Väljaandja: Haridus- ja teadusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 23.10.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.03.2020
Avaldamismärge: RT I, 20.10.2017, 16

Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks

Vastu võetud 08.04.2015 nr 18
RT I, 10.04.2015, 5
jõustumine 13.04.2015

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
13.10.2017 - RT I, 20.10.2017, 15 - 23.10.2017

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks” (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimist.

(2) Meetme tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020” ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020”” eesmärkidega.

§ 2. Terminid

() Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) teaduse tippkeskus (edaspidi tippkeskus) on mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust; teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt nimetatakse tippkeskus seitsmeks aastaks;
2) uurimisrühm on tippkeskuse uurimisteema täitmise nimel tegutsev teadlaste ja/või õppejõudude rühm, mis koosneb uurimisrühma juhist ja kõigist põhitäitjatest, või erandjuhul üksikteadlasest või -õppejõust;
3) uurimisteema on selgelt piiritletud ja teadusliku põhjendusega kirjeldatud osa uurimisrühma teadus- ja arendustegevusest ja sellega kaasnevatest tegevustest. Uurimisteema täitmine võib olla ajaliselt piiritlemata nagu näiteks õppejõudude uuringute või baasfinantseerimise puhul või ajaliselt piiritletud nagu näiteks institutsionaalse uurimisteema või muu kõrgetasemelise rahvusvahelise projekti puhul;
4) uurimisteema juht on tunnustatud teadlane või õppejõud, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, kes on uurimisteema vastutav täitja ning kellel on kehtiv tööleping positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutusega;
5) tegevuskava on tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks suunatud uurimisrühmade taotluses kirjeldatud tegevuste kogum, millel on kindel eesmärk, tähtaeg ja eelarve;
6) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
7) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid projekti elluviimiseks vajaliku toetuse taotlemiseks;
8) ühendus on kahest või enamast uurimisrühmast moodustatud kooslus, mille eesmärgiks on kaasata uurimisprojektide läbiviimisesse ja tegevuskava täitmisesse ressursid ja tegevused, mida uurimisrühmal üksinda ei ole;
9) põhitäitja on tunnustatud teadlane või õppejõud, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon ning kellel on kehtiv tööleping positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutusega;
10) nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020” ja strateegias „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020”.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise üldeesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadus- ja arendustegevuse toetamine ja jätkusuutlikkuse tagamine ning sellega eelduste loomine Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamiseks Euroopa teadusruumis.

(2) Toetuse andmise alaeesmärgiks on:
1) luua rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadusuuringute läbiviimiseks vajalik uurimiskeskkond ja tagada teadusuuringute stabiilselt kõrge kvaliteet;
2) soodustada lähedaste või üksteist täiendavate uurimisrühmade koostööd, uute tippspetsialistide koolitamist ning tippteadlaste mobiilsust;
3) soodustada Eesti teadus- ja arendusasutuste osalemiseks rahvusvahelises koostöös vastavalt Eesti huvidele ja Euroopa Liidu teaduspoliitikale, sealhulgas osalemist tippkeskuste võrgustikes;
4) soodustada koostööd riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahel, mille tulemuseks on uute ideede ja teadmiste kasutamine ja uudsete lahenduste rakendamine, sealhulgas lähtudes nutika spetsialiseerumise strateegilisest raamistikust;
5) tagada tippkeskuste valdkondlik mitmekesisus ja võime toetuse lõppemisel jätkata kõrgel tasemel teadusuuringuid.

(3) Toetuse andmise tulemusena:
1) on tagatud kõrge kvaliteediga teadusuuringute läbiviimine, sealhulgas läbi teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö ja nutika spetsialiseerumise strateegilist raamistikku arvestades;
2) on suurenenud Eesti teadlaste konkurentsivõime rahvusvaheliste teadusgrantide taotlemisel ja osalemine rahvusvahelises koostöös;
3) on tagatud teaduse kõrgetasemelisus ja mitmekesisus, sealhulgas tippspetsialistide koolitamine ja järelkasv.

(4) Toetust saavad projektid panustavad kõikide käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud alaeesmärkide täitmisse ja lõikes 3 kirjeldatud toetuse andmise tulemuste saavutamisse.

(5) Toetust saavad projektid panustavad meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks” väljundnäitaja „Tippkeskuse teadlaste poolt kalendriaastal avaldatud publikatsioonide arv” sihttaseme saavutamisse.

