiseaduse tähenduses. 5 Politsei võib sõiduki lubada maanteepiiripunkti ootejärjekorras kohta võtmata ja piiriületuse ooteala läbimata, kui: 1 see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitsmiseks; 2 selleks on teenistuslik vajadus; 3 selline võimalus on sätestatud seaduses, välislepingus või tuleneb rahvusvahelisest tavast või 4 selleks on muu avalik huvi. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 7 2. ]]> Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmine 1 Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet võib sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande halduslepinguga üle anda kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. 2 Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet annab maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, määratakse nõuded pakutavale teenusele kindlaks halduslepingus. 3 Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet, kes annab halduslepinguga ülesande korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemine üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, lähtub lepingu sõlmimisel või sõlmimata jätmise üle otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel kindla maanteepiiripunkti piiriületuse ootejärjekorra korraldamise vajadusest, otstarbekusest, piiriületuse eeldatava ooteaja pikkusest, maanteepiiripunkti kaudu Eestist lahkuvate sõidukite eeldatavast arvust, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande täitmisega seotud varem sõlmitud lepingutest ja muudest järjekorra korraldamisel tähtsust omavatest asjaoludest. 4 Järelevalvet halduslepinguga üleantud sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande täitmise üle teeb Siseministeerium või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet. Kui haldusleping lõpetatakse enne tähtaja lõppu või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohaliku omavalitsuse üksusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist, korraldab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemist politsei. 5 Haldusülesande täitja kehtestab kooskõlastatuna Siseministeeriumiga või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveametiga sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korra, milles määratakse ootejärjekorra koha võtmise, ootealale sisenemise, sealt väljumise ja ootealal viibimise kord. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korra järgimine on isikule ja sõidukile kohustuslik. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 7 3. ]]> Tasu võtmine piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest 1 Piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võib võtta tasu, mis ei tohi ületada 16 eurot ühe sõiduki kohta. 2 B-, BE- ja B1-kategooria sõiduki piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetav tasu ei tohi ületada 9 eurot ühe sõiduki kohta. 3 A-, A1- ja A2-kategooria mootorratta piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetav tasu ei tohi ületada 6 eurot ühe sõiduki kohta. 4 Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud sõidukile ei ole varem ootejärjekorda kohta võetud ning koht antakse talle, kui ta siseneb ootealale, et suunata ta piiriületuseks piiripunkti, ei võeta piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest tasu. RT I 2022-09-20 1 120092022001 2022-09-30 5 Maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise tasu suuruse määramisel võib tasu hulka arvestada põhjendatud kulud, mis on seotud piiriületuse ootejärjekorra andmekogu väljatöötamise ja selle haldamisega ning piiriületuse ooteala rajamise, selle korrashoiu ja haldamisega. 6 Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande halduslepinguga üle andnud, määratakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustel piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetava tasu täpne suurus kindlaks halduslepingus. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 7 4. ]]> Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu 1 Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks peetakse piiriületuse ootejärjekorra andmekogu (edaspidi andmekogu), mille asutab ja mille põhimääruse kehtestab määrusega. 2 Andmekogu pidamise eesmärk on korraldada piiriületuse ootejärjekorda ja tõhustada avaliku korra tagamist. Andmekogus töödeldakse sõidukite piiriületuse ootejärjekorda võtmise, eelisjärjekorras piiriületamise taotlemise ja selle võimaldamise, tollideklaratsiooni, sõidukiga transporditava isiku ja kauba ning sõiduki omaniku või kasutaja, samuti sõiduki ootejärjekorda registreerinud isiku ning avaliku korra tagamiseks vajalikke andmeid. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruses määratakse andmekogu ametlik nimetus, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmekogu volitatud töötleja, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. 4 Andmekogu vastutav töötleja on Siseministeerium. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 5 Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu andmed ei ole avalikud. RT I 2022-09-20 1 120092022001 2022-09-30 7 5. ]]> Piiriületuse ootejärjekorra pidamine 1 Sõidukile võetakse ootejärjekorras koht. Kui sõidukile ei ole ootejärjekorras kohta võetud või ootejärjekorra koht on võetud valel alusel, võib politsei või toll suunata sõiduki ootejärjekorra kohta võtma. 