Teksti suurus:

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. septembri 2003. a määruse nr 233 „Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded” muutmine

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 20.11.2015, 1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. septembri 2003. a määruse nr 233 „Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded” muutmine

Vastu võetud 13.11.2015 nr 133

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 6 alusel.

§ 1.  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. septembri 2003. a määruses nr 233 „Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded”;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Klassifitseerimata kalalaevadele pikkusega 24 m ja enam rakendatakse käesoleva määruse nõudeid majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2004. a määruses nr 222 „Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid” sätestatud eristustega.

(4) Klassifitseerimata kohaliku rannasõidu reisilaevadele pikkusega 24 m ja enam rakendatakse käesoleva määruse nõudeid majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruses nr 30 „Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm” sätestatud erisustega.”;

3) paragrahvi 2 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) raadioeeskiri – Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendav raadioeeskiri;”;

4) paragrahvi 2 punkti 18 täiendatakse pärast sõnu „hädahäire edastamise” sõnaga „võimalusega”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) AIS-SART (AIS Search and Rescue Transmitter) – AIS-sagedustel töötav otsingute ja päästmise saatja;”;

6) paragrahvi 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1, § 10 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 11 lõike 1 punktis 3 ja § 11 lõikes 2 asendatakse sõna „hädateadet” sõnaga „hädahäiret”;

8) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) otsingute ja päästmise asukoha määramise seadmega, mis töötab kas sagedusribas 9 GHz (SART) või AIS-sagedustel (AIS-SART) ning peab olema paigaldatud nii, et seda oleks kerge kasutada. Seade võib olla üks nendest, mida kasutatakse päästevahendites;”;

9) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„satelliit-EPIRB-iga, millega saab edastada hädahäiret polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusribas 406 MHz.”;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kõikidel reisilaevadel peab kohas, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, asuma sidevahendid kahepoolseks sideks otsingute ja päästmise olukorras lennundussagedustel 121,5 MHz ja 123,1 MHz.”;

11) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 4–6” tekstiosaga „punktides 5–6”;

12) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Raadioseadmete juurde kuuluv dokumentatsioon peab vastama Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni raadioeeskirja lisa 16 nõuetele.”;

14) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) VHF raadioseadmega, kasutades DSC-d;”;

15) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu töötava raadioseadmega. Seda nõuet võib täita INMARSAT maapealse laevajaama abil.”;

16) paragrahvi 11 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Raadioseadmed – merealad A1 ja A2”;

17) paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „merealas A2” tekstiosaga „merealades A1 ja A2”;

18) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Raadioseadmed – merealad A1, A2 ja A3”;

19) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „merealas A3” tekstiosaga „merealades A1, A2 ja A3”;

20) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 1 asendatakse läbivalt sõna „hädateadete” sõnadega „häda- ja ohutuseteadete”;

21) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „§ 10 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning § 10 lõike 2 punktides 1 ja 3” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning lõike 2 punktides 1 ja 3”;

22) paragrahvis 13 asendatakse sõnad „vastava raadioseadmega” sõnadega „vastavate raadioseadmetega”;

23) paragrahvi 14 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõna „ning”;

24) paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või §-s 11”;

25) paragrahvi 16 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „punkti 9” tekstiosaga „lõike 1 punkti 8”;

26) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Navigatsioonivahendite ja -seadmete nõutav kogus laevas

Laev peab olema varustatud navigatsioonivahendite ja -seadmetega sõltuvalt laeva kogumahutavusest järgmiselt:

Tabel 1

Nr
Nimetus
Laeva kogumahutavus
 
 
alla 150
≤ 150–300
≤ 300–500
≤ 500–1600
≤ 1600
1.
Peamagnetkompass
1
1
1
1
1
2.
Roolikompass
1
1
1
1
3.
Roolikompass avariirooli juures
1
1
4.
Vurrkompass
1
1
5.
Logi
1
1
1
6.
Kajalood
1
1
1
7.
Radar
1
1
1
1
1
8.
GPS seade
1
1
1
1
1
9.
AIS
1
1
1
10.
Käsilood
1
1
1
1
1
11.
Sekstant
1
1
12.
Kronomeeter
1
1
13.
Stopper
1
1
1
3
3
14.
Binokkel
1
1
1
2
2
15.
Anemomeeter
1
2
2
16.
Aneroid baromeeter
1
1
1
1
17.
Välisõhu termomeeter
1
1
1
18.
Merevee termomeeter
1
1
19.
Krenomeeter
1
1
1
2
2
20.
Signaallamp
1
1
1
1
21.
Kaarditöö instrumendid (komplekt)
1
1
2
2
2
22.
Laeva kell
1
2
2
2
2

27) paragrahvi 19 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Peamagnetkompassi deviatsioon peab olema viidud miinimumini ja laeval peab olema jääkdeviatsiooni tabel või graafik. Jääkdeviatsiooni erinevuse korral rohkem kui ± 3º tabelis või graafikus näidatust, tuleb läbi viia uued deviatsioonitööd ning koostada uus jääkdeviatsiooni tabel või graafik.