§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusega nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” kinnitatud nimekirjale Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” kinnitatud nimekirjale sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

§ 5. Vaide esitamine

() Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud tulemuste saavutamisse ja mille raames viiakse läbi järgmisi tippkeskusega otseselt seotud tegevusi:
1) alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust;
2) teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike väikevahendite ja aparatuuri soetamist ja kaasajastamist;
3) teadlasmobiilsuse, teadlaste koolitamise ja järelkasvu toetamisega seotud tegevusi;
4) tippkeskusega seotud riigisisest ja rahvusvahelist koostööd;
5) innovaatiliste ideede väljatöötamist ja testimist;
6) teadustegevuse tulemuste levitamist ja populariseerimist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 3.

(2) Toetuse saamiseks ei pea projekti raames viima läbi kõiki lõikes 1 loetletud tegevusi, kui projekt panustab käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud kõikide alaeesmärkide täitmisse ja lõikes 3 kirjeldatud toetuse andmise tulemuste saavutamisse.

(3) Toetuse saajal on kohustus kasutada vähemalt 2% toetuse mahust projekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamisele avalikkuses ja tippkeskuse tegevusvaldkonna populariseerimisega seotud tegevusteks.

(4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 132 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
2) kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
3) erisoodustusena käsitatav kulu ja tasutav maks;
4) aparatuuri ja seadmete ning uurimistöö läbiviimiseks vajaliku liiklusvahendi rendikulud;
5) teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi ost või liisimine;
6) koolituste, mis ei ole käsitletavad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud personalikuludena, korraldamise ja nendel osalemisega ning teadlasmobiilsusega seotud kulud;
7) üliõpilase, kelle uurimisteema on seotud tippkeskuse uurimisteemaga, juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendaja või konsultandi juhendamise tasu tingimusel, et (kaas)juhendamine või konsulteerimine toimub teise teadus- ja arendusasutuse juures, kusjuures ülikooli loetakse üheks teadus- ja arendusasutuseks;
8) aparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud;
9) soetatava või olemasoleva aparatuuri ja seadmete hooldus- ja remondikulud ning soetatava või olemasoleva aparatuuri ja seadmete tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika hooldus- ja remondikulud;
10) projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuse kulud;
11) infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud, välja arvatud ühendmääruse § 9 lõike 5 punktis 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud;
12) teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimisega seotud kulud, sealhulgas ürituste korraldamisega seotud kulud;
13) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

(2) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) üliõpilase juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendajale või konsultandile makstav juhendamise tasu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 kirjeldatud juhul;
2) amortisatsioonikulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2015. aasta 1. jaanuar kuni 2023. aasta 31. august. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse lõppemise tähtaeg ei saa olla pikem kui 7 aastat rahastamise otsuse tegemise kuupäevast alates.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on kuni 6 miljonit eurot taotluse kohta. Maksimaalne toetatavate tippkeskuste arv on 9.

(2) Toetuse maksimaalne piirmäär on kuni 95% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 5% projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(4) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetuse taotleja on positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus, mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse.

(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Partneriteks võivad olla lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustele ja isikutele positiivselt evalveeritud eraõiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutused, mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse.

(3) Toetuse taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas, ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