2 Eelisjärjekorras piiriületuseks võib võtta ootejärjekorra koha: 1 sõidukile, millega sõidab rahvusvahelise delegatsiooni liige või välisriikide diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja; 2 sõidukile, mille veoseks on ajatundlikud kaubad tolliseaduse tähenduses; 3 sõidukile, millel on õigus eelisjärjekorras piir ületada, lähtudes rahvusvahelisest kokkuleppest või välislepingust; 4 A-, A1- ja A2-kategooria mootorrattale; 5 sõidukile, mille piiriületuseks on muu mõjuv ja kiireloomuline vajadus. 3 Piiriületuse ootejärjekorda võib pidada sõidukite kategooriate ja piiriületuse põhjuste, sealhulgas Euroopa Liidu tolliseadustikus nimetatud volitatud ettevõtjate kaupa. Loetelu sõidukite kategooriatest ja piiriületuse põhjustest, mille alusel piiriületuse järjekorda peetakse, nähakse ette andmekogu põhimääruses. 4 Eraldi järjekorras piiriületuseks võib võtta ootejärjekorra koha sõidukile, millega veetava kauba eksportija on ka kauba omanik, kui kauba eksportijal ja temaga veolepingu sõlminud isikul on volitatud ettevõtja staatus ning samal ajal ei veeta selle sõidukiga volitatud ettevõtjale mittekuuluvat kaupa. 5 Ootejärjekorra koha kasutamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab isik olema andnud tollile nõusoleku esitada kauba ekspordi tollideklaratsiooni andmed teise riigi tollile, kui see on kiire piiriületuse võimaldamise tingimus teises riigis. 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ootejärjekorra koha kasutamise õiguse võib toll peatada kuni üheks aastaks, kui volitatud ettevõtja on võtnud ootejärjekorra koha valel alusel või on rikkunud tollialastes õigusaktides sätestatud nõudeid. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2 PIIRIREŽIIM 8 Piirirežiim 1 Piirirežiimiga määratakse kindlaks: 1 isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kord; 2 kauba (vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid, samuti loomad) üle riigipiiri toimetamise kord; 3 ujuvvahendite (edaspidi laevad) territoriaal- ja sisemerre, samuti piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise, nendes liikumise ja viibimise ning nendest väljumise kord; 4 õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord; 5 isikute ja transpordivahendite piiripunkti sisenemise, selles paiknemise ja sellest väljumise ning kaupade piiripunkti sisseveo, selles paiknemise ja sellest väljaveo kord. 2 Piirirežiimiga võidakse piirata riigipiiri valvamist takistavat või piirirahu häirivat tegevust nagu tulirelvade ja lõhkematerjalide kasutamine, töötamine piiririba vahetus läheduses, jahipidamine ja kalapüük, kariloomade karjatamine, valgustuse ja lahtise tule kasutamine ning mehitamata õhusõiduki käitamine. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 3 Piirirežiimist tulenevad õigused, kohustused ning piirangud, kui need ei ole sätestatud seaduse või välislepinguga, kehtestab või tema poolt volitatud ametkond, kui seadusega ei sätestata teisiti. 4 Kehtetu - RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 8 1. ]]> Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 8 2. ]]> Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmine Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 8 3. ]]> Tasu võtmine piiriületuse ooteala kasutamise eest Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 8 4. ]]> Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 8 5. ]]> Piiriületuse ootejärjekorra pidamine Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 8 6. ]]> Andmekogu haldamise ülesande üleandmine Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 8 7. ]]> Tasu võtmine ootejärjekorra koha võtmise eest Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 8 8. ]]> Haldusorganile pandud ülesande täitmine Kehtetu - RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 9 Riigipiiri ületamine 1 Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad välispiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle välispiiri toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal. 2 Välispiiri ületamiseks annab politsei või toll loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestist lahkumise nõuded. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 3 Sisepiiri võivad isikud ületada igas kohas piirikontrolli läbimata. Sisepiiri ületamiseks peetakse ka: 1 Eesti õhupiiri ületamist, kui saabutakse Euroopa Liidu liikmesriigi siselendude lennujaamast või suundutakse sinna; 2 merepiiri ületamist, kui regulaarset parvlaevaühendust kasutades saabutakse vahetult Euroopa Liidu liikmesriigi mere-, jõe- ja järvesadamast või suundutakse sinna. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 4 Erandid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korrast on lubatud Euroopa Liidu õigusaktides, välislepingus, käesolevas või muus seaduses ettenähtud juhtudel. Samuti ei laiene nimetatud kord õhusõidukitele, mis läbivad Eesti õhuruumi ilma vahemaandumiseta, ning välislaevadele nende rahumeelsel läbisõidul territoriaalmerest või seilamisel Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 5 Eestisse saabuvad laevad ja õhusõidukid, mis on ületanud Eesti riigipiiri, liiguvad kehtestatud korras rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamasse või lennujaama. 6 Piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal on välispiiri ületanud rongist, laevast või õhusõidukist keelatud tolli ja politsei loata kaupade peale- ja mahalaadimine ning isikute väljumine, välja arvatud: 1 lootsimisel; 2 laeva mootorikütuse või -õli varude täiendamisel; 3 pilsi- ja tankipesuvee ning õlijääkide äraandmisel; 4 inimelude päästmisel ja õnnetusjuhtumite korral. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 9 1. ]]> Piirilt tagasi saatmine 1 Isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. RT I 2007 68 420 12894443 2007-12-21  ja osaliselt 30.03.2008 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2021-07-08 1 108072021001 2021-07-15 1 2)]]> Kehtetu - RT I 2021-07-08 1 108072021001 2021-07-15 2 Piirilt tagasisaatmise korraldab ja kulud kannab vedaja, kes transportis või kelle esindaja transportis piiripunkti isiku, transpordivahendi ja kauba, kelle või mille piiriületuseks luba ei antud. RT I 2005 71 548 972655 2006-01-08 ; 01.03.2006 9 2. ]]> Välismaalase Eestisse sisenemine Kehtetu - RT I 2007 68 420 12894443 2007-12-21  ja osaliselt 30.03.2008 9 3. ]]> Politsei- ja Piirivalveametile edastatavate reisijate ja reisiga seonduvate andmete töötlemine RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 1 Vedaja, kes toimetab õhuteed, raudteed või veeteed pidi üle välispiiri Eestisse saabuvaid ja Eestist lahkuvaid reisijaid, edastab Politsei- ja Piirivalveametile reisiga seonduvad andmed, veetavate reisijate kohta reisidokumenti kantud isikuandmed ja reisija reisidokumendi andmed (edaspidi reisijate andmed). RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 2 Õhuteed ja raudteed pidi veetavate reisijate andmete loetelu, edastamise korra ja vormi kehtestab määrusega. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 3 Vedaja, kes toimetab Eestisse saabuvaid ja Eestist lahkuvaid reisijaid üle Eesti piiri veeteed pidi, edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel sätestatud korras. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib töödelda vastava ülesande täitmiseks pädev asutus avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise, ebaseadusliku sisserände tõkestamise ja piirikontrolli tõhustamise eesmärgil. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 5 Vedaja teavitab reisijat selgel ja arusaadaval viisil käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamisest Politsei- ja Piirivalveametile, andmete säilitamise tähtajast, andmete töötlemisest käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärkidel ning isikuandmete kaitsega seotud õigustest. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 6 Vedaja kustutab Politsei- ja Piirivalveametile edastatud reisijate andmed 24 tunni jooksul. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 7 Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid säilitada kuni 24 tundi, välja arvatud juhul, kui andmete säilitamine on käesoleva pagarahvi lõikes 4 sätestatud eesmärkidega seotud ülesannete täitmiseks vajalik kauem. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 9 4. ]]> Riigipiiri valvamine 1 Riigipiiri valvamine on politsei patrull- ja vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2 Riigipiiri valvamine merel ja piiriveekogudel hõlmab majandusvööndi õigusrežiimi tagamist, veesõidukite territoriaalmerest läbisõidu, sisemerre, sadamasse ning piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja väljumise kontrollimist. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 3 Riigipiiri valvamisel osaleb politsei õhuruumi valvamises. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 4 Riigipiiri valvamiseks võib politsei omaniku või valdaja nõusolekuta liikuda takistamatult jalgsi ja sõidukitega riigipiiri ja piiriveekogudega piirnevatel või sinna viivatel ajutistel ja erateedel, kallasradadel ja eramaal ning ajutiselt paigaldada loetletud objektidele käesoleva seaduse § 9⁵ lõikes 1 nimetatud tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 9 5. ]]> Riigipiiri valvamine tehniliste seadmetega 1 Riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel võib politsei ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks kasutada asjakohaseid tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid. 2 Käesolevas paragrahvis nimetatud tehniliste ning elektrooniliste seadmete salvestisi säilitatakse mitte kauem kui üks aasta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehniliste ja elektrooniliste seadmetega kogutud ja analüüsitud teave on asutusesiseseks kasutamiseks. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 9 6. ]]> Piirangud isikute liikumisele ja viibimisele piirivööndis ja piiriveekogul RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 1 Politseil on õigus piirata isikute liikumist ja viibimist piirivööndis ja piiriveekogul. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud politseiametnikul on õigus ohtlike ilmastikuolude tõttu ajutiselt keelata isikute minek piiriveekogudele ja sisemerele või nende jääle navigatsiooniks või liikluseks. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 3 Viibimine Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani on keelatud. Viibimine Narva jõel, Narva veehoidlal, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvel ning seal asuvatel väikesaartel ajavahemikul pool tundi pärast päikese loojumist kuni pool tundi enne päikesetõusu on politsei loata keelatud. RT I 2015-12-31 9 131122015009 2016-01-01 4 Narva jões ja Narva veehoidlas asuvatele saartele minek ja seal viibimine on lubatud ainult kooskõlastatult politseiga. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 5 Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvele või nende jääle mineku ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle mineku kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. RT I 2015-12-31 9 131122015009 2016-01-01 6 Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, peavad kõik isikud teavitama piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest Politsei- ja Piirivalveametit, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 7 Piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest ei pea Politsei- ja Piirivalveametit teavitama, kui tegevus on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks, selle ettevalmistamiseks või riigi julgeoleku tagamiseks riigikaitseseaduse tähenduses. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 8 Välispiiri valvamist takistavate ja piirirahu häirivate tegevuste loetelu ja sellisest tegevusest teavitamise korra kehtestab määrusega. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 9 7. ]]> Broneeringuinfo andmete edastamine RT I 2019-02-05 1 105022019001 2019-02-15 1 Vedaja, kes toimetab Eestisse saabuvaid ja Eestist lahkuvaid reisijaid, sealhulgas transiit- ja transfeerreisijad, läbi Eesti õhuruumi (edaspidi lennuettevõtja), edastab Politsei- ja Piirivalveametile lennureisija broneeringuinfo andmed. 2 Broneeringuinfo andmetena edastatavate andmete loetelu sätestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 25² lõikes 3. 3 Lennuettevõtja või tema volitatud esindaja teavitab lennureisijaid nii lennu broneerimisel kui ka pileti väljaostmisel selgel ja arusaadaval viisil lennuettevõtja kohustusest edastada broneeringuinfo andmed Politsei- ja Piirivalveametile, broneeringuinfo säilitamise tähtaegadest, broneeringuinfo töötlemisest politsei ja piirivalve seaduse § 25² lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ning isikuandmete kaitse alastest õigustest. RT I 2019-02-05 1 105022019001 2019-02-15 9 8. ]]> Broneeringuinfo andmekogu Kehtetu - RT I 2019-02-05 1 105022019001 2019-02-15 9 9. ]]> Isiku õigus saada teavet tema kohta kogutud broneeringuinfo kohta Kehtetu - RT I 2019-02-05 1 105022019001 2019-02-15 9 10. ]]> Piirilt tagasisaatmine massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras 1 Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib Politsei- ja Piirivalveamet ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule saata ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi välisriiki, kust ta Eestisse saabus, kui välismaalasel oli võimalik Eestisse siseneda välispiiri ületamiseks avatud piiripunkti kaudu. 2 Välismaalase tagasisaatmisel peab Politsei- ja Piirivalveamet arvestama väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-ga 17¹. 3 Kui välismaalast ei ole võimalik kohe tagasi saata, korraldab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase väljasõidukohustuse täitmise väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. 4 Välismaalane võib tagasisaatmise vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Välismaalase tagasisaatmise vaidlustamine ei peata välismaalase tagasisaatmist ega anna alust välismaalast Eestisse lubada. 5 Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase Eestisse lubada humaansetel kaalutlustel. 6 Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib Politsei- ja Piirivalveamet keelduda rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisest, kui taotlust ei esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 14 lõike 1² alusel määratud asukohas. RT I 2022-08-06 1 106082022001 2022-08-16 10 Piiripunkt 1 Piiripunkt on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2 Piiripunktide ehitamise, rekonstrueerimise ja hooldamise sadamates, lennu- ja raudteejaamades korraldab vastava rajatise omanik või valdaja kooskõlastatult politsei ja tolliga. Maanteedel või veekogu osal asuvate piiripunktide ehitamise ja haldamise korraldab Rahandusministeerium. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 3 Politseil on õigus saada sadamas, lennujaamas ja raudteejaamas nende valdajalt piiripunkti tegevuseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiukohased ruumid tasuta kasutamiseks ning tähistatud ja piiratud kontrolliala ning kaikoha politsei laevale. Maantee piiripunkti majandamise kulud kannab Maksu- ja Tolliamet. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 4 Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide loetelu kehtestab . 11 Piirikontroll 1 Välispiiri ületamisel või üle välispiiri toimetamisel kuuluvad piirikontrolli alla kõik isikud, transpordivahendid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrollis ning teistes Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolliliikides. 2 Piirikontrollis riigipiiri ületamise kontrollimisel politsei kontrollib isikuid ja tuvastab, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Isikute kontroll hõlmab isiku dokumentide, viibimisaluste, pagasi ja transpordivahendi kontrolli. 3 Politsei võib riigipiiri ületamise kontrollimiseks siseneda valdaja nõusolekuta transpordivahendisse, sealhulgas veesõidukisse. 4 Kõik isikud on välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi. 5 Politseiametniku nõudmisel peab kolmanda riigi kodanik riigipiiri ületamisel esitama tervisekindlustuslepingu, kui selle omamise kohustus on sätestatud seaduses või selle alusel antud õigustloovas aktis. 6 Kolmanda riigi kodanik käesoleva seaduse tähenduses on kolmanda riigi kodanik Schengeni piirieeskirjade tähenduses. 7 Politsei abistab oma pädevuse piires tolli ning teostab vastavalt tollialastes õigusaktides sätestatule tollikontrolli piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub. Tollikontrolli teostamisel võib politsei kohaldada tolliseaduse §-des 61–65 ning § 67 lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve meetmeid. RT I 2022-09-20 1 120092022001 2022-09-30 8 Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni korral, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui kaitseväekohustuslase suhtes on kehtestatud Eestist lahkumise keeld, on politsei pädevuses kontrollida, kas Eestist lahkuva kodaniku suhtes on kehtestatud lahkumise keeld või piirang. Politsei kohaldab keeldu või piirangut kaitseväekohustuslaste registri andmete alusel. RT I 2015-03-12 1 112032015001 2016-01-01 9 Politseiametnik kannab vastavalt Schengeni piirieeskirjadele kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti piiriületust lubava templijäljendi, kui sellele kodanikule on antud luba ületada välispiir. 