(7) Laevas peab pidama arvestust kompassi paranduste kohta vähemalt üks kord navigatsioonivahi jooksul.”;

28) paragrahvi 19 lõike 10 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Siseveelaevad vabastatakse käesolevas lõikes nimetatud nõude täitmisest.”;

29) paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja nende kuvamise navigatsioonisillas”;

31) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 23 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23. Nõuded laevale kogumahutavusega 3000 ja enam”;

33) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laeval kogumahutavusega 3000 ja enam peab lisaks §-des 19–22 toodud nõuetele olema kas sagedusribas 3 GHz töötav radar või teine sagedusribas 9 GHz töötav radar või mõni muu § 19 lõikes 11 nimetatust sõltumatu vahend, mis võimaldab avastada, kuvada ning määrata kaugust ja peilingut radartransponderiteni ning teiste laevade, ehitiste, poide, kaldajoone ja navigatsioonimärgistuseni, abistamaks laevajuhti navigeerimisel ja kokkupõrke vältimisel.”;

34) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

35) määrust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

§ 231. Silla navigatsioonivahi alarmsüsteem

(1) Silla navigatsioonivahi alarmsüsteemiga peavad olema varustatud järgmised kohalikus rannasõidus sõitvad laevad:
1) reisilaev kogumahutavusega 500 ja enam;
2) kaubalaev kogumahutavusega 500 ja enam.

(2) Silla navigatsioonivahi alarmsüsteem peab olema alati sisse lülitatud, kui laev on käigus.”;

36) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 27 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Reisilaev peab olema varustatud kollektiivsete päästevahenditega järgmiselt:
1) I, II ja III klassi reisilaev peab olema varustatud päästevahenditega vastavalt SOLAS konventsiooni nõuetele;
2) IV klassi reisilaev pikkusega alla 24 meetrit võib olla varustatud ainult päästeparvedega arvestusega 110% pardal olevate inimeste arvust;
3) V klassi reisilaev peab olema varustatud päästeparvedega arvestusega 110% pardal olevate inimeste arvust.

(2) IV klassi reisilaeva ühe parve kasutuskõlbmatuks muutumise korral peab alles jäänud päästevahendite hulk tagama 100% inimeste mahutavuse.”;

38) paragrahvi 28 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja jäiku”;

39) paragrahvi 30 lõigetes 6–8 ja § 35 lõikes 13 asendatakse läbivalt sõna „kogupikkusega” sõnaga „pikkusega”;

40) määrust täiendatakse paragrahviga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Päästevahendite sidevahendid

Päästevahendite sidevahendid on nõutud järgmistel laevadel:
1) kõik laevad kogumahutavusega 500 ja enam ning kõik reisilaevad peavad olema varustatud GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega – vähemalt 2 komplekti;
2) kõik laevad kogumahutavusega vähem kui 500 peavad olema varustatud GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega – vähemalt 1 komplekt.”;

41) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„29) üks prožektor, mis valgustab vähemalt 6º horisontaalses ja vertikaalses sektoris valgustugevusega 2500 kandelat vähemalt 3 tunni jooksul;”;

42) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 30 asendatakse sõna „ülikonda” sõnadega „termilist kaitsevahendit”;

43) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) üks prožektor, mis valgustab vähemalt 6º horisontaalses ja vertikaalses sektoris valgustugevusega 2500 kandelat vähemalt 3 tunni jooksul;”;

44) paragrahvi 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Pääste- ja valvepaadi veeskamisseadmed peavad olema varustatud mehhaanilise jõuajamiga vintsiga. Valvepaadi veeskamiseadmed peavad tagama inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud valvepaadi tõstmise kiirusega mitte vähem kui 0,3 m/sek.”;

45) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide veeskamisseadmete lööprid kuuluvad vahetamisele vähemalt iga viie aasta järel.

(8) Kord viie aasta jooksul viiakse läbi veeskamisseadmete katsetamine. Katsetus viiakse läbi 1,1 kordse maksimaalselt lubatud koormusega.”;

46) paragrahvi 42 lõiked 7–9 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Õhuballoonide hüdrauliline survekatsetus peab toimuma vähemalt iga 10 aasta järel.”;

48) paragrahvi 74 lõike 1 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 74 lõikes 4 asendatakse läbivalt tekstiosa „m/sek” tekstiosaga „m/min”;

50) määrust täiendatakse uue 13. peatükiga järgmises sõnastuses:

13. peatükk
PÜSTUVUS JA UPPUMATUS

§ 761. Püstuvuse kriteeriumid

(1) Laeva staatilise püstuvuse diagrammi pindala, mis jääb taastava õla (GZ kõver) alla, ei või olla väiksem kui:
1) 0,055 meeter-radiaani kuni kaldenurgani 30º;
2) 0,09 meeter-radiaani kaldenurgani 40º või sukeldumisnurgani ehk kaldenurgani, mille puhul kere, pealisehitise või tekimaja mis tahes avauste, mis ei ole ilmastikukindlalt suletavad, alumine serv läheb vette, kui see nurk on väiksem kui 40º. Nimetatud kriteeriumi kohaldamisel ei arvestata väikeseid avasid, mille kaudu puudub võimalus progresseeruvaks uputuseks;
3) 0,03 meeter-radiaani kaldenurkade 30º ja 40º vahel või kaldenurga 30º ja sukeldumisnurga vahel, kui see on väiksem kui 40º.