§ 11. Taotleja kohustused

() Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
4) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse ning partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
5) teavitama rakendusüksuse viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
6) kinnitama, et ollakse teadlik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja artikli 8 „Säästev areng” nõuetest ja järgitakse neid nõudeid kavandatud tegevuste elluviimisel;
7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid:
1) andmed toetuse saaja ja partneri kohta;
2) andmed tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmade ning nende liikmete eelneva teadus- ja arendustegevuse kohta, sealhulgas osalemine rahvusvahelistes teadusprojektides;
3) andmed magistri- ja doktoritööde juhendamise kogemuse kohta, tippkeskuse tegevuse seose kohta õppetööga ning selle kohta, kuidas panustatakse kavandatava tippkeskuse tegevuste kaudu teadlaste järelkasvu tagamisse kooskõlas käesoleva määruse § 25 lõikega 5;
4) kirjeldus projekti juhtimise ja tippkeskuse tegevuse korralduse kohta;
5) tippkeskuse valdkondlik määratlus vastavalt Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikatsioonile, uurimisteema, põhieesmärgid, teaduslik uudsus, peamised meetodid, uurimisrühmade tegevused ja eeldatavad tulemused (sh projekti tulemusnäitaja eeldatav sihttase), uurimisrühmade koostöö otstarbekus ja koostööst tekkiv lisaväärtus;
6) tippkeskuse tegevus- ja ajakava, sealhulgas projekti rakendamise algus;
7) projekti kogueelarve koos seletuskirjaga, eristades sealhulgas abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude ning puhastulu summad;
8) andmed uurimisrühmade kavandatava riigisisese ja rahvusvahelise koostöö ning interdistsiplinaarse teadustöö kohta;
9) kirjeldus selle kohta, kuidas kavandatavas projektis lahendatakse intellektuaalomandiga seotud küsimused;
10) kavandatava tippkeskuse eeldava mõju sotsiaalmajanduslikule arengule, kultuurile ja keskkonnale, sh meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele ning säästvale arengule;
11) arvestamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arenguvajadustega, kus see on asjakohane;
12) kava teadustulemuste ja teadusvaldkonna populariseerimiseks ja info ning tulemuste levitamiseks kooskõlas käesoleva määruse § 6 lõikega 2, sealhulgas laiemat auditooriumi, teadussüsteemi ja -kogukonna välist sihtrühma ja uurimistulemustele avatud juurdepääsu tagamise põhimõtteid silmas pidades;
13) tippkeskuse tegevusega seotud infrastruktuuri olemasolu ja vajadusel kava selle arendamiseks kavandatava tippkeskuse projekti raames;
14) muid taotlusvormis palutud andmeid.

(2) Taotluses määratletud ühes või mitmes teadus- ja arendusasutuses tegutsevate uurimisrühmade koostöö eeldatav tulemus peab vastama käesoleva määruse § 3 lõigetes 1 ja 2 loetletud meetme tegevuse eesmärkidele, panustama sama paragrahvi lõikes 3 toodud tulemuste saavutamisse, vastama teadus- ja arendusasutuse, kelle koosseisu uurimisrühm kuulub, teadus- ja arendustegevuse arengukavale ning tippkeskuse loomise eesmärkidele ja tegevuskavale ning meetme tegevuse „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks” väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse.

(3) Tippkeskuse moodustavatesse uurimisrühmadesse kuuluvad rahvusvaheliselt kõrgel tasemel tulemusi saavutanud teadustöötajad ja/või õppejõud.

(4) Iga tippkeskus, uurimisrühm ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik saab olla nimetatud ainult ühes taotluses.

(5) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(6) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine

(1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru.

(2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3) Rakendusüksus võib korraldada mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud. Seejuures võib välja kuulutada suunatud taotlusvooru.

§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine

(1) Taotleja annab taotluse esitamise kavatsusest teada, esitades hiljemalt 15 tööpäeva pärast vooru väljakuulutamist rakendusüksusele avalduse koos ingliskeelse lühikirjeldusega kavandatavast tippkeskusest. Taotluse esitamise kavatsusest teada andnud taotlejatel on õigus esitada rakendusüksusele taotlus kavandatavale tippkeskusele toetuse saamiseks kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2. Juhul kui taotleja ei ole ettenähtud aja jooksul taotluse esitamise kavatsusest teada andnud, rakendusüksusele taotlust esitada ei saa.

(2) Taotlus esitatakse elektroonselt Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormil inglise keeles taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtpäevaks.

5. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine

§ 15. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.

(2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

(3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse 10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates.

(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 6 kuud taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada.

§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul registreerimisest läbi rakendusüksus, kes:
1) kontrollib taotleja, partneri ja taotluse vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu, vajadusel kaasates nendeks tegevusteks eksperte;
2) informeerib juhul, kui taotluses esineb puudusi, sellest viivitamatult taotlejat ja annab kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
3) lõpetab taotluse menetlemise juhul, kui käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul pikeneb rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

(3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

(4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded ja taotleja on rakendusüksusele teada andnud taotluse esitamise kavatsusest vastavalt käesoleva määruse § 14 lõikele 1.