10 Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud templijäljendit ei kanta Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku reisidokumenti. Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikuga kaasas olevate või nendega ühinevate pereliikmete reisidokumentidesse ei kanta sisenemis- ega väljumistemplit juhul, kui nad esitavad Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse antud elamisloa või -kaardi. 11 Politseil on õigus riigipiiri ületamisel keelata isikute sisenemine riiki väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses, Euroopa Liidu kodaniku seaduses ja Schengeni piirieeskirjades sätestatud alustel ja korras. 12 Välislepingu või seadusega võidakse teatava kategooria isikutele kehtestada välispiiri ületamise lihtsustatud kord. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 13 Tollile laienevad isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollimisega seonduvad käesolevas paragrahvis loetletud politsei õigused ja kohustused. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 11 1. ]]> Dokumendikohustus riigipiiri ületamisel 1 Eestist lahkudes või Eestisse saabudes peab välispiiri ületaval Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul olema kaasas kehtiv reisidokument või muu dokument, mis on välislepinguga ette nähtud välispiiri ületamiseks. Välispiiri võib ületada Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni väljaantud kehtiva isikutunnistusega, kui lahkutakse riiki, mis tunnustab isikutunnistust reisidokumendina. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 1 1)]]> Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul on kohustus sisepiiri ületamisel endaga kaasas kanda Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni väljaantud kehtivat reisidokumenti või isikutunnistust. RT I 2014-03-21 2 121032014002 2014-10-01 2 Eestisse saabudes lubatakse riigipiiri ületada ka Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud dokumenti, kui tema isik ja kodakondsus on tõendatud muude dokumentide alusel. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 3 Riigipiiri ületaval kolmanda riigi kodanikul peab olema kehtiv välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument, Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumise luba, kuhu on kantud viisa andmed, või esitab ta kontrollimisel lisaks reisidokumendile elamisluba või elamisõigust tõendava dokumendi, kui Euroopa Liidu õigusakt, välisleping või seadus ei sätesta teisiti. RT I 2014-03-21 2 121032014002 2014-10-01 3 1)]]> Kolmanda riigi kodanikul, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset või ajutise kaitse alusel elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast rahvusvahelise kaitse taotluse või ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitamist juhul, kui ei ilmne välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 20¹ punktis 1 ning § 21 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud asjaolusid. RT I 2016-04-06 1 106042016001 2016-05-01 4 Kehtetu - RT I 2014-03-21 2 121032014002 2014-10-01 5 Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliikmel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, peab Eestisse saabudes olema kehtiv reisidokument ning Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks. RT I 2014-03-21 2 121032014002 2014-10-01 6 Erandjuhul võib riigipiiri ilma käesolevas paragrahvis sätestatud dokumendita ületada isik, kes antakse Eestile välja või loovutatakse või kelle Eesti annab välja või loovutab seoses rahvusvahelise koostööga kriminaalmenetluses. RT I 2008 19 132 12959190 2008-05-23 11 2. ]]> Kolmanda riigi kodanikust alaealise dokumendikohustus riigipiiri ületamisel RT I 2014-03-21 2 121032014002 2014-10-01 1 Alla 15-aastasel kolmanda riigi kodanikul ei pea riigipiiri ületamisel olema reisidokumenti, kui tema nimi, sünniaeg, viisa, elamisloa või elamisõiguse andmed ja foto on kantud teda saatva isiku kehtivasse reisidokumenti, kui seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust ei tulene teisiti. 2 Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealine kolmanda riigi kodanik on alla seitsmeaastane. 3 Alaealisel kolmanda riigi kodanikul, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset või ajutise kaitse alusel elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast rahvusvahelise kaitse taotluse või ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitamist juhul, kui ei ilmne välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 20¹ punktis 1 ning § 21 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud asjaolusid. RT I 2016-04-06 1 106042016001 2016-05-01 11 3. ]]> Piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamine sisepiiril 1 Vabariigi Valitsus võib kehtestada piirikontrolli ja riigipiiri valvamise sisepiiril avaliku korra või riikliku julgeoleku tagamiseks või rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks. 2 Avalikku korda, riiklikku julgeolekut või rahva tervist ohustada võivas olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu vastu, võib valdkonna eest vastutav minister otsustada piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamise sisepiiril kuni Vabariigi Valitsuse otsuseni. 