(2) Laeva püstiasendi taastav õlg peab olema vähemalt 200 mm kaldenurgal 30º või enam.

(3) Maksimaalne taastav õlg peab olema kaldenurgal eelistatavalt 30º, kuid mitte väiksemal kui 25º-sel kaldenurgal.

(4) Laeva algmetatsentriline kõrgus peab olema mitte vähem kui 150 mm ning kalalaeval 350 mm.

(5) Alla 24 m pikkusega tekiga laeva püstuvus peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
1) maksimaalne taastav õlg (GZ kõver) peab kaldenurgal 30º olema vähemalt 230 mm;
2) staatilise püstuvuse diagrammi loojangunurk peab olema vähemalt 55º.

(6) Tekita laeva püstuvus peab olema selline, et kallutava kaldemomendi mõjul laeva kaldenurk ei ületaks 12º. Kaldemomendi suurus määratakse järgmise valemi järgi:

Mk = (0,2 + 0,075 N) * B/2 (tm), kus

N – lubatud inimeste arv (laevapere suurus) ja
B – tekita laeva laius.

(7) Reisilaeva kreeni nurk ei tohi ületada 10º kõigi reisijate kogunemisel ühele pardale ning 12º kõigi reisijate kogunemisel ühele pardale laeva pöördel (tsirkulatsioonil).

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 nimetatud nõuete täitmiseks on ette nähtud ballast, peab selle liik ja paigutus olema kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

(9) Veeteede Ameti kooskõlastuseta on keelatud püsiballasti eemaldamine.

§ 762. Püstuvuse informatsioon

(1) Laeval kogumahutavusega 20 ja enam peab olema püstuvuse informatsioon.

(2) Kooskõlastatult Veeteede Ametiga peab kauba- ja reisilaeva püstuvuse kohta olema laeva püstuvuse informatsioonis kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) väljumine sadamast täislastis ning 100% kütuse ja muude varudega;
2) saabumine sadamasse täislastis, 10% kütuse ja varudega;
3) lahkumine sadamast ballastis, lastita ning 100% kütuse ja varudega;
4) saabumine sadamasse ballastis, lastita ning 10% kütuse ja varudega.

§ 763. Kreenikatse

(1) Laeval peab olema kreenikatsega välja arvestatud tühja laeva kaal ja raskuskeskme koordinaadid.

(2) Kui laeval on toimunud ümberehitus või ümberseadistamine, mis mõjutab tühja laeva kaalu või raskuskeskme koordinaate käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud mahus, tuleb laevale teha uus kreenikatse ning muudatused kajastada enne laeva kasutusele võtmist püstuvuse informatsioonis.

(3) Vähemalt iga kümne aasta järel tuleb laeval läbi viia tühja laeva veeväljasurve ja raskuskeskme pikisuunalise asukoha kontroll. Kui tühja laeva kaal on muutunud enam kui 2% esialgsest kaalust või raskuskeskme asukoha pikisuunaline muutumine ületab 1% laeva pikkusest, tuleb teha kreenikatse ning muudatused kajastada enne laeva kasutusele võtmist püstuvuse informatsioonis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontroll tuleb üle 24 meetri pikkusel reisilaeval läbi viia vähemalt iga viie aasta järel.

§ 764. Veekindlate osade markeerimine, perioodiline käitamine ja kontroll

(1) Kõiki merel kasutatavaid veekindlaid uksi peamistes põikivaheseintes käitatakse iga päev.

(2) Kõiki veekindlaid uksi ja nende juurde kuuluvaid mehhanisme ja näidikuid ning kõiki ventiile, mille sulgemine on vajalik vaheruumi veekindluse tagamiseks või mida kasutatakse avariiolukorras vedelike põikisuunas juhtimiseks kreeni vähendamisel, tuleb merel perioodiliselt kontrollida vähemalt üks kord nädalas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ventiilid, uksed ja mehhanismid tuleb vastavalt markeerida, et tagada nende nõuetekohane kasutamine maksimaalse ohutusega.”;

51) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Laev tuleb viia vastavusse käesoleva määruse 1. detsembril 2015. a jõustunud tingimustega esimeseks iga-aastaseks või täisülevaatuseks pärast nimetatud muudatuste jõustumist.”;

52) paragrahvi 77 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2.  Määrus jõustub 1. detsembril 2015. a.

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler

/otsingu_soovitused.json