(5) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse § 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

§ 17. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni, mis koosneb välisekspertidest ning siseriiklikest komisjoniliikmetest. Hindamiskomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 18. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

(1) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamis- ja valikumenetluse juhendi järgi. Hindamis- ja valikumenetluse juhendi koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamis- ja valikumenetluse juhendis enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse esmalt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 toodud hindamiskriteeriumile. Kui hindamiskriteeriumi hinne ületab lõikes 6 toodud lävendi, hinnatakse taotlust vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 toodud hindamiskriteeriumitele.

(3) Projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia, sealhulgas senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused ja taristu piisavus, 50% koondhindest;
2) projekti põhjendatus, sealhulgas kavandatava tippkeskuse tegevuskava kvaliteet ja tegevuste eeldatavad tulemused, uurimisrühmade koostöö otstarbekus, teaduslik uudsus ja lisaväärtus, projekti kaasatud ressursside vajalikkus projekti elluviimiseks ja eelarve põhjendatus ning kuluefektiivsus, võimekus täiendavate püsikulude katmiseks, jätkusuutlikkus, 25% koondhindest;
3) kavandatava tippkeskuse eeldatav mõju meetme tegevuse eesmärkide täitmisele, sealhulgas tippkeskuse olulisus Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslikule arengule ja kultuurile, oodatav panus tippteadlaste järelkasvu tagamisse ja seos õppetööga, populariseerimisega seotud tegevused ning tegevuste kooskõla nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga, 25% koondhindest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 toodud hindamiseks lisab rakendusüksus taotlusele taotlejaga kooskõlastatud kokkuvõtlikud andmed taotluses näidatud uurimisrühmade senise teadustöö bibliomeetriliste ja muude andmete kohta.

(5) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hindeid võib anda sammuga 0,25 punkti.

(6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on alla 4 punkti, taotluse hindamine lõpeb.

(7) Taotluse koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete konsensusliku kokkuleppe alusel. Koondhinnete alusel moodustatakse valdkondliku mitmekesisuse arvestamiseks esmalt taotluste pingeread lähtuvalt OECD Frascati Manual teadusvaldkondade klassifikaatorist. Valdkondliku mitmekesisuse põhimõtet järgitakse kõigi rahastatavate tippkeskuste osas.

(8) Igas valdkonnas rahastatakse vähemalt ühte tippkeskust, mis on ületanud käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud lävendi, mille koondhinne on vähemalt 80% maksimaalsest võimalikust ning mis on valdkondlikus pingereas kõrgeim. Juhul kui koondhinne on mitmel projektil võrdne käitutakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 10 kirjeldatule. Kui mõnes valdkonnas pole ühtegi sellistele tingimustele vastavat projekti, siis selles valdkonnas projekti ei rahastata.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 kirjeldatud põhimõtte rakendamise järel seatakse kõik ülejäänud projektid koondhinde alusel kujunevasse üldisesse pingeritta. Hindamiskomisjon teeb nende taotluste osas rahuldamise ettepaneku vastavalt pingereale taotlusvooru eelarve piires, arvestades jätkuvalt valdkondlikku mitmekesisust.

(10) Juhul kui hindamiskomisjoni esitatud taotluste pingereas on mitmel taotlusel võrdne koondhinne, on eelis taotlusel, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Juhul kui ka siis on tulemus võrdne, on eelis taotlusel, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 alusel kõrgema hindega. Juhul kui ka siis on tulemus võrdne, võtab rakendusüksus aluseks hindamiskomisjon lihthäälteenamusega tehtud otsuse. Võrdse arvu häälte korral otsustab hindamiskomisjoni esimehe hääl.

(11) Hindamiskomisjon teeb vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 kirjeldatud põhimõtete rakendamise tulemusel kujunenud pingereale rakendusüksusele ettepaneku taotluste rahuldamise kohta ning vajadusel motiveeritud ettepaneku taotlejatega täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks, hindamistulemused läbirääkimiste tulemusel ei muutu. Hindamiskomisjon võib kutsuda taotlejaid läbirääkimistele toetussumma ja ettepanekute osas taotluse sisu ja/või tippkeskuste koosseisu muutmiseks, sealhulgas teistes taotlustes osalevate uurimisrühmade liitmise ja/või tippkeskuses osalevate uurimisrühmade väljaarvamiseks.

(12) Hindamiskomisjon esitab läbirääkimiste tulemusena rakendusüksusele taotluste koondhinnangul ja valdkondlikul mitmekesisusel põhineva pingerea ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta taotlus rahuldamata. Hindamiskomisjon võib seejuures teha ettepaneku projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks.