3 Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamisel teostatakse piirikontrolli ja rakendatakse vajalikke meetmeid nagu välispiiri ületamisel. 4 Piirikontrolli ja riigipiiri valvamise sisepiiril, piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ulatuse, ajalise kestuse, avatud piiripunktid ning üldsuse, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide asjakohase informeerimise kehtestab määrusega. Vabariigi Valitsuse määruses sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamise kohta võib ette näha määruse jõustumise alates selle avaldamisest massiteabevahendites. 5 Sisepiiril kehtestatud piirikontrolli ja riigipiiri valvamise lõpetamise järel koostab Siseministeerium asjakohase aruande, mis pärast Vabariigi Valitsuses kinnitamist esitatakse Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile. 6 Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamisega seotud kulud, mis on tekkinud kontrollis osalenud riigiasutustel, kaetakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Vabariigi Valitsuse otsusel. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 11 4. ]]> Riikliku järelevalve meetmed 1 Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel võib politsei ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel toll kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2 Piirirežiimi tagamisel vaatab politsei või toll meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas veesõiduki ja muu transpordivahendi, läbi korrakaitseseaduse §-s 49 sätestatud korras. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 2 1)]]> Piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel võib toll kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 3 Politseil on riigipiiri valvamisel veesõiduki suhtes õigus nõuda veesõiduki lahkumist sise- ja territoriaalmerest, piiriveekogu Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvalt alalt ning laevasõiduks keelatud piirkonnast ja kursi muutmist keelatud piirkonda sisenemise vältimiseks. 4 Kui isik ei täida veesõiduki peatamise märguannet, võib veesõiduki sundpeatada, kasutades relva või muud erivahendit korrakaitseseaduse 5. peatükis sätestatud korras. 5 Politsei võib seadust rikkunud või tema korralduse täitmata jätnud veesõidukit jälitada kuni välisriigi territoriaalmere piirini, kui jälitamine on alanud sise- või territoriaalmerel või majandusvööndis ega ole vahepeal katkenud. Jälitamine võib alata pärast nähtavat või kuuldavat peatamissignaali, mis on antud jälitatava veesõiduki nägemis- või kuuldekauguselt. 6 Politsei ei peata ega vaata läbi sõjalaeva. Kui välisriigi sõjalaev ei järgi territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu korda ega täida talle esitatud nõuet seda järgida, peab politsei: 1 nõudma sõjalaeva viivitamatut lahkumist territoriaalmerest; 2 fikseerima sõjalaeva territoriaalmerre sisenemise tehniliste vahenditega; 3 koostama õigusrikkumise kohta ühepoolse akti. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 12 Õhupiiri ületamine 1 Õhusõidukid ületavad Eesti riigipiiri rahvusvahelistel lennutrassidel kooskõlas välislepingutega ning Vabariigi Valitsuse sätestatud korras. 2 Õhusõiduk võib riigipiiri ületada väljaspool kehtestatud lennutrassi üksnes Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonna loal. 3 Sundmaandunud õhusõidukis olnud isikud toimetatakse vajadusel piirikontrolliks piiripunkti või kontrollitakse neid maandumise kohas. Sel juhul võib õhusõiduk startida Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonna loal. 4 Piirirežiimi rikkumiseks ei loeta riigipiiri ületamist õhusõiduki tehnilise rikke, avarii, loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttu. Õhusõiduki kapten on kehtestatud korras kohustatud kõrvalekaldumisest teatama Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnale. RT I 2004 30 208 742737 2004-05-01 13 Rahumeelne läbisõit territoriaalmerest 1 Rahumeelne läbisõit Eesti territoriaalmerest on lubatud. 1 1)]]> Läbisõitu loetakse rahumeelseks, kui see ei ohusta rahu, avalikku korda või Eesti julgeolekut. 1 2)]]> Välisriigi laeva läbisõit loetakse rahu, avalikku korda või Eesti julgeolekut ohustavaks, kui laeva läbisõiduga territoriaalmerest kaasneb mõni järgmistest toimingutest: 1 mis tahes ähvardus või jõu kasutamine Eesti suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või jõu kasutamine mõnel muul viisil, rikkudes vastavasisulisi rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid; 2 mis tahes manöövrid või õppused ükskõik mis liiki relvadega; 3 info kogumisele suunatud tegevus, millega kahjustatakse Eesti kaitsevõimet või julgeolekut; 4 propagandaakt, mis kahjustab Eesti kaitsevõimet või julgeolekut; 5 õhusõiduki väljasaatmine, maandamine või pardale võtmine; 6 mis tahes militaarse seadeldise väljasaatmine, maandamine või pardale võtmine; 7 kauba või valuuta laadimine või lossimine või isikute vedu Eesti tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarkorda reguleerivatele õigusaktidele mittevastavalt; 8 tahtlik või oluline saastamine; 9 igasugune kalapüük; 10 uurimistööde läbiviimine või mõõtmistegevus; 11 igasugune tegevus, mille eesmärgiks on Eesti kommunikatsiooniseadmete või muude seadmestike ning rajatiste töö häirimine; 12 muu tegevus, millel pole otsest seost läbisõiduga. 