(13) Taotluse osalise või tingimustega rahuldamise ettepaneku võib hindamiskomisjon teha vaid taotleja nõusolekul.

§ 19. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Hindamiskomisjoni töö tulemuste põhjal teeb rakendusüksus otsuse:
1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
2) rahuldada taotlus osaliselt ning vajadusel muuta toetatavaid tegevusi, kui taotluses toodud eesmärgid on seeläbi saavutatavad või
3) jätta taotlus rahuldamata.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib hindamiskomisjoni ettepanekul kooskõlas käesoleva määruse § 18 lõikega 12 teha kõrvaltingimustega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud otsuse võib teha vaid taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole taotluse väiksemas mahus või kõrvaltingimusega rahuldamisega nõus ja taotluse täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) hindamiskomisjon on rakendusüksusele teinud ettepaneku jätta taotlus rahuldamata;
5) käesolevas määruses esitatud muud nõuded ei ole täidetud.

(5) Taotlus tagastatakse ja menetlus lõpetatakse, kui taotleja on esitanud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks.

(6) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.

(7) Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 6 lõikes 3 ning taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(8) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

(10) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud.

(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et kooskõlas käesoleva määruse § 18 lõikega 12 ja § 19 lõikega 2 on taotleja nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

(4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

(5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 19 lõikest 5.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud käesoleva määruse § 9 lõikes 4 kirjeldatud projekti kallinemise korral.

(2) Kehtivat tippkeskuse eelarvet tegevuste lõikes võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui muudatused tegevuste lõikes on kumulatiivselt väiksemad kui 10% projekti tegevuste eelarvest ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse rakendusüksusega.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017] 

(3) Juhul kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tippkeskuse tegevuskava muutub olulisel määral või tippkeskuse kehtivas eelarves tegevuste lõikes tehtavad muudatused kumulatiivselt on suuremad kui 10% projekti eelarvest, esitab toetuse saaja rakendusüksusele taotluse otsuse muutmiseks.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017] 

(4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 18 lõikes 3 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.

(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

(7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada vastavalt käesoleva määruse § 28 lõike 1 alusel tehtud finantskorrektsiooni otsusele.

7. peatükk Aruannete esitamine ja tippkeskuste vahehindamine

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
1) projekti aruanne;
2) vahearuanne;
3) lõpparuanne.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Toetuse saaja peab esitama projekti aruanded ka rakendusüksuse nõudmisel.

(3) Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.

(4) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine, ülevaade populariseerimistegevustest ja tulemuste levitamisest, andmed tulemusnäitaja täitmise kohta jmt);
4) andmed projektile tehtud maksete (finantskorrektsioonide ja tagasinõuete kohta, võrdlus rahastamiskavaga);
5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele, seejuures vahearuande puhul hinnang projekti lõpuks saavutatavate tulemuste kohta;
6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev;
7) muud aruandes nõutud andmed.

(5) Projekti aruande põhjal hindab rakendusüksus projekti elluviimist. Rakendusüksusel on projekti aruande põhjal, hinnates projekti tegevuste edenemist, tulemuste saavutamist ja eelarve kasutamist, õigus projekti eelarvet põhjendatud juhtudel vähendada või toetuse andmine lõpetada.

(6) Abikõlblikkuse perioodil, aga mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest korraldab rakendusüksus väliseksperte kaasates vahehindamise tippkeskuse tegevuskava elluviimise ja toetuse kasutamise hindamiseks.

(7) Vahehindamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele vahearuande, mis koosneb:
1) tegevusaruandest, kus antakse ülevaade tippkeskuse teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest, erinevustest taotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang tegevuste ja võimalike muudatuste kohta abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
2) finantsaruandest.

(8) Vahehindamisel hinnatakse projektis kavandatud tegevuste täitmise, tulemuste saavutamist ja eelarve kasutamist. Vahehindamise tulemusena otsustab rakendusüksus lähtuvalt projektide tegevuskava elluviimisest, saavutatud tulemustest ja eelarve kasutamisest, kas:
1) jätkata tippkeskuse toetamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele;
2) muuta taotluse rahuldamise otsust ja jätkata tippkeskuse toetamist, sealhulgas vähendatud mahus, või
3) muuta taotluse rahuldamise otsust ja lõpetada tippkeskuse toetamine.

(9) Lõpparuanne esitatakse 2 kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu. Viimane makse projektile toimub pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt kooskõlas käesoleva määruse § 24 lõikega 9. Lähtuvalt projektide sisulisest edenemisest ja eelarve täitmisest on rakendusüksusel õigus vähendada projekti lõppmakse suurust või jätta lõppmakse tegemata.

8. peatükk Toetuse maksmine

§ 24. Toetuse maksmine

(1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(2) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. Ülejäänud § 7 lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1.

(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt rakendusüksuse poolt väljatöötatud vormil. Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, esitab ta maksetaotluse kord kvartalis.

(4) Kui toetuse saaja on riigiasutus, kasutatakse kulude maksmiseks välisabi sildfinantseerimist kooskõlas rahandusministri 10. septembri 2014. a määrusega nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri”. Toetuse saaja esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

(5) Ettemakseid võib toetuse saajale põhjendatud juhtudel teha järgmiselt:
1) toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12;
2) toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13;
3) ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5% määratud toetusest.

(6) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist mitte kauem kui 90 kalendripäeva jooksul, käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 15 kalendripäeva jooksul.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017] 

(7) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

(8) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis võib rakendusüksus määrata puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

(9) Lõppmakse tehakse pärast, projekti tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise, projekti kulude abikõlblikkuse ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõpparuande kinnitamiseni makstakse toetusest välja kuni 95% projektile taotluse rahuldamise otsusega eraldatud toetuse summast.

9. peatükk Toetuse saaja, partneri, rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid

§ 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Juhul kui toetus eraldatakse tippkeskusele, mis koosneb erinevate teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmade ühendusest, peavad teadus- ja arendusasutused sõlmima ja rakendusüksusele esitama ühenduse tegutsemise aluseks oleva lepingu, milles määratakse:
1) tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmade õigused ja kohustused tippkeskuse tegevuskava elluviimisel;
2) teadus- ja arendusasutus, kellele laienevad kogu taotluse ulatuses käesolevas määruses toetuse saajale kehtestatud õigused ja kohustused.

(2) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, ning:
1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
2) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise.

(3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 25.

(4) Toetuse saaja ja partner peavad tagama tippkeskuse uurimisteema tulemustega seotud info levitamise ja populariseerimise kooskõlas käesoleva määruse § 6 lõikega 2.

(5) Toetuse saaja ja partner peavad tippkeskuse tegevuste kaudu panustama tippteadlaste järelkasvu tagamisse.

(6) Toetuse saaja ja partner peavad tagama uurimistöö tulemuste avalikustamise kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
1) tippkeskuse uurimisteema täitmise tulemusena valminud publikatsioonid on avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavad, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti;
2) juhul kui teaduskirjastus piirab ajaliselt juurdepääsu käesoleva lõike punkti 1 alusel avalikele publikatsioonidele, tehakse uurimisteema täitmise tulemusena valminud publikatsioonid avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavaks viivitamatult pärast piirangu lõppemist, kui teaduskirjastuse tingimused ei sätesta teisiti;
3) tulemuste publitseerimisel märgitakse, et tippkeskuse uurimisteema täitmist on finantseeritud Euroopa Liidu struktuuritoetusest kooskõlas Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuete ja korraga, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2014. a määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”.

§ 26. Toetuse saaja ja partneri õigused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27. Rakendusüksuse kohustused

() Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
1) korraldama taotlusvoorude ja tippkeskuste vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
2) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
3) seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
4) kooskõlastama rakendusasutusega rakendusüksuse otsused, mis puudutavad taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1-3 nimetatud juhtudel.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017] 
5) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande, ning edastama rakendusüksuse poolt kinnitatud lõpparuande rakendusasutusele teadmiseks;
6) nõustama toetuse saajat toetuse saaja soovil riigihangete läbiviimisel, sealhulgas toetuse saaja soovil eelnevalt kontrollima hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
7) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
8) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise häiretest;
9) teostama järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul projektile tehtud lõppmakse tegemise kuupäevast arvestades veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt, kas struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kestvuse nõude kohustus on täidetud ning kas struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 12 kohaselt mahaarvamisele kuuluv puhastulu on projekti abikõlblikest kuludes maha arvatud;
10) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
11) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;
12) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

§ 28. Finantskorrektsioonid

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmäärusele §-des 21–23 sätestatule.

(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.