2 Välisriigi sõjalaev või muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatav välisriigi laev võib territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita, kui välisriik teatab sellest Välisministeeriumile diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt 48 tundi enne laeva läbisõitu. Teates märgitakse laeva nimi, tüüp ja muud nõutavad tundemärgid, läbisõidu alguse ja lõpu aeg ning koht. See nõue ei kehti laeva kohta, mis tegeleb inimelude päästmise või avariipäästetöödega. 3 Kehtetu - RT I 2001 23 126 72797 2001-03-16 4 Kehtetu - RT I 2001 23 126 72797 2001-03-16 5 Territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu korral on lubatud laeval peatuda, kui selle põhjuseks on avarii, vääramatu jõud, inimelude päästmine või ohus või hädas olevatele laevadele või õhusõidukitele abi osutamine. Rahumeelse läbisõidu korrast kõrvalekaldumisest on välisriigi laeva kapten kohustatud teatama politseile. RT I 2011-12-29 1 129122011001 2012-01-01 6 Välisriigi allveelaev või muu allveesõiduk peab Eesti territoriaalmere läbima veepinnal ja heiskama oma lipu. 7 Läbisõidul territoriaalmerest peavad välisriigi laeva pardarelvad olema veoasendis ja kaetud kattega ning kala- ja muud püügivahendid paigutatud hoiukohta. 8 Territoriaalmeres, kus on kehtestatud laevateed ja laevaliikluse eraldamise skeemid, peab välisriigi laev liikuma piki neid teid või kasutama liikumisel neid skeeme. 8 1)]]> Rahumeelset läbisõitu tagavad meetmed ei tohi mitte mingil moel kahjustada välisriigi sõjalaevale või muule riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatavale välisriigi laevale rahvusvahelise õigusega tagatud puutumatust. 9 Vabariigi Valitsusel on õigus piirata välisriigi tsiviil- või sõjalaeva sissesõitu ja viibimist või see keelata territoriaal- ja sisemere mõnes piirkonnas. RT I 2001 23 126 72797 2001-03-16 14 Sisenemine sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse RT I 2003 51 350 606799 2003-07-19 1 Sisemere võib välisriigi tsiviillaev läbida, sinna siseneda või sealt väljuda: 1 suundumiseks Eesti sadamasse; 2 väljumiseks Eesti sadamast; 3 seilamiseks Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi; 4 inimelu päästmiseks, õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks; 5 vääramatu jõu toimel; 6 punkerdamiseks. 1 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 2 Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond, lähtudes käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest, kehtestab: 1 ; 2 kehtetu - RT I 1997 77 1315 74185 1998-01-01 3 kehtetu - RT I 2003 51 350 606799 2003-07-19 4 ; 5 . 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei kehti merematkelaevade, lõbusõidulaevade, rannapüügi, siseveekogude laevaliikluse ja muu sellise laevaliikluse kontrollimise erikorra kohta, mis on reguleeritud Schengeni piirieeskirjades. RT I 2007 68 420 12894443 2007-12-21  ja osaliselt 30.03.2008 3 Sisemerre ei või siseneda välisriigi laev, millel on tuumajõuseade, tuumarelv või mille lastiks on radioaktiivsed ained, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 14¹ sätestatud juhtudel. 3 1)]]> Välisriigi laev, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu asjakohase määrusega nende laevade loetellu, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ei või sisemerre siseneda sadamasse sisenemiseks ja punkerdamiseks, välja arvatud juhul, kui sadamasse sisenemine või punkerdamine on vajalik vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks või reostusohu vältimiseks. RT I 2008 13 88 12937108 2008-03-24 3 2)]]> Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud laev on vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks või reostusohu vältimiseks sisenenud Eesti sadamasse, ei või laev sadamas viibida kauem, kui on minimaalselt vajalik hädaohu ärahoidmiseks või reostusohu vältimiseks. RT I 2008 13 88 12937108 2008-03-24 4 Sisemeres võib välisriigi laev liikuda ainult piki laevateed, kui see on kehtestatud, ja lootsi lootsimisel. 4 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei kehti: 1 lõbusõidulaevale kehtestatud tingimustele vastava laeva kohta; 2 laevadele, mis sisenevad sisemerre vääramatu jõu toimel, inimelu päästmiseks, õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks; 3 kui laev suundub lühimat teed pidi sisemerre, et võtta peale mereloots; 4 kui laev suundub lühimat teed pidi territoriaalmerre pärast merelootsi lahkumist; 5 meresõiduohutust reguleerivas seaduses sätestatud muul juhul. 5 Kehtetu - RT I 2001 23 126 72797 2001-03-16 14 1. ]]> Laevaluba 1 Kui välisriigi laeval on tuumaseade või -relv või selle lastiks on radioaktiivsed ained, või see on muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatav laev, mida ei kasutata mereuuringute tegemiseks, peab välisriik laeva sisenemiseks sisemerre taotlema Välisministeeriumilt diplomaatiliste kanalite kaudu laevaloa vähemalt 14 kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 1 1)]]> Kui välisriigi laeva soovitakse kasutada mereuuringute tegemiseks veeseaduse tähenduses, peab välisriik, välisriigi kodanik või juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon laeva sisenemiseks sisemerre taotlema Keskkonnaministeeriumilt laevaloa vähemalt 14 kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 2 Laevaloa taotlemise ja andmise korra ning laevaloa taotluse vormi kehtestab . 3 Laevaluba ei pea taotlema laev, mis tegeleb inimelude päästmise või merereostuse likvideerimisega. 4 Välisministeerium, Keskkonnaministeerium või välisesindus teatab välisriigile laevaloa taotlemise kohta tehtud otsusest seitse kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 5 Välisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse sisenemise suhtes kohaldatakse riigikaitseseadust. RT I 2015-03-12 1 112032015001 2016-01-01 15 Välisriigi laeva liikumine piiriveekogul riigipiiri ületamisega Välisriigi laeva liikumine piiriveekogul riigipiiri ületamisega reguleeritakse riikidevaheliste lepingutega. RT I 2003 51 350 606799 2003-07-19 16 Kehtetu - RT I 2003 51 350 606799 2003-07-19 17 Riigipiiri ületamise ajutine piiramine või peatamine 1 Riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel on Vabariigi Valitsusel õigus: 1 ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada; 2 kehtestada karantiin riigipiiri ületamiseks isikutele ning koduloomade ja -lindude, samuti looma- ja taimekasvatussaaduste ning muude veoste toimetamiseks üle riigipiiri. 2 Riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks ning olukorras, mis eeldab ohu suhtes vahetut tegutsemist, samuti välisriigi palvel võib valdkonna eest vastutav minister otsustada piiripunkti sulgemise kuni Vabariigi Valitsuse otsuseni. 3 Riigipiiri ületamise piiramisest või riigipiiri sulgemisest teatab Vabariigi Valitsus asjast huvitatud riikidele ning Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile. RT I 2007 68 420 12894443 2007-12-21  ja osaliselt 30.03.2008 2 1. peatükk]]> VASTUTUS 17 1. ]]> Piirirežiimi rikkumine 1 Piirirežiimi rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. RT I 2003 26 156 264747 2003-03-21 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 17 2. ]]> Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine 1 Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 17 3. ]]> Reisijate andmete edastamata jätmine 1 Käesoleva seaduse §-s 9³ sätestatud reisijate andmete edastamata jätmise, mittenõuetekohase edastamise või valeandmete edastamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2007 3 14 12776193 2007-07-01 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 17 4. ]]> Piiriribal ebaseaduslik viibimine 1 Piiriribal ebaseadusliku viibimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 17 5. ]]> Broneeringuinfo edastamata jätmine 1 Käesoleva seaduse §-s 9⁷ sätestatud broneeringuinfo edastamata jätmise, mittenõuetekohase edastamise või valeandmete edastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2015-12-31 9 131122015009 2016-01-01 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 17 6. ]]> Menetlus RT I 2015-12-31 9 131122015009 2016-01-01 1 Kehtetu - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2 Käesoleva seaduse §-des 17¹–17⁵ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. RT I 2015-12-31 9 131122015009 2016-01-01 3 LÕPPSÄTTED 18 Riigipiiri kaitsmine RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 1 Riigipiiri valvavad ja kaitsevad politsei ja Kaitsevägi vastavalt oma pädevusele. Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi. RT I 2012-07-10 2 110072012002 2013-04-01 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. RT I 2004 81 541 820172 2004-12-10 18 1. ]]> Piirangud isikute liikumisele ja viibimisele piirilähedasel alal Kehtetu - RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 19 Vastutus piirirežiimi rikkumise eest Kehtetu - RT I 2003 51 350 606799 2003-07-19 20 Piiriküsimuste lahendamine 1 Piiriküsimuste lahendamisel naaberriikidega lähtub Eesti Vabariik põhiseadusest, riikidevahelistest lepingutest ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadest. 2 Piirialast koostööd naaberriikidega korraldavad ja piirivahejuhtumeid lahendavad Eesti piiriesindajad, kelle määrab valdkonna eest vastutav minister. Eesti piiriesindaja töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. RT I 2022-09-20 1 120092022001 2022-09-30 3 Kui piirialase koostöö küsimused ja piirivahejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse seda diplomaatiliste kanalite kaudu. 21 Välislepingu kohaldamine Kui Riigikogu ratifitseeritud välislepingus on kehtestatud käesolevast seadusest erinevad normid, kohaldatakse välislepingu norme. 22 Ajutise kontrolljoone staatus 1 Ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Ajutise kontrolljoone koordinaadid määratakse kindlaks määrusega, lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel riigi maakatastri kaardile 2014. aasta 1. novembri seisuga kantud haldusüksuste piiridest. Ajutist kontrolljoont ei saa muuta Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud haldusüksuse piiride muutmise menetlusega. RT I 2014-12-02 1 102122014001 2014-12-12 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajutisele kontrolljoonele laienevad käesoleva seadusega sätestatud riigipiiri ja piiririba tähistamise, hooldamise ning välispiiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim, vastutus piirirežiimi rikkumise eest ning kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses riigipiiri kohta sätestatu. RT I 2018-06-29 1 129062018001 2018-07-01 22 1. ]]> Üleminekusäte piiririba laiuse määramiseks Kuni piiririba laiuse määramiseni käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel on piiririba maismaal kuni kümne meetri laiune riigipiiriga paralleelne maa-ala piirijoonest sisemaa poole. Looduslikul piirijoonel moodustab piiririba maa-ala piirijõe, -oja või -tee sisemaasuunalisi lookeid ühendava sirge lähtejooneni ja sellega paralleelne kuni kümne meetri laiune maariba sisemaa poole. RT I 2020-07-08 1 108072020001 2020-08-01 23 Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 1  Nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 06.08.2004, lk 24–27) RT I 2007 3 14 12776193 2007-07-01